Mitte kuidagi ei taha meenuda, kuigi ma tean seda
Ma satun päris tihti sellisesse olukorda, kus mingi oluline asi ei taha meenuda, kuigi ma tean, et peaksin seda teadma, sest ma ju mäletan, et lugesin seda alles hiljuti.
Kindlasti on ka sinul olnud elu jooksul sarnaseid kogemusi. Kui mitte mujal, siis kindlasti koolis eksamite või kontrolltööde ajal, aga tõenäoliselt ka siis, kui oled hakanud õppima mõnda pokkeristrateegiat või alustanud äsja mõne uue valdkonnaga ning oled praktiliselt infotulva ära uppunud.
Investeering iseendasse
Ometi on enese harimine ja õppimine üks olulisemaid investeeringuid, mida sa saad teha, kui tahad alustada internetis raha teenimist.
Hiljem on aga kõigist neist loetud artiklitest ja raamatutest keeruline just seda olulist infot üles leida ja erinevate allikate vahel seoseid luua, kuna illustreerivat teksti on tohutult ja kõike uuesti läbi lugeda ei viitsi ega jõua, sest vähemalt pool sellest infost tundus kasutu.
Spikerdamine
Kontrolltööde ja eksamite puhul aitab tavaliselt paremini meelde jätta spikrite tegemine. Ise ma küll väga spikerdamisse ei usu, aga mõnikord raskemates olukordades olen neid siiski teinud. Samas kipub spikri koostamise käigus ka teema selgeks saama, nii et ei olegi üldse vaja seda kasutada.
Spikerda ka väljaspool kooli
Olen viimasel ajal loonud omale harjumuse, et lugedes raamatuid või mingeid artikleid, kirjutan sealt üles enda jaoks olulisema info. Tavaliselt teen seda pastaka ja paberiga ning hiljem trükin ka arvutisse ümber, et oleks kergem vajalikku üles leida.
Lühiajaline vs pikaajaline investeering
Lugemiseks kulub omajagu kauem aega, aga olen täheldanud, et meelde jääb ka märgatavalt rohkem ja pikemaks ajaks ning vajadusel saan küllaltki lihtsalt, otsides üles õige koha, oma mälu värskendada.
Lühiajaliselt kulutan küll rohkem aega, et raamat läbi lugeda, kuid selle asemel, et tulevikus seda veel 3-4 korda lugeda, et midagi ka meelde jääks või kulutada tunde olulise lõigu üles leidmiseks ja meelde tuletamiseks, olen teinud praegu selle töö juba ära.
See töötab eriti hästi näiteks videode puhul, kuna videotest ei ole võimalik sõnade järgi õigeid kohti otsida, siis võib juhtuda, et pead terve tundidepikkuse video läbi sirvima, et lõpuks seda õiget mõtet üles leida.
Kordamine on tarkuse ema
Üks põhjusi, miks selline meetod aitab asju paremini meelde jätta, on kindlasti kordamine. Olulisem on aga tõenäoliselt asjaolu, et see kordamine käib läbi erinevate viiside.
Kõigepealt ma loen, teiseks kirjutan mõtte läbi ja kolmandaks ma trükin selle mõtte arvutisse, lugedes seda jällegi vihikust. See loob nende mõtete vahel rohkem seoseid ja aitab hiljem kergemini meenutada. Kui nüüd veel valjult kogu asi endale ette ka lugeda, siis saaks ka kuulmismälu kasutada, aga mina ei ole asjaga nii kaugele minemiseks veel vajadust tundnud.
Iga inimene on veidi erinev ja eks sa ise tead kõige paremini, kas sul on domineerivam kuulmis-, nägemis-, kirjutamis- või hoopis mõni muu mälu liik, nii et võid õppimisstrateegiaid vastavalt sellele ka ümber kujundada.
Keskendud vajalikule infole
Kindlasti mängib ka omaette olulist rolli fakt, et kui sa teed tekstist nö spikrit või konspekti, siis sa otsustad oma peas ära, milline info on sinu jaoks oluline ja milline mitte.
Meie mälul on komme jätta paremini meelde olulist informatsiooni ja kui see on mingil moel määratletud, siis kipub ta paremini meelde jääma, kui lihtsalt niisama raamatut läbi lugedes, teadmata, mida sa sealt saada tahad.
Olulise määratlemine
Mõningates kohtades soovitatakse ka juba enne raamatu kätte võtmist enda jaoks ära määratleda, et mida sa sellest raamatust teada soovid saada.
Isiklikult ei ole seda proovinud, aga kui sina oled, siis jaga oma kogemust. Kas tead ja kasutad äkki mõnda veel paremat ja huvitavamat meetodi asjade paremaks meeldejätmiseks? Anna meilegi teada.