Categories
Aktsiad, börs ja omakapital Investeerimine: raha sinu eest tööle

Alustasin taas börsile investeerimisega

Pikalt olen küsijatele rääkinud, et kui sa investeerid pikaajalise perspektiiviga (10 aastat või enam) ja regulaarselt (a la, kord kuus või kord kvartalis), siis ei ole väga vahet, millal sa sellega alustad.

Isiklikult aga, kui mitte arvestada paari lühiajalise kauplemise tehingut, olen börsilt juba üsna mitu head aastat eemal olnud. Peamiseks põhjuseks see, et ühisrahastus võimaldas sel ajal teenida mõnusalt stabiilset 20%+ tootlust ja ei olnud justkui vajadust mujale investeerima hakata.

Nüüdseks muidugi nii head tootlust saada on üsna keeruline kui mitte võimatu, nii et juba praktiliselt eelmise aasta lõpust alates olen rääkinud, et vaatan rohkem ka teiste varaklasside suunas. Kasvõi ainult sellepärast, et vähendada ühisrahastuse osakaalu portfellis.

Sellegipoolest ei ole väga aktsiatehinguteni jõudnud, sest olen kogu aeg leidnud, et hinnad on ikka jube kallid ja mõtelnud, et mul on aega oodata küll, kuniks nad allapoole tulevad.

Augustis jõudsin lõpuks järeldusele, et olen teinud suhteliselt seda sama asja, mida ma räägin teistele, et pole mõtet ehk olen mõtelnud, et üritan turgu ajastada. Mis veel hullem, mul polnud isegi mingit suuremat summat kogutud, millega siis seda head langushetke ära kasutada, vaid pigem oleksin hakanud sealt siis sellise igakuise ostmisega pihta hakanud (üsna jabur, ma tean).

See on ka investeerimise juures üks suurimaid raskusi ehk enda nö mõttevildakusi on kõige keerulisem märgata ja isegi kui märkame, siis tunnistada ikka ei tahaks (mis sest, et 95% investoritest ei suuda turgu ajastada, mina ju ikka suudan 😀).

Dollar-cost averaging

Igatahes otsustasin ära, et teen esimesed sammud ära. Ei hakanud kohe suuresti pihta, vaid rakendan dollar-cost averaging põhimõtet, kus ostan igakuiselt €250 eest aktsiaid (võiks vabalt ka väiksema summa eest, aga alla €200 kuus ostes tulevad tehingutasud kõrgemad) ja sedasi saan vähemalt teoorias keskmise hinnaga aktsiat osta ning pikas perspektiivis aktsia ülespoole liikumise pealt oma kasumi kätte.

Praktikas ei pruugi see tingimata nii minna, kui näiteks aktsiahind pikas perspektiivis pigem hoopis kukub, aga kukkumise korral peaks sellise strateegia puhul olema tegelikult ka kahjum väiksem, kui ühe suure summaga alguses ostes (eeldades, et summad on samad).

Ühesõnaga, selle strateegia mõte on ära kaotada lühiajaliste liikumiste ja kõikumiste mõju sinu tulemusele. Sa ei saavuta kõige suuremat võimalikku tootlust ehk sa ei osta põhjast ega müü tipust (mida praktikas ei suuda peaaegu keegi teha niikuinii) ja sa ei saa ka kõige kehvemat tulemust (ei osta tipust, et siis põhjast müüa, mida praktikas tehakse jube tihti).

Seega tegin omale LHV Kasvukonto, panin praeguse seisuga 100% sissemaksest IVV (S&P500 indeks) peale ja tegin püsikorralduse, mis igakuiselt minu eest selle investeeringu ära teeb.

Kuna tegin oma investeeringu paar päeva enne, kui turud paanikasse sattusid ja langustrendi kiskusid, nii et vahepeal olin isegi ca 10% miinuses, siis kogesin koheselt ka ära ühe selle strateegia suurima eelise – kui teised paanitsesid ja uudised kuulutasid peatset maailmalõppu, siis mina mõtlesin, kui hea oleks kui see langus jätkuks vähemalt kuu aega ja ma saaksin järgmise ostu juba tunduvalt odavamalt tasemelt teha.

Võiks lausa öelda, et see strateegia paneb lausa ebaeetiliselt lootma, et selline langus jätkuks järgmised paar aastat, et saaks rahumeeli igakuiselt aina odavamalt ja odavamalt juurde osta ning siis võib asi tõusma hakata, et selleks ajaks ilusti tipus oleks, kui finantsiline vabadus käes ja vaja hakata portfelli ümber seadma stabiilsemaks.

Samas, kui võrrelda seda selle uudiste pingsa lugemise, hinna paanikas jälgimise ja pideva muretsemisega, kas nüüd peaks ikkagi müüma, siis täna valin pigem oma kogemuse ja loodan sellistes olukordades, et hinnad kukuvad veel ja saan soodsamalt juurde osta 🙂

Eriti meeldib selliste languste puhul see, et kui hind näiteks aasta pärast ikka tunduvalt alla keskmise ostuhinna kukub, saan igakuist ostusummat suurendada.

P.S. See strateegia muidugi ei tööta enam olukorras, kus plaanid oma investeeringutest raha välja võtta ja selle eest elatuda. Siis on iga langus sinu finantsilise tuleviku jaoks halb.

W8-Ben ja maksustamine

Kui ostad USA aktsiaid, siis on vaja täita residentsustõend W8-BEN erasikuna või W8-BEN-E ettevõtjana investeerides. Miks seda täpsemalt vaja on, ei oska öelda, aga ilmselt USA maksuamet või keegi tahab sulle taustakontrolli teha vmt.

Kuigi dokumendil olev tekst on kohati üsna keeruline, siis LHV on selle täitmise teinud üsna lihtsaks.

LHV W8-BEN ankeedi täitmine
LHV internetipangast vaatab vastu selline teavitus.

Ühele lingile klikkides saad ette W8-BEN vormi, kus saad peaaegu kõik vajalikud väljad ära täita ning seejärel selle välja printida. Nimi ja allkiri tuleb alla siiski panna käsitsi, sest USA ei ole veel tehnoloogiliselt nii arenenud kui Eesti 😉 Teise lingi alt leiad väga lihtsa juhise, kus ka pildi kujul näidisankeet täitsa olemas.

Allkirjastatud ankeet tuleb seejärel kas sisse skänneerida või pildistada ja LHV-le saata.

Kogu protseduur võtab teoreetiliselt ca 5 min, kui sa just ei kasuta oma printeri skännerit esimest korda elus, nii et see ei soovi sinuga eriti koostööd teha (nagu mõni meist).

Lisaboonuseks saad oma residentsuse tõendamise eest ka Eesti ja USA vahelistest kokkulepetest kasu ning maksad üle ookeani tulnud dividendide pealt 30% tulumaksu asemel ainult 15%, nii et igati väärt 5 minutiline investeering see dokument kord iga 3 aasta jooksul ära täita.

Kokkuvõtteks

Investeerimishorisont on umbkaudu 10+ aastat ja aeg-ajalt tuleb igaks juhuks üle vaadata, kas ikka on lootust, et S&P500 pikas perspektiivis edasi ülespoole liigub või tuleks raha mujale paigutada.

Esialgu tulevad investeeringud igakuiselt läbi LHV Kasvukonto, aga avastasime, et tegelikult saaks Alina läbi Interactive Brokersi odavamalt investeerida ja ka võimalusi oleks seal tunduvalt enam (ei ole piiranguid, millistesse aktsiatesse investeerida tohib jmt), sest alla 25-aastastele on sealne pakett üsna soodne isegi sellise suhteliselt passiivse investeerimisstiili puhul.

Seal oli mainitud mingi miinimum $3000 portfell, et seda paketti kasutada saaks, nii et natukene läheb aega, kuni summa kokku saab, aga siis jätkub sellest üsna mitme kuu ostudeks. Keegi küll väitis kuskil, et seda miinimumnõuet justkui ei kohaldata, aga igaks juhuks siiski arvestame.

Kuidas augustis börsil toimunu sinu investeerimisstrateegiat mõjutas?

38 replies on “Alustasin taas börsile investeerimisega”

Tere Taavi! Andsid selle artikliga tõuke, et hakkan ka igakuiselt 300-500 euroste sissemaksetega aktsiatesse investeerima. Küsiksin, et miks Sa valisid just IVV (S&P500 indeks), mitte mõnda teist?

Kui nüüd täiesti aus olla, siis suuresti laiskusest. Selle kohta räägitakse üsna palju, seda soovitatakse üsna palju, sellel on üsna hea tootlusega ajalugu ja vähemalt tundub, et lähima kümne või miks ka mitte paarikümne aasta jooksul see võiks ka sarnaselt jätkata.

Teiste LHV Kasvukonto all pakutavate indeksitega ei ole kursis ja ei näinud esialgu selliste summadega investeerimise juures ka väga suurt mõtet nendega tutvumisele ja analüüsimisele aja kulutamiseks.

IVV, aga lihtsalt sellepärast, et see oli ainus S&P500 indeks, mida seal pakuti ja graafikut vaadates on suutnud üsna hästi ka indeksit peegeldada, nii et eesmärgi tarbeks üsna hea valik ma arvan.

USA puhul on muidugi lisaks ka valuutarisk olemas, aga ausaltöeldes pikas perspektiivis võiks see tänu regulaarsetele ostudele samamoodi keskmistatud saama, nagu ostuhind ja mõnikord on pigem tunne, et dollarites on see raha ehk isegi kindlamas seisus kui eurodes.

Ühesõnaga, selle riski peale hakkan ilmselt mõtlema kunagi kaugemas tulevikus, kui summad juba nii suured on, et paneb muretsema.

Kusjuures, kui kaua sul selle kinnitamisega aega läks? Ma kunagi ammu juba korra tegin seda, aga ei mäleta kui pikalt sellega tol korral kulus. Praeguseks üle nädala möödas ja pole midagi kuulda olnud veel.

Kas siis, kui portfell on saavutanud vajaliku suuruse, on plaan LHV Kasvukontol olevad aktsiad jälle maha müüa ja raha IB-sse üle kolida?

Mingil hetkel võib-olla küll, kuigi peab vaatama. Müügitehing LHV-s on üsna kallis, kui summad on väiksed (€11 eur ja mingi protsent peale).

Tuleks miski valem excelis kokku panna ja vaadata, mis hetkel see portfell sealt kõige mõistlikum likvideerida oleks.

kui tahta osa saada ainult USA turust, siis ise soovitaks isegi IVV asemel VTI-d (Seal on üle 3000 firma ja sisaldab ka väiksemaid ja keskmiseid mitte ainult 500 suurimat). Ajalooliselt on VTI tootlus ka kõrgem olnud.

Pole seda vaadanud ja pole ka midagi otseselt sellest kuulnud. Isegi LHV Kasvukonto all täitsa olemas võimalusena, nii et kui kunagi aega ja motivatsiooni tekib seda teha, siis võtan ette ja viskan pilgu peale. Tänud tähelepanu juhtimast igatahes!

Lugedes erinevaid kodumaiseid blogisid ja foorumeid on mul juba ammu tekkinud üks küsimus – MIKS? …. miks kõik alustavad indeksinvestorid alati ostavad S&P 500 indeksit? Miks mitte MSCI World või MSCI All Country või FTSE All World? Ja sellele järgneb kohe küsimus, et miks osta USA börsil kauplev instrument, mille puhul investorina saad tunda valuutavahetuskulu (ja -riski) ning laekuvatelt dividendidelt peetakse minimaalselt 15% tulumaksu juba USAs kinni (mandri-Euroopa börsidel noteeritud ETF-ide dividendimaksetelt muide ei peeta tulumaksu kinni).

Vabandused, Taavi, et just Sinu siinkohal tule alla panen oma pisut laiapõhjalisema küsimusega, aga tundub, et siia blogisse koondub paras ports investeerimishuvilisi, kellele see võiks mõtteainet anda.

Minult küll ei küsitud, aga pakun, et üheks põhjuseks on asjaolu, et enamus tuntumaid investoreid on pärit USA-st ning ka valdav enamus nõuandeid, raamatuid, blogisid pärineb sealtsamast ja on seega fokusseeritud sealsele turule. Seega saab alustav investor ülekülluses infot just USA aktsiaturu kohta, mistõttu tundubki kõige mõistlikum oma raha sinna panna. Vähemalt minu puhul oli see suurimaks põhjuseks, miks esimene aktsiaost oli VOO (S&P 500), millest olen praeguseks jõudnud eelpool viidatud VTI ostmiseni, millele lisandub VXUS (FTSE Global All Cap ex US Index).

Kasvukontos on mul VTI kõrval ka EXSA (euroopa firmad) ja sinna isegi läheb täna suurem osakaal kui VTI-sse. Tasub teada et kasvukontos saab korraga investeerida kuni 6-te fondi.

Tegelikult eespool kommentaaris juba vastasin sellele küsimusele, et miks 😉

Mul ausaltöeldes pikemat aega erilist huvi börsi vastu pole olnud ja ei ole ka erinevate indeksite ega ETFidega kursis. Ühtlasi investeerin hetkel veel nii väikeste summadega, et mul pole erilist pointi oma aega kulutada, et ka nende kõigi võimalustega ennast kurssi hakata viima, sest see ajakulu on nende summade puhul tõenäoliselt suurem, kui sealt saadav lisavõit.

Küll aga on S&P500-st väga palju räägitud, üsna mitmetest erinevatest allikatest, nii et olen sellega omajagu kursis ja see tundub piisavalt hea variant olevat.

Jah, aasta-kahe pärast, kui börsil juba pisut suurem summa koos on, siis võib laiema pilguga vaatama hakata, mida valida ja mida mitte, aga tänase seisuga ei näe mõtet aega raisata, et potentsiaalselt oma paarisaja euri pealt mõned eurod lisa teenida.

1)Väärtpaberi konto omanik peab arvestama ka kõrval kuludega hetkel on LHV 2,4€ hooldus tasu – aastas 28,8€ + kui iga kuu ostad ETF siis ka liida otsa see vahendus tasu. Kuna oled väike investor ja väikese väärtpaberi portfelliga siis sööb päris rämedalt Su portfelli tootlust. Soovitan ikkagid kvartalis korra osta seda S&P 500 ETF. Iga kuu maksad hetkel vahendus tasu – pärast 4 korda aastas = aastas jääb 8 teenustasu alles, kümne aastaga 80 korda – säästad natukene ja saad natsa rohkem investeerida.
2) Majandus on stükliline. Näeme kõik koos, et eelmised tipud on pikalt ületatud – kaua see ralli veel kestab? On teil kellegil olemas varjant B?

Kas Kasvukontole saab ka SPY võimendusega fonde osta nt SPXL või SPXS? Need on 3x võimendusega ja pikema perspektiiviga investoril oleks ilmselt mõttekas neid hoopis vaadata. Graafikud liiguvad alusvaraga sünkroonis, kuid kordades parema tootlusega. Loomulikult ka kordades kiiremini põleb, kui turg langusse läheb, kuid pikaajaliselt on tulemus parem.
Seda muidugi juhul, kui investoril on SP500 suhtes positiivne nägemus ja ajalugu end kordab 😛

Ärge seda jura uskuge. Võimendusega ETFe pikema investeerimisplaani olemasolul torkida ei maksa. Selgitada ei viitsi, läheks liiga pikaks. Google vast aitab, kel huvi.

Googlest võib ka igasugu jura leida, nii et kui aega on, võiksid siiski seletada, mida silmas pead. Hea meelega loeks ka ise, kuna pole nendega kokku puutunud ja ei tea, mis tingimustel see võimendamine jmt seal käib.

Ma pean silmas seda, et võimendusega ETFd sobivad vaid lühiajaliseks investeerimiseks. Kõik need 3x võimendusega ETFd pidavat varem või hiljem oma väärtuselt nullile lähenema. Nii, et tänasel päeval pensioniks (eriti kui see on 30 aasta pärast) SPXLi soovitamine väga hea mõte ei ole. Ühesõnaga, pikemas plaanis on kasulikum valik SPY, kui SPXL.
LHVs on üks artikkel ka võimendusega ETFdest https://fp.lhv.ee/news/4618625
Mina ei ole ka üldiselt vastu, kuhu keegi oma raha paneb, aga kuna kommentaaris oli see SPXL välja toodud kui instrument /kuhu pikema perspektiiviga investoril oleks mõttekas vaadata/, siis lihtsalt tõin välja.

Eks küsitavus ole ju selleski, et tuletisinstrumendiga võiks tingimuseks kohe 100x võimendust luua, sest S & P “lihtsalt peab” tulevikus kallim olema. Aga see oleks vaid üks tahkudest mis ei klapiks. Sellegipoolest VX-i kommentaar ei ole seesõttu kohe jura. Ennastki pani mõtlema õhku paisatud küsimus, et kui võin une pealt kindel olla seesuguse võimenduse mittetoimimises, siis kus asub see saatuslik lüliti mis vahest kogu etf maailma ühel hetkel “nihestab?”

soovitaks SPY ja SPXL ühele graafikule panna ja vaadata, kuidas see liikumine ikkagi seal olnud on. Minu väide oli, et kui on piisavalt närvi ka halbadel aegadel neid suuri miinuseid kannatad oma positsioonidel vaadata, siis regulaarsete juurde ostudega on lõpptulemus parem- kuid seda juhul, kui SPY hilisem tõusuperiood on eelnevast langusest (investeerimisperioodist) pikemaks kujunenud. Samas ilmselt, kui ette teaks, et jääbki langema, siis ei investeeriks ka SPY-sse ju- lihtsalt see SPXL annab heal ajal kiiremad tulemused. Siinkohal tasub ilmselt Moving Average graafikud appi võtta.

Eks see tulemus sõltub väga paljuski ETFi võimendamise tingimustest jmt. Pole kursis sellega veel, nii et kommenteerida ei julge, aga päris kohe maha ka ei kannaks ma arvan.

Tavaliselt reeglina muidugi see võimendamise teema kõige paremini ei kipu lõppema 🙂

Lisaks veel, et ise soovitaks korra kvartalis neid oste teha ja pool selleks plaanitud summast jätaks kontole. Arvan lihtsalt, et turg on liiga kõrgel ja paari aasta perspektiivis on tulemas ka veidi korralikum korrektsioon. Headel aegadel on raha kõrvale panemine tunduvalt lihtsam ja languses on väga hea tunne, kui on, mida investeerida.

Seda ta on juba üsna pikalt rääkinud jah. Millal see täie tervise juures olnud on üldse kunagi? 🙂

Küsimus on pigem, kas see mind huvitama peaks ehk mis seisus on asjad 10+ aasta pärast? Või peaks see mind huvitama sellepärast hoopis, et mul on võimalik varsti siis väga palju väga soodsalt juurde hakata ostma?

Kui selle põhjamandri ajalugu vaadata siis eelmise sajandi esimesed kaks kümnendit pakkus külgsuunda.
Suur depressioon hoidis hindasid jällegi väga ekstreemses pessimismis,
40-50-ndad. oli perioode kus minu teada olid firmad “worth more dead than alive”, seega kui pankrotimenetlust algatati sisse kerkis väärtus paljudel kõrgemale lootuses likviidseks muutmiste pealt teenida.
Seitsmekümnendad oli plahvatuslik inflatsioon ja kõvasti restruktureerimist/investeeringuid ettevõtete tulevikku. USA oli siis ka üks maailma jõukamaks kasvav riik.

Nüüd aga on küsimus tänases eesootavas?
Restruktureeritakse ilmselt samuti aga võrreldes 70-ndate intresside tõstmisega paistab rahatrükk hoopis usaldust põletavana mille tegevuse keskmeks avalik mitte erasektor.
Peaks ehk tõdema, et olulisel määral on USA tõesti finantsinseneerigu kõrgustes.
Paiskaksin õhku küsimuse, kus asub selleks korraks puhver mis veel kasutamata?

P. Fisher on öelnud:
In every one of these five decades some stocks which were the speculative darlings of the moment were to prove the most dangerous kind of trap for those who blindly followed the crowd rather than those who really knew what they were doing. All of these ten-year periods essentially resembled the others in that the greatest opportunities came from finding situations that were undervalued because at that particular moment the financial community had significantly misjudged the situation.

Selle kohta oli üks hea link, mida ma kahjuks praegu üles ei leia, kus oli praktiliselt iga paari aasta kohta ajaloos välja toodud põhjus, miks praegu on halb hetk osta ning samas järgnes sellele põhjusele tulevikus alati palju kõrgem hind indeksil.

Küll leiab ka täna kordades põhjuseid, miks kogu asi on 10 aasta pärast kokku kukkunud, täpselt samamoodi, nagu automatiseerimine alates tehaste loomisest on kogu aeg tähendanud seda, et inimestelt võetakse töökohad ära, aga ometi pole siiani seda kuidagi juhtunud.

Mis muidugi ei välista, et seda tulevikus ei juhtuks, aga noh, selline ennustamise katsetamine on üsna tänamatu ettevõtmine 🙂

Sellel järk-järgult ostmisel on ka üks miinus mis selle aasta algusest alustades on ilusti välja tulnud:
– ostes järk-järgult tõusval turul saad osa väiksemast tõusust
– mõne aja pärast tulevaks languseks on juba veidi suurem summa koos mis siis koos langusega ilusta allamäge läheb

Siin on nüüd jällegi eelduseks võetud, nagu suudaksid muu investeerimisstrateegiaga turgu ajastada ja õigel ajal osta kogu summa eest, et siis kogu tõus kaasa teha ja ilmselt siis tipust ka maha müüa?

Kui vaatame tõele näkku, siis 90%+ inimestest ei suuda seda 90%+ ajast teha, seega see “kaotus” või väiksem tõus on sisuliselt lihtsalt teoreetiline ja tagantjärele tarkuse stiilis nähtus, mis ei vääri suures pildis isegi erilist tähelepanu.

Jah, kuna müüakse alati sellist kauplemist, ajastamist jmt asju, sest need on seksikad ja justkui kahju on jätta mingi osa tootlusest lauale, siis kipume automaatselt sellele mõtlema, aga reaalses maailmas ei ole sellise lähenemisega saadav tulemus just väga tihti nii seksikas, kui see teooria koolitustel tundub.

On siis marginaalid tõesti nii head, et kohe 200 euri kuus visata kuskile auku?
Kui ma oleks eelmised 5 aastat järjest pannud iga kuu 200 euri sinna SP 500 peale ja praegu kõik maha müüks. Palju mul siis praegu raha oleks? Toob keegi äkki endi tootlikkusi ka näiteks?

Eks sa võid Yahoo Finance-st võtta 5-aasta graafiku, igakuiselt võtta sama kuupäevaga hinna ja osta konkreetse summa eest ning vaadata, mis saanud on.

Huvitavam oleks muidugi tegelikult vaadata sellist aega nagu 2000. jaanuar – 2007 juuni, et näha, mis siis saanud oleks.

See aitab kindlasti ka selgeks teha selle põhitõe, et minevik ei näita tulevikku 😉

Tootlus ei ole midagi ulmeliselt head selles mõttes, et isiklikult saan mujal ja aktiivsema lähenemisega täna paremat tootlust, aga täiesti automatiseeritud lähenemise kohta peaks pikas perspektiivis tootlus täiesti arvestatav olema.

Ehk nö meetod, mis peaks töötama ka täieliku võhiku jaoks suures pildis ja pika perspektiiviga invseteerides.

Teine aspekt sinu küsimuse osas on muidugi see, et kui sul on konkreetne hetk, mil väljuda 5 aasta pärast, siis ei pruugi selline strateegia kõige mõistlikum olla, sest 5 aasta pärast on hind vb just halval tasemel, kus peaksid hoopis ostma rahus juurde ning väljuma alles 8, 10 või 15 aasta pärast.

Siis läheb juba asi keerulisemaks, sest sellise konkreetsema väljumise ajaga strateegia nõuab juba portfelli hajutamist, et sel ajal kui see indeks kukub, oleks mõni teine osa portfellist, mis tõusu teeb ja vastupidi.

Priit jagas RahaFoorumi Facebooki grupis sellist huvitavat linki, mis selle katsetamise omajagu lihtsamaks teeb:

portfoliovisualizer.com/backtest-portfolio

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.