Home » Kuuülevaated ja tegemised » Aprill 2015 kokkuvõte
     

Aprill 2015 kokkuvõte

Püüan igakuiselt ülevaate anda sellest, kuidas mul investeerimisega läheb, mis seisus 50% klubiga olen ja mis olid suuremad tegemised selles vallas. Teen seda osaliselt selleks, et ise ennast paremini kursis hoida oma seisuga ja edu/ebaeduga ning selleks, et anda lugejatele veidi parem ülevaade, mille põhjal investeerimisotsuseid teen ja millesse investeerin. Ühtlasi püüan anda ka väikese ülevaate, mis RahaFoorumis ja minu portfellis toimub ning mida edaspidi plaanin.

Loodetavasti saad selle käigus minu vigadest ja õigetest otsustest midagi ka endale kõrvataha panna ning mõistad, et tegelikult ei ole see investeerimine nii keeruline, kui esialgu tundub.

Investeeringute osas arvestan minu isiklikku, ettevõtte ja naise portfelli kui meie ühist pere portfelli, sest eesmärk on neil kõigil sama. Ühtegi tarbimiseset ega enda tarbeks ostetud vara oma investeeringute all ei arvesta (telefonid, autod, arvutid jmt ei kvalifitseeru varadeks).

50% klubi osas on arvestuses vaid eraisikuna teenitud tulu. Ettevõtlustulud on siiani jäänud ettevõttesse ja kvalifitseeruvad sisuliselt säästude ja investeeringute alla. Samuti ei arvesta ma sisse summasid, mis on säästetud mingi suurema kulutuse jaoks tulevikuks (a la reisiraha).

RahaFoorumi osas annan ülevaate e-raamatuga seotud müügist ja põhilistest tegemistest, mis sel kuul käsil olid.

Enne kui ülevaateni lähen, tahan Sind tänada, et oled RahaFoorumi lugejate seas. See on minu peamiseks motivatsiooniks RahaFoorumi kirjutamisel, kui kuulen, et lugejatel on millestki kasu olnud, õnnestunud suuremaid summasid investeerimiseks leida, oma tulusid suurendada, investeerimisega alustada või petuskeemidest eemale hoiduda.

Ilma Sinuta poleks ilmselt ka RahaFoorumit ega ei viitsiks ma ka nii palju oma investeeringute kallal vaeva näha ja neid nii põhjalikult uurida. Kui kellegi teise tulemused sellest sõltuvad, siis on ikkagi kuidagi suurem vastutus ja tahtmine sageli asi põhjalikumalt selgeks teha, kui enda jaoks uurima vaevuks.

Aitäh, et aitad motivatsiooni hoida ja veel suurem tänu, et ka loetut reaalselt enda elujärje parandamisel rakendad!

RahaFoorum.ee tegemised aprillis

Katsetasin aprillis blogipostituste osas sellist graafikut, et kord nädalas esmaspäeval blogpostitus avaldada ja kuu lõpuni tuli ka täitsa edukalt välja.

Loodan ühtlasi sama mustrit ka jätkata, et tekitada veidi selline selgem rutiin mulle endale kirjutamise sageduse osas ja miks ka mitte lugejatele, et teaks, millal uut postitust oodata võiks.

Samas garanteerida ei saa, sest eraelus on päris mitu projekti, mis rohkem aega ja energiat nõuavad ning viimasel ajal on aeg-ajalt olnud ka niiöelda väike kevadväsimus peal, nii et hommikuti varajane ärkamine on nii mõnelgi päeval raskendatud olnud. Sellegipoolest, ehk näeb ka Eesti rohkem päikest edaspidi ja saab energiat juurde 🙂

Positiivsest küljest jõudsin lõpuks ära teha postituse ühisrahastusest kriisi ajal, mille osas olin mõtteid mõlgutanud juba paar kuud ning sain ka paarile lugejale vastuse saadetud (üks neist ka juhtumianalüüsina blogipostituses).

Ühtlasi on viimasel ajal mitmed inimesed avaldanud mõtet, et nad oleksid valmis ka mõnel teemal RahaFoorumisse postituse kirjutama. Kuna tean, et siinsete lugejate seas on väga palju kogenud ja ka vähemkogenud, kuid väga arukaid inimesi, siis usun, et nii mõnelgi teist oleks enda kogemusest ja õpitust ka teistele midagi väärtuslikku jagada.

Seda on ka RahaFoorumi facebooki kommuuni aruteludes ja erinevatel üritustel korduvalt tõestatud. Seega, kui tunned, et sul on mõni mõte või kogemus, mille jagamisest võiks ka teistel RahaFoorumi lugejatel abi olla, siis võta julgelt ühendust ja anna teada, millest kirjutada tahaksid.

Lehe nimi on ju ikkagi RahaFOORUM, mis viitabki sellele, et siin võiks kõlada ka teiste inimeste arvamus, mitte ei ole tegemist minupoolse monoloogiga.

E-raamatute osas see kuu mingit kampaaniat ega promo ei teinud ja müük oli ka üsna vaikne ehk 8 uut inimest omale selle hankis. Ühtlasi oli 1 ostja ka Bondora investeerimisstrateegiate põhjal tehtud e-raamatul.

Ühtlasi sai käidud kinnisvarakoolitusel ja finantsvabaduse seltskonnaga kokkusaamisel, nii et sai nii mõndagi uut kinnisvarasse investeerimise kohta teada ning selles suunas juba veidi konkreetsemalt mõtteid mõlgutatud.

Kuu numbrites:
E-raamat “Eesmärgipärane investeerimine” uusi omanikke: 8 tk
16 tactics and strategies for P2P-lending” uusi omanikke: 1 tk

RahaFoorumi külastatavus:

Üle pika aja on külastatavus natukene vähenenud. Pakuksin, et osaliselt ehk ilmselt ka seetõttu, et ma ei olnud päris nii aktiivne, kui tavaliselt, aga muus osas ei oska öelda. Ehk tead sina paremini, miks sa siin sel kuul vähem käisid ja annad ka kommentaariumis teada 😉

2015 aprill RahaFoorumi külastatavus

 

Aprilli populaarsemad postitused:

Toon välja kuu jooksul vaatamiste järgi kõige populaarsemad postitused. Kui sul midagi vahele on jäänud, siis viska pilk peale ja oleksin tänulik, kui häid postitusi ka oma sõprade ja tuttavatega jagaksid.

  1. Mis juhtub ühisrahastuses kriisi ajal? (947 vaatamist)
    Kriis on populaarne teema. Panin siinkohal kirja omad mõtted selles osas, kuidas ühisrahastus kriisi ajal mõjutatud võiks saada ja mil moel erineva riskiga laenud käituksid lähtudes teiste riikide varasematest kogemustest.
  2. Märts 2015 kokkuvõte (670 vaatamist)
    Traditsiooniliselt on teisel kohal taas eelmise kuu kokkuvõte.
  3. Eksperiment Bondora uue portfellihalduriga (666 vaatamist)
    Väga napilt jäi teisest kohast maha see analüüs minu ema kontol seatud konservatiivse portfellihalduriga tehtud eksperimendist.

Kuna lugeja küsimused on populaarsed ja neid tuleb rohkem, kui ma vastata jõuan, siis otsustasin luua RahaFoorumi kommuuni Facebooki suletud grupi näol. Liituda võivad kõik RahaFoorumi lugejad ja nende sõbrad/tuttavad ning loodan, et saame selle abil rohkem ja kiiremini nii mõnegi küsimuse vastatud, mis kellelgi rahafoorumlastest tekkida võiks.

Nii mõnigi neist on selline, mille puhul blogipostitust üksinda ei ole mõtet teha, kuna vastus on lühike, aga kuna vormi kaudu ei ole kõik oma meili jätnud, siis muud moodi ka neile küsimustele vastata ei saa. Seetõttu oleks see grupp ideaalne ka selliste küsimuste vastamiseks.

Grupis oli see kuu ilmselt üks huvitavamaid arutelusid sel teemal, mida Liisi oma olukorras tegema peaks, mis muutus sujuvalt aruteluks autolevi üle ning ühtlasi avastasin teise arutelu käigus, et väga suur osa RahaFoorumi lugejatest tegeleb ka ettevõtlusega.

Liitu grupiga siin.

PS! Muidugi on oodatud ka kõikvõimalikud muud arutelud ja mõttevahetused 😉

Bondora aprilli kokkuvõte

Bondoras oli üsna huvitav kuu iseenesest. Kuna portfellihaldur minu jaoks soovitavat tootlust saada ei võimalda hetkel, siis katsetasin kahte teistsugust strateegiat, millega alustasin juba millalgi märtsis umbes.

Ühega kahjuks väga palju midagi investeerida ei õnnestu, sest sellele strateegiale vastavaid laene on turul üsna vähe ja harva. Teisega aga õnnestus päris kiiresti üsna suured summad ära paigutada.

Ühel hetkel aga avastasin, et mu portfellis on nüüd €1300 jagu Hispaania ja €300+ eest Slovakkia laene ja siis hakkasin igaks juhuks strateegia aluseks olnud analüüsi natukene uuesti läbi mõtlema.

Kokkuvõttes analüüsil iseenesest midagi viga polnudki ja valdav enamus neist laenudest tegid ka oma esimese makse ilusti ära, aga pikemas perspektiivis ja oma kriisiaja analüüsi valguses otsustasin siiski, et vähendan oma portfelli riskitaset ehk panin need laenud valdavas osas müüki.

Lisaks oli seal ka üks aga ehk tulemused on küll siiani analüüsi põhjal head, kuid tuleviku osas on natukene info veel puudulik, sest seda etappi pole need laenud veel läbinud, kuigi üldiselt usun siiski, et kui just makrotasandil majandusega midagi halvasti ei lähe, siis need laenud peavad ilusti vastu ja on ka hea tootlusega. Lihtsalt natukene liiga HR minu praeguse soovitud riskitaseme jaoks.

Parima tootlusega investor Bondoras

3. mai hommikul oli Bondora lehel lõpuks minu tootlus suuremate summade ja pikema ajahorisondiga investorite seas 1. koha vääriline, kuigi pikalt olin 3. ja 4. koha peal pendeldanud.

Kuigi keegi neid Hispaania laene mult ära osta ei tahtnud, siis avastasin endalegi üllatuseks, et nüüd kuu viimasel nädalalõpul oli üks investor minult umbes kolmandiku neist laenudest ära ostnud, nii et sain oma riskitaset vähendatud ja samal ajal ka vist väikese kasumi selle pealt, mis on ilmselt ka osaliselt süüdi selles ülevaloleva pildi tulemuses.

Huvitav on aga see, et minu Bondora kodukal kuvatav tootlus on tegelikult natukene allapoole tulnud, kui see eelnevalt oli, nii et ilmselt on siin oma osa ka sellel, et teised tipus olnud tootlusega investorid on ehk turult rohkem laene sisse võtnud ja seetõttu rohkem keskmise suunas oma tootlusega liikunud kui mina.

Portfelli haldamine

Ühtlasi katsetasime aprillis ka esmakordselt veidi aktiivsemalt viivises laenude haldamist, mistõttu sai nii mõnigi probleemne laen müüdud ja selle põhjal ehk minu arvutustes tootlust parandatud (kuigi Bondora arvutustes muudab see algselt ilmselt tootlust pigem halvemaks).

Tuleb tunnistada, et see on üsna tüütu ettevõtmine ja iga kord, kui saab terve hunnik maha müüdud, tundub nagu portfell teaks, et viiviste hulk on liiga väike ja oleks aeg paarsada eurot juurde tekitada ehk olenemata minu ponnistustest, ja tehtud müükidest, püsis kuidagi viivises olevate laenude hulk enamus ajast ikkagi samal tasemel.

Praeguse seisuga on veel vara öelda, kuidas see tootlust reaalselt mõjutab, aga arvestades, et mõju pole näha, siis minu portfelli suuruse juures on see tegevus puhtmatemaatilises mõttes ebamõistlik. Küll aga annab ehk natukene psühholoogiliselt kindlustunnet, kui saad müügiga taastumise taseme ära realiseeritud. Hetkel ei oska veel öelda, kas jätkan seda ka mais või pigem mitte.

Üldkokkuvõttes aga meie Bondora portfell vähenes, kuna ei saanud kogu raha välja anda ja tegin samal ajal ka Omarahas väikestviisi eksperimenti, mis nõudis pidevalt raha juurdekandmist. Teisisõnu, tõenäoliselt järgmistel kuudel väheneb ka Bondorast teenitud intress, kuigi sel kuul oli siin tõus.

Kuu numbrites:
Välja antud laene koos järelturult ostetutega
(tagastatud laenud juba maha arvestatud)
€1020.28
Tagasimakstud põhiosa
(sisaldab ka tühistatud ja enneaegselt tagastatud laene)
€372.70
Teenitud intress/viivis €263.54

Omaraha aprilli kokkuvõte

Varasemalt olen korduvalt välja toonud, et Omaraha mahud on nii väiksed, et seal on laenude välja andmine suuremates mahtudes raskendatud. Seekord aga otsustasin, et katsetaks ära, kui palju mul seal välja anda siis õnnestuks, kui oma seadistusi natukene uuendada ja tõmmata aktsepteeritav tootlus küll natukene alla, kuid seejuures siiski piisavalt kõrgeks jätta.

Ühtlasi soovisin vältida riskantsemaid gruppe, sest üleüldine eesmärk on hetkel oma portfelli riskitaset veidi allapoole tuua. Selleks võtsin nende statistika lehe lahti, tegin mõned arvutused, seadistasin uued investeerimisprofiilid ning kandsin raha sisse.

Endalegi üllatuseks sai raha päris kiiresti ära investeeritud, nii et sai korduvalt kuu jooksul sinna raha juurde kantud ja veidi ka seadistusi muudetud, et natukene kõrgema intressiga raha välja läheks. Ehk lühidalt öeldes õnnestus rohkem välja anda, kui algselt eeldasin, et võimalik saab olema ja päris piiri teada ei saanudki.

Aprill oli muidugi ka Omaraha jaoks jälle üks suurima nõudlusega kuu üle mõne aja, nii et osaliselt ehk on ka süü selles.

Omaraha võlanõude protseduur

Kuna kogu aeg polnud ka pangakontol raha, mida juurde kanda, siis otsustasin võtta ette selle töö, et täiesti lootusetud punased laenud tagatisfondile maha müüa. Tol hetkel sai hinnaks kusagil 31.5% põhiosajäägist, kui õigesti mäletan.

Umbes €500 jagu sai neid maha müüdud, aga tegin selle käigus üsna mitu minu jaoks üllatavat avastust. Näiteks avastasin, et sisuliselt loeb Omaraha laenu pankrotistunuks alles aasta aega peale viivisesse minekut ehk alles siis edastatakse laen (vahe)kohtusse. Seda isegi juhul, kui laenaja polnud mitte ühtegi makset teinud ega ühelegi teavitusele ja kõnele vastanud. Mõnel juhul polnud aastaid isegi teavitusi saadetud ja mingit infot, et midagi üldse toimuks.

Ilmselt oodatakse piisavalt kaua, et viivised ja trahvid oleksid maksimaalselt suured, et neil oleks võimalikult tulus seda sissenõudmist tegema hakata. Omamoodi huvitav tundub muidugi ka see loogika, mis alusel neid trahvi suurusi määratakse…kui seal üldse on mingi loogika taga.

Segadused numbritega

Ühtlasi avastasin, et kuna ma nüüd laenud maha müüsin, siis mul on statistika omadega sassis, sest mul pole võimalik enam näha, kui palju reaalselt punaseid selle kuuga juurde tekkis, sest kuskil pole näha, kui palju eest ma laene maha müüsin.

Küll on olemas statistika lehel see kahjum laenude müügist, aga see kasutab sellist loogikat, et arvutatakse põhiosast maha ka enne müüki saadud intressid, nii et reaalset numbrit sealt kätte mõistlikul viisil ei saa.

Seejärel hakkasin mõtlema natukene lähemalt, et kuidas seda hapude osakaalu siis edaspidi üldse kuvatakse, kui nüüdsest kõik laenud sundmüüki lähevad ja jõudsin järeldusele, et vist on juba praegu ka need punased ja kollased kuvatud sama loogikaga ehk punaste põhiosajääk on kuvatud nii:

P – I = KP, kus

P – punaste laenude põhiosajääk

I – siiani teenitud intressid ja viivised punastest laenudest

KP – kuvatav punaste laenude põhiosajääk

Ehk teisisõnu, see number on statistika all intresside jagu väiksem, kui see tegelikult olema peaks.

Lühidalt öeldes tähendab see seda, et minu senised tootluse arvutused on olnud selle võrra liialdatud ehk reaalne tootlus on väiksem. Praegu tagantjärele on raske öelda, kui suur see erinevus on, sest müüsin arvestatava osa just vanematest punastest laenudest maha, aga usun, et paar protsenti võiks see vahe olla küll.

Kui tahad oma portfelli peal kontrollida, siis teoreetiliselt Investeeringud lehel staatuse järgi filtreerides peaks laenujäägi real olema see õige põhiosajääk ning saad võrrelda statistika lehel kuvatavaga. Kuigi võin ka eksida, sest ei suutnud kuidagi neid numbreid klappima panna.

Igaks juhuks tahtsin siis ka aru saada, kuidas seda halbade laenude osakaalu arvutatakse, sest kasutasin seda oma uute investeerimisprofiilide seadistuses. Kirjeldusest jäi jällegi mulje, et ka siin on kasutatud loogikat, et põhiosajäägist on maha arvutatud teenitud intressid ja viivised.

Kirje on seal selline (ei hakanud trükiviga ära parandama):

Kõigi vähemalt 91 päeva võlas olevate laenude netojäägi ja tagatisfonfile müüdud laenude saamata jäänud netojäägi suhe kõikidesse investeeringutesse.

Minu arusaama järgi peaks valem siis olema vist midagi sellist:

(Punaste ja siniste laenude algne põhiosasumma – tagastatud põhiosa – teenitud intressid ja viivised – müügist saadud summa + punaste põhiosajääk) / kogu investeeritud summa = hapude laenude osakaal

Ma sain sellise arvutusega natukene suurema protsendi, kui portaal kuvab (6.5% vs 6.2%), aga eks võite ise katsetada, kas õnnestub kuidagi sama tulemuseni jõuda, mida teile kuvatakse.

Emakeeli öeldes, võetakse default rate’i arvutades hapudest laenudest maha kõikvõimalikud laekumised, mis on varasemalt toimunud ja sealhulgas ka müügist saadud summa ehk lühidalt, kuvatakse tunduvalt ilusamat numbrit, kui see tegelikkuses on.

Kui jagan lihtsalt punaste summa paari kuu taguse portfelli suurusega, nagu seda Bondoras teeksin, siis on tulemuseks 2-4x suurem default rate, kui nende statistika kuvab.

Kuna edaspidi enam punaseid sisuliselt ei teki, vaid müüaksegi laenud automaatselt maha, siis kuvatakse selle loogikaga ka hapude osakaalu tunduvalt väiksemana ja tulemust investori jaoks tunduvalt paremana, kui see reaalselt on, sest:

  1. eraisikust investor peab maksma juba teenitud tulu pealt tulumaksu;
  2. default rate on kuvatud juba taastumisjärgsena ehk näiteks 100% esimese maksega defaulti puhul 65% juures tehtud müügi järel kuvataks seal osakaaluks 35%, mis jätaks näiteks 60% intressi juures mulje, et on endiselt võimalik päris head tulu teenida, kuigi tegelikult ainult kaotad raha. Ehk default rate on peale sundmüügi reegli lisamist väljastatud laenude puhul ca 2x suurem, kui seal kuvatav halbade laenude osakaal.

Kahjuks pole ka reaalseid numbreid võimalik kuskilt välja võtta, sest statistikat Omaraha muul moel ei avalikusta ja andmeid kusagil alla laadida ei saa, nii et olen omale vähemalt selle eest tänulik, et tegin oma investeerimisprofiilide tarbeks arvutusi omajagu konservatiivsel meetodil ning edaspidiseks tegin natukene veelgi konservatiivsemaks.

Lisaks, mulle endiselt ei meeldi nende juures see, et järelturgu ei ole, nii et soovi korral väljumine on võimatu ja viimaste foorumipostituste põhjal tundub, et see pole ka enam väga lähiaja plaanides, nii et väga suuri summasid sinna pikaajaliselt kinni panna ei taha.

Lühidalt kokkuvõttes siis sain taaskord veenduda, et ei maksa neid numbreid portaalis väga usaldusväärselt võtta ja esmakordselt kogesin ka seda, et minu enda tootluse arvutus võib kuvada valesid asju, kui ma kodulehel olevast infost olen valesti aru saanud.

Igatahes loodetavasti tegin edaspidiseks oma arvutuse korda ja kuna praegusel hetkel on endiselt veel tegemist täitsa arvestatava tootlusega, siis jätkan ka siin investeerimist, kuigi olen ehk eelnevast rohkem lehel kuvatava info osas skeptiline ja hoian edaspidi veelgi madalama riskiga joont.

Kuu numbrites:
Välja antud laene €2500.00
Tagasimakstud põhiosa (sh Laenu müük tagatisfondile) €453.66
(€ 134.62)
Teenitud intress/viivis €76.39

Estateguru aprilli kokkuvõte

Mõlemad intressid laekusid korrektselt. Ühtlasi sain ka paar eurot mingit boonust natukene, mille puhul eeldan, et ehk on see minu lingi kaudu liitunud inimeste puhul see 0.5% boonus, mida me mõlemad esimesel aastal teenime.

Kuna minu investeeritud summa on väga väike, siis see boonus tõi tootluse päris üles, aga kuna see ei ole otseselt investeeringust endast tulenev tootlus, siis võtsin selle osa siiski arvutusest välja.

Suuremaid summasid sinna lisama ei hakka, sest hetkel tasuvamaid kohti, aga pikas perspektiivis hoian just tagatisega laenude väljastamise võimaluse osas silma peal.

Kui soovid liituda ja ise järgi proovida, siis minu soovitaja koodiga liitudes teenid 0.5% oma esimesel aastal investeeritud summadele lisaks ja sama summa kantakse ka minule boonusena:

Soovituskood: EGU05676

http://rahafoorum.ee/estateguru

Kuu numbrites:
Välja antud laene €0
Tagasimakstud põhiosa €0
Teenitud intress/viivis €1

Aktsiaportfell aprillis

Selles osas ei teinud midagi.

Kuu numbrites:

50% klubi aprillis

50% klubi tähendab seda, et sa investeerid/säästad vähemalt poole oma sissetulekust oma parema finantsilise tuleviku nimel. Olgu selle eesmärgiks siis finantsiline vabadus, elamisväärne pension, lastele jäetav pärandus või hoopis mõne heategevusliku ettevõtmise jaoks fondi loomine.

Sel kuul tuli üks lühiajalisem investeering tagasi, nii et sellest läks osa tulust tagasi reisifondi ehk ostsime suvise reisi jaoks soodushinnaga lennupiletid ära ja panin natukene ka lisaks.

Endiselt oleme siiski reisifondi osas võlgu, aga kuna puhkus tuleb sel aastal pisut hiljem, siis on aega seda sinna tagasi panna, aga kõige olulisem on ehk siinkohal see, et õnnestus seekord taas 50% ületada.

Tuleb tunnistada, et see arvestus kiskus kohati natukene segaseks, sest püüan üldiselt mitte tuluna kirja panna neid summasid, mis võtan ühest investeeringust välja eesmärgiga need kohe järgmisesse kohta edasi liigutada (nt, Bondorast välja võetud summa, mis läks otse Omaraha katsetuseks edasi), aga samas mõni tulu jäi kontole ja läks muuks otstarbeks kasutusse.

Ehk see arvestus ei ole päris 100% täpne, aga püüan vähemalt lähtuda alati samast loogikast, et tulemused oleks võrreldavad.

Kuu numbrites:
Investeeringute osakaal eelarvest 51.83% (-7.52%)

Säästud/Reisiraha aprillis

Olen juba mõnda aega mõtelnud, et tahaks teha naisega ühe pikema sukeldumisreisi näiteks kuhugi Aasiasse. Kuna lennupiletid on ilmselt üsna kallid (see-eest ehk elamine jm odavam kui Euroopas), siis oleks tegemist üsna korraliku ühekordse kuluga.

Lihtne viis oleks laenu võtta ja siis seda igakuiselt pärast tagasi maksta, aga loodetavasti on nüüdseks juba kõigil lugejatel selge, mille jaoks laenu võtta tasub ja milleks mitte.

Iga võetud laen, kui see pole arukal eesmärgil võetud, kahjustab sinu finantsolukorda ja teeb sinu tarbitud asja/kogemuse tunduvalt kallimaks, kui see tegelikult on. Kui suudad pärast maksta laenumakseid, suudad ka praegu panna samas summas raha kõrvale ja saada see raha palju kiiremini kokku, kui laenu makstes (intressi ja lepingutasusid ei pea kogumisel tasuma).

Seetõttu otsustasin selle eesmärgi nimel igakuiselt panna väikse summa omale SEB digikassaga seotud kogumishoiusele. Lisaks panen sinna oma rahast €5 iga müüdud e-raamatu pealt, et motiveerida ennast ka sellega veidi rohkem tegelema, et see rohkemate inimesteni jõuaks.

Sai osa summast reisifondi tagasi pandud ja ka esimesed kulud selle aasta väiksema ja odavama reisi jaoks tehtud. See reisifondi protsent muutub nüüd lähikuudel taas jälle väiksemaks, sest teeme omad kulud ära ja alustame uue reisi jaoks kogumist praktiliselt nullist.

Küll aga on säästude summa see kuu pisut kasvanud, kuna tahaks vähehaaval hakata väikest puhvrit kasvatama, et sobiva võimaluse korral ka rohkem aktsiate ja kinnisvara poole saaks ikkagi vaadata.

Kuu numbrites:
Säästude osakaal portfellis 8.56% (+6.37%)
Reisiraha kogutud vajalikust summast 14.27% (+10.44%)

Üleüldine portfelli ülevaade

Igakuiselt püüan anda põgusa ülevaate ka meie kogu portfelli hajutatusest ja seal toimuvast.

Portfelli jaotus

Nagu allolevalt graafikult näha, siis minu portfelli hajutatus on üsna madal ja seda suuresti teadlikult. Osaliselt on see tingitud sellest, et mu portfell on üsna väike, teisest küljest on naise investeeringud ainult ühisrahastuses.

Eeldan, et Bondoras lisatud krediidimudeli ja riskipõhise hinnastamise tõttu tuleb sealne tootlus märgatavalt allapoole ja osaliselt on ta ka seda juba teinud. Mõnes mõttes on see hea, sest sealne osakaal portfellist on juba üsna suur ja mõistlik oleks ka mujale hajutada rohkem ja see teeb selle omajagu lihtsamaks.

Edaspidi on plaanis veidi suurendada oma hajutatust ühisrahastuse siseselt ja vähendada sealset portfelli riskitaset, kuid peamine fookus võiks pigem minna teiste varaklasside osakaalu suurendamisesse. Näiteks olen väikestviisi hakanud kinnisvara soetamise suunas vaatama.

Samas on ka aktsiate ja kinnisvara osas kohati tunne, et mõlemad on justkui mulli tipus ja edaspidi võivad ainult allapoole tulla (a la 180 € kuus üür 5 ruutmeetrise korteri eest ei ole ju normaalne). Ühesõnaga, heade võimaluste leidmine on ilmselt raskem, kui ta kehvadel aegadel oleks, aga samas rahastuse osas on olukord jällegi parem, kui langusperioodidel. Kui leian hea võimaluse ja arvutused ka seda soosivad, siis loodan 2015. aastal oma esimese(d) kinnisvaratehingu(d) ära teha.

Muude investeeringute all kajastan teistlaadi investeeringuid, mis ei ole skaleeritavad või teistele kättesaadavad (a la erinevad projektipõhised investeeringud, laenud väljaspool portaale jmt).

Säästude osa portfellis kasvas täitsa korralikult. Osaliselt tingituna sellest, et võtsin teistest investeeringutest natukene raha välja, aga ka seetõttu, et panin teadlikult raha veidi rohkem puhvriks kõrvale, et oleks võimalus sobiva tehingu korral ka see kiiremini ära teha.

Samal ajal on aga ka ühisrahastuse sees toimunud väiksemat sorti muutus portfelli konsistentsis ehk riskitase on juba vähehaaval liikunud rohkem varasemast madalama riskiklassi suunas, kuigi mitte veel väga märgatavalt.

RahaFoorumi 2015. aprilli investeerimisportfell

Ühisrahastuse tootlus

Kuna strateegiad erinevates portfellides on erinevad ja tegelikult oleks oluline näha ka erinevust erinevate platvormide vahel, siis otsustasin tootlused iga platvormi ja portfelli osas eraldi välja arvutada. Ühtlasi aitab see hästi illustreerida ka seda, et värskete portfellide (alla 1-2 aasta) tootluse arvutamine konservatiivse meetodiga annab üsna ebatäpseid tulemusi.

Nii mõnigi investor on kirvemeetodil löönud kokku teenitud intressi ja lahutanud sellest defaultinud summad ning esimese paari kuu põhjal jõudnud otsusele, et asi ei ole tulus. Samas on see umbes sama loogiline, kui esimestel kuudel peale üürikinnisvara ostmist lüüa kokku teenitud üüritulu ja lahutada maha tehtud remondikulud jmt ja selle põhjal otsustada projekti tulususe üle.

Ühesõnaga, loodetavasti aitab ülevaade erinevate portfellide tootluste osas natukene aimu saada ka sellest, milliseid tootlusnumbreid selle arvutuse abil võiks värskema portfelli puhul oodata.

Kuigi isiklikult jälgin siiani tasuvuse kohapealt konservatiivset tootluse numbrit, arvutab tabel välja ka muud stsenaariumid.

Mainin igaks juhuks ka ära, et kuigi minul on ühisrahastuses siiani näha üsna korralikud tootlused, siis uutel investoritel ei ole selliseid tootlusi just väga lihtne saada. Ei tohiks eeldada, et uue investorina hakkad sarnast tootlust teenima. Sellise tootluse teenimiseks kasutasin erinevaid investeerimisstrateegiaid, mille kohta teen hetkel ka väikest e-kursust (kui koolitus oma ühisrahastuse tootluse suurendamise osas pakub huvi, siis võta minuga meilitsi ühendust ja annan teada, kui see taas uutele liikmetele avatud on).

Bondora, omaraha ja estateguru tootlus

Kuigi graafik näitab, et minu ja Alina Bondora tootlus suurenes, siis see on peamiselt siiski tingitud sellest, et müüsin viivises laene allahindlusega maha ehk realiseerisin kaotuse kohe praegu, mitte ei jäänud taastumist ootama. Reaalselt see tootlust väga tõsta ei pruugi siiski.

Minu puhul aitas tootlust tõsta ka see, et sain täitsa arvestatava osa oma uue strateegiaga hangitud Hispaania laenudest õnnega pooleks juurdehindlusega maha müüdud.

Alina portfelli puhul näitavad numbrid suures pildis tootluse osas pigem väikest langust. Esmapilgul pakuks, et see on tingitud sellest, et seal on tehtud tavapärasest enam järelturu tehinguid ehk ostetud juurdehindlusega laene, mis tõmbavadki esialgu tootlust allapoole, aga eks see selgub alles paari kuu pärast, mis tegelik tulemus tuleb.

Omaraha tootlus liikus samuti jälle nõksu ülespoole, kuid seekord suure tõenäosusega just tänu sellele, et müüsin lootusetuna näivaid punaseid omajagu maha ehk liigutasin punaste realt raha aktiivsete laenude reale.

Estategurus tegi tootlus ka pisikese tõusu, kuigi tänu sellele boonusele oli arvestus veidi keeruline, sest seda hetke, millal boonus laekus, ei ole kuskil kirjas. Seega praegu otsustasin, et panen selle boonuse kirja kui sissemakse, aga see tähendab edaspidi, et senikaua, kuniks seda investeeritud ei saa, tõmbab see tootlust alla.

RahaFoorumi e-raamatud

Olen väga tänulik kõigile, kes on usaldanud e-raamatu omale juba soetada. Tean, et seal on võimalik seda veel tublisti täiendada ja parandada ning saadan kindlasti ka kõigile senistele soetajatele uue versiooni, kui see valmis saab.

Tänu teile, varajastele ostjatele saan vajalikku tagasisidet, et alustavatel ja juba mõnevõrra kogenud investoritel on sellist käsiraamatut vaja ja sellest on kasu. Samuti saan just teie käest teada, mis töötas ja mis võiks paremini olla, et seda edukamalt täiendada.

Kui selliseid varajasi julgeid ostjaid ei oleks, siis ei tuleks ilmselt ka kunagi järgmist versiooni ja täiendusi, sest tunduks, et vajadust pole. Aitäh veelkord kõigile, kes on e-raamatu omale soetanud ja seal lehel või minule otse ka tagasisidet jätnud ning oma edusammudest rääkinud!

Järjest enam mõtlen, et nii mõnigi osa e-raamatust vajab juba tublisti uuendamist ja seetõttu ei ole sellele ka väga promo teinud.

Samas kuulen samal ajal lugejatelt, et neil on sellest raamatust palju kasu olnud, nii et selles mõttes teen justkui potentsiaalsetele ostjatele karuteene, kui ei promo.

Kuna uuendamiseks olen siiani vaid väga väikesed jupid aega leidnud, siis palun sinu tagasisidet, sest eesmärk on ikkagi võimalikult palju väärtust selle abil luua, mitte lihtsalt lugejate arvelt raha teenida.

Kui oled selle raamatu soetanud, siis kas said sellest kasu ja kas peaksin seda rohkem promoma, et võimalikult paljud seda lugeda saaks või oleks siiski hädasti vaja seda eelnevalt täiendada ja uuendada?

Ole hea, anna siin kommentaariumis või mulle meili teel teada.

Raamatu omanike osas on hetkel seis selline:
E-raamat: Eesmärgipärane investeerimine 162 tk
16 tactics and strategies for P2P-lending 40 tk
Osta alustava investori käsiraamat

50% klubi

Kuigi sai aprillis veidi raha laristatud ja ka reisifondi tagasi pandud, õnnestus siiski pisut üle 50% investeeringute alla panna ja selle abil ka keskmist hästi natukene ülespoole nihutada.

Hetkel oleme küll graafikus, aga mõtlen, et mais ja juunis võiks ehk veidi tagasihoidlikumalt elada nö planeerimata kulude mõttes. Liiga mugavaks ei maksa ka muutuda.

50% sissetulekust investeeringuteks

50% klubi tähendab, et investeerid vähemalt 50% oma sissetulekutest.

Tean, et päris paljud soovitavad elada väga minimaalsetes tingimustes, et saavutada finantsiline vabadus võimalikult ruttu jne ja ma olen üldiselt nõus, et ei ole mõtet raha raisata igasugu vidinate ja jama peale.

Teisest küljest aga olen seda meelt, et kui sa kulutad liiga palju energiat ja aega, et igat viimset senti kokku hoida, siis sul ei jää enam energiat ega aega selleks, et oma tulusid suurendada ega ka motivatsiooni seda edukalt teha, kui sa keelad omale kõik meeldivad tegevused. Elada võiks säästlikult (ka siis, kui rahaline seis seda ei nõua), kuid samas siiski ikkagi elada.

Finantsiline vabadus

Minu suurem eesmärk on enne 35. sünnipäeva jõuda finantsilise vabaduseni ehk teenida passiivsete tulude pealt igakuiselt suurema summa, kui meie kulud.

Rikkuse 1. tase on passiivne sissetulek, mis kataks ära niiöelda minimaalsed kulud, millega elaksid ära. Enda puhul panin selle summa siiski natukene kõrgemaks, kui praegused minimaalsed kulud, sest tahaksin jätta ka väikese puhvri (tootlused kõiguvad kohati üsna palju jmt), et ei oleks sellist igakuist edasi-tagasi kõikumist, kus ühel kuul saavutan taseme ja teisel kuul jälle olen alla selle.

Rikkuse 2. tasemel on passiivne sissetulek piisavalt suurt, et võimaldada lahedalt ära elada. Minu puhul tähendab see ka seda, et saaksin ka sellest juba teatud osa tavaliselt investeeringuteks kõrvale panna ehk taas olen arvestanud sisse väikese puhvri.

Rikkuse 3. tasemel on passiivne sissetulek sisuliselt nii suur, et saad 50% sellest investeeringute alla paigutada ja seejuures ülejäänud 50% on piisav, et lahedalt ära elada. Olen ka siia väikese lisapuhvri lisanud.

Investeeringud on veidi kasvanud ja see andis end ka siin tabelis läbi tõusu tunda. Samas, kui Bondoras jätkub sama olukord, et tekib justkui raskusi raha ära paigutamisega minu praeguste strateegiate juures, siis tõenäoliselt juba järgmisel kuul on need numbrid jällegi väiksemad.

Passiivne sissetulek moodustas:
1. tasemest: 85.28% (+14.57%)
2. tasemest: 49.74% (+8.49%)
3. tasemest: 23.88% (+4.08%)

PS! Siinkohal pean mainima, et arvestustes on lihtsuse mõttes tegemist maksueelse tuluga, mis tähendab, et tegelikkuses on see tulu veel maksustatav, nii et puhver peaks ehk isegi veidi suurem olema, kui praegu olen jätnud.

Mai fookus

Ühisrahastuses püüan teha imesid ja vähendada oma portfelli riskitaset ning samal ajal hoida või suurendada ka oma tootlust. Ilmselt see päris ei õnnestu, aga võtame maksimumi igatahes.

Muus osas koguks vähehaaval ehk rahalist puhvrit juurde. Juba räägitakse uudistes tulevasest kinnisvarahindade kiirest tõusust, nii et võib hakata hinnalanguse jaoks ilmselt raha koguma küll 🙂

Blogi osas võtan ilmselt rahulikult ja püüan lihtsalt püsida selles 1 postitus nädalas graafikus. Kui aega on, töötan ka paari teise ettevõtmise kallal, mille avalikustaksin pigem alles siis, kui need valmis saavad.

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

8 kommentaari

  1. Comment by Sander:

    Tahtsin Sind tänada väga põhjalike kuuülevaadete eest. Selgelt kõige informatiivsemad Eesti finantsblogijate maastikul!

    Küsiks Sinult, et kas plaanid ka avaldada oma strateegiat Omarahasse investeerimisel? Kui ei, siis äkki on Sul mingeid nõuandeid, et mis gruppidesse tasuks pigem panustada?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Ega suurt saladust ei ole. Nagu kirjutasin, olen püüdnud riskitaset vähendada ehk teisisõnu paigutan raha neisse gruppidesse, kus default rate tundub madalam ja kus samal ajal saab ka välja anda piisavalt hea intressiga.

      Muidugi probleem on selles, et seda default rate’i ei anna väga edukalt tuvastada (postituses kirjutasin nende andmete probleemist) ja intressi tuleb seal suht pidevalt katsetada ja vähehaaval modifitseerida, kui raha enam välja ei lähe.

  2. Comment by Allar:

    Tere Taavi
    Tänud väga huvitavate ülevaadete eest – loen alati huviga. Kui tohib siis küsiksin veidi isiklikku laadi küsimuse – kui liidan passiivsed tulud kokku mida Te siin kajastate siis saan suurusjärk 350 EUR – see ei saa ju ometigi olla 85% 1-st tasemest. Kui see tõesti nii on siis palun kirjutage järgmine artikkel kuidas on võimalik nii targalt ja niivõrd väikeste kuludega majandada 🙂

    tervitab,
    Allar

    • Comment by Taavi Pertman:

      Tore, et keegi viitsib seda pikka juttu ka läbi lugeda ja samal ajal veel kaasa mõelda 🙂

      Hiljuti oli siin käes üks artikkel sellest, milliste kuludega inimesed meil siin Eestis ära elavad ja see summa oli üsna väike. Panin selle lingi ka omale kuhugi kindlasse kohta, aga no mitte ei suutnud leida kuidagi.

      Kui vaeva näha, siis usun, et tegelikult elaksime tõesti ka selle ca €400 eest ära, aga kardan, et ausalt öeldes olen liiga mugavaks läinud sellise elustiili jaoks ilmselt.

      Tegelikult on siin nüanss lihtsalt selles, et kui sa vaatad seda portfelli jaotuse pirukat, siis seal üsna suur osakaal on erinevate alternatiivsete investeeringute all ja arvestatav osa tulust tuleb sealt.

      Kuigi eksperimendi korras võiks ju täitsa kaaluda ka €410 eest elada…

    • Comment by Andrei:

      Tervist!
      Loen blogi postitusi üsna ammu, aga ei leidnud kuidagi aega et midagi kirjutada. Passiivsed sissetulekud tähendavad ju seda, et te ei pea palju aega ja energiat tööks kulutama. Ning ühiskondlik laenamine; aktsiatega, väärismetallidega, valuutadega kauplemine või lihtsalt nende pikaajaline hoidmine on võimalik arvuti ja interneti abil. Kinnisvara välja üürimisega on asi veidi teistmoodi, aga ikka võib leida halduri, kes tegeleb sellega. Seega te ei pea ilmtingimata kogu aeg Eestis elama. Maailmas on palju kohti, kus ei ole vaja näiteks 7 kuud aastas kodu kütta. Kui Eestis on tulu 500 eurot kuus üsna tagasihoidlik, siis paljudes riikides maailmas võib endale selle eest lubada üllatavalt palju. Tänapäevases globaalses ja mobiilses maailmas ei ole elamine erinevates riikides nii keeruline, kui esialgu tundub. Lõpuks edu blogi pidamisel ja kiiremat mängu lõppemist (kui kasutada Kiyosaki terminit)!

      • Comment by Taavi Pertman:

        Täitsa nõus, et saab väga vabalt ka kinnisvara välja üürimist üsna passiivseks muuta. Muidugi ideaalis võiks sellisel juhul olla neid rohkem kui üks.

        Selles mõttes on tegelikult ka Eestisiseselt võimalik täitsa odavamalt elada, kui näiteks linnast välja kolida vmt, aga jah, olen ka seda täitsa mõtelnud, et kui ikka väga väga tahaks finantsilist vabadust nautida, siis on tõesti olemas odavamaid kohti, kus elada.

        Isiklikult muidugi sellist plaani lähiaastateks vähemalt pole.

  3. Comment by Aivar:

    Tere Taavi
    Olen alles hiljaaegu sinu blogiga liitunud ja loen su kirjutisi huviga.
    Kuskil ülevalpool kirjutasid, et käisid finantsvabaduse seltskonnaga kokkusaamisel. Olen pikemat aega otsinud võimalusi, kuhu oma raha mõistlikult investeerida.
    Kas teie seltskond koosneb vaid enda sõpradest või on see laiemale ringile, millest saaksin järgmine kord ka mina osa võtta?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Antud juhul oli tegemist Finantsvabaduse Facebooki grupi rahvaga ehk üsna avatud grupp.

      Paar korda oleme ka väiksema seltskonnaga RahaFoorumi lugejatega kohtunud. Kui asjaolud võimaldavad, siis miks ka mitte mingi aeg korrata.

      Usun, et leiad ka RahaFoorumi facebooki kommuunist terve hulga inimesi, kel mõistlikke mõtteid ja ideid investeerimise teemal jagada:
      https://www.facebook.com/groups/rahafoorum/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga