Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Bondora hapude laenude osakaalud läbi aja
     

Bondora hapude laenude osakaalud läbi aja

Ühe minu inglisekeelsete postituste kommentaarides küsiti, kas olen analüüsinud ka seda, millal Bondora laenud hapuks lähevad ja kas see on aja jooksul kuidagi muutunud. 2014. aasta oktoobris tegin ühe sellise analüüsi, kus seda teemat erinevate nurkade alt lahata püüdsin, aga tänaseks on infot nii palju rohkem ja aeg nii palju edasi läinud, et asjad võivad olla muutunud.

Enam-vähem samal ajal lugesin ka ühte Lending Clubi laenude põhjal tehtud sarnast analüüsi, kus vaadati hapude laenude kõveraid erineval ajal väljastatud laenude kohta ja võrreldi neid mustreid erineval ajal väljastatud laenude vahel.

Peale selle lugemist tekkis kohe mõte, et oleks huvitav, kui keegi teeks sarnase analüüsi ka Bondora laenude kohta, et siis neid omavahel võrrelda (NB! Lending Clubi puhul on tegemist lõplikult mahakantud laenudega peale 120-150 päeva viivises olemist, nii et päris otseselt üks-ühele numbreid võrrelda siiski ei saa.). Ja mis mul siis üle jäi…

Kõik graafikud minu analüüsis kasutavad sama skaalat ehk vertikaalselt on skaala 0-100% default rate ja horisontaalselt liigub graafik edasi ühe kuu kaupa laenu väljastamise kvartalist.

Hapude laenude osakaal kvartalite kaupa

Antud graafikul on kujutatud kumulatiivne hapude laenude osakaalu kasv ajas. Laenud on grupeeritud väljastamise kvartali kaupa.

Tauri soovis näha seda graafikut ka sama alguspunkti korral, et oleks lihtsam võrrelda, nii et siin ta on. Sama graafik, aga alguspunktid on samas kohas.

Default rate muudetud graafikuga laenudel

Eelmise graafiku puhul võib täheldada väikest hüpet 2015. aasta detsembri kohal. See on peamiselt tingitud Bondora poolt loodud B Secure võimaluse poolt, kus laenajal oli võimalik muuta oma maksegraafikut ja võtta maksepuhkust ning mille puhul laenud ei läinud hapuks isegi peale 6+ kuud maksetega hilinemist, kuna võlgu oldi vaid intressi või võlasumma oli seetõttu liiga väike.

Siin graafikul on näha hapude laenude osakaal kõigist laenudest, millel on olnud maksepuhkus ja/või loodud uus graafik. See sama hüpe on siin selgelt näha. Kui need laenud üldisest segmendist välja filtreerida, siis kaob ka see hüpe sisuliselt ära, nii et valdavalt on selles tõusus süüdi just seesamune nähtus, mille Bondora detsembris korda tegi.

P.S. Sellest johtuvalt võib eeldada, et ilmselt oleks varasem hapude laenude osakaalu kasv neis segmentides olnud mõnevõrra kiirem, kui seda ei oleks saanud sedasi tehislikult edasi lükata.

Probleemsed Eesti laenud

Lõin need kurvid ka riikide lõikes eraldi lahti. Siin antud osakaalud erineval ajal väljastatud Eesti laenude kohta.

Hispaania hapude laenude osakaal

Sama graafik ka Hispaania laenude kohta. Kuna laene hakati väljastama hiljem, siis graafik on ka lühem ja algab hiljem nii Hispaania kui ka teiste järgnevate riikide puhul.

Soome laenude default rate

See graafik näitab Soome laenude sooritust läbi aja lähtudes laenu väljastamise ajast.

Slovakkia laenude sooritus

Kuigi Bondora on Slovakkias laenude väljastamise ära lõpetanud, siis olemasolevate laenude puhul saame seda kõverat siiski vaadata. Tasub ära mainida, et mõnes segmendis on laene üsna väike arv, mistõttu on ka see graafik selline veidi konarlikum ja kandilisem võrreldes teistega.

Default rate Ratingute kohta 2015

Vaatasin eraldi graafikut ka Bondora Ratingu lõikes 2015. aastal väljastatud laenude kohta.

Bondora Rating default rate 2014

Sama graafik ka 2014. aastal väljastatud laenude kohta. Tasub ära märkida, et 2014. aasta laenudele anti Rating valdavalt tagantjärele ehk alles 2014. aasta lõpus.

Loodan, et leidsid siit graafikutest enda jaoks midagi kasulikku või huvitavat, sest neid oli päris tüütu kokku panna, ja kui oleks teadnud, et neid kolm korda üle pean tegema väikeste apsakate pärast, siis poleks ilmselt isegi alustanud 🙂

Igaljuhul, jaga nende graafikute abil tekkinud mõtteid, küsimusi ja tehtud järeldusi ka siin kommentaarides, et saaksime edasi arutada ja ehk millegi huvitavani jõuda.

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

 

9 kommentaari

  1. Comment by Tanel:

    Aitäh väikese, kuid suurt tööd nõudva ülevaate eest:)
    Huvitav, et E laenud suurema defaultiga kui F laenud. Aga kui õigesti mäletan, siis Bondora redigeeris oma arvutusmetoodikat eelmise aasta lõpus ja selle statistika põhjal enam tulevikku väga prognoosida ei saa.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Seal on ilmselt midagi nihu läinud tõesti. Kui pakkuma peaks, siis seda analüüsi meenutades pakuks, et Hispaania ja Soome laenud on siin valesse riskigruppi läinud:

      http://rahafoorum.ee/bondora-rating-esimesed-6-kuud/

      Eelmise aasta detsembrist jookseb jah Bondora Ratingu versioon 2.0. Tulevikulaenude kohta nende graafikute põhjal midagi konkreetset otsustada ei saa.

      Küll saab tulevikus uue mudeli sooritust nende vanadega kõrvutada, et näha, kas läks asi paremaks või mitte.

  2. Comment by Kehvik:

    Hea ülevaade! Selle teema jätkuks peaks veel vaatama palju Hispaania ja Soome laenudest üldse reaalselt taastub. Pakun enda näitel, et suhteliselt marginaalne osa.

    Ise olen loobunud üldse Hispaania ja Soome laenudest, sest võlamenetlus neis riikides ei toimi.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Taastumise osas on andmeid pisut keerulisem kätte saada Bondora andmebaasist ja nii detailset pilti kokku panna ei anna, aga ehk võtan mingi hetk ette.

      Tuleviku osas muidugi on üsna raske midagi öelda ükskõik, mis riigi kohta. Ka Eesti puhul on eelmise aasta teisest poolest kasutusel see inkassode süsteem, mis sisuliselt siiani must auk.

      Lubati küll juba üsna ammu statistikat kättesaadavaks teha, kui väideti, et ka varasemalt hapuks läinud laenud sellepärast inkassodele anti, et inkassod toovad paremini koju, aga siiani on vaikus selles osas olnud.

      7. detsembril öeldi vähemalt nii:
      “Meie vastutav meeskond mõõdab efektiivsust perioodiliselt. Töötame selle nimel, et vastav informatsioon jõuaks ka investorivaatesse. Täpse kuupäeva lubadust ei saa veel anda.”

      Ju siis on nii keeruline seda statistikat kuvada, mille põhjal nad ise said otsustada, et see on efektiivsem…mulle isiklikult oleks excel ka sobinud või mis iganes formaadis nad ise seda vaatasid.

  3. Comment by Kehvik:

    Investeerimisraadios käis sel aastal Bondora esindaja ja küsimusele inkassode efektiivsuse osas tuli umbes selline vastus, et “oleme tagasi saanud summa X (ei mäleta peast, oli vist 80 000 eurot), mida ilma inkassodeta poleks saanud.” Summad jagunesid a la 10 000 Slovakkia, 10 000 Hispaania, 20 000 Soome ja 40 000 Eesti. Võin eksida numbrites, aga suurusjärgud olid sellised.

    Mis minu hinnangul tähendab seda, et mõned võlgnikud on lihtsalt oma laenud tagasi maksnud (endalgi paar sellist näidet) ja pole just eriti keeruline see paarkümmend tuhat kokku saada sedasi. Kas need võlgnikud oleks seda ka ilma inkassota teinud, ei tea. Nähtavasti osa oleks.

    Minu jutu point on selles, et läbi inkassode tuleb tagasi tegelikult väga vähe raha. Seepärast Bondora ei ruttagi kuskile tulemusi üles panema. See 10 000 eurot on ju sisuliselt vaid 1-2 laenu, välja antud ja pankrotistunud laene on aga kümneid tuhandeid.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kuulsin ka seda numbrit jah. Raske on öelda täpselt, kui suur see summa protsentuaalselt on, kuna dataseti abil päris hästi ei anna eristada inkassosse saadetud ja muid laene.

      Püüdsin tol korral ligikaudset arvutust teha ja see summa tuli protsendina üsna madal tõesti. Samas on see väga ligikaudne tulemus, kuna meil puudub see teine osa arvutusest ehk et kui suurest summast see summa kätte saadi.

      Samuti ei saa paarikuise perioodi põhjal ilmselt väga väita, et inkasso oleks efektiivsem kui kohtu kaudu välja nõudmine.

      Inkasso võib ju tõesti esimesel kuul ehk rohkem kätte saada (see on muidugi vaieldav, kas vahetult peale inkassosse saatmist laenu ära maksnud inimene tegi seda inkasso töö tulemusena või lihtsalt jõudis tal selleks ajaks raha pangakontole…), aga kui ta alates teisest kuust enam midagi ei saa või liiga suure protsendi tulemustasu ära võtab, siis võib tulemus hoopis kordades kehvem olla.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga