Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Bondora+ laenud – mis elukad need on?
     

Bondora+ laenud – mis elukad need on?

Aprillis lisandus Bondoras uut liiki laenutoode, mida tutvustati investoritele kui Bondora+ laene (kirjutasin sellest ka varasemalt). Tookord lugesid ilmselt enamik seda postitust põgusalt ja mõneti uudishimuga, kuid tõenäoliselt ununes suurem osa loetust ära, kuna koheselt ei olnud eriti selliseid taotlusi üleval.

Nüüdseks on paar kuud mööda läinud, igapäevaselt ca 75+ laenutaotlust üleval, millest suurem osa Bondora+ ning ka andmekogu on vahepeal uuendatud. Oleks ilmselt aeg teema uuesti üle vaadata.

Mis on Bondora+ laenud?

Sisuliselt on tegemist samasuguse tagatiseta laenuga, nagu kõik teised laenud Bondoras. Neid saab järelturul osta ja müüa täpselt samamoodi ja samadel tingimustel, nagu teisigi investeeringuid.

Täpselt samamoodi tegeleb ka nendega Bondora, kui peaks tekkima makseprobleeme jne.

Millepoolest Bondora+ erineb tavalisest laenust?

Erinevus on selles, kuidas laenutaotluse läbitöötamise käigus sissetuleku ja kulude andmeid kontrollitakse.

Kui tavalise taotluse puhul kontrollitakse neid andmeid pangakontoväljavõtte abil, siis Bondora+ puhul vaadatakse muid sissetulekut tõendavaid dokumente või kontrollitakse neid telefonivestluse teel.

Bondora+ laenud tunned ära laenutaotluste lehel “Andmed on kinnitatud” tulbas oleva ikooni järgi, kus kilbi kõrval on kas telefoni või dokumendi logo. Tavaliste laenude korral on seal täheke.

Bondora+ laenud tunned ikooni järgi ära

Muud taustakontrollid läbivad need taotlused täpselt samadel tingimustel, mis ülejäänud taotlejad (st, vaadatakse samadest andmebaasidest maksehäireid, kohturegistreid jmt).

Kes Bondora+ laenu võtab?

Inimesed, kes saavad kallimat laenu omale lubada

Siinkohal on üsna keeruline midagi kindlat väita. Üks võimalik teooria on, et need on inimesed, kellel on piisavalt rahalisi vahendeid, et valida mugavus ja kiirus kõrgema intressi arvelt.

Isiklikult on mul seda muidugi raske mõista, miks peaks keegi tahtma 34% intressiga laenata, kui tal oleks võimalik sama laen näiteks 16% intressiga saada. Samas aga tundub mulle, et intress huvitab peamiselt ainult investoreid ja laenajad sellesse nii väga ei süvene. Eriti kui sul on SMS-laenud, mille aastaintressid küündivad paarisaja protsendini aastas.

Sellisel juhul võib kiirus olla üsnagi oluline.

Teine aspekt, mis selle teooria kasuks räägib, on see, et kahjuks ei ole on-line pangandus väljaspool Eestit enamikes kohtades pooltki nii arenenud. See tähendab, et pangakontoväljavõtte hankimine võib nii mõnegi jaoks olla üsna keeruline kogemus. Seda eriti juhul, kui seal riigis teised laenuandjad seda praktiliselt kunagi ei küsi ja inimene peab seda esmakordselt esitama.

Lugesin mõned kuud tagasi ka Eestis tehtud finantskirjaoskuse uurimusi ja sealt jäi silma, et Eestis on üsna palju inimesi, kelle sissetulekud on tublisti üle keskmise, kuid kelle laenukohustused ja muud igakuised kulutused ei jäta neile praktiliselt üldse vaba raha. Teisisõnu, üsna hea kirjeldus inimestest, kes antud teenust kasutada võiksid.

Need, kellel midagi varjata on

Teine teooria on see, et seda laenu võtavad inimesed, kellel on pangakontoväljavõttel midagi varjata. Üldjuhul arvatakse, et see on midagi investori vaatevinklist väga halba, nagu näiteks hasartmängurlus või mingid võlad, mida nad ei taha välja näidata. Samas võib see olla ka midagi sellist, mis riski otseselt ei mõjuta, kuid laenaja ei soovi mingil põhjusel seda näidata (nt mustalt teenitud tulu, mingid piinlikkust tekitavad ostud või kuluread, mille tõttu varasemalt on pangad neile laenu väljastamisest keeldunud, nagu näiteks SMS-laenud vmt, mis Bondora puhul tingimata takistuseks ei saaks).

Kolmas võimalus on muidugi, et need laenajad on kõik ülevaltoodud võimalused kokku ja ehk isegi midagi muud lisaks, mille peale mina ei suutnud tullagi.

Olgu kuidas on, tõenline lugu selgub ilmselt alles mõne aja pärast, kui nende laenude kohta saab hakata tegema hapuks minemise statistikat ja arvutama tootlust peale hapusid laene. Samas ei ole me siinkohal ka päris pimesi. Püüan natukene neid laene analüüsida ja ehk olukorda veidi rohkem valgustada.

Mida andmed ütlevad?

Kuigi infot uute Bondora+ laendue kohta eriti ei ole, tahaks midagi ikkagi ka nende laenajate kohta teada saada. Kuna hapude laenude osakaalu on veel vara vaadata, siis peaks asjale mõne teise nurga alt lähenema.

Kuna suurim risk, mida investorid välja toovad, on see, et Bondora+ laenu puhul on inimestel lihtsam valetada, siis vaatame, kas õnnestub kuidagi olemasolevate andmete põhjal seda tuvastada.

Valetada võib muidugi igasuguseid näitajaid, aga kõige suuremat mõju omavad ilmselt sissetuleku ja kohustuste suurus, nii et vaatame neid alates aprillist tehtud laenutaotluste puhul. Kuna sissetulekud ja kohustuste summad on riigiti väga erinevad, tuleb andmed vastavalt lahku lüüa.

Slovakkia puhul oli tabelis ainult üks Bondora+ laen, nii et see jäi kohe analüüsist välja. Ülejäänud riikide osas oli vähemalt mingi kogus nii telefonitsi kui ka dokumentidega laenajaid (kuigi Soome puhul esimest ainult 4 tk), nii et midagi saab vaadata, aga lõplikke järeldusi siiski sellise valimi põhjal teha ei julgeks.

Selleks tegin iga riigi lõikes tabeli, kus esimeses reas on telefoniga kontrollitud laenutaotluste keskmised näitajad, teises dokumendiga kontrollitud taotluse keskmised ning kolmandas siis vana hea pangakonto väljavõttega taodeldud laenude näitajad.

Võrdlesin omavahel laenusummat, laenaja sissetulekut, kohustusi ning sellest lähtuvalt ka vaba raha hulka.

Iga tulba järel arvutasin protsentuaalselt välja, mitu protsenti Bondora+ taotluste keskmised Bondora laenude keskmisest moodustavad, et näha nendevahelisi erinevusi.

Eesti laenude jaotus

Eesti laenude statistika

Nagu tabelist näha, siis dokumentidega ja telefonitsi võetud laenude keskmine summa on tunduvalt väiksem. See annab mõnevõrra lootust, et probleemide korral on ehk ka taastumismäär suurem ja/või vähemalt toimub taastumine kiiremini, sest väiksemat summat on lihtsam tagasi maksta.

Sissetuleku osas tundub, et dokumentide puhul erilist vahet ei ole, aga telefonitsi kontrolli läbinute sissetulek on keskmiselt 10% suurem kui teistel. Andmeid vaadates on selge, et selles anomaalias on peamiselt süüdi kaks taotlejat, kelle puhul sissetulek on kordades üle keskmise. Kui need kaks välja jätta, on telefonitsi taotlejate keskmine sissetulek kõigest 772 € ehk 84%.

Huvitavam on aga kohustuste rida, kus tundub, et dokumentide alusel on kohustused teistest tunduvalt väiksemad, aga telefonitsi justkui võrdsed. Siin on aga jällegi huvitav tähele panna seda, et kõige suurema sissetulekuga laenaja telefoni grupis (3500 € sissetulek) on raporteerinud ka 2900 € jagu kohustusi, samas kui teine (2560 € sissetulek) on väitnud selle numbri olevat kõigest 530 €.

Teisisõnu, kui see 3500 € anomaalia välja jätta, on telefonitsi helistajate kohustuste keskmine 352 € ehk 72%.

Vaba raha kohapealt oleks jällegi selle ühe suure sissetuleku ja väheste kohustustega laenajata telefoni grupi näitaja 102% peal, mille puhul võiks öelda, et erinevust sisuliselt pole.

Ka dokumentidega grupis on samamoodi üks inimene, kelle sissetulekud on teistest tunduvalt suuremad ja väljaminekud väiksemad ning tõenäoliselt on see ka põhjus, miks vaba raha näitaja nii palju erineb.

Samas on siinkohal kindlasti oluline ära märkida, et täpselt samasuguseid juhtumeid on ka pangakonto väljavõttega taotluste hulgas, nii et kohe kindlasti ei saa siin automaatselt eeldada, et tegemist oleks valetamise või valeandmete esitamisega. Pangakontoväljavõtete puhul ei paista see lihtsalt numbritest välja, sest neid erandeid on paar tükki, aga taotlusi on kordades rohkem, kui Bondora+ puhul, nii et mõju keskmistele on marginaalne.

Eesti puhul tundub, et esimene teooria ei paista tõele vastavat. Pigem on tegu siiski keskmisest väiksema sissetulekuga (ja sellest tingituna ka väiksemate kuludega) inimestega, kellel ilmselt on seda laenu lihtsalt hädasti või kiiresti vaja.

Kui kellelgi on analüüsimiseks veidi rohkem aega ja mõni open office’st vingem programm, siis võib vaadata ka erinevusi olemasolevate laenude jmt näitajate osas ja ehk tuleb sealt midagi huvitavamat välja.

Soome laenude jaotus

Soome laenude statistika

Soomes on laenusummade erinevus veelgi suurem. Telefonitsi laenajate puhul on summad küll suuremad, kui dokumentidega laenajatel, aga nagu eelnevalt juba mainisin, on selles grupis kõigest 4 laenajat, nii et mingeid põhjapanevaid järeldusi teha ei maksaks. Seetõttu sellele reale ka rohkem tähelepanu ei pööra.

Sissetulekute puhul on dokumentidega inimeste tulu lausa 11% suurem, kui pangakontoväljavõtetega. Sealt jäi silma kaks väga äärmuslike näitajatega tegelast, kellest esimene teenib 5500 € ja teine 3960€, mis on mõlemad kõrgemad, kui ühelgi kontoväljavõttega taotlejal. Samas, kui need mõlemad välja jätta, jääb erinevuseks endiselt 7%, nii et antud juhul ei seleta seda ainult need äärmused.

Ka kohustuste osas on erinevus üsna märgatav 13%. Kuna siin ei piisa lihtsalt numbri vaatamisest, vaid seda peaks kõrvutama ka sama taotleja tulu näitajaga, siis käsitsi anomaaliaid otsima  ei hakanud.

Tänu nendele erinevustele on ka vaba raha hulk dokumentidega taotlejate puhul lausa 45% võrra suurem.

Antud juhul on keeruline selgeks teha, kas tegemist on jõukamate inimestega, kes on valmis mugavuse eest rohkem maksma või on tegemist inimestega, kellel on kulude osas midagi varjata. Kuna tulud on dokumentide abil kinnitatud ja sellegipoolest kõrgemad, siis mingil määral võiks see justkui rääkida esimese kasuks.

Samas, kui nad võtavad laenu sedasi, et see tekitab neile suuremaid kulusid, kui tegelikult peaks nende olukorras, siis tekib ikkagi väike kahtluseuss sisimasse, mis ütleb, et ilmselt nad ikkagi hindavad oma kulusid tegelikest väiksemateks. Kas see on nüüd tingitud sellest, et paar inimest teevad seda suures mahus ja tõmbavad sellega keskmist alla või on pigem tegemist sellega, et kõik võtavad natukene väiksemaks?

Eks selle peab keegi teine selgeks tegema, kellel rohkem viitsimust ja aega. Varasematele psühholoogiaalastele uurimustele tuginedes julgeksin pooldada viimast varianti, mis oleks tõenäoliselt investori jaoks ka turvalisem.

Hispaania laenude näidud

Hispaania laenude statistika

Ka siin on näha tugev erinevus laenutaotluste suuruse osas.

Samuti tuleb siit ilusti välja, et telefoni ja dokumentide teel taotlejate puhul on nii sissetulek kui ka kohustused märgatavalt väiksemad kui Bondora laenudel.

Kuna sissetulekute puhul on vahe väiksem kui kohustuste osas, siis vaba raha real väga suurt erinevust välja ei tule.

Ilmselt on ka siin sarnaselt Soome laenudele olukord, kus Bondora+ taotlejad ilmselt hindavad oma kulusid süsteemselt väiksemaks. See võib olla tingitud sellest, et mõni taotleja ehk varjab mõnda kulutust, aga samamoodi võib asi olla ka lihtsalt selles, et kui keegi neid kulusid väga põhjalikult konto väljavõtte abil ei kontrolli, siis ei pruugi meenutamisega nii palju vaeva näha ja paljudel on ilmselt tunduvalt lihtsam kirjutada kohustuse reale 60 €, mitte kontrollida üle, et tegelikult oli 64 €.

Samas võib muidugi mõne vingema programmiga või rohkema viitsimusega analüüsija ka seda tuvastada, kas erinevus on tingitud mõnest üksikust erandist või ongi süsteemne erisus, nagu mina kõhutunde põhjal arvan.

Järeldused

Nagu eelnevast analüüsist selgub, siis on siin riigiti üsna suured erinevused sees ja ilmselt mängib selles kohalik kultuur oma rolli.

Eesti ja Hispaania puhul tundub Bondora+ laenajate osas olevat pigem tegemist inimestega, kelle sissetulek on keskmisest madalam. See viitab rohkem sellele, et sealsed laenajad on pigem need, kellel on kas midagi kulude osas varjata, neil on seda laenu hädasti vaja või nad mingil põhjusel lihtsalt ei taha, ei suuda või ei oska pangakonto väljavõtet saata.

Samuti tekib neid andmeid vaadates tunne, et nad panevad kirja vähem või väiksemaid kulunumbreid, kui need tegelikult võiksid eelduste järgi olla. Teades, et inimesed on üsna laisad ja nende mälu on halb, eriti raha teemadel (olen kohanud inimesi, kes on 3 aastat maksnud igakuiselt 20 € satelliidi eest ja nad isegi ei mäletanud, et see neil on), ei imestaks, kui see erinevus on üldiselt lihtsalt hoolimatusest tingitud.

Soomet vaadates tunduvad aga numbrid olevat suuremate erinevustega ja 45% rohkem vaba raha jätab mind igatahes kahtlevale seisukohale. Kui need paar äärmuslikku erandit välja jätta, siis see number päris nii suur ei ole, kuid sellegipoolest jääb märgatavaks.

Neid numbreid vaadates võiks tõesti olla tegemist rahaliselt paremas seisus inimestega, kes on valmis mugavuse eest maksma. Arvestades, et Soome on Eestiga võrreldes üsna heaoluriik ja uurimused on näidanud, et suurema sotsiaalse heaoluga kaasneb ka vastutustundetum finantskäitumine, siis võiks ju isegi usutav tunduda.

Samas, 24% erinevus sissetulekute ja kohustuste peale kokku paneb veidi kukalt kratsima ja teeb ettevaatlikuks. Kui keegi suudab selle andmehulga ette võtta ja selgeks teha, kas erinevus on tingitud mõnest üksikust erandist või süsteemsest erinevusest, siis võiks ehk mingi selgema järelduse teha.

Hetkel jään Soome osas küll pigem kahtlevale seisukohale.

Kas Bondora+ laenudesse tasub investeerida?

Esialgu on raske öelda muud, kui et väga madala riskitaluvusega investoril seda ilmselt teha ei tasu, sest ilmselt hakkaks see su und häirima ja käiksid nii tihti Bondora kontot vaatamas, et see hakkaks juba serverit liigselt koormama.

Kui aga riskitaluvus on kõrgem, siis võib siin potentsiaali olla küll, sest lisaks sellele, et potentsiaalne risk on suurem, on nende taotluste puhul ka intress kõrgem ja laenusummad üldiselt väiksemad (viimane võiks vähemalt teoorias sellega seotud riski mõnevõrra vähendada).

Kuna tegemist ei ole tegelikult päris uue asjaga, vaid algusaegadel tegi Bondora sissetulekute kontrolli sama protseduuri järgi (taustakontroll oli küll praegusest kehvem), siis võib mingit aimu nende laenude potentsiaalist saada, kui neid andmeid veidi analüüsida.

Telefonitsi kontrollitud andmed

Datasetist tuleb välja, et 2009 veebruar – 2010 oktoober toimus taustakontroll telefonitsi ehk samadel tingimustel, mis praegused kõige kõrgema intressiga Bondora+ laenutaotlused. Ühtlasi tasub ilmselt ka meeles pidada, et taustakontrolli osa ei olnud tookord sugugi nii arenenud kui praegu ja ilmselt ei olnud isegi kõiki võimalusi siis veel saadaval, mida praegu kasutatakse.

Teisest küljest muidugi tuleb ka nentida, et tol ajal said laenu ainult eestlased ehk teiste turgude kohta see otseselt midagi ei ütle ning minevik ei ennusta alati tulevikku. Siiski, meil on 1,5 aasta jagu andmeid, mida vaadata.

Arvutuste osas garantiid ei anna, et need tingimata ainuõiged tulemused on, sest siin on omajagu erinevaid lähenemisi ja ma eriti teaduslikku täpsust taga ei ajanud. Samuti on võimalik, et suutsin andmete korrastamise käigus kogemata midagi üleliigset ära kustutada vmt, aga umbes samu tulemusi olen ka varasemalt saanud, nii et päris mööda ei tohiks olla. Kui keegi vaevaks viitsib võtta, võib muidugi üle kontrollida ja oma tulemused edastada.

Selle perioodi kohta sain kerge analüüsi kaudu tulemuseks järgmised näitajad:

  • Algne hapuks läinud laenude osakaal: 19%
  • Taastumismäär: 112%
  • Keskmine intress: 28%

See tähendab, et esimese 1,5 aasta jooksul oleks isegi 0% taastumismääraga teeninud ca 4-5x suuremat tootlust, kui praegune hoiuse intress. Koos taastumisega on tootlus muidugi toredam.

Kui vaadata makseajaloo lõikes, siis kõige paremat tootlust näitas skoor 1000, mille puhul kõik üleval väljatoodud näitajad olid väiksemad, aga kokkuvõttes andsid ca 2% jagu parema tulemuse.

Dokumentidega kontrollitud andmed

2010. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta veebruarini hakati laenutaotlusi kontrollima dokumentide alusel.

Ma ei ole küll täielikult kursis, kuidas see kontroll tookord toimus, aga oletame, et ta oli praegusele midagi sarnast. Kuid jällegi, kahtlen, et ülejäänud kontrollid nii edukad olid.

Kuna 4 kuud on üsna lühike periood ja summad kokkuvõttes ca 2x väiksemad, kui telefoniga laenude puhul, siis ei ole siin makseajaloo lõikes väga midagi peale 1000 vaadata.

Numbrid 1000 puhul:

  • Algne hapuks läinud laenude osakaal: 23%
  • Taastumismäär: 108%
  • Keskmine intress: 29%

Nagu välja tuleb, siis dokumentide puhul oli hapude laenude osakaal suurem, kui telefonitsi. Seda võib mõneti seletada asjaolu, et selle perioodi sisse jäi minu mäletamist mööda katsetus ettevõtetele laenude andmisega (kui keegi teab paremini, parandage kommentaarides), mis kokkuvõttes ei lõppenud kõige paremini.

Tõenäoliselt on võimalik need ettevõtetele väljastatud laenud sealt kuidagi eristada ja välja võtta, nii siis numbreid vaadata, aga ma esmapilgul ei suutnud seda välja mõelda ja pikalt ei hakanud uurima.

Ka taastumismäär on veidi väiksem, kuigi mitte oluliselt. Seda siiski mingiks erinevuseks ei peaks, sest tõenäoliselt on vahe lihtsalt selles, et esimene andmekogum oli aasta aega vanem ehk laenudel on olnud aasta jagu kauem aega taastuda.

Kas Bondora+ laenudesse tasub investeerida?

Kui minevik ennast kordab, siis julgeksin väita, et juhul, kui isePakkuja su raha ära ei suuda panustada ja järelturult sobivaid investeeringuid ei leia või ei viitsi otsida, siis tundub tasuvat.

Bondora+ plussid ja miinused lähtuvalt eelnevast analüüsist:

+ Tänane Bondora+ keskmine intress on vähemalt 2-6% tolleaegsest kõrgem.

+ Tänane tausta- ja pettustevastane kontroll on tunduvalt efektiivsem, kui tol ajal.

+ Taotluste hulk on suur, mistõttu on võimalik riski hajutada tunduvalt rohkem, kui tavataotluste puhul, mis aitab vähendada keskmisest tunduvalt suurema osakaalu hapude laenude otsa sattumise riski.

– Andmed on ainult Eesti turu kohta ja ei pruugi olla teistesse riikidesse üldistatavad.

– Minevik ei ennusta alati tulevikku.

Igatahes tundub, et tootlus on tunduvalt parem, kui kontol tühjalt seisval rahal või nii mõnelgi aktsiafondil (sh. pensionifondidel) sel perioodil.

Järelemõeldes tuleb tunnistada, et olen isegi tol ajal investeerinud, sest alustasin ju oma investeeringutega seal 2010. aasta juulis.  Seega kõik minu esimeste kuude investeeringud läksid sisuliselt Bondora+ laenudesse, sealhulgas isegi mõned kehtivate maksehäiretega laenajad ja paar ettevõtet, kuigi viimaseid üldiselt vältisin.

Samuti meenus nüüd investeeringuid vaadates, et kuna tol ajal käis panustamine ainult käsitsi, siis juhtus pahatihti, et sai samale inimese mitmes laenutaotluses positsioon sisse võetud, sest kuidagi ei saanud või ei osanud seda aspekti jälgida ja sellegipoolest õnnestus mul kuidagi plussi jääda.

Muuseas, kehtivate maksehäiretega laenajaid oli mu protfellis kokku 10, kellest 6 on laenu täielikult tasunud. Kolm probleemset olidki sattunud ühe ja sama inimese laenud, millest on hetkel veel tasumata ca 30% ja viimane makse laekus kusjuures täna ning sellega tasus ära umbes 8% oma põhiosavõlgnevusest. Kui intressid juurde arvestada, siis on “kaotus” muidugi veelgi väiksem.

Neljas probleemne laenaja on hetkel veel 19% põhiosast võlgu ja viimane makse laekus selle aasta veebruaris. Võlamenetluse ajaloo alla tuli viimane kommentaar selle aasta juunis, mis ei ole edasiste laekumiste osas eriti paljutõotav. Samas, võlguoleva põhiosa summa on 3.64€ ja intresse olen saanud 13.99 € + 0.04€ viiviseid.

Kuidas sellistesse laenudesse investeerimine käib?

Hetkel on võimalik Bondora+ taotlustesse ainult käsitsi investeerida. See tähendab, et pead minema laenutaotluste lehele ja sealt sobivad laenud välja valima ning seejärel käsitsi investeeringu tegema.

Samuti tuleb igal investoril enne esimest sellist investeeringut täita ära ka ankeet, kus kinnitad, et oled sellega kaasnevast riskist teadlik.

Plaanis on võimaldada seda investeerimist ka automaatselt läbi isePakkujate, aga esialgu seda võimalust veel ei ole.

Disclaimer: Isiklikult olen teinud katsetamiseks 2014. aastal tulnud Bondora+ laenudesse mõned väiksema summaga investeeringud. Suuremas mahus selle suunas veel ei vaata, kuna olen üldiselt suutnud kontol seisva raha suuremas osas niisamagi ära investeerida.

***

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

8 kommentaari

  1. Comment by Kristi:

    Ma investeerin vaikselt B+ laenudesse – just selle loogikaga, et kui raha muidu ei saa ära paigutatud. Aga üldiselt siiski mul on jätkuvalt küsimus, et mida üldse on telefonivestlusega kontrollitud – sisuliselt saab ju mida iganes öelda! Lihtsalt ei mõista 😀
    Seega valin ainult “muude dokumentidega” kontrollitud laene, sest lihtsalt seal on midagigi nähtud laenuvõtja kohta.
    Lisaks pigem piiran ennast EE laenudega ja selliste <5K summadega, mida oleks ka megahalva finantseisukorraga inimestelt võimalik mingil määral tagasi nõuda.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Eks ta on osaliselt ilmselt ka psühholoogiline blokk, et kindlasti peaks ikka pangakonto väljavõte olema. Nagu isegi selle postituse kirjutamise käigus järeldusele jõudsin, siis alustasin midagi ju tegelikult just telefoniga kinnitatud laenudest ja nii palju, kui olen vaadanud, siis jäin ka ilusti plussi.

      Teisest küljest ka, kui õnnestub tavalistesse Bondora laenudesse oma raha ära paigutada, siis ilmselt on see vähemalt Eesti puhul siiski turvalisem ja potentsiaalselt suurema tootlusega, kui Bondora+.

      Samas, kui raha kontol seisab, siis peale seda analüüsi ei välistaks tingimata ka seda viimast. Kuid sellisel juhul pigem hajutaks võimalikult suurelt, kui et ühte laenu suurt summat paigutaks.

  2. Comment by Arne:

    Otsustasin küll, et topi oma nina enam Banodrosasse, loodan lihtsalt saada oma investeeritud raha tagasi, kuid, kuna minu meilile tulevad RahaFoorumi uudised (kaasa arvatud ka viimane), pean siiski kirjutama, kirjutama sellest, mis toimub praktiliselt, mitte teoreetilisel. Just, mis puudutab „kindlamat“ varianti, ehk siis dokumentaalset taustakontrolli, k.a pangaväljavõtet. Kuna olen siin tegutsenud pea neli aastat, olen üleelanud erinevaid muudatusi, uuendusi jne. Kuigi olen nii ise investeerimise eesmärgil kui ka minu tuttavad lihtsalt laenuna, laenanud IP-st korduvalt, pole küll kuulnud nn. „telefoni taustakontrollist“, ikka oli vaja esitada pangaväljavõte ning täita kulude-tulude tabel. Ei ole pügala peale arvestanud, kuid just 1000-skoorised ja hea tulu-kulubaasiga laenud on ca´30% ulatuses pankrotis, mis on tegelikult lubamatu. Kurioosum on aga, see et hoolikalt kontrollitud heade näitajatega laenajad (1000-skoorilised) on maksevõimelised esimese makseni, edasi on „tühi maa“, ehk siis puudub töö-töökoht (loomulikult ka palk), kohtutäituri raaporti järgi ka mistahes vara. Ehk siis kummaline olukord, kuni laenu võtmiseni majanduslik seis särav, nagu laen käes, ka õnnetus käes! Tegelik probleem on aga lepingutasus ja vastutuses. Bandoras keegi ei reaalselt vastuta maksmata laenude eest, ja võib olla ei peakski. Sellisel juhul aga Pandora ei peaks ka korraga kogu lepingutasu kätte saama, ehk siis kuude kaupa, proportsionaalselt tasutud osamaksete järgi. See distsiplineeriks ka Bandorat. Kuna Bandora lepingutasu on päris krõbe, olen suhteliselt kindel, et paljude „dokumentide“ vaadatakse läbi sõrmede. Kogu selle arutluse tuum on aga see, et tagatiseta laenamine ei ole jätkusuutlik, vähemal sellise puuduliku taustauurijate nagu Bandora puhul.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Ei teagi kohe, kuidas nii kehva tulemust saavutada annab, et 30% pankrotis sul 1000-skooristest. Sellist taset ei ole isegi mitte kogu portfelli peale.

      Paar võimalikku varianti ehk kuidas selleni jõuda annaks:
      1. Sul on väga palju ebaõnne ja sa investeerid väga suures osas just neisse, mis pankrotti lähevad ja edukatesse vähem, kui kogu Bondora portfellist keskmiselt.

      2. Su hajutuse tase on ebaühtlane ehk oled investeerinud suuremaid summasid laenajatesse, kes tundusid turvalisemad mingil põhjusel ja väiksemaid teistesse. Sageli need turvalisemana tunduvad seda ei ole ja seda näeb ka analüüside põhjal, kuigi sisetunne võib öelda midagi muud.

      Selliste portfellide puhul on üsna tavaline, et paar üksikut probleemset põhjustavad tunduvalt suurema hapude osakaalu, kui normaalne hajutatus laseks.

      3. Kuna alustasid 4 aastat tagasi, kui panustamine käis käsitsi, siis panustasid korduvalt samade inimeste laenudesse, enne kui nad eelmise tagasi maksid ehk sisuliselt sama, mis eelmine punkt, ainult et mitme taotluse lõikes kokku.

      See oli üsna tavaline ja tegin isegi seda kogemata üsna palju algusaastatel.

      4. Sinu puhul ilmselt see ei ole põhjus, kui 4 aastat investeerisid, aga tihtipeale on ka laenude hulk nii väike, et juhuslikkus mängib lihtsalt väga suurt rolli.

      Kui sul on ikka ainult 30 erinevas laenus investeeringud, siis paar juhuslikku halba toobki juba 30% peale hapude osakaalu.

      Teiste portaalide andmete põhjal on üldiselt jõutud järeldusele, et optimaalne hajutatus on kusagil 200-400 laenuosa vahel. Kui sul on vähem, siis ongi tulemused juhuslikumad ehk võivad sõltuvalt õnnest/valikutest olla kas tunduvalt halvemad või tunduvalt paremad, kui portaali keskmine.

      Ühesõnaga juhuslikkus mängib väga suurt rolli.

      5. Sageli arvutatakse seda osakaalu mingite suvaliste numbrite järgi. A la, võetakse oma hapude laenude arv ja jagatakse kõigi laenude arvuga ja siis öeldakse, et selline % on hapud.

      Väga oluline on aga vaadata pigem summat, mitte arvu. Kui laen läheb hapuks peale seda, kui 90% rahast tagasi on tulnud, siis ei saa kohe kuidagi öelda, et kogu laen oleks hapu.

      Erinevused tulevad sageli kahekohaliste protsentidena.

      6. Kui lõpetasid investeerimise, nagu ütlesid, siis ongi hapude laenude osakaal tunduvalt suurem tavalisest. Kuna uusi investeeringuid peale ei tule, siis olemasolevad kas makstakse tagasi või lähevad veel mõned hapuks ja seega ka protsent suureneb.

      Kuigi 30% peale jõudmiseks peab vist siiski ka mõni eelmine punkt täidetud olema (kasvõi näiteks see, et arvestad hapude laenude osakaalu arvutamisel ainult kehtivaid lepinguid ja jätad tagasimakstud välja).

      Ja aja jooksul hakkab siis jällegi vähenema, kui sealt laenud taastuvad. Senise statistika ja enda kogemuse põhjal on taastunud vägagi üllatavalt suures ulatuses. Kannatamatute jaoks ilmselt liiga aeglaselt, aga pika investeerimishorisondiga investorina olen rahul.

      Mitutuhat investorit Bondoras (s.h. ka mina) on üsna edukalt siiani seal rahuldavat tootlust teeninud ja tõenäoliselt teenivad seda ka edaspidi. Mujal maailmas on investorite numbrid sadades kordades suuremadki.

      Nii palju kui ma olen näinud, siis enamik, kellel seda teha ei ole õnnestunud, on tavaliselt üritanud kuidagi süsteemi üle kavaldada või mõtelnud, et nad teavad paremini ja püüdnud mingite kõhutunde kriteeriumite põhjal otsustada, millistesse laenudesse milliseid summasid investeerida.

      Muidugi on ka neid, kes panevad 100€ nelja laenu peale sisse, üks läheb pankrotti ja siis otsustavad, et asi ei tasu ära.

  3. Ping from B+: muude dokumentidega kinnitatud lepingud | Rahapuu portfelli mõtted, ideed ja arengud:

    […] Olen siin mitmeid päevi nüüdseks uurinud Bondora poolt pakutud andmeid seniste laenude kohta ning tänases postituses vaatlen B+ ‘muude dokumentidega kinnitatud’ laenude ajalugu. Taavi Pertman oli selles osas minust sedakorda pisut kiirem ning tema vastavasisulist postitust saate lugeda siit lingilt. […]

  4. Comment by Leila:

    Kuidas muuta oma telefoni number?

  5. Ping from Kas leebema kontrolliga laenutaotlused on riskantsemad?:

    […] uurisin nende laenude puhul ka seda nö “valetamise efekti”, kui need laenud turule tuli… ja natukene nagu midagi oleks olnud ka, aga ei midagi väga […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga