Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Bondora Ratingu mudel V1 vs V2
     

Bondora Ratingu mudel V1 vs V2

Bondora tuli ca kuu aega tagasi (detsembri esimeses pooles) välja Ratingu mudeli uuendusega, mis tähendab, et uued laenud hinnastatakse ja hinnatakse nüüd mudeli versioon 2 järgi, mis peaks olema eelmisest veelgi täpsem.

Selle postituse kirjutamise hetkel ei ole Bondora ise selle uuenduse kohta väga detailset infot jaganud peale üsna põgusa kommentaari blogipostis, aga hinnastamine on selle järgi juba vastavalt umbes kuu aega käinud, nii et oleks hea hetk visata pilk peale, mis siis muutunud on ja kuidas.

Kogu infot me kindlasti ei näe, aga mingi pildi saame laenuandmete abil kätte küll.

Üldinfo

Bondora uue Ratingu mudeli uuendamise käigus on see mudel üle lastud ka vanadest laenudest ehk varasemalt väljastatud laenud on skooritud vastavalt uuele mudelile ilmselt selle info põhjal, mis väljastamise hetkel vana mudeli jaoks saadaval oli.

See ei tähenda aga otseselt midagi sinu laenude tänase riskitaseme osas (kui need just ei ole viimase 1-2 kuu jooksul väljastatud), sest hinnang on laenu riskitasemele antud ainult selle väljastamise seisuga. Hiljem muudab riskitaset tunduvalt enam laenaja senine maksekäitumine.

S.t. uus mudel vaatas uuesti need taotlused nende väljastamise seisuga üle ja pani oma hinnangu neile väljastamise hetke seisuga. Sisuliselt annab see meile võimaluse näha, kuidas vaatab uus mudel sama laenu samades tingimustes võrreldes vana mudeliga ja tulemusi kõrvutada. Eeldusel, et uus mudel on eelmisest täpsem, siis kõik muutused võiksid viidata sellele, et vana oli selle võrra ebatäpsem.

Muudatuste osas on kõige huvitavam just 2015. aastal väljastatud laenud, mistõttu vaatame neid. 2014 on ka täitsa huvitav, aga selles osas on juba üks üsna põhjalik analüüs tehtud ja sealne info ei ole selle muudatuse valguses nii aktuaalne, kuna hinnastamist kui sellist tol ajal ei toimunud ja Rating pandi tagantjärele.

2015. aastal alustatud laenutaotlustest, kus on olemas nii Rating V1 kui ka V2, jäi valimisse järgi 14290. Neid järgnevalt vaatamegi.

Bondora Ratingu muutus

Alustame kõige lihtsamast analüüsist ja vaatame, kuidas on uue mudeli põhjal samade 2015. aasta laenude Ratingut muudetud.

Bondora Rating V1 vs V2 by count

Tabel 1: Bondora Rating muutused samade 2015. aasta laenude puhul. Rasvased numbrid tabeli sees näitavad laene, mille Rating uuendusega ei muutunud. Numbrid allpool rasvast numbrit on laenud, mille Rating läks kõrgema riski suunas, ülevalpool need, mille Rating muudeti madalama riski suunas.

Tabelit vaadates on selge, et arvuliselt kõige enam liikus laene ära D ja E gruppidest, vastavalt 1162 ja 1496 on sealt kokkuvõttes ära liikunud.

Kõige enam tuli juurde laene HR gruppi, mis kasvas lausa 4094 laenu võrra.

Ainuüksi sellest pildist võiks vist juba järeldada, et uue Ratingu hinnangul on Bondora Ratingu V1 hinnangud olnud väga suures osas liiga optimistlikud ja on riskitaset alahinnatud (ning vastavalt ka laenudele vähemalt tänase seisuga liiga madalat intressi pakutud).

Vaatame sama asja ka protsentuaalselt, sest numbrid üksi ei anna meile täit pilti sellest, kui suures osas Ratingud varasemast hinnangust uue mudeliga erinevad.

Bondora Rating V2 vs V1 percentage change.

Tabel 2: Ülevalt alla tulpades näitab protsent, kui suur osa laenudest V1 Ratingu järgi on nüüd mingis konkreetses Ratingus V2 järgi (read vasakult paremale).

Pisut üle 54% 2015. aasta laenudest on hinnatud tänase mudeli järgi riskantsema Ratingu vääriliseks kui varasema mudeliga ja ca 15% kanti laenudest on hinnatud madalama riskiga, kui need hinnastamise käigus V1 mudeliga hinnati.

Rating jäi samaks umbes 30% juhtudest ehk kõigest 1/3 laenude puhul.

Bondora Ratingu muutus riigiti

Slovakkia osas uut skoori ei loodud, nii et seal midagi ei muutunud, aga muude osas saame vaadata muutusi ka riigiti.

Bondora Rating countries change V2 vs V1

Tabel 3: Bondora Ratingu muutus V1 pealt V2 peale.

Eestis on näha liikumist nii ühes kui teises suunas, kuigi rohkemad laenud on siiski pigem V2 mudeli järgi riskantsemad kui V1 mudel neid hindas ehk nö riskitasemel suurema suunas liikumist on mõnevõrra rohkem kui madalamaks liikumist.

Hispaania ja Soome laenude puhul pole protsente vaja välja tuua, et aru saada, kuhu suunas nende laenude puhul riskisuse hinnang liikunud on.

93% Hispaania laenudest on uue mudeli hinnangul HR gruppi kuuluvad vs V1 mudeli arvates 43% laenudest.

Soome puhul 51.5% on HR laenude grupis uue mudeliga. Vana V1 mudel aga hindas samu laene väljastades, et neist on HR gruppi kuuluvad vaid 5.5% ja hinnastas need vastavalt.

Hinnastamise mõju eeldatavale tootlusele

Lähtume nüüd taaskord Bondora Ratingu valemist, kus maksueelset eeldatavat tootlust (Expected Return) arvutatakse järgnevalt:

E(R) = I – EL%

I – laenuintress
EL% – eeldatav kaotusmäär

Kui eeldada, et arvutusvalem on endiselt õige ja tagantjärele laenudel intressi muuta ei saa, siis võrdleme siinkohal V1 mudeli eeldatavat tootlust ja samade laenude puhul V1 mudeli määratud intresside põhjal eeldatavat tootlust V2 skooringumudeli hinnangul. Viimane peaks olema varasemast täpsem.

Bondora Rating Expected Return for 2015 loans according to Bondora Rating model V2.

Tabel 4: Eeldatav tootlus Bondora Rating V1 ja V2 mudeli järgi V1 mudeli põhjal hinnastatud 2015. aasta laenudele. Kollased kastid on V1 eeldatavast tootlusest madalamad, rohelised kõrgemad ja punased on negatiivse eeldatava tootlusega. Vasakul Rating vastavalt V1 mudelile.

Sellest otseselt mingit järeldust laenude reaalse soorituse kohta teha ei maksa, sest me ei tea, kui täpne see uus Ratingu mudel veel on. Küll aga näeme, et 56.7% Hispaania laenude puhul eeldab Bondora Rating V2, et V1 mudeli poolt määratud intresside juures kaotavad investorid raha.

Soome puhul on olukord õnneks natukene parem, kuigi need eeldatavad tootlused on võetud riskitaseme juures naeruväärselt madalad ja peale tulumaksu tasumist muutuksid ka ilmselt suures osas negatiivseks.

Eesti osas on eeldatav tootlus madalama riskitaseme otsas madalamaks läinud ja kõrgema riskitaseme juures kõrgemaks. Kuigi siinsed muutused on võrreldes Hispaania ja Soomega üsna väikesed.

Tähele tasub panna ka, et kogu portfelli lõikes on eeldatav tootlus kõigest 7.5% juures, mis on ainult pisut üle poole sellest 12% tootlusest, mis Bondora on eesmärgiks kunagi välja hõiganud.

S.t. Bondora enda krediidimudel ei eelda, et 2015. aastal kuni detsembri alguseni väljastatud laenudega saavutad sa eesmärgiks seatud tulemuse.

Seda, mis 2014. aasta laenude osas eelmine mudel eeldas, me juba vaatasime eelmises analüüsis. Samas, uus mudel on ka nende laenude puhul võrreldes varasemaga umbes sarnase hinnanguga Hispaania ja Soome laenude osas.

Keskmise investori jaoks on sellest infost juba piisavalt ja edasi võib juba koheselt kokkuvõtte osa peale hüpata. Uudishimulikumatega aga läheme natukene rohkem süvitsi ja vaatame huvi pärast muutuse sisemusse.

Eeldatava kaotusmäära muutus

Üks asi, mis meil andmebaasis on saadaval, on eeldatav kaotusmäär (Expected Loss) ehk summa, mis läheb eeldatavalt kaduma peale laenude hapuksminekut ja taastumist.

See on olemas nii V1 kui ka V2 kohta, nii et saame taaskord neid omavahel võrrelda. Osaliselt ka tegime seda juba ülevalpool Tabel 4 sees.

Bondora Rating Expected Loss increase and decrease

Tabel 5: Protsent laenudest iga riigi lõikes, mille puhul eeldatav kaotusmäär tõusis või vähenes uue V2 mudeli hinnangul.

Huvitav tähelepanek oli see, et ükski kaotusmäär ei jäänud samaks. Minu analüüsi põhjal muutusid absoluutselt kõik eeldatavad kaotusmäärad kasvõi mingi komakoha võrra.

Nagu tabelist näha, siis üldjuhul saime siit taaskord kinnitust eelmisele analüüsile, kus tuli välja, et Eesti puhul pigem riskitase uue mudeli hinnangul tõusis, aga see toimus siiski mõlemas suunas. Küll on muutus riski suurenemise suunas siiski suhteliselt suurem (68% eelmisest väärtusest vs 30% languse puhul).

Hispaania ja Soome laenude puhul saime samuti taaskord kinnitust, et riskitase valdavalt uue mudeli hinnangul on kõrgem, kui V1 arvates see hinnastamisel oli. Enam kui 4/5 laenudest on saanud kõrgema eeldatava kaotuse määra, kui see hinnastamise käigus arvati olevat.

Average EL2-1 tulp näitab, et keskmiselt on EL% kasvanud 9.53% võrra.

Viimases tulbas tõin välja ka muutuse absoluutse suuruse protsentuaalselt varasemast väärtusest. Ehk kui EL_V1 = 5% ja EL_V2 on nüüd 10% või 0%, siis muutus on 100%.

Keskmiselt on eelmisest väärtusest uus eeldatav kaotusmäär 97.21% erinev. Kõige suurem mõju on siinkohal Hispaania ja Soome B-E Ratingu laenudel, mis uue mudeli järgi suures osas HR gruppi kuuluvad ja kus erinevus varasemaga kohati isegi kuni 10-kordne ehk üle 1000%. Ka Eesti madalama riskigrupi laenude puhul on eelmise mudeliga erinevus kohati üle 100% ehk enam kui kahekordne (see tabel on siia lisamiseks veidikene liiga kirju).

Samas kui vaadata eraldi Ratinguga ja riikide lõikes kasvava või kahaneva grupi keskmisi liikumisi, siis olenemata riskitasemest on vaid Soome C vähenenud EL% grupis alla kahekohalise protsendiga liikumine, mis on -9.96%. Ülejäänud juhtudel on EL% liikumised varasemaga võrreldes pigem mitukümmend protsenti.

Väike tabel ka riikide ja Ratingute lõikes uue mudeli ja vana mudeli hinnangute erinevusest EL% osas.

Bondora Rating Expected Loss difference between V2 and V1.

Tabel 6: Eeldatava kaotusmäära muutus Bondora Rating V2 puhul võrreldes samade laenude puhul V1 eeldatava kaotusmääraga. Vasakul tulbas Rating V1 mudeli põhjal.

Kõige enam on eeldatav kaotusmäär tõusnud Hispaania laenude puhul ja omajagu ka Soome laenude puhul. Eesti laenude puhul on eeldatava kaotusmäära tõus kokkuvõttes pigem madal, sest kõrgema riskitasemega laenude puhul on seda märkimisväärselt vähendatud.

Absoluutväärtuses on muutus V1 EL% väärtusest olnud ka Eesti laenude puhul keskmiselt 50% võrra ehk poole jagu varasemast väärtusest ühes või teises suunas. Samal ajal Hispaanias ja Soomes on see muutus keskmiselt olnud vastavalt 134% ja 120% eelmisest väärtusest.

Nagu näha, siis ei ole gruppi, kus keskmine muutus oleks varasemaga võrreldes suhtelises mõttes väike olnud. Olenevalt grupist, on eeldatav kaotusmäär uue mudeli hinnangul 30-1064% võrra suurem või väiksem sellest, mis V1 mudel arvas.

Arvestades, et ainult Eesti E-HR ja Soome HR gruppide puhul on erinevus negatiivne ehk EL% V2 mudeli hinnangul on madalam kui V1 mudeli hinnangul, siis võib üsna julgelt öelda, et eeldatav kaotusmäär oli laenude hinnastamisel üsna suure protsendi jagu madalam, kui uuendatud ja väidetavalt täpsem V2 mudel leiab.

Uue mudeli mõju intressidele

Vaatame nüüd, mida antud mudel intressidele teinud on. Kuna selles osas on infot veel üsna vähe, siis mingeid põhjapanevaid järeldusi teha ei saa, aga põgusalt saame vaadata küll.

Et valimid oleksid enam-vähem võrreldavad võtsin sisse laenutaotlused (mitte ainult väljastatud laenud) alates 1. november 2015 – 2. jaanuar 2016. Siis on mõlemit varianti ca kuu aja jagu. Kuigi ka see ei garanteeri, et need laenud on kindlasti samasugused ja omavahel täpselt võrreldavad.

Bondora Rating interest rates V1 vs V2

Tabel 7: Bondora Ratingu määratud intressid alates 2015. aasta lõpust väljastatud laenude puhul.

Numbrid on väikesed ja mingit põhjapanevat järeldust siit teha ei saa. Küll aga saame vaadata üleüldiselt laenugruppe, kus EL on umbes sama ja võrrelda seejärel V1 ja V2 mudeli intresse.

Siinkohal tahaks ilmselt peale eelnevat analüüsi automaatselt eeldada, et intressid peavad olema kõrgemad, sest kaotusmäärad olid laes varasemate laenude puhul. See eeldus oleks aga ilmselt vale.

Uus mudel peaks eelduslikult olema täpsem, mistõttu vähemalt teoorias väheneb ka ootamatu kahjumäär (mis ilmselt osaliselt on tingitud ka mudeli ebatäpsustest) ning valesti hinnastatud laenud peaksid edaspidi olema õigemas Ratingu grupis. Siin on väga palju selliseid ebakindlaid sõnu, kuna Bondora ei ole seda infot avaldanud ja olemasoleva info põhjal me seda (vähemalt minule teadaolevalt) kontrollida ei saa.

Küll aga tundub praeguste väheste andmete põhjal, et intressid on peaaegu igas grupis allapoole tulnud. Seda isegi gruppides, kus eeldatav kaotusmäär V2 järgi on kõrgem kui see V1 laenude puhul oli.

Lähtudes Bondora Eeldatava tootluse valemist, võime püstitada hüpoteesi, et eeldatavad tootlused on vähenenud:

E(R) = I – EL%

Lisame ka selle tulemuse tabelisse.

Bondora Rating model V2 vs V1 interest rates

Tabel 8: Eeldatav tootlus Bondora Ratingu V2 mudeliga skooritud laenudel vs V1 skooritud laenudel 2015 lõpus.

Nagu mainisin, siis andmeid on täna veel üsna vähe, et põhjapanevaid järeldusi teha. Täna aga tundub, et sama või kõrgema oodatava kahjumäära korral on intress ja seeläbi ka eeldatav tootlus madalamal kui see eelnevalt oli.

Omajagu hämmastust tekitab veel see, et Hispaania ja Soome laenudel riskitaseme tõustes ei tõuse eeldatav tootlus peaaegu üldse ja HR puhul on siiani keskmiselt lausa madalam kui F grupi laenudel. Olenemata sellest, et oodatav kahjumäär on isegi ca 2x kõrgem.

Ühesõnaga, riskipreemiat kui sellist ei paista olevat või see on väga marginaalne. Samuti tekitab see huvitava olukorra, kus Bondora reklaamib enda tootlust kui 18%, aga skooring eeldab pigem sinna 14% kanti tootlust, eeldusel, et ootamatusid kahjusid ei tule (minevikku vaadates on see üsna ebatõenäoline).

Sealjuures kõige imelikum on see, et Bondora portfellihaldur lubab juba pikemat aega enamus valikute puhul kõrgemat tootlust, kui kõige kõrgema eeldatava tootlusega grupi puhul justkui võiks oodata.

Teine aspekt, mis natukene murettekitav on, on see, et eeldatavat tootlust on üsna palju allapoole korrigeeritud. Keskmiselt praeguste andmete põhjal ca 16%, Hispaania puhul aga peaaegu veerandi jagu ja Soomes viiendiku võrra. Siinkohal ei maksa unustada, et see eeldatav tootlus on antud juhul madalam ka mõnevõrra kõrgema oodatava kaotusmäära juures.

Kokkuvõtteks

Tundub, et uus Bondora Ratingu mudel on vähemalt varasemate välismaiste laenude osas riskitaseme hindamisel täpsem kui V1 mudel.

Valdavalt on laenud viidud riskantsematesse gruppidesse, millest võiks teha järelduse, et Bondora hindas üsna suurt osa neist laenudest eelmise mudeliga valesti. Paraku aga valesti selles suunas, et investor teenib vähem, või isegi eeldatakse üle poolte 2015. aasta Hispaania laenude puhul investorile maksueelset raha kaotust.

Hinnastamise osas on tänases olukorras infot veel üsna vähe, nii et seda peaks mõne aja pärast uuesti vaatama, aga tänase info põhjal tundub, et eeldatavat tootlust on allapoole toodud ehk sama või kõrgema oodatava kahjumääraga laenude puhul on intressid keskmiselt varasemast madalamad.

Samuti tundub, et riskipreemia riskantsemate gruppide puhul on veelgi madalamale toodud. Seda eriti Hispaania ja Soome laenude puhul.

Millest see hinnastamise aspekt tingitud on, oskab vastata ilmselt ainult Bondora, aga mõned võimalikud hüpoteesid, mida me paraku ise kontrollida ei saa:

  1. Tegemist on juhusliku tulemusega, kus kõik numbrid on juhuslikult samas suunas kaldu läinud ja tuleb lihtsalt oodata rohkemate laenutaotluste sissetulemist, et õiget tulemust näha.
  2. Ootamatu kahjumäär on langenud nii palju, et selle võrra on laenude riskitase vähenenud ja seetõttu on ka eeldatavat tootlust ja intressi allapoole toodud. See on teoreetiliselt ehk võimalik, kui uus mudel suudaks ära kaotada enamuse esimese maksega hapuks läinud laenudest. Seda usun, kui näen statistikas seda muutust 🙂
  3. Riikide riskitegurid on vähenenud, kuigi tänases majandusolukorras on seda raske uskuda.
  4. Pikematele kui 12-kuulistele laenudele määratud tegurit M, on 30% pealt omajagu allapoole toodud. Isiklikult olen kahtleval seisukohal, et see ennast statistiliselt ka õigustaks. Tasub arvestada, et tänu sellele on paljud laenud riskantsemas grupis, kui nad muidu oleksid ja selles olukorras on siiani tulemused olnud üsna kehvad.
  5. Investori alfat, mis oli varasemalt 5%, on vähendatud või täielikult ära kaotatud.
  6. Bondora Ratingus kasutatav Markit iBoxx Eurozone Retail ABS EUR Index EUR on nii palju langenud, et see õigustab intresside sellist langetamist.
  7. Bondora on aru saanud, et senine tootluse arvutamise mudel on puudulik ning on seda täiendanud, aga ei ole seda infot teistega jaganud.

Väike spekulatiivne mõttetera ka siia. Olen viimati mitmest allikast kuulnud, et Bondora eeldab Hispaania ja Soome laenude puhul eelnevast 10%-st suuremat taastumist. Kui õigesti mäletan, siis oli jutt vist 25% või 27%-st.

Ühesõnaga, kõrgem taastumine vähendab sama default rate juures EL%-i. Antud hetkel aga näeme, et EL% on eelduslikult pigem nende laenude puhul kõrgem ehk uus mudel võiks siis järelikult oodata varasemast kõrgemat laenude hapuksminekut ja rohkemat taastumist.

Mis omakorda makse maksva investori jaoks võiks tähendada, et tema eeldatav tootlus väheneb nii madalama ER tõttu kui ka suurema maksude osakaalu tõttu, sest hapude laenude osakaal on eelduslikult suurem ja tootlus tuleb vähemalt algselt varasemast suuremas osas intresside pealt.

Positiivse noodiga lõpp

Muidugi, kui me eeldame, et uus mudel on varasemast täpsem (mida ta kõigi eelduste kohaselt võiks ju ka olla), siis edaspidi tegelik tootlus tuleb ilmselt keskmise investori jaoks varasemast parem. See oleks ikka üsna kahtlane, kui nüüd uue mudeliga see uuesti korduks, et üle poole Hispaania laenude puhul tuleks negatiivset tootlust oodata.

Viimast aga saame vaatama hakata ilmselt alles kusagil 6-12 kuu pärast, kui täna skooritavad laenud maksetega juba kuhugi jõudma hakkavad. Kui just kriisi ei tule, mis kogu asja upakile ajab ja mille osas siin hinnastamisel väga palju ruumi ei paista olevat jäetud, siis usun, et vähemalt Hispaania ja Soome osas võiks tulemus aasta pärast parem olla kui varasemate laenude puhul.

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

One Comment

  1. Ping from 2 põhjust, miks ma Bondora portfellihaldurit ei kasuta:

    […] muidugi raskendab asjaolu, et Bondora Ratingu uue mudeliga on laenude intressid ja eeldatavad kahjumäärad omajagu muutunud, nii et sobivat infot, mille […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga