Bondora laenude taastumismäärad

Bondora avaldas hiljuti blogis laenude taastumise numbreid. Paraku kasutati selle arvutamiseks imelikku loogikat, mida minu teada mitte kuskil ei kasutata ja ilmselt ka üsna hea põhjusega. Küll aga tunduvad numbrid sellise loogikaga kõvasti ilusamad.

Samal ajal on nad lisanud laenuandmete andmebaasi uue tulba, mis võimaldab ainult põhiosataastumise põhjal arvutada taastumismäärasid, nii et otsustasin korra siis pilgu peale visata.

Bondora taastumise arvutus

Kuna nad oma analüüsides tavaliselt väga detailselt seletama ei vaevu, mida ja kuidas tehtud on, siis päris täpselt pole võimalik teada, mida nad arvutasid, aga natukene midagi saame ka oletada.

Kui ma õigesti aru sain, siis Bondora kasutas taastumismäära arvutamisel loogikat, kus “hapuks” osaks loeti esialgse graafiku järgi viivises olev põhiosasumma ja taastumiseks loeti kogu taastunud põhiosasumma (umbes nagu nad XIRR arvutuse loogikas kasutavad).

Näiteks, kui defaultinud €10 investeeringul graafikus olid viivises maksed, nagu allpool väljatoodud (kokku laenul veel €9.40 põhiosajääk), siis kogu põhiosajäägist arvestatakse viivises olevaks nende punasega märgitud maksete summa ehk €0.67.

Selgituseks toodi välja, et see on rahavoog, mida sa selle perioodi jooksul oleksid eeldanud ja taastumise eesmärk on justkui see rahavoog taastada.

Mis selles analüüsis valesti on?

Kui välja jätta see, et mitte kuskil mitte keegi sedasi taastumist ei arvuta, siis tegelikult on siin omajagu puudusi, millest mõnda ka kiirelt vaatame.

Näiteks, kasvõi seesamune eespool väljatoodud argument. Ma ei tea, kuidas teiste investoritega on, aga mina oleksin ikkagi eeldanud selle aja jooksul ka intressi, nii et äkki tuleks taastumist hoopis sellega võrrelda? (see on retooriline küsimus ja ei eelda vastust)

Tegelikult on siin aga suuremaid probleeme.

Ma ei ole kindel, mis numbreid nad oma viimases analüüsis kasutasid, aga 15. juuli analüüsis kasutatud numbreid vaadates tundub, et kasutatud on hoopis sellist loogikat, kus viivises olevaks on arvestatud ainult need maksed, mis allolevas tabelis on punased.

Ühesõnaga enne laenu hapuks muutumist maksmata olnud summasid mingil põhjusel viivises olevate hulka ei arvestatud ja neid justkui tagasi ei oodatud neis arvutustes. Vähemalt sellisele järeldusele võiks jõuda, kui vaadata andmebaasis olevat uut rida PlannedPrincipalPostDefault, mis just sedasi käitub.

Lühidalt €0.67 asemel eeldati siin arvutuses hoopis kõigest €0.28 hapuksläinuks kogu €9.4 defaultinud põhiosajäägist.

Kui see laenaja nüüd otsustab peale defaultimist järgmisel päeval oma laenu täielikult ära maksta, siis taastumine oleks €9.4 ja antud arvutusmetoodika järgi selle laenu taastumismääraks saab 3357%!

Pole paha!

Kui selle enne defaultimist viivises olnud summade mittearvestamise vea ära parandame, siis tuleb taastumismääraks 1402%. Juba rohkem kui 50% väiksem, aga noh, kõva sõna sellegipoolest.

Tegelikkuses tähendab aga selline taastumine reaalset taastumismäära 100% juures või kui kasutada Bondora Ratingus kasutatud loogikat, siis pisut alla selle. Bondora kuvab seda “kõigest” 14-33 korda suurema numbrina.

Ja aja jooksul igakuise “graafiku” edasiliikumise käigus see määr järjest väheneks, kuni jõuaks reaalse numbrini, 4 aasta pärast või nii.

23.07.2016. genereeritud andmebaasis on näiteks 749 sellist laenu, mille puhul on PlannedPrincipalPostDefault summa €0 ehk viivises justkui mitte midagi. Nende laenude pealt on taastunud üle €42,800 põhiosa, mis suurendab taastumismäära, kuigi need laenud justkui pole Bondora taastumise arvutuses isegi hapudena kirjas.

Et panna see number konteksti, siis tegemist on ~2% kogu ajaloo vältel seni taastunud põhiosasummadest. Arvestades, et tegemist peaks olema suhteliselt värskelt hapuks läinud laenudega, siis mõju antud arvutuste tulemustele on vägagi arvestatav.

Mis on taastumismäära eesmärk?

Taastumismäära eesmärk on näidata, kui suure osa sa oma nö kaotatud rahast tagasi oled suutnud saada.

Näiteks, kui sul oli taskutes €100, mis on kadunud, siis kaotatud raha on €100, mitte vastavalt sinu kulutamisplaanidele €10 iga järgmise kahe päeva peale. Kui sa nüüd leiad taskutest siiski €20 üles, siis taastumismäär on 20% ehk €20/€100, mitte 200% ehk €20 jagatud €10 euroga, mille sa muidu täna ära oleks tahtnud kulutada.

Kogu kaotatud summaga jagamisel on üsna hea põhjus. Nimelt, sind huvitab see, kui palju sa oma raha kokkuvõttes tagasi said kaotatud rahast, mitte kui palju esialgsest plaanitud graafikujärgsest rahavoost tagasi tuli.

Samuti on taastumine erinevatel aegadel erineva edukusega. Näiteks, on sul tunduvalt suurem tõenäosus see raha üles leida taskutest otsimise käigus. Kui taskutest ei leidnud, siis on juba väiksem tõenäosus see kusagilt tee pealt üles leida, kus sa täna käinud oled. Samas, kui lähed sinna tee peale nädala pärast otsima, siis on tõenäosus see raha üles leida praktiliselt null.

Samamoodi on ka laenudega. Mingi aja jooksul on võimalik vähemalt mingi osa rahast kätte saada, aga samas kui 3 aastat pole ühtegi makset toimunud, siis tõenäosus edaspidi sealt midagi saada on juba suhteliselt madal (eriti kui tegemist on juhtumitega, kus laenuvõtja suri 3 aastat tagasi ära).

Seega, kui sa täna üles leitud €20 põhjal ütled, et “taastumismäär” on 200%, siis sa justkui eeldad, et suudad ka edaspidi iga kahe päeva järel €20 leida ja lõpuks leiad taskutest hoopis kokkuvõtteks €200.

Reaalsuses seda ilmselgelt ei juhtu ja aja möödudes kukub see “taastumismäär” siis vaikselt 20% peale, kus ta reaalselt on.

Millegipärast aga meeldib Bondorale teha ja investoritele presenteerida pidevalt ülioptimistlikke järeldusi, millel reaalse lõpptulemusega väga vähe pistmist. Investorid, kes selliste järelduste põhjal investeerimisotsuseid teevad, peavad paraku aja möödudes oma tulemustes tõsiselt pettuma.

Kuidas taastumismäära arvutada?

Tegelikult on seda võimalik väga lihtsalt teha. Sul tuleb jagada taastunud summa hapuks läinud summaga. Kui hapuks läks €100 ja tagasi maksti sellest €10, siis taastumismäär on 10%.

Seda võib ka keerulisemaks ajada, näiteks kui üritad arvutada annualiseeritud taastumist või taastumist mingi perioodi jooksul (a la 1. aasta jooksul peale hapuksminekut vs peale 1. aastat taastumismäärad) või rahavoogusid diskonteerima hakata. Meil selleks aga otseselt vajadust pole.

Mõned head lihtsad juhendid taastumismäära arvutamiseks:

• Investopedia
• eHow

Keerulisemate juhendite jaoks võid omale selgeks teha näiteks IFRS nõuded taastumismäärade arvutamiseks.

Bondora laenude taastumismäärad

Senist taastumismäära on nüüd üsna lihtne arvutada. Laenude andmebaasist tuleb summeerida PrincipalRecovery tulp ja jagada see EAD1 tulba summaga. Vastuseks saadki taastumismäära.

Lihtsuse mõttes panin need numbrid võrdlusesse Bondora enda viimaste arvutustega. Huvitaval kombel ma esmapilgul ei märganudki, et Slovakkia andmed on Bondora analüüsist taaskord täiesti välja jäetud, kuigi ka need laenud saadeti inkassodele sarnaselt teistega.

Oma analüüsis ütles Bondora, et inkassosse saadeti laenud, mis defaultisid alates 2015 Q3. Reaalsuses paraku asi nii lihtne pole.

Kuigi algselt kuulutati tõesti, et inkassosse saadetakse ainult laenud, mis 2015. juulist alates on defaultinud, siis millalgi 2015. novembris-detsembris saadeti inkassosse ka varasemalt hapuks läinud laene.

Sealhulgas kõik minu tol ajal portfellis olnud “Stage 3” ehk kohtusse edastatud (?) laenud ja isegi mõned Stage 4 (kohtutäituri käes) olevad laenud. Ühesõnaga väga täpsete võrdluste tegemine on üsna raskendatud.

Tol korral põhjendati seda sedasi (klienditoe kirjast väljavõte):

Laenud, mis ei ole performinud või mille kohta on otsuse saamine kohtust veninud või kohus ei ole otsust teinud, oleme edastanud sissenõudmiseks inkassole, sest statistika näitab, et inkasso suudab töötada efektiivsemalt.

On kaheldav, et selleks ajaks sellist statistikat oli, sest inkassod olid heal juhul paar kuud tööd teinud. Samas lubati, et tehakse see statistika ka investoritele avalikuks, mille põhjal selline otsus tehti. Siiamaani ootan seda 2015. aasta detsembri alguses antud lubaduse täitmist.

Nende numbrite põhjal ja Bondora enda järelduste põhjal jääb mulje, et nad ise said ka lõpuks aru, et Eesti puhul on läbi inkassode taastumine olnud kehvem (läheb minu kunagise analüüsi tulemustega väga hästi kokku) ja Soomes samuti.

Huvitav aga, kus on see statistika, mille põhjal minu 2014. aastal defaultinud Eesti laenud inkassodele saadeti? Kus on see parem sooritus? Mitte ei näe siit kuskilt.

Veel huvitavam aga, miks Eesti puhul endiselt inkassosid kasutatakse, kui erinevus varasemaga on see, et taastumine on heal juhul sisuliselt sama, aga inkasso tasud võetakse investorile laekuvatest summadest maha? Miks Bondora investorite rahaga inkassosid sponsoreerida tahab?

Üksikute laenude taastumismäärad

Selliste summaarsete näitajate puhul on tavaliselt hea vaadata ka natukene laenude sisse, et näha, kust see taastumine tuleb. Eriti kui antud juhul võibki olla, et üks laen maksis täielikult ära ja ülejäänud mitte ning protsent on endiselt suhteliselt hea.

Selleks jaotasin laenud senise taastumismäära põhjal 5% kaupa vahemikesse. 0% peal on laenud, mille taastumine on 0%. 5% peal kõik laenud vahemikus 0.01-5%, 10% vahemikus 5.01-10% jne.

Kuna kvartalite kaupa läheks asi väga kirjuks, siis toon välja numbrid riigiti aastate lõikes. Suures osas tulevad erinevused välja küll.

Oluline asi, mida siit vaadata, on erinevused riigiti ja 0% peal olevate laenude osakaal. Kui väikese või täiesti olematu taastumise tasemega laenude osakaal on suur, siis enamus taastumisest on tulnud üksikutest suurema taastumisega laenudest.

Kui 0% osakaal on väike, siis on lootust, et ka sinu käes juhuslikult olevad laenud on taastumisest osa saanud ja tegemist on potentsiaalselt eduka taastumise, mitte paari üksiku õnneliku edulooga.

Näiteks võib siit graafikutelt välja lugeda, et praktiliselt kogu Hispaania taastumine on tulnud paari üksiku edujuhtumi pealt ja valdav enamus laenudest pole antud hetkeks veel sentigi taastunud. See ka ilmselt põhjus, miks Hispaania taastumine suhteliselt nigel siiani on olnud.

Neile, kes mõtlevad, et äkki see protsent Hispaania 2015 laenudel on nii kõrge sellepärast, et enne inkasso sekkumist pole erilist taastumist suudetud saavutada, siis tegelikult alates 2015 Q3 hapuks läinud hispaanlastest on 77% täiesti ilma taastumiseta vs 71% Q1-Q2 laenudest.

Mina ütleks selle pildi põhjal, et inkasso ei ole tulemusi andnud, sest kui protsess töötab ainult paari üksiku laenu peal, siis protsess ei tööta. Pigem tundub, et üksikud laenud, mis taastuksid suhteliselt igasuguse sissenõudmise protsessiga, taastuvad nüüd lihtsalt inkassotasude võrra investorite jaoks vähem.

Kahjuks meetod, kuidas Bondora inkassodesse saatmise protsessi on implementeerinud, tähendab, et me ei saa tulemusi võrrelda. Saame jääda vaid oletuste tasemele.

Slovakkias võiks esmapilgul tunduda, nagu inkassodest oleks kasu, sest 2015 Q3 alates on 0% taastumismääraga laenude osakaal vähenenud. Samas tuleks meeles pidada, et seal räägime vaid paarist üksikust laenust, kuna uusi laene 2015 enam ei väljastatud ja olemasolevatest olid juba 70%+ hapuks läinud ehk kõige probleemsemad juba ammu defaultinud.

Siin on ilmselt tegemist lihtsalt valimi erisusega ehk paremad laenud läksid hapuks hiljem, kuna nad tegid enne probleemseks muutumist makseid. Tõenäoliselt need laenud siis ka taastuvad keskmiselt paremini, kui need, kes ühtegi makset enne hapuksminekut ei teinud.

Oodatavad taastumismäärad

Siinkohal oleks huvitav vaadata ka Bondora poolt Ratingu käigus eeldatud taastumismäärasid, et näha, kui lähedal hetketulemused neile on. Hiljutiste uuenduste käigus on nüüd laenuandmetesse lisatud ka LGD ehk oodatav kaotusmäär, mille kaudu saame oodatava taastumismäära kätte.

Oodatav kaotusmäär

Oodatav kaotusmäär on riigisiseselt kõigil laenudel sama ja muutus Bondora Rating V2.0 loomise käigus võrreldes varasemaga ehk mudeli uuendamise käigus suurendati oodatavat taastumismäära kõigis riikides (siin ilmselt ka osaline mõju, miks intressid allapoole tulid).

EST: 65% –> 58%

ESP: 90% –> 75%

FIN: 90% –> 68%

Oodatav taastumismäär

Oodatava taastumismäära saame, kui lahutame 100% – oodatav kaotusmäär.

EST: 42%

ESP: 25%

FIN: 32%

Kuna Ratingu puhul on taastumise puhul arvestatud ka ajafaktorit ehk laekumiste väärtuse vähenemist sõltuvalt sellest, mis ajal see laekub, ning EAD (exposure at default) sisaldab ka defaultimise hetkeks kogunenud intressi, siis tegelikkuses on need numbrid siin pigem pessimistlikud.

Ühesõnaga, kui arvutada taastumist nii, nagu meie seda eespool tegime, peaksid need numbrid olema mõnevõrra suuremad. Kui palju täpselt, on raske öelda, sest diskonteerimismäära meile antud pole ja eelduseks võetud kogunenud intresside summat me ei tea.

Sellegipoolest saame nö kirvemeetodil võrrelda neid numbreid eespool saadud hetke taastumismääradega ja näeme, et:

• Eesti 2014 – 2015 Q1 puhul on tulemused taastumise osas nüüdseks juba ootuspärasele küllaltki lähedal. Kui asi edukalt jätkub, siis ehk jõutakse ka oodatavate tulemusteni. Ülejäänud laenud on veel liiga värsked, et midagi järeldama hakata.
• Hispaania laenudel on veel pikk tee oodatava tulemuseni minna ja arvestades, et ca 75-80% laenudest pole isegi ligi 2 aastaga sentigi taastunud, siis tundub eesmärgini jõudmine ebatõenäoline. Isegi kui võtta eesmärgiks Bondora Ratingu V1.0 eeldus ehk 10%, siis on endiselt pikk tee minna.
• Soome puhul näeme, et varasema 10% eelduse puhul on tulemus olnud enne inkassode lisamist omajagu parem. Peale seda, aga üsna kesine. Samas 32% eesmärgini on veel tükk maad minna ka enne inkassode lisandumist defaultinud laenudel. Kuigi aega veel on ja võib nii mõnegi kvartali puhul täitsa teostatav tulemus olla.

Kokkuvõtteks

Bondora tegeleb endiselt mingite kahtlaste loogikate väljamõtlemisega, et numbreid tegelikkusest optimistlikemana näidata. Võiks lausa öelda, et Bondora tegeleb investorite tahtliku eksitamisega, et nad rohkem investeeriksid.

Oma analüüsides promotakse taastumisnumbreid, mida nende endi Bondora Ratingu mudelgi isegi ligilähedaselt ei ennusta. Kas tõesti pandi taaskord mudeli ehitamisel nii jubedalt puusse? Või äkki on ikkagi promotud “taastumisnumbrid” loomingulise arvutusmetoodikaga üleshaibitud?

Paraku, investorid, kes nende numbrite põhjal investeerivad, peavad oma tulemustes hiljem väga tugevalt pettuma. Muidugi eeldusel, et Bondora ka neid tulemusi ülioptimistlikult ei kuva neile (a la, laenuvõtmise eest Bondorale makstud tasud = netokasum jmt).

Kui reaalseid numbreid vaadata, siis taastumine Eestis on olnud suhteliselt hea ja võimalik, et tuleb ka oodatav tulemus lõppkokkuvõttes ära. Soomes on samuti 2014. aasta laenudel täitsa arvestatav taastumine toimunud.

Samas Hispaania ja Slovakkia laenud erilisi taastumismärke ilmutanud ei ole ja tänast seisu vaadates väga lootust nende osas omada ei julgeks. Slovakkias ilmselt on äkki rohkem lootust midagi tagasi saada, kui arvestada, et võrreldes Hispaaniaga on vähemalt natukene taastunud laene tunduvalt rohkem.

Samuti tundub antud numbrite põhjal, et inkassode lisamine on taastumisele mõjunud pigem negatiivselt ja ei täida investorite jaoks lubatud eesmärki.

Ei saa muidugi välistada, et nüüd täpselt seal üks aasta peale defaultimist hakkavad inkassod ülihästi tööle ja taastumine hakkab kohe-kohe tulema, aga nende kasutamise argument oli siiski, et nad toovad kiiremini suuremad summad koju, kui ilma selleta. Seda siit numbritest mina paraku välja lugeda ei oska.

Pealegi, inkassode aeg on paljudel juhtudel läbi ja siin väljatoodud laenud lähevad nüüd kohturingile.

Kuidas sulle inkassode tegevus siiani tundub? Mida arvad Bondora arvutusmetoodikast?