Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Bondora uus krediidiskooringumudel
     

Bondora uus krediidiskooringumudel

Bondora krediidiskoor

Bondora uus skooringusüsteem analüüsib kõik laenud läbi ja vastavalt riskikarakteristikutele määrab investeeringu riskitaseme ja sellele vastava intressi.

Selle nädala uudiskirjas teavitas Bondora investoreid uuest planeeritud krediidiskoorimise mudelist, mille abil hakatakse laene riskigruppidesse jagama.

Pikalt ei hakka selle mudeli olemust lahti seletama, sest igaüks saab uudiskirjast seda ise lugeda, aga lühidalt öeldes võtab uus mudel arvesse neid kriteeriume, mis praegu investorile nähtavad on (krediidigrupp, varasem maksekäitumine, riik, vanus…) ja tervet rida infot, mida investorid näha ei saa ning määrab selle põhjal selle konkreetse laenu defaultimise tõenäosuse (kui suure tõenäosusega see laen defaultib) ja ulatuse (kui see laen defaultib, siis kui suure osa rahast investor kaotab).

Varasem krediidiskooring Bondoras

Enamik investoreid ei ole krediidiskooringu mudelit Bondoras näinud ja on harjunud praeguse lahendusega, kus valdav osa investoritest hindab riski krediidigrupi ja maksejaloo numbri järgi, kusjuures järgides sealjuures loogikat, et risk läheb väiksemast suuremaks sellises järjekorras:

– A – B – C

– 1000 – 900 – 800 – 700 – 600

Sama loogika järgi vaatavad ka enamik uusi investoreid tavaliselt, et tegemist on riskimudeliga, kus loogiliselt võttes A1000 on kõige turvalisem ning C600 kõige riskantsem grupp.

Kui Bondora foorumit aktiivselt jälginud oled, siis tõenäoliselt oled aja jooksul ka korduvalt näinud seda tunnistavaid kommentaare, kus investorid räägivad, et osadele laenajatele antakse liiga kergekäeliselt A1000 krediidiskoor ja tegelikult peaks neil olema midagi madalamat jne.

Senised Bondora krediidigrupid

Paraku ei saa need investorid aru, et nende näitajate puhul ei ole tegemist krediidiskooriga, mis näitaks otseselt riski. A, B ja C näitavad lihtsalt vaba raha suurust. Kui selle põhjal veidi analüüsi teha, siis päris mitmel juhul selgub, et väga vahet pole, mis gruppi laenaja kuulub (enamikel juhtudel pole muidugi piisavalt infot, sest B ja C grupp moodustavad üsna väikese osa väljastatud laenudest). Sellel võib olla midagi riski ja maksevõimekusega seotut, kuid samal ajal väga ei pruugi ning seda pole ka väidetud, et on. Lihtsalt kuna seda infot kuvatakse ja selle põhjal laenajaid järjestatakse, panevad ka investorid neid selle alusel ritta.

Varasem maksekäitumine

Krediidigruppidega võrdväärselt peetakse riski ennustamisel oluliseks varasemat maksekäitumist sellises järjekorras, et mida kõrgem number, seda kindlam laenaja. Siin on kindlasti mingisugune seos riskiga täitsa olemas, kuigi see on ilmselt vahendatud, mitte tingimata põhjuslik.

Samas kipuvad päris paljud investorid unustama, et see number tähendab sisuliselt lihtsalt seda, millal laenajal maksehäire oli. See ei arvesta absoluutselt seda, mitu maksehäiret laenajal Krediidiinfos kirjas oli, kui suured need olid, mis põhjusel need tekkisid ega seda, kui kaua nende likvideerimine aega võttis.

See ütleb sisuliselt seda, et laenaja maksis oma viimase maksehäire teatud hulga aega tagasi ära või siis seda, et inimesel pole maksehäireid olnud.

Sama olukord on 1000 skoori puhul, sest see on täpselt sama nii selle inimese puhul, kes on viimased 20 aastat järelmaksu, laenusid ja muud krediiti ilma probleemideta kasutanud kui ka sellel inimesel, kes äsja sai 21, kolis maakohast vanemate juurest välja Tallinna üürikorterisse ja on võtmas oma elu esimest laenu, et korterile lahe fototapeet panna.

Kuigi see ajaloo näitaja on mingis mõttes piisavalt suure hulga laenajate puhul nö keskmistumise tõttu isegi kohati päris usaldusväärne riski näitaja, siis ei suuda suurem osa investoreid isegi seda õigesti hinnata.

Nii palju kui mina mäletan, on juba aastaid olnud seis selline, et maksekäitumise näitaja 800 on väiksema riski ja parema tootlusega, kui 900. Praegust statistikat vaadates on ka 700 parem kui 600 ning 900 on kõige kehvem skoor, millesse investeerida.

Bondora krediidiskoor?

Investorid ei suuda üldiselt makseajaloo näitajat ratsionaalselt kasutada.

Kui investorid suudaks seda näitajat kui krediidiskoori kasutada, siis peaks see tähendama, et 800 puhul peaks olema investoritepoolne nõudlus samaväärne või isegi kõrgem (sõltuvalt maksustamisest), kui 1000 puhul ning 900-ga laenudesse investeeriksid pigem need, kes mujale raha paigutatud ei saanud, sest risk on kõige suurem ja tootlus kõige väiksem.

Reaalsus on paraku pigem see, et peaaegu kõik investeerivad 1000-ga laenudesse, paljud riski kartvamad enam muudesse ei investeerigi ja ülejäänute osas on kõige populaarsemad vastavalt 900, siis 800, siis 700 ja seejärel 600.

Seda olenemata sellest, kas investeeritakse lihtsalt A gruppi või B või C gruppi. C600 on samamoodi ebapopulaarsem kui C700 või C900.

Professionaalsed ja kogenud investorid

Professionaalsemad ja kogenumad investorid on nüüdseks juba aru saanud, et kuigi need grupid mingil määral ehk suudavad riski ja tootlust ennustada, on iga grupi sees tegelikult teatud tüüpi laenajad, kes on usaldusväärsemad ja teatud laenajad, kes satuvad suurema tõenäosusega makseraskustesse.

Selleks vaadatakse lisaks krediidigrupile ja maksekäitumisele ka muid tegureid, nagu näiteks laenu eesmärk, laenaja vanus, töövaldkond, omandisuhe jne jne, et leida need usaldusväärsemate laenajate ühisjooned.

Teisisõnu, sisuliselt püütakse ehitada omale nö krediidimudelit, mis aitaks saavutada näiteks 1000 skooriga gruppi investeerides portfelli, millest 60+ päeva viivises laenude osakaal oleks hoopis ainult 3-4% ning tootlus ca 20% ringis ja samamoodi 900 grupi seas vähendada halbade laenude osakaalu 5% peale.

Sellistel investoritel on üldiselt teiste investorite ees eelis, sest:

a) nad tunnevad ära hea ja halva taotleja, kasutades lisakriteeriume, mis riski mõjutavad, mistõttu on neil tunduvalt rohkem häid investeerimisvõimalusi saadaval, sest paljudes taotlustes on konkurents teiste investoritega madal, kuna teiste arvates on krediidiskoor 700 või laenupikkus 60 kuud liiga riskantne;

b) nad saavad halvemad laenud teistele investoritele kasumiga edasi müüa, sest teised investorid ei tea, et need on riskantsemad ja kehvema tootlusega.

Selliseid investoreid on suures pildis üsna väike osa. Samas, veelgi väiksem osa on nende seas neid investoreid, kes ka neid analüüse reaalselt statistiliselt tõsiseltvõetaval tasemel teevad ning kes suudaksid ka öelda, kumb taotlus paremat tootlust annab, kas 26% A1000 37-aastane ehitustöölisest mees, kelle sissetulek on €1500, laenu eesmärk on laenude konsolideerimine ja elab üürikorteris kahe lapsega või 32% A700 25-aastane spetsialistist naine, kelle sissetulek on €1000, laenab reisimiseks ja elab pangalaenuga korteris koos oma elukaaslasega.

Veidi rohkem on investoreid, kes seda analüüsi üritavad teha, kuid üsna tihti võib nende poolt foorumis jagatud tulemustest näha, et tegemist ei ole statistika taustaga inimesega või lihtsalt ei ole nad analüüsis mõne olulise aspektiga arvestanud, nii et tulemus on küll õige, aga järeldus on sellest vale, sest analüüsis kasutati valesid andmeid (ühe sellise näite toon välja ka peagi ilmuvas postituses). Muidugi veel hullem on see, et neid tulemusi foorumis jagatakse ja teised, kes analüüsi teha ei oska, kuid foorumit loevad, teevad selle põhjal oma investeerimisotsuseid, mis mõnikord on lõppenud ka üsna kahjumlikult…

Laenutaotleja riik

Üsna paljud algajad investeerivad peaaegu kõikidesse riikidesse ja siis teevad oma paari laenu põhjal järelduse, milline riik on hea ja milline halb investeering. Professionaalsemad investorid vaatavad tulemusi statistika põhjal ja sageli jõuavad sarnase tulemuseni.

Kui Eestis on võimalik mingil määral krediidigrupi ja makseajaloo põhjal oma investeeringuid valida ja seeläbi oma tootlust suurendada, siis Hispaanias ja Soomes see nii lihtne pole, sest nende näitajate abil väga häid laenajaid kehvadest ei erista.

Samas kui statistikat vaadata, on mõlemis riigis üsna arvestatav hulk laenajaid, kes maksavad regulaarselt ja probleemideta. Sealhulgas on juhuse tahtel selliseid ka minu portfelli sattunud ja kui suudaksid sealt neid kuidagi välja noppida, investeeriksin rohkemgi sinna, sest mul on sisuliselt ükskõik, mis riigist laenaja pärit on, kui ta korrektselt oma laenu tagasi maksab ja tootlus on minu ootustele vastav.

Ma ei välista, et mõni professionaalne investor on suutnud ka juba oma mudeli kokku panna ja oskab neid sealt eristada, kuid olen üsna veendunud, et selliseid investoreid on nii vähe, et suurem osa vastavaid taotlusi jääksid ka siis rahastamata, kui nad kõik sinna investeeriksid.

Samaaegselt olen aga üsna kindel, et minuga sarnaselt mõtlevaid investoreid on üsna palju ja tuleb ka tublisti juurde, kui nad ühel hetkel ratsionaalselt endale selgeks suudavad teha, et nad ei väldi teatud riiki investeerimist mitte sellepärast, et see riik on halb, vaid sellepärast, et nad ei suuda sealt häid laenajaid välja noppida.

Bondora uus krediidimudel

Kuigi see on ilmselt 90% investorite jaoks midagi täiesti uut, siis tegelikult oli ka kunagi isePankuris täiesti oma krediidiskoor olemas. Kui ma õigesti mäletan, siis oli see tähistus midagi sarnast praeguse krediidigrupi ja makseajaloo numbritega, kuid algas tähtedega IP ja siis järgnes 0-1000 vahemikus laenaja skoor.

Tol ajal oli muidugi tegemist üsna väikese firmaga, kus laenuandmeid analüüsimiseks praktiliselt polnud ja skoor pandi ilmselt mõne teise firma kogemusel või sisetundel kuidagi põlve peal kokku. Seekordse mudeli ehitamisel on kasutatud tunduvalt rohkem andmeid, tehtud põhjalikumaid analüüse ja kasutatud selliseid kriteeriume, millest tol ajal ilmselt keegi unistadagi ei osanud.

Uudiskirjas olev selgitus võis nii mõnelegi olla ehk veidi keeruline, aga lühidalt öeldes on selle mudeli mõte kaotada ära investorite poolelt need kitsaskohad, millele eelmistes punktides ka viitasin.

Teisisõnu, kõigi eelduste kohaselt ei ole enam kõik Eesti, Soome ega ka Hispaania A1000 laenajad ühes ja samas grupis, vaid jagunevad vastavalt kõigi nendega seotud riskitegurite kombinatsioonidele erinevate riskigruppide vahel laiali.

Ehk senise A1000 asemel antakse riskigrupi nimetus mingitele sellistele kriteeriumite kombinatsioonidele, nagu eelnevalt professionaalsete investorite lõigus välja tõin. Näiteks AA võib endast kujutada midagi sellist (suvaline väljamõeldud näide peast) nagu EST A1000, 35-37, mees, sissetulek üle €1200, võlakoormus kuni 25%, abielus, kuni 2 last, elukoht Tallinn, saatis dokumendid x h jooksul peale taotluse täitmist…

Muidugi on ilmselt igas grupis rohkem kombinatsioone, kui üks, kuid mõte jääb endiselt samaks, et see tegurite arv on tunduvalt suurem, kui 99% investoritest iseseisvalt suudaks arvesse võtta, mistõttu muutuvad võimalused algajate ja professionaalide vahel ühtlasemaks.

Uue mudeli plussid ja miinused

Nagu igal asjal, on ka sellel lähenemisel omajagu plusse ja miinuseid ning eks need sõltuvad suuresti ka inimesest, kelle vaatevinklist asja vaadata. Püüan siinkohal välja tuua mõned aspektid, mis minu arvates selle juures head on ja mis halvad.

Kusjuures, kuna tegemist on puhtalt minu arvamusega, siis ma võin eksida ja reaalselt võib asi muidugi hoopis teistsugust mõju avaldada.

Plussid

  • Lihtsam investeerimisotsuseid teha.
    Nagu eelnevalt juba mainisin, peavad väga paljud uued investorid praeguseid A1000, C800 jmt numbreid riskimudeliks. Arvestades, et üsna sageli ei ole neil tingimata väga palju riskiga seost, on selle kuvamine praegusel kujul päris eksitav ja päris paljud investorid on saanud seetõttu ka väikese valuse õppetunni. Uue mudeliga peaks see probleem vähemalt mingis osas lahenema.
  • Laenajad saavad õiglasema intressi.
    Kuna praegune hinnastamine on tingitud näitajatest, mis ei ole tingimata alati riskiga seotud, siis üsna paljud laenajad saavad laenu liiga kõrge intressiga ja samal ajal on terve hulk laenajaid, kelle puhul risk on nii kõrge, et intress peaks ka omajagu kõrgem olema. Uue mudeli puhul oleks intress selles osas paindlikum ja tugevamalt seotud konkreetse laenaja riskiga, mitte lihtsalt näiteks makseajalooga, mis paljudel laenajatel on parem just seetõttu, et nad pole varem laenu võtnudki.
  • Järelturg muutub efektiivsemaks.
    Kuna investoritel on loodetavasti parem näidik laenu riskitaseme kohta, siis muutub ka lihtsamaks kvaliteetsete laenude müümine. Praegu on seda üsna keeruline teha, kui kvaliteetne laen ei ole just Eesti A1000. Samas muutub ehk raskemaks riskantsemate laenude müümine ülehinnatud juurdehindlusega. Täna õnnestub seda üsna edukalt teha, kui laen on jällegi Eesti A1000.
  • Investeerimisvõimaluste hulk suureneb.
    Eeldan, et selle mudeli tõttu muutub vähemalt pikas perspektiivis investeerimisvõimaluste hulk enamike väiksemat riski võtvate investorite jaoks suuremaks ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, Bondoral on võimalik sõltuvalt riskist pakkuda ka kõige madalamasse riskiklassi kuuluvatele klientidele sobiva intressiga laenu, mistõttu ilmselt tekib arukaid laenajaid juurde. Teiseks, saavad peale professionaalsete investorite ka teised lõpuks investeerida neisse madala riskiga laenajatesse, kes eelnevalt tundusid madala krediidiskoori, krediidigrupi või asukohariigi järgi üldistades liiga riskantsed, kuigi tegelikkuses seda ei ole.
  • Recovery osas on mudel väljaspool Eestit üsna konservatiivne.
    Positiivsena näen ka seda, et kuna taastumise osas Soome, Hispaania ja Slovakkia puhul andmeid väga ei ole, siis on skoorimisel lähtutud eeldusest, et 90% 60+ päeva hilinenud laenudest jäävadki lõplikuks kaotuseks. Seetõttu peaks ilmselt ka valdav enamus nende riikide puhul riskantsematest taotlustest langema kõrgema riskiga gruppi, kui samasuguse default määraga Eesti laenutaotlused.

Miinused

  • Minu ja professionaalsete investorite tootlus väheneb.
    Kuigi see tõenäoliselt ei juhtu üleöö, siis pikas perspektiivis olen üsna kindel, et mu senine 20% ringis tootlus ei jää kestma. Krediidiskoori tõttu kaovad suure tõenäosusega paljud turu ebaefektiivsused ära ja uute leidmine muutub raskemaks. Mudeli täienemisega muutuvad ilmselt ka järk-järgult intressid madalamaks, sest mida kindlamalt sa suudad riski ennustada, seda väiksem see ka sisuliselt on ja seda vähem riskipreemiat selle eest saad.
  • Järelturul kasumiga müümine või ostmine muutub raskemaks.
    Selles osas on ilmselt mõju siiski kõige väiksem, sest küll leidub neid, kes soovivad mingil põhjusel kiiresti oma raha kätte saada ja müüvad odavamalt kui eeldada võiks ja kindlasti leidub ka neid, kes on valmis rohkem maksma, et kiiresti portfell valmis ehitada. Samas usun, et riskantset laenu hea pähe enam 5% juurdehindlusega nii lihtsalt ei müü. Teisest küljest muidugi muutuvad ka praegused kvaliteetsed, kuid madala skooriga laenud see-eest atraktiivsemaks ja saab neid õiglasema hinnaga müüa.
  • Kontrolli vähenemine.
    Seda on korduvalt ka erinevates psühholoogilistes uurimustes täheldatud, et inimesed tahavad enda jaoks olulistes teemades omada kontrolli ja otsustusvõimalust. Sama kehtib ka investeerimise puhul, nii et isegi investorid, kes teevad järjepidevalt rumalaid otsuseid ning teenivad seetõttu väiksemat tootlust, tahavad omada kontrolli neid rumalaid otsuseid teha. Nende puhul on ilmselt pigem plussiga, kui see kontroll väheneb, kuid enda puhul tean statistikapõhiselt juba, et tänu sellele võimalusele investeeringuid erinevate kriteeriumite järgi hallata, olen suutnud ka oma tootlust tunduvalt kõrgemana hoida, kui ilma selleta.
  • Raskem teenida kõrgemat tootlust.
    Kui praegu on üsna lihtne teha paar väikest analüüsi ja leida kõrgema tootlusega gruppe ning seeläbi teenida paremat tootlust kui teised investorid, siis riskitaseme baasil tehtud krediidiskoor teeb selle tunduvalt raskemaks. Keskmisele ja riski vältivale investorile on see muidugi hea, kuid minule isiklikult (ja teistele, kes neid andmeid analüüsivad), meeldib kohati investeerida sellise ebaefektiivse turu kontekstis, sest siis on võimalusi kõrgema tootluse teenimiseks rohkem. Eks muidugi jääb endiselt alles võimalus leida uue mudeli puhul gruppe, kus riskipreemia on reaalsest riskist kõrgem, kas siis praegustes majandustingimustes või üleüldiselt, sest ideaalselt ei ennust ükski skoorimissüsteem. Isegi lendingclub, kus selle mudeli kallal töötab ilmselt üsna suur tiim, kes püüab seda kogu aeg järjest täpsemaks teha, ei suuda turult kõiki ebaefektiivsusi kõrvaldada ning investorid leiavad pidevalt võimalusi suurema tootluse saavutamiseks.
  • Teadmatus ja kogemuse puudumine.
    Sisuliselt muutuvad senised investeerimisel aluseks olnud kriteeriumid ära millekski uueks, mille puhul ma ei tea, kui hästi need riski ennustavad ja millist tootlust ma siis täpsemalt saan. Praeguseks on mul teatud kriteeriumid juba nii selgeks saanud, et kui laenutaotluse lahti teen, vaatan 3-4 kriteeriumit ja selle põhjal tean peast umbkaudu, millist tootlust antud taotluse puhul oodata võiks. Uue mudeliga tuleb selles osas alustada nullist peale.

Kokkuvõtteks

Lühiajaliselt on iga suurem muutus mingis mõttes halb, sest sellega kaasneb vajadus oma investeerimisstrateegiat muuta ja/või midagi uut õppida. Antud näite puhul tuleb ilmselt sisuliselt kogu strateegia uuesti läbi mõtelda ja uut lähenemist katsetada. Ühtlasi toob see ka vähemalt pikas perspektiivis mu tootluse omajagu alla, mis tähendab, et mu finantsilise vabaduse eesmärk lükkub sellevõrra edasi.

Suures pildis aga usun, et töötav krediidiskoorimise mudel loob lihtsama, efektiivsema ja õiglasema laenuturu nii investorite kui ka laenajate jaoks. Oleneb, kuidas see täpsemalt toimima hakkab. Seda aga näeme alles hiljem.

Milliseid plusse ja miinuseid sa sellise mudeli puhul näed?

Pilt Noah Sussman

***

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

11 kommentaari

  1. Comment by Vaiko:

    Kui mõelda nüüd laenaja vaatevinklist, siis igal turul on max intressimäär, millega kliente saadakse (jah tean et enamik kliente ei jaga intressidest aga kuumakset ikka). Seega on huvitav näha, millist intressi kavatseb Bondora nende poolte halbade laenudega Hispaanlastele rakendada. See ei saa ju tulla suurem kui praegu olev maks A1000 34% hispaanlane, sest siis see hispaanlane lihtsalt pole nõus või finantsiliselt võimalik nii suure kuumaksega laenu võtma. Jah ok uue skooriga eraldatakse väiksema riskiga a1000 ja suurema riskiga a1000 aga just nende halbade jaoks peaks tõusma intress lakke. Aga seda ei saa juhtuda kuna laenuvõtja ei taha siis laenu võtta. Kordasin vist end pisut aga parandage kui eksin.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Nõus. Teoreetiliselt peaks suur osa neist halbadest laenajatest liikuma kas sinna HR gruppi ja piisavalt kõrge intressiga (ei ole kursis, mis see piir Hispaania puhul on) või siis saama keeldumise/jääma ilma rahastuseta, kuna krediiidiskoori järgi risk on kõrgem, kui intress lubaks.

      Kuidas see praktikas toimuma hakkab, ei oska veel öelda, aga ilmselt on enamikel investoritel turvaline vähemalt esialgu HR grupist eemale hoida.

      • Comment by Vaiko:

        Dataset osutub täiesti mõtetuks alates uuest skoorist. See tähendab et,kui tahad olla tubli investor ja suurt tootlust saada, tuleks 1) panustada väiksema riskiga AA gruppi kindlalt suurem osa ja oodata 1a kuni datasetis üldse midagi analüüsida saab 2) Riskida ja Investeerida kõikidesse gruppidesse kohe peale uue skoori avamist ning vaadata veel 2 kriteeriumi lisaks ning alles siis 1a pärast teha järeldusi.

        Ise kavatsen minna riskantsemat teed. Muidugi 1 teema on veel et kui tipus püsimine tähendab 0,5% punktilist kõrgemat tootlust teiste kaasinvestorite ees, siis vist ei oma mõtet kulutada aega analüüsimise jm sellise peale. Muidugi mida suurem summa ning mida aeg edasi läheb seda compound interest hakkab paremini oma tööd tegema, vot siis on küll 0,5% tootlusel vahe sees. Igatahes olen ka veendunud et tootlus tuleb alla aga st et peab ka veel ja veel rohkem pingutama, mis iseeneset ju pole halb:)

        Igatahes olen põnevil, mida uus skoor kaasa toob.

      • Comment by Taavi Pertman:

        Kahtlen, et dataset sellepärast mõttetuks muutuks. Lendingclub on aastaid oma mudelit ehitanud üsna korraliku tiimiga ja siiani pole see piisavalt täpne, et ei tasuks andmeid analüüsida ja selle abil oma tootlust veelgi suurendada.

        Rääkimata sellest, et riskantsemate gruppide sees on default rate’i vahemiku 4-7%. Kui sul õnnestub näiteks ära tabada need laenud, mille default jääb pigem sinna 18-19% vahele, nende asemel, mis lähevad 25% peal pankrotti, siis on vähemalt teoreetiliselt võimalik teenida ca 4-6% kõrgemat tootlust.

        Eks see muidugi selgub hiljem, kui hästi seda ka reaalselt teha annab.

  2. Ping from Detsembri ja 2014. aasta kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] mille käigus kirjutasin väikse e-raamatu erinevatest investeerimisstrateegiatest ühisrahastuses (Bondora näitel, kuigi nii mõnigi neist on ka muudel platvormidel täitsa rakendatav). Ühtlasi sai e-raamatule […]

  3. Ping from Jaanuar 2015 kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] et Bondoras lisatud krediidimudeli ja riskipõhise hinnastamise tõttu tuleb lähikuudega sealne tootlus märgatavalt allapoole, […]

  4. Ping from Veebruar 2015 kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] et Bondoras lisatud krediidimudeli ja riskipõhise hinnastamise tõttu tuleb lähikuudega sealne tootlus märgatavalt allapoole, […]

  5. Ping from Märts 2015 kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] et Bondoras lisatud krediidimudeli ja riskipõhise hinnastamise tõttu tuleb sealne tootlus märgatavalt allapoole. Mõnes mõttes […]

  6. Ping from Aprill 2015 kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] et Bondoras lisatud krediidimudeli ja riskipõhise hinnastamise tõttu tuleb sealne tootlus märgatavalt allapoole ja osaliselt on […]

  7. Ping from Juuni 2015 kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] et Bondoras lisatud krediidimudeli ja riskipõhise hinnastamise tõttu tuleb sealne tootlus märgatavalt allapoole ja osaliselt on […]

  8. Ping from Bondora Rating - esimesed 6 kuud - RahaFoorum:

    […] 2014. aasta lõpus tutvustas Bondora uut Ratingute süsteemi, kus laenudele arvutatakse riskiskoor ja selle põhjal määratakse neile riskigrupp (AA-HR) ja vastav intress. Kirjutasin sellest ka kunagi üsna põgusalt siin blogis. […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga