Categories
Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine Aktsiad, börs ja omakapital

Börsile investeerimine väikeste summadega 2 – ehk miks sa ei peaks investeerima aktiivselt hallatavasse fondi

Kui eelmine kord vaatasime, milliste summadega oleks mõtet börsil üksiaktsiatesse investeerida, siis sel korral vaatame natukene Balti börsist kaugemale ja teisi võimalusi börsile investeerimiseks.

Regulaarne investeering

Enne kui läheme võimaluste juurde, kuhu raha paigutada võiks, tahan meelde tuletada enamike väikeinvestorite jaoks parimat investeerimisstrateegiat, nö regulaarset ja pidevat investeerimist.

Inglise keeles on see tuntud kui dollar-cost averaging ehk ostuhinna keskmistamine. See tähendab seda, et sa ostad näiteks iga kolme kuu järel €500 eest teatud indeksaktsiat ja teed seda järjepidevalt, olenemata aktsiahinnast.

Sellise strateegia mõte on see, et sa ei ürita ajastada turgu, vaid ostad kogu aeg sama summa eest lihtsalt aktsiaid juurde. Kui hind tõuseb, saad natukene vähem aktsiaid ja sinu keskmine ostuhind tõuseb. Kui aga aktsiahind kukub, siis saad osta odavamalt ehk saad ka rohkem aktsiaid selle raha eest ning sinu keskmine ostuhind langeb.

Kuna turud liiguvad pikas perspektiivis siiski ülespoole, siis lõpetab kõigi eelduste kohaselt ka sinu portfell ilusti korralikus kasumis ja üldjoontes võiks sinu investeering anda enam-vähem turu keskmise tootluse.

Siinkohal on aga oluline meeles pidada, et kui sa heal ajal saad osta näiteks €500 eest iga kolme kuu järel, siis ei pruugi see kõige mõistlikum olla, kui halval ajal saaksid ainult €200 eest osta. Ehk samasse aktsiasse investeeritavat summat ei maksa üldiselt headel aegadel suurendada, kui sa seda halvematel aegadel samal tasemel hoida ei suuda.

Muidu võib väga hästi juhtuda selline olukord, et heal ajal kui hinnad on kõrged, ostad €500 eest ja halval ajal, kui hinnad on langenud, ostad €200 eest ning lõppkokkuvõttes tuleb keskmine hind kõrgem kui oleks pidanud ning lõpetad kaotusega.

Kuhu investeerida?

Nüüd kus üks mõistlikematest ja ka kõige lihtsamatest strateegiatest on teada, siis vaatame, kuhu siis selle regulaarse investeeringu teha võiks.

Fondid

Kui sa lähed panka investeerimisnõustamisele, siis üsna suure tõenäosusega soovitavad nad sulle mõnda aktiivselt fondi. Näiteks, kui tahad SEBi investeerimisnõustamisele minna, siis ainus investeerimisega seotud teema ongi juba nimetatud kui hoiused ja fondid.

Miks sellistesse fondidesse tavaliselt investeerida väga ei tasu?

1. Teenustasud

Sellistel fondidel on tavaliselt üsna suured otsesed ning kaudsed teenustasud ja kulud:

  • Sisenemistasu
  • Väljumistasu
  • Fondivahetustasu
  • Varahaldustasu
  • Fondi poolt tehtud tehingute kulud
  • Fondi poolt ostetud fondide halduskulud

Sisuliselt maksad kõigepealt kõik teenustasud ja haldustasud selle fondi omamise eest ning samas maksad kinni ka nende ülejäänud fondide haldustasud ja teenustasud, millesse see fond investeerib.

Kui esimesel tasandil see fond võtab sinult näiteks 1% sisenemistasu ja siis veel regulaarselt 1-2% haldustasu (nagu meie II samba pensionifondid) ning seejärel ka investeerib mõnda kolmandasse fondi, kus see haldustasu on ka samas vahemikus, siis oledki sisuliselt 5% oma rahast tasudeks ära loovutanud.

Siit võetakse muidugi veel maha ka kõik tehingutasud ja muud sellised kulud, mida küll tasudena kirjas ei ole, aga sinu tulemust mõjutavad siiski. Mida rohkem tehinguid fondihaldur teeb (ehk mida aktiivsem ta on), seda suuremad on ka kulud.

2. Kehv tootlus

95%+ aktiivselt hallatavatest fondidest ei suuda saavutada paremat tootlust kui turg. Leidub küll haldureid, kes seda vähemalt aeg-ajalt teha suudavad, kuid ka sellisel juhul kipuvad tavaliselt eelmises punktis mainitud tasud selle tootluse ära sööma.

Kui sa sellisesse aktiivselt hallatavasse fondi investeerid, siis võid üsna kindel olla, et pikas perspektiivis teenid vähem kui passiivselt turgu investeerides oleks teeninud.

Aktiivselt hallatavate fondide teemal ka veidi lisalugemist:

III pensionisammas

Peale fondide, pakutakse ilmselt ka III pensionisammast, mis on sisuliselt samamoodi aktiivselt hallatav fond, ainult selle erinevusega, et seal saad teatud mahus investeeringu pealt tulumaksu tagasi.

Seetõttu reklaamitakse seda just eriti aasta lõpus müügisõnumiga, et teenid suhteliselt kohese 20% tootluse. Reaalsuses on see üldjuhul aga üsna mõttetu ja kehv investeering ning lühiajalist “boonust” ei tohiks kasutada pikaajalise investeeringu puhul argumendina.

10-20 aasta jooksul jõuad suure tõenäosusega selle toreda 20% sealt kehva tootluse ning kõrgete teenustasude tõttu korduvalt ära kaotada.

Loe lähemalt siit.

Indeksfondid ja indeksaktsiad

Väikeinvestori jaoks tunduvalt mõistlikum variant on vaadata indeksfondide suunas. Indeksfond on sisuliselt passiivne fond, mis peegeldab mingit turgu.

Näiteks IVV indeksfond peegeldab S&P500 (USA 500 suurima firma aktsiad) liikumist ehk sisuliselt ostes IVV indeksfondi, saad omale kõigist S&P500 aktsiatest pisikese tüki.

Kuna tegemist on üsna passiivse fondiga, siis on sealsed teenustasud ka sellevõrra tunduvalt madalamad (kui õigesti aru sain, siis 0.07% haldustasu, võrreldes 1-2% tasemega meie pensionifondides).

Kui siia juurde veel arvestada, et ka tootlus tuleb pikas perspektiivis parem ning see on ka madalamate kulude tõttu juba omajagu parem, siis selgubki, miks on mõistlikum (eriti veel just väikeinvestoritel ja alustavatel investoritel) just indeksite peale panustada.

IVV ja S&P500
IVV on aja jooksul üsna hästi suutnud peegeldada S&P500 tootlust.

Kuidas indeksfondi osta?

Teoreetiliselt pakub seda võimalust ilmselt iga pank. Küll aga on ka siinkohal oluline jälgida tehingu- ja teenustasusid.

Kui eelmises postituses selgus, et üldiselt on kõige odavam üksikaktsiaid osta läbi LHV, siis seekord tundub, et taaskord pakub kõige soodsamat võimalust just LHV.

Seekord oleks mõistlik neid investeeringuid teha läbi LHV Kasvukonto (hinnad seisuga 12.07.2015):

  • Ostutehingu tasu: 1%
  • Müügitehingu tasu: €11 + 0.3% instrumendi kohta (võib erineda, olenevalt konto hinnakirjast)
  • Haldustasu: 0.05% kuus (min €1, üle €30000 summalt 0.025%, lisandub käibemaks), esimene aasta haldustasuta

Minule teadaolevalt on see kõige soodsam võimalus sedasi väiksemate summadega indeksaktsiate soetamiseks Eestis. Kuna ma pole aga kõiki võimalusi põhjalikult otsinud ega uurinud, siis juhul kui tead mõnda paremat varianti, anna kindlasti kommentaarides teada.

Väikeinvestori jaoks eriti heaks teeb asja aga just see, et esimene aasta on haldustasuta.

Põhimõtteliselt on optimaalne selliste tasude puhul investeerida alates €170 kuus, sest siis teise aasta alguseks on su kontol juba €2000 koos ehk tasu maksad 0.05% ehk €1.2 kuus (~0.60%+KM aastas).

Kokkuvõttes saad oma kulud enam-vähem kokku arvutada järgmiselt:

  • 1% sisenemistasu
  • 0.60%+KM haldustasu
  • x.xx% sinu valitud fondide haldustasud

Kokkuvõttes peaks tulema umbes paar korda odavam kui aktiivselt hallatava fondi puhul.

Konto loomine

Kontot luues, saad valida omale kuni 6 aktsiat etteantud nimekirjast, kus on täitsa korralik valik indeksfonde ning määrata iga fondi osakaalu sinu portfellist.

Siinkohal soovitan teha väikest eeltööd ja uurida, milliseid indeksaktsiaid peaksid oma portfelli valima. Vajadusel mine kasvõi LHV-sse nõustamisele, aga tee siiski põgusalt eeltöö nende pakutavate fondide kohta ära, et teaksid täpsemaid küsimusi küsida.

Iga indeksaktsia kohta võiksid võimalusel kasvõi vaadata seda võrdlust, mis ma üleval IVV ja S&P 500 vahel tegin, et näha kui edukalt see indeks reaalselt turgu ka järgib ning kui oled oma portfelli valinud paar indeksit, siis võiksid võimalikult pika perioodi peale ka nende sooritust omavahel võrrelda.

Viimast just sellepärast, et kui sa võtad omale portfelli mitu indeksit, mis omavahel väga tugevalt korreleeruvad (s.t. heal ajal liiguvad mõlemad samamoodi üles ja halval ajal samamoodi allapoole), siis on see üldiselt üsna mõttetu ja tekitad omale tulevikus müügi korral lihtsalt lisakulu.

Kui oled oma investeeringud valinud, siis tuleks teha kontole sissemakse ning igal kolmapäeval ostab süsteem automaatselt sinu määratud osakaalude eest sinu valitud fonde. Siinkohal aga tasub tähele panna, et ta ostab sellises osakaalus, mitte ei püüa sulle sellises osakaalus portfelli säilitada.

Ehk teisisõnu, kui ostad näiteks 50% fondi A ja 50% fondi B ning fondi A väärtus tõuseb 20%, siis ostab süsteem ka järgmine kord endiselt 50% raha eest fondi A ja 50% raha eest fondi B. Kui tahad mingit allokatsiooni hoida, siis pead seal ise aeg-ajalt ümber mängima neid protsente.

P.S. Kasvukonto on võimalik soovi korral registreerida ka investeerimiskontoks, et soovi korral tulumaksu tasumist edasi lükata kuniks raha reaalselt kasutusse võtad.

Kokkuvõtteks

Kuigi enamikel juhtudel müüakse sulle tõenäoliselt aktiivselt hallatavaid fonde ja selle kõrval võib tunduda, et ega mujale väiksemate summadega investeerida ei saagi börsil, siis õnneks teatud mahtudest alates juba siiski saab.

Kui suudad vähemalt €170 kuus kõrvale panna, siis võib juba täitsa vabalt hakata kaaluma ka indekfondidesse investeerimist.

Isiklikult ma ei ole seda siiani veel teinud, kuigi olen mõtteid selles suunas mõlgutanud küll. Samas, vaadates praegu seda eespool välja toodud S&P500 graafikut, siis on väike psühholoogiline tõrge ees, sest see ei tundu justkui kõige parem hetk alustamiseks olevat.

Pikas perspektiivis muidugi ei ole väga vahet, millal alustad, kui teed makseid regulaarselt, sest kes teab, äkki on veel pool teed tõusu minna ning mitte alustades jääbki mul see investeering tegemata järgmised 6 kuud või kauemgi.

Teine põhjus, miks veel ise seda teed läinud pole, on see, et ilmselt saaksin teha pisut suurema investeeringu kui €170 ning täiesti võimalik, et suuremate summade korral on odavam seda teha läbi tavalise konto, mitte Kasvukonto, nii et pean ka seda veel natukene uurima ja mõtlema.

Ja muidugi kõige olulisema asjana ei ole veel piisavalt jõudnud neisse indeksitesse süveneda, et valida sobiv(ad) välja. Kõige lihtsam oleks muidugi võtta lihtsalt IVV, nagu enamik blogijaid tunduvad olevat valinud, aga ma millegipärast tahaksin enne otsust ka muudesse võimalustesse süveneda.

Kas sinu portfellis on indeksfondidel oma roll või eelistad mingit muud lähenemist?

29 replies on “Börsile investeerimine väikeste summadega 2 – ehk miks sa ei peaks investeerima aktiivselt hallatavasse fondi”

Hei! Tänud huvitava posti eest!

“[…]ning lõppkokkuvõttes tuleb keskmine hind kõrgem kui oleks pidanud ning lõpetad kaotusega.[…]”
Et niimoodi end kaotusesse mängida ja seda veel pikas perspektiivis, peab ikka kuidagi eriti õnnetu inimene olema. Üldiselt selline summade vähendamine valel hetkel regulaarseid oste tehes sööb küll tootlust väiksemaks, aga miinust ta ei tekita. Omaette teema muidugi see, et kui tootlus väiksemaks jääb, võib tekkida argument, et selle raha oleks võinud lihtsalt mõnda muusse tootvasse instrumenti paigutada.

Olen ise ka mõelnud mõne indeksi portfelli võtmisest ja võrrelnud, mis oleks parim viis selle tegemiseks. Ühtpidi oleks justkui kasvukonto meeldivam oma ostutehingu odavuse tõttu. Teistpidi on väärtpaberikonto hooldustasu odavam, kui kasvukontol, mis mida enam tulevikku hakkab aina rohkem oluliseks muutuma. Kuna mulle endale meeldiks ise proportsioone hallata (ehk teha täpselt seda, mida kirjeldasid, et hoida iga ostuga portfelli proportsioonid paigas) meeldiks mulle väärtpaberikontol rohkem asjadega mängida.

Kuid ehk keegi oskab veel sügavamalt kasvukonto vs väärtpaberikonto lahti kirjutada. 🙂 Loeksin isegi hea meelega.

Uurisin LHV-lt üle, et tavalise konto puhul on ostu/müügi puhul teenustasu 11 eurot + 0,3% summast ja haldustasu on 0,025% kuus, minimaalselt 2 eurot.

Ehk haldustasu muutuks Kasvukontoga võrdseks alates €4000 summast.

Samas ostutehinguid tuleks teha vähemalt €1100 eest ja ka siis maksaksid natukene rohkem (selle 0.3% jagu ehk €3.3 ostu kohta).

Ühtlasi saaksid ka osta ainult S&P500, nii et kui tahad mingit muud allokatsiooni omale luua, siis peaksid selle summa korrutama erinevate indeksite arvuga.

Ehk lühidalt öeldes, esimene ost võiks olla €4000 eest ja edaspidi €1100+, siis oleks tavalise konto kaudu soodsam 🙂

Samas, niipea kui €4000 on ületatud, hakkaks haldustasu muutuma soodsamaks, nii et pikaajalises mõttes ilmselt, kui saad näiteks 1-2 aastaga selle summa ületatud, siis on tavakonto alt soodsam. Vähemalt nii kaua, kuniks €30,000 ületatud on, sest siis oleks Kasvukontol sama.

Küsimus siis ühesõnaga selles, et kui kaua sul kulub, et:
1. Saada kokku see vajalik €4000.
2. Ületada €30,000 summa.
3. Kas 2. saavutamiseni kulunud aja jooksul kokkuhoitud haldustasu on tulusam, kui peale €30,000 täis saamist see maha müüa ning Kasvukonto alla paigutada 🙂

Kõlab nagu exceli tabelina, aga ei ole jaksu siin õhtul hilja meisterdama hakata veel.

P.S. Korraks mõtlesin postitusse lisada ka Balti indeksi OAMOBBF1L, sest tundus justkui huvitav.

https://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?instrument=LT0000990012&list=5&pg=nontradeddetails&tab=price

Aga siis vaatasin selle likviidsust ja vist ei ole ikka kõige mõistlikum variant…

Enamik investeerimisnõuandeid soovitavad S&P 500 indeksit järgivatesse fondidesse investeerimist kuna vaid väga väike osa investoritest suudab seda lüüa. Miks peaks siis algaja ennast targemaks pidama kui kogenud profidki kauplejad alla jäävad. Väga mõistlik nõu lihtsalt kelgupeale hüpata ja kaasa sõita. Mina hoian 50% aktsiaportfellist SP500-s. Ülejäänu teistes ETF-des, et hajutatus säiliks aga samas oleks ka nö loteriipilet taskus. Kuna ETF-id on juba hajutatud, ei ole vajalik portfelli veel omakorda hajutama hakata ja pmst võib see ka 100% ühest fondist koosneda. Üksikaktsiaid pean liialt riskantseteks.

Mulle meeldib veidi kaubelda ja päris passiivselt osta ja hoida ei taha. Sellepärast on teenustasudel väga suur roll. Kauplen USA maakleri juures kus need on ikka väga palju erinevad Eesti pankadest. Ost ja müük 4,95$ annab ikka suurema mänguruumi. Kas selline veidi tihedam kauplemine ka head teeb näitab aeg. Hetkel ETF kogemust ca pool aastat ja tulemused minujaoks väga head. Plaan osakaalu koguvaradest suurendada lähiajal. Aga veidi võõrastav tundub veel kinnisvarast välja võtta ja börsile panna.

Kasvu ja -investeerimiskontode suureks puuduseks on see, et pole võimalik stoppe ega võimendust kasutada ja pmst ainus strateegia ongi osta ja unusta. Samas võib see puudus olla ka eeliseks, et ise oma varaga lollusi ei teeks.

Huvi pärast küsin, kas USA maakleri juures on ka võimalik seda investeerimiskontoks vormistada ehk tulumaksu edasi lükata? Vist mitte?

Kui vaadata globaalset pilti ja ka Eesti aktsionäre, siis võimalus osta, müüa, võimendada jne, on põhjus number 1, miks enamik nii kehva tootlust teenivad ja raha kaotavad 🙂

Mida rohkem tehinguid tehakse, seda kehvem kipub tavaliselt tulemus olema.

Teine huvipakkuv küsimus oleks, et milliseid teisi ETF-e peale S%P500 vaatad ja mis põhjusel?

Jah ikka on, selleks on W-8BEN formular mis tuleb ära täita ja TM maksmine käib residentsuse järgi ehk siis Eestis. Dividendide kohta ei tea, see ilmselt läheb ikkagi topelt. Aga ka igakuist haldustasu ei ole ega % tehingu summa pealt. Puuduseks on, et kui raha välja kanda, nöörivad 50USD ülekande eest. Investeerimiskonto teed Eesti panka eraldi tavalise arvelduskonto, kuhu kannad raha ja sealt edasi maakleri juurde. Kui võtad välja raha, siis tuleb see samale kontole (mujale ei saa) ja sama summa ülatuses mis sisse makstud TM ei maksa.

Portfellis on veel ca 25% FPX mis paigutab raha IPOdesse ja ca 25% tervishoiu sektorit. Aga liiga lühikest aega olnud, et öelda kas SP500st parem on.

Kas see W8-BEN formular mitte ei ole topeltmaksustamise kohta ainult? Ehk selle asemel, et USA-s tulumaksu võetaks, pead deklareerima ja maksma Eestis.

Mulle küll ei tundu, et see tähendaks, et tegemist on investeerimiskontoga? Niipea kui välismaakleri kontole raha kannad, on see investeerimiskontolt välja kantud justkui ja see “wrapper” kehtib ainult selle konto raames tehtud tehingute kohta.

Või oled seda teemat kelleltki asjatundjamalt uurinud?

Sedasi tundub, nagu võiks ju ka üürikinnisvarasse ja ühisrahastusse läbi investeerimiskonto investeerida, aga paraku sedasi ikka ei saa 🙂

Võimalik, et olen valesti aru saanud. Minu loogika ütleb, et väärtpaberikonto ja investeerimiskonto on erinevad asjad. Kui kannan raha investeerimiskontolt väärtpaberikontole, siis see mis toimub seal ei huvita MA-t enne kui raha tagasi investeerimiskontole ja sealt välja kantakse. Aga see on ainult minu tõlgendus, eks tuleb asjatundjalt täpsemalt järgi uurida. See w-8BEN on jah selle pärast, et USAs topelt makse ei võetaks.

Soovitan igaks juhuks üle kontrollida. Mulle jääb jutu põhjal siiski mulje, et teed pangakontolt pangaülekande välismaa maakleri kontole ja sealt investeeringu.

Seda peaks minu teada tõlgendama kui investeerimiskontolt väljakannet ehk kõik seal teenitud tulu on maksustatav, olenemata, kas kannad tagasi või mitte.

EL-siseselt vist pidi olema võimalik ka välismaiste maaklerite juures investeerimiskontot teha, kui ma ei eksi, aga USA-s tundub juba kahtlane.

Ma pole kindel enam, et olen õigel teel aga maakler pole ju pank. Investeerimiskonto saab teha ikkagi ainult pangas. Aktsiaid osta saab nii panga kui mittepanga (maakleri) kaudu. Mulle tundub raha kandmine maakleri kontole pigem kandena aktsiate ostuks mitte väljakandena aga jah nüüd veidi segane see teema, mis enne tundus selgena.

Vot ei oskagi täpsustada, kuidas maakleri kontole kandmisesse suhtutakse. Selle kohta öeldakse muidu järgmist:
“Investeerimiskonto on tavaline pangakonto. Selle konto võib avada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või OECD liikmesriigis tegutsevas krediidiasutuses.”

Mis tähendab, et tegelikult on ka USA konto ok, aga see “pangakonto” osa sealt tekitab natukene kahtlusi. Kui viitsid MTA-lt uurida ja siin ka tulemusest teada anda, oleks kindlasti hea teada.

Paar täpsustust:
* LHV Täiendav Pensionifond on sisenemis- ja haldustasuta. Vähemasti hetkel.
* SEB-l on toode: fondsäästmine – SEB poolt hallatavate fondide osakute ostmine sisenemistasuta + SEB Asset Management fondid haldustasuta. Hetkel.
Muus osas huvitav lugemine, minu jaoks veidi liialt must-valge käsitlus.

LHV Täiendav Pensionifond läheb sinna Fondide ja III pensionisamba kategooriasse. Ehk tegemist on aktiivselt hallatava fondiga ja haldustasu on siiski 1%.

Lisaks tasub meeles pidada, et kaudselt on sinu jaoks ka tasud kõik selle fondi poolt ostetud fondide haldustasud ja sisenemistasud jmt. Üsna suur osa selle samba rahast on fondides ja täitsa arvestatav summa on juba mitmendat aastat ka sularahas, millest samuti 1% aastas läheb selle raha “haldamiseks”.

Kui vaadata selle tootlusi, siis 3-5 aasta peale keskmiselt 6-7% aastatootlus:
https://www.pensionikeskus.ee/statistika/iii-sammas/taiendava-kogumispensioni-statistika/

Samal ajal S&P500 andis 13-16% aastatootlust (algusaegadest 1928. aastast keskmine tootlus ca 10% aastas) ja seda madalama haldustasu eest…neid üleval viidatud artikleid lugedes võib ka eeldada, et see erinevus jääb ca 90%+ tõenäosusega ka edaspidi alles ning pikas perspektiivis ainult kasvab (liitintress).

https://dqydj.net/sp-500-return-calculator/

Fondsäästmisest polnud varem kuulnud ja ega ka suuresti millestki ilma jäänud. Nii palju kui nende kodukal olevast infost aru sain, siis selle kaudu saab osta ainult SEB hallatavaid fonde ehk kui ma ei eksi, siis kõik neist langevad postituses mainitud aktiivselt hallatavate fondide alla ehk taaskord võrreldes indeksiga:
– kõrgem haldustasu
– kehvem tulemus

Ei näe ühtegi mõistlikku põhjust, miks väikeste summadega ja alustav investor võiks neid eelistada indeksile.

Võimalik, et mingi spetsiifilise valdkonna fond on SEB-il, mis annaks head tulemust ja mille indeksile väikeinvestoril paremat ligipääsu pole, aga selline asi on juba edasijõudnud investorite teema, millest väikeinvestor võiks suure kaarega eemale hoida, kui tal plaan ikkagi raha kasvatada.

Ja kogenud investoril võiks olla ka piisavalt raha, et seda valdkonda muude instrumentide kaudu osta.

LHV panga hinnakirjas on III samba pensionifondi osakud haldustasuta. Ja senine praktika toetab seda.
Teisalt oleks huvitav teada, kuidas sina investeeriksid riigi poolt makstava lastetoetuse (hetkel 45 euri) nii, et inflatsioon ja haldustasud seda ära ei sööks. 4000 euro kokku saamiseks läheks praeguse taksi juures üle 7 aasta.

Täitsa võimalik, vaatasin nende müügilehel olevat infot ja seal oli kirjas 1%. Ju siis on jäänud seal uuendamata vmt. Ei ole ju praegu see müügihooaeg 🙂

Sellegipoolest, isegi ilma selle haldustasuta on tasud indeksist tunduvalt suuremad, sest suur osa rahast on fondides (kus on haldustasud) ja rahas, mis ei teeni midagi. Ning tootlus jääb ka pigem indeksile alla.

Arvestades III samba 5-7% tootlust ja väga väikest summat (€45), siis vaataksin ilmselt ühisrahastuse suunas. Saad iga kuu hajutada uue 4-9 konservatiivse laenu vahel oma investeeringut ja kui just krahhi ei tule, siis ei tohiks ka ca 10%+ tootlus just väga võimatu olla.

Enne uuri kindlasti ka natukene selle varaklassi kohta, kui varasemalt kokku pole puutunud:
https://rahafoorum.ee/riskid-ja-puudused-bondoras-investeerimisel/

https://rahafoorum.ee/9-oppetundi-uhisrahastusest/

https://rahafoorum.ee/alustajate-vead-kogukondlikus-laenamises/

Või kui ühisrahastus ei meeldi, siis võib ka siit RahaRaadio osast mõne mõtte ehk saada:
https://rahafoorum.ee/kuhu-investeerida-vaikeste-summadega/

Indeks on kindlasti üks parimaid millele alustav ning vähest aega pühendav investor panustada võiks ja seda juhul kui ka indeksitest valitakse potentsiaalikam.

Küll aga on minu hinnang indeksitele ohumärgisega, sest see võib toimida pensioni saamise probleemiga sarnaselt. kui 1950 aastatel oli ~14 töölist ühe pensionäri kohta siis tänaseks ~2-3?
Ei oleks mõeldav, et need paar inimest suudavad ülal pidada pensionäri ja täpselt sama on indeks etf-iga. Kui kriitiliselt suur mass selle hoiustamise viisi valib siis pole piisavalt töötegijaid indeksi kapitali kohta ja kapital ju lisandväärtust ise ei tekita kui inimene investeeringu kasutajana tööd ei tee. Seetõttu ka 90-ndate lõpus indeksites hoiuste populaarsus suurenes ja selle tootlus uuel kümnendil tagasilöögi sai.

Mõistik oleks, et ajud juhivad kapitali, kui indeks on kallis oleks mõistlik näitena väärismetalli osakaalu suurendada.

Egas indeks mingi eraldiseisev asi ei ole. Nt. SPY on sama nagu sul oleks väike tükike igast S&P 500 kuuluvast ettevõttest. Kui pappi on indeksis rohkem, siis ei ole see ju raha iseenesest vaid nendes 500 ettevõttes. Nii olen mina aru saanud. Tegemist on fondiga, mis raha edasi investeerib mingi varem kokkulepitud valemi alusel. Seda raha ei õmmelda madratsi sisse.

Mulle ei meeldi, kui kellegi teise ajud kapitali juhivad. Kui ma tean, et papp läheb jupi kaupa igasse SP500 firmasse, siis ma ei taha, et keegi mõtleks, et krt täna on mingi asi soodushinnaga ja võtan oma suva järgi hoopis toda teist aktsiat.

ETF käitub täpselt sama moodi nagu ühisrahastus. Kui on kokku lepitud, et korjame raha kokku ja ostame Graniidi tänavale maja sellistel ja tollistel tingimustel, siis nii ongi. Igaüks paneb veidi ja raha läheb just sinna. Riskid on täpselt sama sugused kas selle maja ostab üks investor või paljud jupikaupa. Maja hind käitub ühtemoodi ja tal ei ole vahet kes ja kuidas ta ostis. Osaku väärtus muutub täpselt sama moodi nagu maja väärtus.

Ja Indeks võibki olla ülehinnatud.
Ettevõte läheb börsile kas exitit tegema (mis oleks teatud määral ka ebaeetiline) aga pigem kapitali kaasama. Mida kallim osaku hind seda lihtsam on raha kaasata ja odavam seda hoida.

Kui aga kapital pageb siis on lood halvemad, #Kreeka, ning eeldusel, et surutis viimases pikalt ei jätku või ettevõtted ei pankrotistu, ega natsionaliseerita, makstakse investeerimise eest sinna hetkel küllalt heldelt.

Välistasid lisaks automaatselt, et ajudeks võiksid olla Sina ise.

Graniidi tänava maja ja indeksi võrdlus minu hinnangul ei päde. Pole riski tasemelt teps mitte samad.

Minu teada indeks peegeldab S&P500 seeläbi, et ta ostab sealseid aktsiaid. Seega indeks kui selline tõesti ei saa üldiselt ülehinnatud olla, kui ta just ei ole kallim kui alusvara (võib ilmselt juhtuda sellistel keissidel, nagu Kreekas? kui kauplemine indeksi alusvaraga suletakse, aga mingil põhjusel indeksiga endiselt saab kaubelda? ei ole kindel, kas selline olukord võimalik on muidugi :D).

Küll aga võib seeläbi alusvara olla liiga kallis ehk kõik need ostud võivad hinna ebamõistlikult kõrgele viia küll ehk midagi, mida me nimetame buumiks tavaliselt 🙂

Pikas perspektiivis väikeste summadega ostuhinda keskmistades ei tohiks siiski väga suurt vahet olla ma arvan, kas see indeks on täna buumitasemetel või mitte. Meid huvitab siiski pikaajaline tulemus.

Antud pensioni analoog ei ole ilmselt just väga mõistlik. Pensioni puhul on jah loogiline, et väiksem kogus inimesi ei suuda suurema hulga pensioni maksta, sest palk neil vähestel nii palju ei tõuse.

Indeksaktsia puhul aga on väärtuse tootjaks ettevõtted, mitte inimeste palk. S.t. täna toodab üks inimene kordades rohkem kui paarkümmend aastat tagasi 20, 30 või mõnes kohas lausa 100 inimest. Tehnoloogia on lihtsalt niivõrd palju parem ja automatiseeritum. Rääkimata sellest, kui palju on võimalik õhust väärtust luua (IT tehnoloogia).

Samamoodi ei saa otseselt tingimata otseselt just indeks liiga kallis olla, vaid pigem siis ikka alusvara ehk antud juhul S&P500 aktsiad, sest indeks peegeldab seda ja vastab üldiselt selle alusvara hinnale (kui indeks maksaks rohkem kui alusvara, siis oleks indeks kallis).

See võib täna tõesti buumis olla ja kindlasti tuleb millalgi ka korrektsioon, aga suures pildis, kui sa €200 kuus järgmised 10-15 aastat investeerid, siis tänane seis ei ole just väga oluline.

90%+ väikeinvestoreid, kes rakendavad “ajud juhivad kapitali” loogikat, teenivad tavaliselt alla keskmise tootlust, sest väljutakse valel hetkel ja sisenetakse valel hetkel ning makstakse teenustasudeks selle tõmblemise tõttu ka ebaproportsionaalselt palju.

Pikas perspektiivis on ostuhinna keskmistamine tunduvalt lihtsam ja ennustatavama tulemusega strateegia.

Ma isegi ei osanud arvata, et segaduse tase oli SP500 ettevõtted vs. ETF. Need sai eelduslikult võrdsustatud.

Räägime sisust.
Aasta on 2008, indeks müüakse ära sest vähe on neid kes soovivad olla rahas. Ostupool võrdub küll müügipoolega aga ostja omab suuremat kogust ning valitsuse regulatsiooni toel oli börs Nyse või Nasdaq kohustatud ostma aktsiaid kasvõi bilanssi seisma.

Börsi eesmärk ennekõike on kaasata turult oma äriga edasi tegelemiseks raha. Ja neid ettevõtteid on küllalt kelle omakapitali on üsna väike. Näide: Tallinna Vesi, 95 miljonit võlga ja aastakäive vaid 54 miljonit (kujutada ette kui langevate intresside aeg otsa saab, kui kalliks võla teenindamine läheb? Järeldan, et intresside teenindamine tuleb dividendi arvelt mis niisiis langeb). Kui börs hindab aktsia kalliks saab odava laenurahaga firma hästi hakkama aga raskused tekivad just aktsia madala valuatsiooni juures kui kapital pole enam odavalt saadaval, tagatiste nõu tõuseb.

Bitcoini probleemiks väidetakse sisse ehitatud deflatsiooni, st. et seda on aina keerulisem kaevandada, st. see muutub kallimaks, st. vähem kättesaadavaks ja see omakorda tähendab likviidsus kaob (mis selle mõte on?).
Nüüd etf, eeldusel, et tõus on sisse ehitatud, teeb seda sama. Miks peaks keegi müüma, rebalancing, uued/vanad firmad, välja arvatud.
https://video.cnbc.com/gallery/?video=3000397886
Link pärit:
https://www.cnbc.com/2015/07/15/ring-alpha-conference-to-begin-soon.html

Icahn on mõneti nõus? toob näite.

Dollar cost averaging vastu ma siin siiski ei argumenteeri. Vahest on sul õigus, aga oleneb instrumendist, Nikkei 225, “globaalsed ettevõtted”, olid populaarsed siis kui neil läks hästi.

Kuidas arvutatakse indeksi hinda?

Jah, mul ei ole ajusid vaja selleks, et investeerida S&P 500 indeksisse ega mõelda millised aktsiad sinna seekord lisada. See on kindlate reeglitega paigas. Kui ma ostan SPY, siis see järgib täpselt S&P 500 indeksit mitte ei ela oma elu.

Graniidi ei puutu asjasse. Võta ükskõik milline maja. Maja hind on ikka selline nagu maja hind on olenemata sellest kas selle ostmiseks andis raha üks või 100 inimest. Osaku väärtus sõltub sellest kui suur on maja hind jagatud osakute arvuga. Kui sul on pooled osakutest, on nende väärtus ei rohkem ega vähem pool maja hinnast. Kuidas saab indeks olla üle või alahinnatud? Siis tekib ju kohe arbitraaž.

Instrumendid saavad olla üle-ja alahinnatud, jutuks pole arbitraaž, Graniidi üldistab näitlikult sarnaseid projekte.

Juhtisin tähelepanu, et väärtused pole “konstandid” iseeneses.

Siin internetis levis kunagi pilt, 4-5 manageri kaeviku ümber ja üks kes labidaga viskas. Vot indeksiga võib olla sama lugu.

Uurida võib pilte teemal, “miks hämmastav kasv aastatest 1958 kuni ~1995 innustab inimesi indeksisse raha panema ja mõtleme kas ajalooliselt kõrgeid valuatsioone annab jutuga ilusaks rääkida.

Hei, küsimus. Tänasel päeval kui S&P üks indeksaktsia maksab ca 240 euri, ja alustaja heal juhul suudab kuus seda summat investeerida, on mõtet iga kuu seda ühte osta? Lisaks iga tehingu pealt teenustasud.

Kui postituse läbi lugesid, siis peaksid teadma, et teenustasud Kasvukonto puhul on protsent investeeritud summast, seega pole otseselt vahet, kas ostad €1 või €240 eest.

Samuti ei pea ostma ühte aktsiat, võid osta ka 0.5 aktsiat kui väga tahad.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.