Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Finantskirjaoskus eestlaste seas
     

Finantskirjaoskus eestlaste seas

Vaatasin eelmisel aastal tehtud uuringut eestlaste finantskirjaoskuste kohta ehk selle kohta, kui hästi eestlased on kursis erinevate finantsteenustega ja kuidas nad rahaga ümber käivad.

Sealt tuli mitu päris huvitavat asja välja ja mõtlesin, et teen siia sellest põgusa ülevaate.

  1. Kasutatud finantsteenuste hulgast kahetsesid inimesed kõige enam laenu võtmist. Samas, neist, kes seda kahetsesid, üle 50% ei teinud selles suhtes midagi.
  2. Ligi pooled vastanutest ei ole oma finantsilise olukorraga rahul.
  3. Umbes kolmandik inimestest suudaks oma peamise sissetuleku kaotuse korral (töö kaotus peamiselt) vähem kui ühe kuu vastu pidada, ilma et peaks raha laenama. See tähendab seda, et suure tõenäosusega on selline inimene sunnitud vastu võtma esimese võimaliku töö, kuhu teda võetakse (kui hästi läheb), olenemata, kui kehvadel tingimustel. Erilist valikuvõimalust ei ole ta endale jätnud.
  4. Üle poolte inimestest suudaksid oma elamiskulusid katta vähem kui 3 kuud, kui nad peaksid oma peamise sissetuleku kaotama.
  5. Praktiliselt kõikvõimalike sissetulekutega gruppides leidub terve rida inimesi, kellel jääb raha üle võimalikuks kogumiseks või investeerimiseks.
  6. Ligi kolmandik inimesi kulutavad vähemalt 10% oma sissetulekutest laenude tagasimaksmisele. Kahjuks oli küsimus üsna kehvasti sõnastatud ja ei ole võimalik eristada näiteks tarbimis- ja eluasemelaene.
  7. Peaaegu 40% inimestest on viimase 12 kuu jooksul kulutanud mõne kuu jooksul rohkem kui teeninud. Hea näide sellest, et ootamatuid kulutusi tuleb ette ja hea oleks omada säästusid. Õnneks tundub, et selle olukorra ületamiseks suurem osa inimestest siiski panka või sms-laenude kontorisse jooksma ei hakanud, vaid püüdsid kas tulusid suurendada, kulusid vähendada või lähedaste abiga hakkama saada.
  8. Suurem osa inimestest ei planeeri oma rahaasju kas üldse või heal juhul kuni 1 kuu ette. Ilmselt umbes poolte vastanute jaoks piirdub see planeerimine sellega, et vaadatakse oma pangakontol olevat rahalist seisu.
  9. Kolmandik vastanutest ei olnud viimase aasta jooksul mitte midagi säästnud ja praktiliselt kõik, kes olid säästnud, olid seda teinud arvelduskontole, sularahas või vähesel määral ka hoiusele kogudes. Kõik üsna jaburad meetodid, kui kavatsed raha seda pikemaajaliselt (näiteks pensioniks) koguda.
  10. Kõige populaarsemad põhjused, miks inimesed ei säästa on see, et raha pole ehk ei jää üle ja et sissetulek on liiga väike või ebaregulaarne.
  11. Nende seas, kes raha koguvad, on kõige populaarsemad põhjused seotud tarbimisega. Näiteks reisid ja hobid või kodune remont vmt.
  12. Ainult alla 40% inimestest, kellel on sääste, teenivad nende pealt intressi.
  13. Ligi 70% inimestest ei ole kindlad, et nende säästud koos pensionimaksete ja laste abi jm kõigega suudavad neile kindlustada soovitud elustandardi pensionieaks.
  14. Üle 80% inimestest ei ole valmis raha investeerimisel riske võtma. See tähendab, et see raha seisab ilmselt hoiusel või sularahas madratsi all ja kaotab vähehaaval oma väärtust.
  15. Enamike kulutuste puhul ollakse seda meelt, et raha tuleks koguda, mitte laenata. Laenata tundub mõistlikum näiteks auto või eluaseme ostmiseks. Huvitav oleks näha võrdlust inimeste arvamuse ja reaalse käitumise kohta. Millegipärast tundub, et tegelikkuses on käitumine sageli vastupidine arvamusele.
  16. Ligi pooled vastanutest leidsid, et nende finantsalased teadmised on pigem piisavad arukate ja mõistlike otsuste tegemiseks. Samas ei saa üle poolte vastanutest aru liitintressi toimimisest. Ligi 60% vastanutest ei tea, et teatud summas on näiteks hoiused tagatud, neist kes teavad, ei tea enamik, et kuni €100000 ulatuses.
  17. Need, kes hindasid oma finantskirjaoskust kõige paremaks, olid tegelikkuses üldiselt mõneti kehvemate tulemustega kui oma teadmisi pisut tagasihoidlikumalt hinnanud inimesed.

Siit võiks teha paar hästi üldist järeldust (uurimuses on neid järeldusi väga pikalt ja põhjalikult tehtud):

  1. Inimesed saavad aru, et peaks raha säästma ja tulevikuks koguma.
  2. Suur osa inimestest tunnistab, et ta potentsiaalselt saaks seda teha ja seda ei määra otseselt sissetuleku suurus.
  3. Tegelikkuses, väga suur osa inimestest ei säästa midagi.
  4. Neist, kes säästavad, teevad üle poolte seda üsna rumalalt ehk pangakontol või sularahas hoides.
  5. Kuigi 70% kahtlevad, et nende säästudest piisab pensioniks, ei julge nad siiski riske võtta, et oma sääste kasvatada. Need, kes võtavad, teevad seda peamiselt läbi hoiuste, mis on praegusel ajal peaaegu sama mõttetud kui arvelduskonto.
  6. Tõenäoliselt suur põhjus, miks riske võtta ei julgeta, on puudulik finantskirjaoskus. Või veel hullem, uskumus, et see on piisav, kui see tegelikult on puudulik.

Ja muidugi kõige tüüpilisem eestlase käitumist ilmestav näitaja on ilmselt see, et üle poolte inimestest, kes on aru saanud, et nad on midagi valesti teinud, ei tee mitte midagi, et seda viga parandada.

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga