Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Intervjuu Äripäevas investeerimise teemadel
     

Intervjuu Äripäevas investeerimise teemadel

Eelmisel nädalavahetusel ilmus Äripäevas minuga tehtud intervjuu sellest, mis on minu finantsalased eesmärgid, kuidas ma investeerimiseni jõudsin, mida alustajatele soovitaksin jmt.

Intervjuu ise oli selline ca tunniajane vestlus Äripäeva ajakirjaniku Juhan Langiga ja tuleb tunnistada, et ta suutis sellest päris hea jutu isegi kokku panna.

Kel soovi lugeda, siis selle võib leida siit:

http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2015/02/05/noor-rahablogija-sihib-35aastaselt-pensionile

Paywall on küll ees, aga pakutakse võimalust nädalaks ajaks tasuta digilehele ligipääsu saada, nii et kel väga soovi, saab seda võimalust siiski kasutada.

Neile, kes seda võimalust mingil põhjusel kasutada ei saa või ei taha, toon paar põhisõnumit välja, mis meie vestlusest minu jaoks kõlama jäid.

1. Kui sa täna ei suuda 10-20% kõrvale panna, siis kuidas suudad pensionil 60-70% panna?

Olenevalt oma olukorrast, hakkad pensionieas riiklikku pensioni saama kusagil 30-40% ulatuses oma senistest sissetulekutest (siit leiad ka pensionikalkulaatori selle arvutamiseks).

Seega, kui sa täna omale pensioniks midagi kõrvale ei pane, tuleb sul seda pensionieas sunniviisiliselt teha.

Oletame, et sa nüüd räägid, et sa ei elagi nii kaua, et pensioni pärast muretseda. Aga mis siis, kui elad? Eluiga pigem ikka pikeneb ja ilmselt ka sinu oma. Kas plaanid teha siis enesetappu enne pensioni? Kahtlen, et see kellegi eesmärk peaks tulevikuks olema.

Teine tüüpiline vastus on siis, et töötad edasi ja ei lähegi pensionile. Samas teame ju kõik, et vananedes tihtipeale halveneb ka tervis. Mis siis, kui sa ei saa enam tööd teha või saad seda teha ainult vähendatud koormusel? Selle juhtumiseks on ka üsna suur tõenäosus.

Kolmandaks võid muidugi mõtelda, et sul pensionipõlves ongi kulud väiksemad ja tõepoolest, nii ka üldiselt kipub olema. Selline üldine hinnang on, et normaalse pensioni jaoks võiksid kulud olla umbes 70-75% sinu senistest kuludest. St, võid tõesti väiksemasse korterisse elama kolida või sootuks linnast välja, aga paraku on sageli tervisekulud tunduvalt suuremad, kui varem ja lihtsalt suur osas kuludest läheb muudesse kohtadesse, mitte ei kao ära.

Ühesõnaga, see on sinu mõttekoht:

Kas kulutad täna natukene vähem ebavajalike asjade peale ja paned selle tuleviku jaoks kõrvale? Või hakkad tulevikus ka vajalike kulude pealt kokku hoidma, sest sa ei suutnud täna seda otsust teha?

2. Kui investeerimiseesmärk on täidetud, on ülejäänud kuu muretu.

Põhiline vabandus tundub siiani, et inimestel ei jää raha üle. Investeerimiseks ei peagi raha üle jääma. Investeerimiseks/säästudeks tuleb raha esimese asjana eelarvest välja võtta ja siis ülejäänuga oma elu elada.

See ei ole kulu, mis peab üle jääma. Ülejäänud kulud on need, mida sa teed peale seda, kui investeerimiseesmärgid on täidetud. Kui peale seda uue teleka või vinge telekanalite paketi jaoks raha ei jää, siis järelikult ei saa sa seda omale hetkel lubada. Loe teleka vaatamise asemel paar raamatut läbi või võta internetist mõni tasuta kursus ning hari ennast.

Kes teab, äkki saad siis parema töö või mõne internetiäri püsti panna, nii et teeniksid piisavalt lisatulu ja saaksid omale ka seda uut telekat võimaldada. Või veel parem, ehk saad aru, et telekas on ebavajalik ja suuresti aja raiskamine ning ei kulutagi selle peale enam 😉

Isiklikult olen seda meelt, et kui investeerimiseesmärgid täidetud, siis vahet pole, kuhu sa ülejäänud raha kulutad. Peaasi, et võlgu ei ela.

Nagu ka sealt Äripäeva artikli kommentaaridest näha, on sageli siinkohal arvamus, nagu investeerides peaks millestki väga paljust loobuma.

Tegelikult mitte eriti. Enamik neist kuludest, mis me igapäevaselt teeme, ei tee meie elukvaliteeti eriti paremaks ega meid pikas perspektiivis õnnelikumaks. Võimalik, et kui oled iganädalaselt harjunud restoranides sööma, siis esimene kuu või kaks on sul nö võõrutusnähud, kui peaksid sellest loobuma, aga lõpuks, kui käid näiteks ainult kord kuus restoranis, saad aru, et tegelikult saad sa sellest ühest külastusest sama palju või rohkemgi, kui neist neljast varasemalt kokku.

Veel parem, ehk leiad, et see, kui kutsud sõbrad enda juurde õhtusöögile, on hoopis veelgi parem ja ka tunduvalt odavam kogemus.

Peamiselt tekib see tunne, et pead millestki loobuma, pigem sellest, et meil on kalduvus ennast teiste inimestega võrrelda ja nagu ikka, teiselpool aeda on ikka muru rohelisem. Kui teistel on facebookis vinged pildid, kuidas nad midagi naudivad, siis kipuvad paljud meist enda elu nendega võrdlema ja see teeb õnnetuks, kui ise päris kõike seda omale lubada ei saa.

Üldiselt kallimad asjad ei tee õnnelikumaks. Pigem oled sa sama õnnelik edasi, kuid tunned, et vajad veelgi kallimaid asju. Paljud rikkad on sellest aru saanud ja piiravad seetõttu oma kulusid üsna teadlikult ning tegelevad pigem heategevusega, mis ka reaalselt õnnelikkust suurendab.

Muidugi alati ei saa igakuiselt oma investeerimiseesmärke täidetud, sest tulud on nii väikesed, et polegi sealt reaalselt suurt midagi kokku hoida. Siis tuleb paraku tunnistada, et elad üle oma võimete, sest sul on võimalik elada tunduvalt kehvemas seisus.

Selleks, et siit välja tulla, tuleb väga tõsiselt ennast käsile võtta ja:

a) võimalikult ruttu panna paika plaan, kuidas oma tulusid suurendada ja hakata seda ellu viima ja

b) elada oma võimetele vastavalt. Jah, võtadki oma kola kokku, müüd maha sisuliselt kõik, mida sul eluks (ja a) punkti jaoks) vaja ei lähe ning mis midagi väärt on ja kolid kasvõi kuhugi väga väikesesse või alla igasugust arvestust seisus korterisse elama ning hakkad säästma selleks, et saaksid enda olukorda parandada (enese harimisse või ettevõtlusesse). Siinkohal tasub muidugi arvestada, et kui see korter ikka tervist rikub, siis see sind plaan a) suunas ei aita.

Olen korduvalt näinud neid üksikemasid või lihtsalt vaesest perest pärit vanemaid, kes tahaksid oma lastele ikka midagi lubada ja võtavad sellepärast jõuludel laenu. Anna andeks, aga kui sa ei saa seda endale lubada, siis laen teeb asja ainult hullemaks ja lõppkokkuvõttes teed ka oma lastele pigem karuteene.

Kui sa ei saa seda endale lubada, siis loobu sellest kulust või tee nii, et tulevikus saaksid. Üle oma võimete elamine pigem garanteerib, et ei saa ka tulevikus.

Kui sa ei saa lapsele jõuludeks uhket kingitust osta, siis kingi talle lihtsalt aega ja meisterdage näiteks kasvõi koos mingi mänguasi valmis. Netist on täiesti tasuta prinditaval kujul olemas igasugu paberkujusid, mida saab välja lõigata ja kokku kleepida ning üsna paljud lauamängud on ka väikese vaevaga käsitsi üsna edukalt ise meisterdatavad (monopoly, reis ümber maailma, scrabble, male-kabe, laevade pommitamine jne on kõik sellised mängud, millesarnaseid saab väga edukalt paberi, pastaka ja vildikatega meisterdada ja usun, et vähemalt teatud vanuses lastele meeldiks see kindlasti väga).

3. Hoia eemale kiiresti rikastumise skeemidest.

Kui nüüd oled siiski investeerimiseks vajaliku raha leidnud, siis pane see ikka sellistesse kohtadesse, kus see ka kasvaks ja alles jääks.

Siiamaani olen hämmastunud, kui näen, kuidas inimesed kõhklevad ja ei taha kuidagi investeerida €100 või kasvõi €15, et osaleda mõnel heal investeerimisalasel koolitusel või osta mõni investeerimisalane raamat, mis aitaks neil tüüpilisemaid vigu vältida ja õpetaks samm-sammult, kuidas alustada.

Ja samal ajal teevad €500-€1000 investeeringu ilma eriti süvenemata mingisse kiiresti rikastumise skeemi, mille puhul ainus käegakatsutav reaalne asi on ilus müügijutt ja õhust ilma igasuguse vaevata allakukkuvad miljonid.

Siiani ei ole ma kohanud ühtegi inimest, kes oleks kiiresti rikastumise skeemidega rikkaks saanud (ja seda peamiselt seetõttu, et ma ei suhtle inimestega, kes selliseid skeeme loovad).

Kiiresti rikastumise skeemidega saavad kiiresti rikkaks vaid skeemi autorid.

Ülejäänud inimesed saavad rikkaks aeglaselt ja pikaajaliselt selle nimel töötades.

Kui ei oska kusagilt alustada, siis osta näiteks minu e-raamat ja tee sealsed harjutused läbi. Sa ei saa sellega rikkaks, aga õpid mõtlema investeerimisest teatud viisil, teed läbi kõik vajalikud sammud, et oma kulud kontrolli alla saada ja investeerimiseks oma eelarvest raha leida, saad põgusa ülevaate, millest eemale hoida ning teed ka oma esimesed investeeringud.

Seejärel oled valmis juba investeerimismaailmas end iseseisvalt edasi harima ja erinevaid võimalusi otsima (näiteks soovitaksin jätkuks Jaak Roosaare Rikkaks saamise õpikut erinevate investeerimisvõimaluste näidete osas, kes muuhulgas kirjutas ka kommentaari ülevalpoolmainitud Äripäeva artiklile).

Teised investeerimisblogid

Ühtlasi palus Juhan mult ka abi teiste investeerimisblogijate leidmisel, nii et võtsin oma vana lingikogu uuesti ette ja vaatasin, kes siiani veel aktiivselt tegutseb.

Põhilised kauem tegusad olnud blogijad (Jaak, Tauri, Kristi) mainisin juba ühes varasemas postituses ära, aga siin väike nimekiri teistest kohtadest, kust investeerimishuvilisi blogijaid ja sarnase mõtteviisiga inimesi leida võid:

Facebookist leiad:

 

***

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

One Comment

  1. Ping from Veebruar 2015 kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] minu jaoks isiklikult huvitavamaid asju, mis veebruaris toimus oli intervjuu Äripäevaga, kus õnnestus ära mainida ka teised investeerimise teemal blogijad, nii et intervjuu ilmumise […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga