Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Investeerimine on riskantne
     

Investeerimine on riskantne

Sellist lauset kuulen peaaegu iga kord, kui kellegagi investeerimisest rääkima juhtun. Teine lause või õigemini küsimus, annab tõenäoliselt hea vihje, miks ma seda nii sageli kuulen ja miks paljud meist just nii mõtlevad. See on küsimus stiilis: “Mis sa sellest <siia tuleb mõni börsiga seotud kommentaar> arvad?”

Investeerimine ≠ börs

Mulle tundub, et enamiku inimeste jaoks on kuskil peas mõte, et investeerimine = aktsiad ja börs. Selle põhjuseks võib ilmselt olla see, et kokkupuude investeerimisega on üldiselt väike olnud. Teise põhjusena võib välja tuua, et iga kord kui kuskil räägitakse investeerimisest või korraldatakse mingit investeerimiskoolitust, siis seal käsitletaksegi ainult aktsiaid, fonde ja börsi.

Samuti räägitakse ka uudistes investeerimise kontekstis peamiselt ainult börsiga seotud instrumentidest ja ettevõtetest. Eriti veel siis, kui on parasjagu käsil mõni suurem langus või kriis. Sealt, ja ebaõnnestunud tuttavate kogemusest, on tekkinud ka levinud ja liialdatud teadlikkus investeerimise riskidest.

Mis on investeerimine?

Kui investeerimine ei tähendagi ainult börsil aktsiatega tehingute tegemist, siis mis ikkagi on investeerimine?

Hästi üldisel kujul võiks öelda, et investeerimine on teenuste või toodete ostmine lootuses, et sa saad selle ostuga rohkem kasu kui kahju.

Kui nüüd seda definitsiooni lugeda, siis tegelikult tasub mõelda igast ostust kui investeeringust. Lihtsuse mõttes keskendume praegu investeeringutele rahalises mõttes. Tegelikult teeme suurema osa investeeringutest millegi muu nimel (õnnelikumaks saamise, energia saamise, heade suhete loomise, aja võitmise jne eesmärgil) ja need ei pruugi üldse rahalised olla (investeerime aega, energiat).

Head ja halvad investeeringud

Hea investeering on see, millega sa saad lõppkokkuvõttes tagasi rohkem kui sa kulutasid. Halb investeering on siis täpselt vastupidine – see, kuhu investeerid rohkem kui see sulle tagasi toob. Investeeringust võib kasu saada nii tulude suurenemise kui ka kulude vähenemise kaudu.

Lihtsustatud ebarealistlik näide: Üks osa Volli tööst nõuab seda, et ta läheks küsiks ülemuse käest kinnitust, enne kui ta saab mingi otsuse vastu võtta. Seda juhtub päris tihti ja ülemus asub teises majas, nii et ta peab autoga tema juurde sõitma, üle küsima ja siis tagasi enda töökohta sõitma. Ülemus otsustab talle telefoni osta, et ta saaks kinnitust telefonitsi küsida.

Kui see telefon aitab tal nüüd kütusekulu ja tööauto omamisega seotud kulude vähenemise arvelt rohkem kokku hoida kui telefon maksis, siis on tegemist hea investeeringuga.

Kui tal oli aga juba telefon olemas ja uus telefon ei loonud erilisi uusi võimalusi, mida eelmise telefoniga ei olnud, ehk ei aidanud kas tulu suurendada või kulu vähendada, siis oli tegemist halva investeeringuga ehk ebavajaliku lisakuluga.

Samuti on võimalik, et Volli tööaeg selles ettevõttes ei ole suurt midagi väärt ja telefoniga saadav ajavõit ei ole oluline. Sellisel juhul on võimalik, et märksa parem investeering oleks talle ühistranspordi pilet osta, kuna sellega seotud kulu on väiksem. Tänu sellele investeeringule väheneksid auto kasutamisega seotud kulud täpselt sama palju kui telefoni ostes.

Investeeringu tulude suhtelisus

Kuigi eelnev näide oli mõneti ebarealistlik, siis samasugust loogikat saab igaüks rakendada ka enda igapäevaste ostude ehk investeeringute puhul. Võttes jälle telefoni näite, siis saad iseendalt küsida, kas see uus telefon, mida sa osta kavatsed on võrreldes sinu praeguse telefoniga piisavalt palju parem, et see investeering hea oleks. Ehk teisisõnu, kas telefoni ostmise kulu on väiksem kui selle ostmisega kaasnevad tulud või kulude vähenemine, mida praeguse telefoniga ei ole võimalik saada (ilmselt küll mitte rahalises mõttes tulud, aga mingis emotsionaalses – saad kõvasti popimaks, naeratad 3x päevas rohkem, sõbrad norivad su kallal vähem – või sinu jaoks olulises funktsionaalses mõttes – saad lõpuks ometi kõiki neid ootamatuid olukordi filmida, mille otsa sa pidevalt juhuslikult satud, sul on võimalik bussisõidu ajal sellega tööd teha vmt).

Lihtsam näide: Maiu käib praegu tööl, kus ta saab 600 € kuus kätte ja õpib õhtuti mingit uut oskust, et paremat tööd saada. Kui ta nüüd tänu sellele oskusele saab lõpuks parema töö, kus hakkab saama 700 € kuus kätte, siis on investeeringu kulu see, mis tal kulus selle oskuse omandamisele ning tulu ei ole mitte 700 €, vaid 700 – 600 = 100 € kuus.

Kui nüüd lihtsustatult mõelda, et Maiu täiendkoolitus läks maksma 300 € kokku, siis juba mõne kuu pärast on investeering kasumisse jõudnud.

Ehk teisisõnu, investeeringust saadav tulu on see, mida sul ei oleks olnud võimalik ilma selle investeeringuta muul moel saada. Sageli kipume selle oma isiklike kulude puhul ära unustama, et suure osa uue asja ostmisest saadavatest kasudest saaksime tegelikult ka juba olemasolevate asjadega kätte.

Ostmine kui investeering

Sa tead nüüd, mis on investeerimine ning millised investeeringud on head ja millised halvad. Kordamise mõttes kirjutan need korraks siia uuesti lahti:

Investeerimine on teenuste või toodete ostmine.

Hea investeering on see, mille tegemisel sinu kulud vähenevad või tulud suurenevad rohkem kui sa investeerimiseks kulutad. Sellisel juhul sa võidad.

Halb investeering on see, mille tegemisel sinu kulud vähenevad või tulud suurenevad vähem kui sa investeerimiseks kulutad. Sellisel juhul sa kaotad.

Tähelepanelikumad lugejad märkasid, et ma muutsin investeerimise definitsiooni siin veel lühemaks kui ta eelnevalt oli. See on sellepärast, et tegelikult kõik meie ostud on investeeringud. Me ostame asju ja tarbime teenuseid ainult siis (või vähemalt püüdleme sellise olukorra poole), kui usume, et need on väärt rohkem või vähemalt sama palju kui me nende eest maksma peame. Mina isiklikult ei ole vähemalt siiani kohanud ühtegi inimest, kes käiks poes otsimas ülehinnatud asju, et neid osta või vaataks, et turul müüdav müts on liiga kallis ja siis maksaks selle eest hea meelega rohkemgi kui küsitakse.

Investeeringute liigid

Me lihtsalt ei mõtle neist olukordadest kui investeeringutest, sest tavaliselt me ei looda neist asjadest mitte raha tagasi saada, vaid midagi muud. Enamjaolt teeme oma rahalisi investeeringuid selleks, et saada vastu energiat, aega või rahuldada mõnda emotsionaalset vajadust ehk üldisemalt öeldes saada õnnelikumaks.

Kas sa tead, kui paljud sinu viimase kuu igapäevastest investeeringutest head olid ja kui paljud halvad?

Riskide tuvastamine

Olenemata sinu kulude eesmärgist, on 100% neist investeeringud. Üldjuhul on üpriski raske saadud energiat, võidetud aega ja oma emotsionaalsete vajaduste rahuldatuse taset rahas mõõta. Seetõttu on ka väga keeruline öelda, kui hea või halb selline investeering on.

Investeeringud, mille kasumlikkust või kahjulikkust me ei oska mõõta, on äärmiselt riskantsed, sest võime aastakümneid neisse jätkuvalt investeerida ja nendega ainult kaotada või kahju investeeringute abil lausa suurendada, ilma et me sellest arugi saaks.

Samas, kui investeerid raha, selleks et tagasi saada raha, siis on kasumlikkust või kahjumlikkust juba oluliselt kergem mõõta. Täielikku täpsust ei ole ka mõtet siit loota, kuna ka sellisel juhul on päris mitmeid tegureid, mis arvestuse keeruliseks muudavad. Otsuste tegemiseks vajalikud suurusjärgud saab siit aga kätte küll.

Kui suudame mõõta investeeringust saadavat tulu ja võrrelda seda investeeringu jaoks tehtud kuluga, saame öelda, kas tegemist on hea või halva investeeringuga. See ei võta küll ära riski kaotada, kuid vähendab tugevalt riski, et me ei tea, kui me kaotame. Tänu sellele võime halbade investeeringute asemel häid hakata tegema.

Sa kardad kaotada, kuigi sa juba praegu kaotad

Teadlased on korduvalt tõestanud, et me kardame kaotusi märgatavalt rohkem kui tahame võite. Ehk me oleme valmis kaotuse vältimiseks nägema palju rohkem vaeva kui võidu saavutamiseks.

See on ka ilmselt üks põhjustest, miks paljud meist investeerimisega tegeleda ei julge. Seal on sageli kaotused jube selgesti näha. Samas teeme samal ajal igapäevaselt pidevalt tehinguid, millega me kaotame. Need ei hirmuta meid, sest kaotused ei ole nii selgelt näha.

Kõige suuremate kaotustega on ilmselt kõikvõimalikud tehnoloogia valdkonna tooted. Peaaegu iga kord kui ostad omale mõne uue telefoni või arvuti, on tegemist investeeringuga, mis, vähemalt rahalises mõttes, kaotab oma väärtust suure kiirusega. Tõenäoliselt juba 2-3 aastat hiljem võid samasuguse arvuti osta 50-75% soodsamalt ning sinu kasutatud arvuti ei ole isegi seda summat enam väärt.

Sama olukord on paljude autodega. Uute autode puhul kukub väärtus praktiliselt kohe peale ostmist 15-20% sõltuvalt sellest, kui hea tehingu sa suutsid välja kaubelda. See tähendab, et uue auto ostmisel 10000 € eest kaotad koheselt 1500-2000 € ning tõenäoliselt 4-5 aasta pärast oled kaotanud enam kui 65% väärtusest ehk omajagu üle 5000 €. Sellele lisaks tekitab auto ostmine sulle terve rea lisakulusid, mis on ka kaotuseks. Lisakuludeks on näiteks kindlustusmaksed, kütuse-, hoolduse-, osade vahetamise, remondi- jmt kulud.

Reeglina on nii, et mida rohkem aeg edasi läheb, seda suuremaks need lisakulud muutuvad. Teisisõnu, uue auto ostmise puhul on tegemist investeeringuga, 1) mis kaotab koheselt ligi viiendiku oma väärtusest ja 2) millega kaasnevad lisakulud, mis aja möödudes järjest suurenevad.

Millist kaotust vältida?

Raha investeerimisel raha teenimise eesmärgil on võimalike kaotuste nägemine väga lihtne. Kuna teiste investeeringute liikide puhul on see kohati äärmiselt keeruline või sootuks võimatu, siis juhtubki nii, et jätame kaotuse hirmust tuleviku tarbeks raha kõrvale panemata. Me kardame ainult kaotusi, mida suudame ette kujutada ja seetõttu paneme kogu oma raha investeeringutesse, kus me neid kaotusi märgata ei oska. Kuigi kaotused on seal olemas ja sageli ehk isegi suuremad ja tõenäolisemad.

Järgmine kord kui tabad ennast mõttelt, et ei tasu raha tuleviku tarvis investeerida, sest see on riskantne, küsi endalt: kas sa üritad reaalselt vältida kaotusi või väldid tegelikult lihtsalt neid võimalikke kaotusi, mida on lihtne näha ja väldid teistest reaalsetest kaotustest teadasaamist?

Kaotust võib vaadata ka pisut teiselt tasandilt. Iga kord kui sa otsustad oma raha ühte investeeringu liiki investeerida, kaotad võimaluse seda teise liiki investeerida ning kaotad ka võimaluse sellest teisest liigist saadava tulu saamiseks.

Kas on mõistlik investeerida oma raha ainult aega, energiasse ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks ning seeläbi kaotada võimalus, et see teeniks sulle rohkem raha, mille abil saaksid edaspidi veelgi enam investeerida aega, energiasse ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamisesse?

Investeerimine ON riskantne

Tuleme nüüd tagasi postituse algusesse, kus tõin välja, et inimesed ei taha investeerimisega tegeleda, sest sellega võib raha kaotada. Olen täiesti nõus, et tegemist on riskantse tegevusega. Iga investeeringuga võib kaotada. Samas, veelgi riskantsem on investeerida ja mitte endale teadvustada, et sa seda teed.

Ma ei eelda, et sa nüüd iga nätsupaki või banaani ostmise puhul hakkaksid mõtlema, mida sa sellest investeeringust saada tahad ning võrdleksid seda kõigi võimalike alternatiividega, et teha kõige paremat investeeringut. Ma ei eelda ka, et sa nüüd hakkaksid otsima võimalusi, kuidas aega, energiat, emotsionaalseid vajadusi ja raha omavahel võrreldavaks muuta.

Loodan lihtsalt, et suutsin selle postituse abil sinu mõtteviisi investeerimisest pisut avardada ja vähemalt suuremate kulutuste puhul panna sind pisut pikemalt mõtlema ja vähemalt hinnanguliselt otsustama, kas tegemist on sinu jaoks hea investeeringuga või mitte.

Samuti loodan, et sa edaspidi ei hoia raha teenimise nimel tehtud investeeringutest eemale lihtsalt sellepärast, et “see on riskantne”, vaid teadvustad, et kõik sinu kulud on investeeringud ja riskantsed. Sellised investeeringud on lihtsalt üks võimalikest investeeringute liikidest ja nende tegemine või tegemata jätmine peaks sõltuma sinu eesmärkidest.

Kui sa ei taha omale raha mustadeks päevadeks, laste koolirahaks, kodu, pensioni, ümbermaailmareisi või mõne muu unistuse jaoks kõrvale panna ning tead, mis riskid selle tegematajätmisega kaasnevad, siis palun jäta see tegemata.

Kui su eesmärk on aga pensionipõlves finantsiliselt kindlustatumalt elada, 5 aasta pärast väikesele Euroopa tripile minna sõprade või perega, omada kindlustunnet, et mõne tõsisema õnnetuse või tervisehäire korral saad siiski normaalselt edasi elada, mitte ei pea aastaid võlgu tagasi maksma, siis alusta sellise investeerimisega juba täna.

Kui otsustasid, et peaks…

On võimalik, et sa otsustasid nüüd peale selle postituse lugemist, et peaksid siiski hakkama oma sissetulekutest mingi osa enda eest lisaraha teenima rakendama või vähemalt mingi summa mustadeks päevadeks kõrvale panema, kuid ei tea, kust peale hakata. Sellisel juhul tuleks esimese sammuna seada omale konkreetne ja realistlik eesmärk.

Minu arvates on eesmärkide seadmiseks üks parimaid viise SMART+ meetod. Seada tuleks nii tulemus- kui ka protsessieesmärk.

SMART+ mudel

Püüa iga eesmärk kirja panna nii, et see oleks:

S (specific) – võimalikult konkreetne.

M (measurable) – võimalikult objektiivselt mõõdetav. Peaksid suutma kergelt aru saada, kas oled eesmärgi saavutanud või mitte.

A (action oriented) – tegevusele suunatud. Need sammud peavad olema tegevused, mida sa teed.

R (realistic, but challenging) – realistlik. See peaks olema sinu jaoks saavutatav.

T (timely) – ajastatud. Igal tegevusel peaks olema aeg, millal sa selle ellu viid ja kui kaua selleks kulub.

+ (positive) – positiivses sõnastuses. Positiivse all mõtlen seda, et kirjutad, mida sa teed ja tahad, mitte seda, mida sa ei taha.

Tulemuseesmärk oleks siis näiteks “aastaks 2020 on mul mustadeks päevadeks investeeritud vähemalt €50000”. Protsessieesmärk tuleneks sellest summast, perioodist ning sinu oskustest ja võimalustest raha investeerida. See võiks olla summa, mille sa pead järgmise 8 aasta jooksul investeerima igakuiselt, et su eesmärk aastaks 2020 saaks täidetud. Selle arvutamine nõuab natukene finantsmatemaatilisi teadmisi.

Kui periood on pikk, siis on tõenäoliselt mõistlik ka seada vahetulemuseesmärgid, et saaksid paremini jälgida oma edusamme. Näiteks ülevalpool seatud eesmärgi puhul võiks seada ka iga-aastased tulemuseesmärgid, mille abil saaksid jälgida, kas oled piisavalt investeerinud või peaksid summasid suurendama.

Kui raha tulevikuväärtuse ja eksponentsiaalse kasvuga igakuisete maksete arvutamine tundub sinu jaoks pisut liiga keeruline, siis teeme need sammud jupphaaval läbi Eesmärgipärase investeerimise e-raamatus. Lisainfot leiad siit.

Hea investeerimine ei ole mingi müstiline mõistetamatu imeloom. See on lihtsalt mõtteviis, milles püütakse olemasolevaid ressursse kasutada viisil, mis looks lisaväärtust ehk suurendaks järjepidevalt olemasolevate ressursside väärtust.

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

4 kommentaari

  1. Comment by liisur:

    Hea lugemine, ait2h!

  2. Comment by Siim:

    Üritasin avada seda SMART meetodi linki ja sain vastuseks:

    spordipsyhholoogia.wordpress.com is marked private by its owner.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga