Home » RahaRaadio » RR023 – Riskid investeerimisel
     

RR023 – Riskid investeerimisel

Sel korral küsis meilt anonüümseks jääda soovinud kuulaja: “Millised on investeerimisega kaasnevad ohud?” Selge on see, et iga investeeringuga kaasneb mingi risk, olgu see siis väike või suur, aga mingi tõenäosus on olemas alati.

Seekord me otseselt riski olemusest kui sellisest ei räägi, kuna oleme seda varasemalt juba ka kajastanud näiteks RahaRaadio 10. saates, mis on ka allpool ressursside all lingitud.

Sellegipoolest, antud saates räägime täpsemalt:

  • mis on investeerimisega kaasnevad riskid üleüldiselt?
  • millised riskid kaasnevad ühisrahastusse investeerimisega ja laenude väljastamisega?
  • mis on peamine risk börsile investeerimisel?
  • millised on kinnisvarainvesteeringutega seotud riskid?

Kuna saates on ainult minu arvamus, millega sina kindlasti ei pea nõustuma, siis jaga meiega ka oma mõtteid ja seisukohti siin kommentaarides või RahaFoorumi Facebooki grupis.

RahaRaadio abil investeerima õppida

Aita meil jõuda rohkemate kuulajateni ja jäta meile iTunesis aus tagasiside

Varasemalt oleme riskidest rääkinud näiteks järgnevates saadetest ja postitustes:

Muusika: Greg Kuehn

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

3 kommentaari

  1. Comment by Marianne:

    Tere Taavi, tänan et nii kiiresti mu küsimusele vastasid. See oli üpris põhjalik ja päris täppi, sain nii mõnelegi teisele küsimusele ka vastuse.
    Sellest tulenes ka järgnev küsimärk: aktsiate kohal sa rääkisid likvideerimisest, et kui raha ei ole võimalik õigel ajal realiseerida. Millal oleks see õige aeg ja millal vale aeg (näite võib ka tuua)? Ja teine küsimus kohe otsa, et kuidas need samad perspektiivid on näiteks pikaajalisemas aktsiate hoidmises (et siis millised oleks need momendid kuidas tuleks teatud määral käituda: hoida/müüa; teatud langus on normaalne nagu ma aru saan, ja tuleb piisavalt firma kohta teada, aga mulle on segane see kuidas ja mille järgi turud painduvad). Kui on liiga suur teema, võib anda mulle mingi lingi või raamatu vihje. Tänud uuesti vastuse eest! M.

    • Comment by Taavi Ilves:

      Kui keegi oskaks ütelda täpselt millal müüa ja osta, siis see isik oleks ammu rikkas. Üksikute aktsiate puhul on erinevad strateegiad, mille kasutamine väikeinvestoritel tihti ei ole mõistlik kasutada, kuna need võtavad liigselt aega. Mõistlikum oleks kasutada näiteks indeksiaktsiaid ning neid soetada ajaliselt hajutatult, siis ei pea muretsema millal müüa ja aeg ka ei kulu ehk mittesüstemaatiline risk on minimaalne ja ajalise hajutamise teel on süstemaatiline risk samuti väiksem.

      Riskide kohta soovitaks lugeda seda (iga investori jaoks peaks see olema A ja B): http://www.investopedia.com/walkthrough/corporate-finance/4/return-risk/systematic-risk.aspx

    • Comment by Taavi Pertman:

      Nö varade kasvatamise faasis ei olegi tegelikult see igapäevane liikumine väga oluline ja kui sul on raha väljavõtmise ajani veel 20+ aastat ka aega, siis samuti pole oluline, mis börsil toimub.

      Oluliseks aga muutub siis, kui pead raha välja hakkama võtma (a la, lähed pensionile). Kui sa pead seda tegema ajal, kui majandus on kriisis, siis sisuliselt kaotad raha ja realiseerid kaotuse ära.

      Sellepärast soovitatakse hajutada erinevate varaklasside jmt instrumentide vahel, et siis kui üks langeb, teine ei langeks samal ajal. Samas, kui portfell on veel väike ja mõned tuhanded eurod, on see jutt lihtsalt teooria ja mõttetu on ennast erinevatesse varaklassidesse panna.

      Ostmise-müümise osas on üldjuhul kõige mõistlikum lihtsalt teha nö ostuhinna keskmistamise strateegiat, millest kirjutasin ka siin:

      http://rahafoorum.ee/alustasin-taas-aktsiatesse-investeerimisega/

      Niiöelda ajastamist üritavad teha ja õpetavad peaaegu kõik, aga samal ajal ka 90%+ ei suuda sellega midagi saavutada ja pigem kaotavad raha.

      Alles siin millalgi tehti USAs uurimus, et täpselt selle ajastamise üritamise pärast on valdav osa väikeinvestoreid oma tootlusega maas praktiliselt kõigist varaklassidest. Ehk kui nad oleks raha pannud kuhugi seisma, siis oleks sama ajaga teeninud tunduvalt rohkem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga