Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Kas sul on irratsionaalsed ootused?
     

Kas sul on irratsionaalsed ootused?

investeeringute irratsionaalne tootlusFinantsvabaduse grupis tõi Madis Müür mõni aeg tagasi välja tähelepaneku, et paljud blogijad on tootluste ootuses liiga irratsionaalsed ja oodatakse ebarealistlike tootluste jätkumist ning võetakse liigselt riske.

Isiklikult olen nõus, et tõepoolest, inimeste tootluste ootused on irratsionaalselt kõrged. Eriti ühisrahastuse kontekstis. Ise mõtlesin ka seda mõtet juba mitmed kuud tagasi ja leidsin, et peaks oma kuu ülevaadetes panema tootluse arvutuse juurde ka väikese hoiatuse, et uute tulijate jaoks sellist tootlust saavutada on üsna ebarealistlik.

Samas tundub, et Madis on blogijate osas natukene ülekohut teinud, sest seda irratsionaalset ootust on täheldanud ka Tauri oma blogis, kui küsitluse tulemusena selgus, et enamik inimesi ootavad ikka ulmeliselt kõrget tootlust oma ühisrahastuse portfellist ning vähemalt vanemad blogijad on seda ka mõnes kontekstis maininud, et see on irratsionaalne ja sellist tootlust oodata ei maksaks.

See on ka mõistlik, sest blogijatena lasub meil tegelikult ka üsna suur vastutus, kuna päris paljud inimesed saavadki kogu oma investeerimisalased teadmised just neid blogisid lugedes.

Kui ma siin lihtsalt näitan oma tootluse arvutust, mis küündib sinna 20% kanti ja ei maini, et selle taga on teatud taktikad ja strateegiad ning kumulatiivne kasv ning üsna suure tõenäosusega lähiajal see ka kukub ja uued investorid seda saavutada väga ei saa, siis võibki jääda mulje, et see on normaalne tootlus.

Seda paraku ei saavuta, kui ei ole valmis teadmistesse ja analüüsidesse tublisti aega ja energiat (ja raha) panustama ning pigem oli see realistlik 1-2+ aastat tagasi alustades, kui suur osa tänastest entusiastidest ühisrahastusest kaarega eemale veel hoidsid.

Täna on aga ühisrahastus nö buumiseisus, kus taksojuhid ja institutsionaalne raha on turule tulnud ning portaalidel pole põhjust ega kasvamise soovi korral ka erilist võimalust nii suuri tootlusi pakkuda, sest investorid on valmis investeerima ka madalama tootluse juures ja laenumahud ei saa väga kasvada, kui intress pole konkurentsivõimeline.

Minu strateegia

Olen korduvalt maininud, et ma tahan jõuda finantsilise vabaduseni üsna lühikese ajaga ja seetõttu on ka minu tootluse ootus üsna kõrge. Küll aga on see üsna kõrge praegusel ajal ja põhjuseks on see, et ma olen seda siiani suutnud ka edukalt teenida.

Samas tean väga selgelt, et niipea, kui peaks mingi kriis või tagasilöök tulema, on see tootlus ka väga kerge kaduma ja negatiivseks muutuma, sest riskid on sellest tingituna ka suuremad.

Ehk teisisõnu, nagu ka varasemalt olen kirjutanud, usun, et kriisi korral saab ühisrahastuses kõige enam kannatada just riskantsemate laenude grupp ehk üsna suur osakaal minu portfellist.

Kuna mina alustasin ühisrahastuses juba ca 5 aastat tagasi, siis mul on olnud aega teha omajagu vigu ja kogeda kumulatiivset kasvu. Praegust rahatrükki vaadates võiks eeldada, et see kasv võib ka veel vähemalt ca aasta aega jätkuda. Mis edasi saab, seda ei oska ilmselt keegi öelda.

Ühesõnaga, täiesti võimalik on see, et kuna olen juba teatud osa kumulatiivset kasvu kätte saanud ja ilmselt tuleb seda veel lisaks, siis on täitsa võimalik, et kui ühel hetkel peaks kriis tulema, on mul küll suurem kaotus, kui madalama riski juures oleks, aga kokkuvõttes on tulemus endiselt parem.

Riskide vähendamine

Üldiselt muidugi loodan, et jõuan õigel ajal oma riske vähendada ja vähemalt teatud osas investeeringust kasumiga välja tulla, aga kogemus ütleb pigem, et ilmselt mitte.

Ehk siin on see koht, kus peaksid enda jaoks läbi mõtlema, kui palju sa oled valmis kaotama ja milliseid riske võtma, sest see on üsna kindel, et kriis kunagi tuleb ja igas kriisis on investorid raha kaotanud.

Millal see tuleb, see on juba teine teema ja üsna kindlalt ei suuda sa seda ajastada, nii et sinu investeerimisstrateegia peaks juba sellega eos arvestama.

Isiklikult olen selles osas oma riske vähehaaval hakanud vähendama, alustades sellest, et likvideerisin sisuliselt ära oma võimenduse ehk maksin praktiliselt kõik oma laenud ära, nii et hetkel on järel vaid õppelaen, mida maksan graafiku järgi.

Samal ajal olen ka oma investeerimisstrateegiat ümber teinud ja toonud talutava eeldatava default rate’i omajagu madalamale kui see varem oli. Ehk kui ma eelnevalt olin valmis investeerima ka näiteks 15% default rate juures, kui tootlus piisavalt hea oli, siis praegu enam mitte.

See, ning minu loodetav tootluse suurus omakorda, aga vähendab minu investeeringuvõimaluste valikut ühisrahastuses ja seetõttu loodetavasti sunnib ühel hetkel hakkama järjest suuremaid summasid rahas hoidma ja muude instrumentide suunas vaatama.

Selle viimasega on siiani veel raskusi, sest kahju on vaadata seisvat raha, nii et seda ei maksa kindlasti minu pealt õppida 🙂

Kokkuvõtteks

Üldiselt olen nõus, et peaksime nii blogijate kui ka niisama eeskujudena ehk rohkem tähelepanu pöörama ka riskidele ja tooma välja ka selle, kui meie tegevus ja tootlus on sellised, mida igaüks ühel või teisel põhjusel nii lihtsalt järgi teha ei saa.

Ühtlasi juhin tähelepanu ka sellele, et kuigi mina kirjeldasin praegu peamiselt ühisrahastust, siis tegelikult peab sellega arvestama ka muude investeeringute puhul.

Näiteks, kui sa täna ostad omale üürikinnisvara, mille tootlus on 4-6%, siis olen üsna kindel, et kui ostsid selle laenuga, siis kriisi ajal on see negatiivse tootluse ja negatiivse rahavooga investeering, mille saad likvideerida ainult arvestatava kahjumiga.

Ehk teisisõnu, enne kui sellist tehingut teed, peaksid vähemalt paberil/exceli tabelis need stsenaariumid läbi mängima. Jah, tõenäoliselt peale kriisi läheb see paari aasta jooksul jälle kasumlikuks, aga mõtle ka sellele, kas sul on piisavalt raha, et senikaua peale maksta. Eriti kui tööl veel ka asjad kriisi ajal nii hästi ei peaks minema.

Kui sa kahtled, siis pigem jäta omale mänguruumi ja ära sellist tehingut tee.

Kui palju oleks sinu arvates ratsionaalne ühisrahastuse tootluseks oodata?

Pilt: emanuel balanzategui

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

2 kommentaari

  1. Comment by Tauno Tooming:

    Kui palju oleks ratsionaalne ühisrahastuse tootluseks arvestada? Ma arvan, et Eestis langeb järgmise 3-5 aasta jooksul keskmine väljaantud laenu intress 13-15 % peale, olles võrreldav või veidi madalam suuremate finantsasutuste poolt pakutavate väikelaenude intressiga. Võttes arvesse, et intressid kõiguvad 1-3 % laenude lõikes ja arvestades maha maksud, siis mina isiklikult leian, et tootlus alates 9-10% peaks olema investori ratsionaalne ootus.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Mis finantsasutused nii madala intressiga praegu tagatiseta laenu pakuvad? Minu arust on ikka pigem seal 18%+ kandis ja eriti üle paarituhande euro ka ei anta?

      Kuigi eks oleneb väga palju ka sihtgrupist. Selles madalama riski grupis on tõesti ka madalamad intressid täitsa realistlikud.

      Seal 10% kandis võib täitsa olla tõesti. Kui mõned kriisi aastad ka sisse arvestada, siis ilmselt keskmine tuleks siiski veelgi madalam. Või kui investeerida tagatisega laenudesse, siis ilmselt kukub ehk ka see tootlus juba lähiaastatel lääne pool saavutatavate tootluste suunas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga