Kas hajutamine on lollidele?

Lühidalt öeldes jah, hajutamine on lollidele ja samas ka ei, sest oleneb. Pikemalt aga allpool.

Rikkaks Saamise Õpiku koolitusel soovitasin inimestel ühisrahastusse investeerimisel:

1. Hajutada laenajate vahel
2. Hajutada laenugruppide vahel
3. Hajutada ajaliselt
4. Hajutada ühtlaselt

Selle peale küsis üks saalisolijatest, et miks ma soovitan hajutada, kui Warren Buffett on öelnud, et hajutamine on lollide jaoks? Päris nii karmilt ta küll vist ei öelnud. See-eest üks minu eeskujudest, miljardär Mark Cuban on öelnud, et hajutamine on idiootidele.

Olen mõlema investori/ettevõtja soovitusega nõus ja olen ka oma e-raamatus tegelikult seda öelnud, et teatud juhtudel on hajutamine lollus.

Kui sul on oma startup ettevõte, siis hajutamise mõttes teist ettevõtet kõrvale looma hakata oleks üsna rumal. Samamoodi ei ole enamikel juhtudel eriti mõttekas hajutamise mõttes omale 150 erinevat toodet luua. Kui sul just ei ole suurt korporatsiooni või ei müü teiste firmade tooteid läbi oma e-poe.

Samuti ei ole just kõige mõistlikum näiteks 1000 € portfelli puhul hajutada erinevate instrumentide vahel (nt 500 € aktsiatesse, 500 € laenudesse) või erinevate ühisrahastusportaalide vahel.

Ei hajuta, aga hajutavad?

Samas, kas panid tähele, kuidas Mark rääkis intervjuus sellest, kuidas ta ostis ühte, teist ja kolmandat asja ning hoiab oma aktsiatelt laekuvaid dividende hetkel rahas?

Samuti võisid intervjuu alguses kuulda, et ta omab Dallas Mavericks spordimeeskonda ja on reality show staar. See saade on Shark Tank, kus ettevõtjad pitchivad temasugustele investoritele oma ettevõtet/äriideed. Mitmes sellises ettevõttes ta sinu arvates osalust omab?

Mitmes ettevõttes Warren Buffett osalust omab? Kas oskad mõne sellise ettevõtte välja tuua, kuhu Warren Buffett on investeerinud, mis sõltub kogu oma tuluga ühest kliendist ja pole klientide vahel hajutanud? Ma pole küll tema investeeringutega nii kursis, aga julgen kindlalt arvata, et vastus on ei.

Seega mõlemad räägivad, et hajutada pole mõtet, aga samas mõlemad hajutavad ja peavad teatud mõttes hajutamist oluliseks. Mis toimub?

Kui sul on palju raha, siis tuleb hajutada

Üks asi on kindlasti see, et mõlemal neist on meie mõistes raha nagu muda. Ilmselt suurem osa meist ei näe kunagi isegi ligilähedasi summasid oma pangakontol. Kui sul on ikka pangakontol miljard või rohkem, siis ilmselgelt sa seda kõike ühte kohta ei pane. Enamikel juhtudel pole see isegi võimalik.

Teoreetiliselt muidugi peaks indeksfondi või võlakirju ju osta saama ka selliste summadega. Päris ainult selles vist põhjus ei ole, miks ka nemad hajutavad.

Võimaluste leidmine nõuab aega

Teine asi, mida ka Mark Cuban välja tõi, on see, et investeerimisvõimaluste otsimine võtab aega. Ta tegi eeltööd ja uuris nende asjade kohta, kuhu ta oma raha paigutas. See ei ole küll garantii, aga kuna ta investeeris ainult paari erinevasse asja, siis tal tuli teha ka selle võrra vähem analüüse.

Lisaks vähendab ta oma vajalikku analüüsimisele kuluvat aega sellega, et otsib võimalusi ainult siis, kui turg on volatiilne ehk nö krahhide aegadel.

Kui sa tahaksid korralikult hajutada, siis peaksid analüüsima tunduvalt rohkem võimalusi. Tõenäoliselt saaksid kulutada iga võimaluse analüüsimiseks vähem aega ning lõpetaksid halvemate valikutega.

Kuidas Warren Buffett investeerib

Samamoodi olen kuulnud, et vähemalt kunagi kulutas Warren Buffett ca 8h päevas investeerimisvõimaluste analüüsimisele, eesmärgiga teha umbes 1 tehing aastas.

Ühesõnaga, ta analüüsib väga süvitsi, väga põhjalikult ja väga palju võimalusi, enne kui ta ÜHE tehingu teeb. Selle tehingu puhul on ta nii põhjaliku analüüsi teinud, et ta on investeeringu headuses päris kindel. Lausa nii kindel, et sageli teevad nad kokkuleppeid sisuliselt käepigistusega.

Kui ta tahaks nö soovituse järgi hajutada, siis tuleks tal kas:

a) teha kordades rohkem eelanalüüsi (puhtfüüsiliselt ajalises mõttes muutub ühel hetkel võimatuks) või

b) kulutada vähem aega iga võimaluse analüüsimiseks/seada investeeringutele leebemad tingimused ja tulemusena teha mitmeid väiksemaid, kuid tõenäoliselt kehvemaid investeeringuid.

Kas suudad olla, nagu Buffett?

Nüüd küsi aga endalt:

1. Kas saaksid kulutada ca 8h päevas, et leida sobivaid investeeringuid?
2. Kui saaksid, kas sul on piisavalt teadmisi ja kogemusi, et hea investeering üles leida ja ära tunda?
3. Kui sa selle hea investeeringu leiaksid, kui palju suuremat tootlust sa tõenäoliselt teeniksid võrreldes lihtsama hajutamise strateegiaga?
4. Kas see oleks sinu portfelli juures tulus strateegia?

Oletame, et sa kulutad näiteks 10h nädalas, et analüüsida mõne ühisrahastusportaali laenuandmeid ja laenutaotlusi ning otsida paremaid investeeringuid ja aktiivselt oma portfelli hallata.

Eeldame, et sul õnnestub tänu sellele teenida 10% võrra suuremat tootlust, kui su sõbral, kes kasutab passiivset investeerimisstrateegiat ja hajutab kõigi vahel võrdselt.

Ajakulu = rahaline kulu

Kui su portfelli suurus on 1000 €, siis see tähendaks seda, et sul õnnestus oma tootlust 100 € võrra aastas suurendada. Ühtlasi aga tähendaks see ka seda, et sa kulutasid 520 tundi selle 100 € teenimiseks. Keskmine tunnipalk oli 19 senti miinus tulumaks.

Samal ajal su sõber käis pool sellest ajast madalapalgalisel lisatööl, teenis 1000 €, mille ta investeeris oma hajutamisstrateegiaga. Ta teenis selle sama 100 €+ tootlust selle pealt lisaks ning tal jäi ka veel 260h oma hobide, sõprade ja perekonnaga lõbusalt aja veetmiseks.

Pikemalt rääkisin ajast kui alternatiivkulust siin artiklis.

Ühesõnaga, väikese portfelli korral on kõige mõistlikum kasutada investeerimisstrateegiat, mis nõuab võimalikult vähe aega ehk hajutada.

Kas Warren Buffett kulutaks 8h päevas võimaluste analüüsimiseks, et leida ühte tehingut aastas, kui tal oleks ainult $1000? Ma ei tea, aga pakun, et mitte. Muidugi tal on nii palju kogemust, et ta ilmselt paigutaks selle ilma erilise analüüsita ja hajutamata kuhugi ühte kohta. Mis viib meid järgmise punktini…

Investeerimise õppimine võtab aega

Kui me räägime Mark Cubanist ja Warren Buffettist, siis nemad teavad oma investeerimisvaldkondi väga hästi. Nad teavad, kust võimalusi otsida, mille järgi riske hinnata, milline võiks potentsiaalne tootlus olla, kuidas erinevat liiki tehinguid teha, mis riskid nendega kaasnevad jne.

Mõlemil on ilmselt olemas ka tiim, kes neid selles osas vajadusel aitab ja kellele teatud ülesandeid delegeerida. Neil on nii palju kogemusi ja teadmisi, et isegi väikeste summade puhul eelistaksid nad investeerida ilma erilise hajutamiseta ja suudaksid endiselt head tootlust teenida.

Samamoodi võin ka näiteks mina (või mõni teine kogenud investor) kulutada vaid natukene aega, et märgata mõnda ebamõistlikult head võimalust endale tuttavas valdkonnas. Hajutada tunduvalt vähem ja teenida siiski suuremat tootlust kui suurem osa uusi investoreid. Seda saab teha, kui oled hästi kursis, kuidas mingi asi töötab ning mida ja kust vaadata.

Hajutamine on tõesti rumalatele

Samas, kui sa ei tea, mida sa teed ja paned kõik raha ühte aktsiasse või annad kogu oma raha ühele laenajale, siis on 90%+ tõenäosusega tulemus tunduvalt kehvem, kui hajutades. Selles mõttes on tõesti hajutamine “rumalatele”.

Kui sa ei tea investeerimisvõimalust piisavalt hästi, et osata sealt valida piisavalt häid võimalusi, siis sul on sisuliselt kaks võimalust:

1. Õpi see instrument selgeks ja investeeri alles siis, kui oled ekspert.
2. Hajuta ja teeni instrumendi keskmist tootlust.

Enamikel juhtudel käitud rumalalt, kui otsustad (ainult) esimese punkti kasuks.

Jällegi tuleb mängu portfelli suurus. Kui sul on 1000 €, siis unusta ära. Keskendu sellele, milles sa oled osav ja suurenda parem oma sissetulekut, et saaksid rohkem investeerida. Hajuta ja teeni keskmist tootlust võimalikult väikese ajakuluga.

Millal tasub vähem hajutada?

Kui ühel hetkel portfell on piisavalt suur, siis võid hakata juba rohkem aega panustama sellele, et teema enda jaoks ka süvitsi selgeks teha ja oma tootlusi parandada. Sellisel juhul tasub see ka seda ajakulu juba lõpuks ära.

Ka siis oled üsna rumal, kui sul on portfell piisavalt suur, aga ikkagi otsustad investeerimisega alustada alles siis, kui selles eksperdiks oled saanud. Seisev raha teenib 0% miinus inflatsioon.

Pane juba mingi summa sisse ja hajuta ning teeni keskmist tootlust. Kui su portfell on nii suur, siis saad väga lihtsalt ka näiteks paarsada eurot kõrvale panna. Sellega saad mingit strateegiat katsetada ja õppida suuremat tootlust teenima. Kuid isegi eksperttasemel tuleb siiski hajutada.

Hajutamise ulatus ja kontekst

Ma kahtlen, et kumbki neist investoritest tegelikult kategooriliselt hajutamise vastane on. Eelnevalt juba vaatasime, et mõlemad neist ju tegelikult hajutavad ja hindavad hajutamist teatud kontekstis. Pigem on siin ilmselt küsimus hajutamise ulatuses ja kontekstis.

Näiteks kui sul on valida, kas investeerida ühisrahastuses 500 või 1000 laenaja taotlustesse, siis viimane enam hajutamise mõttes nii väga lisandväärtust ei anna ja on suuresti mõttetu.

Samamoodi on muudes olukordades võimalik isegi välja arvutada, kui palju hajutatust on mõistlik ja kui palju see hajutamine riski/tootluse suhet mõjutab.

Liigne hajutamine ei ole ka hea

Mõnikord võib liigne hajutamine viia selleni, et kaotuse risk väheneb küll 1 ühiku võrra, aga potentsiaalne tootlus väheneb kordades rohkem. Nt börsil väikeste summadega aktsiaid ostes võivad tehingutasud üsna palju tootlust vähendada.

Samuti, mida rohkem olulist infot sa tead, seda lihtsam on riski ja sellest lähtuvalt ka hajutamise vajadust hinnata. Kui näiteks Bill Gates võtaks ühisrahastusportaalist laenu, siis sa tõenäoliselt tead, et tal on piisavalt raha, et see tagasi maksta. Võiksid ilma hajutamiseta kogu oma raha tema laenu visata.

Küll ei oleks võimalik nii täpselt riski hinnata, kui laenutaotlus on 34-aastaselt meesterahvalt Jõgevast, kellel on 2 aastane töökogemus praeguse tööandjaga. Kes töötab tootmises, on abielus, elab eelmöbleeritud korteris ja teenib 970 € kuus. Kogu raha sinna taotlusesse viskamine oleks rumalus.

Bill Gates ühisrahastusest laenu ei võta

Suure saladuskatte all võin ka välja öelda, et Bill Gatesi suguseid laenutaotlejaid eriti ühisrahastuses ette ei ole tulnud. Küll aga võib Warren Buffett oma kogemuse ja analüüsimisele kulutatud ajale tuginedes umbes samaväärseid investeeringuid leida ja seeläbi oma riski niivõrd palju vähendada, et hajutamine muutub sisuliselt ebavajalikuks.

Seetõttu on ka ühisrahastuse platvormides vajalik hajutada vastavalt sellele, kui hästi sa suudad riski hinnata. Kui ei suuda, siis pigem hajuta tugevalt. Kui teatud gruppide võtmes suudad, siis võid nendes gruppides võrreldes teistega ka veidi vähem hajutada.

Lisaks tuleks arvestada riski suurust. Kui su investeeringud on Google’i või Apple’i aktsiatesse, siis halval juhul kaotad 10%-20% oma investeeringust. Sedagi tõenäoliselt lühiajaliselt. Kui aga laenad valele inimesele kogu oma raha, võid kaotada 100% oma investeeringust.

Mida suurem risk, seda rohkem peaksid hajutama.

Ilma hajutamata siiski ühisrahastuses ei saa, sest 99.9% laenajatest ei oma miljoneid ega isegi tuhandeid säästudes, et vajadusel sulle laen tagasi maksta. Isegi kui oleks, siis keegi ei välista ootamatuid tervisehädasid, õnnetusi, tööandjate pankrotistumist jmt sündmusi.

Mõttevildakused ja distsipliin

Eelneva põhjal võib jääda mulje, et hajutamine on tõepoolest lollidele. Algajatele, kes matsu ei jaga, aga kui sina jagad, siis pole vaja. Õnneks või õnnetuseks on aga ka investorid inimesed. Väga väike osa meist suudavad teha ratsionaalseid edukaid otsuseid ning teha seda järjepidevalt.

Ühisrahastuse näite puhul tähendab see liiga tihti seda, et uutel investoritel on millegipärast kuskilt jäänud mulje, et nad saavad aru, mis riski mõjutab. Sellest lähtuvalt antakse ühele laenajale 150 €, teisele 10 € jne. Tulemus on praktiliselt alati negatiivne.

Teisisõnu, ainuüksi teadmisest ei piisa. Sul peab olema ka piisavalt distsipliini ja kindel strateegia, mida sa järgid. Enamik inimesi seda ei suuda ja peaksid pigem hajutama.

Kokkuvõtteks

Kui oled oma instrumenti investeerimises ekspert ja kogenud investor, kes on pikaajaliselt erinevates majandustingimustes suutnud korduvalt leida ja realiseerida häid tehinguid ning sul on piisavalt suur portfell, et see analüüsimiseks kuluvat aega õigustaks, siis minugipoolest, hajuta minimaalselt (kuid natukene siiski!).

Kui oled algaja, teoreetik, ainult kogenud mõnes teises instrumendis, omad väikest portfelli või oled lihtsalt väga riskitundlik või kõike eelnevat koos, siis HAJUTA, HAJUTA ja HAJUTA!

Muidugi kui hajutad, siis väikese portfelli puhul tasub hajutada ühe instrumendisiseselt, mitte sajas erinevas kohas. Oluline on lihtsalt õige instrument valida.

Kui paned oma raha mõnda pettuse eesmärgil püsti pandud veebilehele või ostad 10 erinevat hallitava põranda ja katkise torustikuga korterit, siis vahet pole, kui palju seal hajutad. Kaotanud oled ikka.

Nõuandeid kuulates jälgi konteksti

Ühtlasi tasub meeles pidada, et suured ja kogenud investorid on heaks inspiratsiooniks. Neil on väga häid nõuandeid, aga sageli on need nõuanded kontekstist välja rebitud. Nende seletamiseks on nii vähe aega, et lihtsalt mainitakse neid pealiskaudselt.

Lisaks on igaüks meist erinevas olukorras. See, mida nemad räägivad, võib olla tõesti parim soovitus neile ja teistele nendesarnastele. Sinu jaoks võib hoopis vastupidine soovitus olla palju parem.

See viimane kehtib kusjuures ka minu arvamuste ja väljaütlemiste puhul.

Kui sa lugemisega juba nii kaugele jõudsid, siis sul on kindlasti ka oma arvamus asjast. Pane see kommentaaridesse kirja. Kas hajutamine on lollidele või pigem aruka investori tööriist?