Home » RahaRaadio » RR005 – Kas kasutada meelerahufondi investeerimiseks?
     

RR005 – Kas kasutada meelerahufondi investeerimiseks?

Seekordses osas vastame taaskord kuulaja küsimusele selle kohta, kas tasuks eriti heade investeerimisvõimaluste korral kasutada oma meelerahufondi, et neid võimalusi ära kasutada.

Olukordi on erinevaid ja võimalusi mitmeid, nii et seekord vastasin osaliselt sellest võtmest, kuidas mina sellele dilemmale olen lähenenud ja kuidas ilmselt kõige mõistlikum oleks erinevas situatsioonis seda teha.

Täpsemalt kuuled tänases osas:

  • Millal oleks mõistilk olemasolevast investeeringust väljuda, et head võimalust ära kasutada?
  • Kas ja mis olukorras võiks meelerahufondi raha investeerimiseks kasutada?
  • Kui hea idee oleks omada veel lisafondi just selliste investeerimisvõimaluste tarbeks?

Kuna siin sellist ainuõiget või valet vastust ilmselt ei ole, siis ootan kindlasti ka sind arutelus osalema ja oma arvamust avaldama RahaFoorumi Facebooki grupisHashtag #RR005.

Telli iTunesist.

Eelistad lugeda? Oleme ka sinu peale mõtelnud:

Võta see osa pdf kujul

Muusika: Greg Kuehn

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

9 kommentaari

  1. Comment by Mis:

    kohas see paigutuse võimalus avanes?

    • Comment by Joonatan:

      Hei!
      Olen siis see küsimuse esitaja.

      Antud juhul pidasin võimaluse all silmas näiteks sõpra, kel mingi äri näiteks toimib ja annab sulle võimaluse sellest mingis summas osa saada. (Näiteks soovib oma äri veidi laiendada) Seejärel oled ka ise asja üle vaadanud, ja hindad, et tegemist on väga väärt pakkumisega ja sa tahaksid sinna investeerida. Ja NÜÜD hakkas siis minu küsimus pihta: Kust leida ressurss, kui sul on nö. tavapärane plaan olemas, mille läbi sa kõik vaba ressursi by default ära investeerid. (S.t. sul ei vedele mitte mingil hetkel ilma põhjuseta likviidset raha)

      Saates läbi käinud mõtet, et tormata ei tasu, kommenteeriks nii: Tormamist polegi plaanis, kuid kui sul on by default kõik ressursid 100% allokeeritud, siis peab ootamatuid situatsioone kuidagi “eriliselt” käsitlema. Ja mõte, et pole vaja praegu investeerida, et võimalusi tuleb veel, siis pigem on asi selles, et ka tulevikus on mul by default plaan, mis 100% kõik ressursi ära allokeerib, seega selline asi tähendaks pigem, et ma kunagi ühtegi ootamatusse võimalusse ei investeeriks.

      Tegemist ei ole tormamisega, vaid ootamatuste planeerimisega. 🙂

      • Comment by Taavi Pertman:

        Kui süsteem on nii jäik, et sul pole võimalik sinna mitte seda raha allokeerida teatud juhtudel, siis võiksid kaaluda selle natukene paindlikumaks muutmist, nii et oleks võimalik vajadusel 2 kuud näiteks raha mujale paigutada, kui tõesti reaalselt hea võimalus tekib 😉

  2. Comment by Mis:

    puutub summade leidmisse siis kas suurendada palgatöö sissetulekut, vähendad sealjuures kulutusi, laenata tuttavatelt või vanematelt 0% intressiga (kommikarp tänutäheks) mõistlikus ajas tagasi teenitav kogus või likvideerid kõige vähem lootustandev positsioon. Siin aga see raske otsus peitubki, positsioon mis eriti ei teeni ei pruugi ka kriisi ajal langeda ja pakub siis hoopis kindlamat tuge? Samas väärtust kaotanud positsioon võib olla selline mis on vastupidi väga hea ostukoht. See sõbra uus äri samas, toome näitena Etalon Varahaldus, pole vist ajas jälle testitud ja ei saaks väita, et see kahtlemata saab tublilt teenima.

    Küll aga tundub veider see, et sul on fikseeritud moodus summade investeerimiseks. Miks arvata, et see on edukas?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Pikas perspektiivis võib öelda, et kui kõik muu on võrdne, siis automatiseeritud lähenemine annab lõppkokkuvõttes parema tulemuse.

      Muidugi sellise strateegia puhul on jah iseasi, kas see allokatsioon tingimata just kõige parem on igas olukorras ning kui tihti seda ümber peaks seadistama.

      • Comment by Mis:

        lähenemisse puutub siis kipun ma arvama, et investeerimine põhineb heade võimaluste leidmisel aga mitte nagu peol olukorras kus niiöelda “võtmiseks” leiab alati põhjuse. Tänane heaolu keskkond on üsna likviidsust täis pumbatud ja investor ju ei vali, peaasi et ta rahast lahti saaks. Aga ka üle pika aja ühte keskkonda investeerida saab juhul kui see on üldsuse poolt mingil moel aastaid alahinnatud või lausa põlatud. Kolmanda võimalusena sada aastat tõusu on ajalooliselt teinud ideedest siiski vaid üksikud “pärlid” ja neid ei suuda isegi hea tahtmise juures ära tunda.

        Mu sõnum on, et just “võtke raha” stiilis selle jagamine on pisut küsitav, või mis?

        • Comment by Taavi Pertman:

          Täiesti nõus, et häid võimalusi võiks ära kasutada ja seda annabki teha mitmel tasandil.

          Ma küll ei tea, kuidas sina teed, aga jutu põhjal jääb mulje, et investeerid analüüsi põhjal üksikaktsiatesse ja oled seda üsna pikalt juba teinud?

          Igaüks paraku turgu nii hästi ei tunne või ei tahagi tunda ning on omale leidnud näiteks teatud aktsiad või indeksid või varaklassid, mis praegusel hetkel on head ning lisab sinna igakuiselt oma palgast mingi osa.

          Ehk sisuliselt tehakse sama asja, lihtsalt suurema pildi tasandil, sest liiga detailseks minemiseks pole kas rahaliselt veel mõtet (portfell liiga väike) või teadmisi (ja tihtipeale ka tahtmist ega vajadust liigselt neid teadmisi omada). Rääkimata sellest, et valdav osa investoritest paneb ka sellise lähenemisega niikuinii tihtipeale puusse, kui nad mingit kauplemisstrateegiat üritavad rakendama hakata.

          Küll olen nõus selle mõttega, et kui sa just pole mingi sellise taseme vend nagu Ray Dalio oma all seasons allokatsiooniga, siis ilmselt ei ole see jaotus just väga pikaajaliselt toitev ning tuleks regulaarselt üle vaadata. (Eeldusel muidugi jälle, et portfellis on summad piisavalt suured, et see seda ajakulu väärt on.)

  3. Comment by Mis:

    oponeerija ma ikka olen, nõustun hoopis, et tuleviku määramatuse ees äkki ongi targem kõiksugu varaklasse “all season” moodusel kokku koguda ja ehk aitab üks nendest kergemini kriisi ületada.
    Nüansid jäävad siin küll minule selgusetuks, näiteks miks leidub neid kellede soetatud kinnisvara ja maalapp tänaseni buumiaegsel tasemel pole, jooksevkulud juurde.
    Investor Toomas Äripäevast avaldav muret uustulijate tugeva investeerimishuvi üle ning kõiksugu blogipidajaidki on päevavalgele ilmunud.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Isiklikult eelistan ka ikka valida ja investeerida konkreetsetesse kohtadesse, kus tundub hetkel riski/tulu suhe tasakaalust väljas minu kasuks olevat ja tootlust piisavalt hea. Samas, pikas perspektiivis ei kujuta ette, kui edukas see olema saab sedasi.

      Ilmselt ühel hetkel, kui portfell piisavalt suur, siis tuleb suur osa sellisesse “all seasons” allokatsiooni ikkagi ära paigutada, aga kuna investeerimine nii palju huvi pakub, siis tõenäoliselt jääb ka “mängimiseks” siiski suur osa alles 🙂

      Selles mõttes olen ka täitsa nõus, et ega tuleviku osas ei tea tõesti ette, mis sealt nüüd tulla võib ja millal. See allokatsioonide variant vähemalt teoorias püüaks justkui erinevate stsenaariumitega arvestada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga