Categories
RahaRaadio saated

RR005 – Kas kasutada meelerahufondi investeerimiseks?

Seekordses osas vastame taaskord kuulaja küsimusele selle kohta, kas tasuks eriti heade investeerimisvõimaluste korral kasutada oma meelerahufondi, et neid võimalusi ära kasutada.

Olukordi on erinevaid ja võimalusi mitmeid, nii et seekord vastasin osaliselt sellest võtmest, kuidas mina sellele dilemmale olen lähenenud ja kuidas ilmselt kõige mõistlikum oleks erinevas situatsioonis seda teha.

Täpsemalt kuuled tänases osas:

  • Millal oleks mõistilk olemasolevast investeeringust väljuda, et head võimalust ära kasutada?
  • Kas ja mis olukorras võiks meelerahufondi raha investeerimiseks kasutada?
  • Kui hea idee oleks omada veel lisafondi just selliste investeerimisvõimaluste tarbeks?

Kuna siin sellist ainuõiget või valet vastust ilmselt ei ole, siis ootan kindlasti ka sind arutelus osalema ja oma arvamust avaldama RahaFoorumi Facebooki grupisHashtag #RR005.

Telli iTunesist.

Muusika: Greg Kuehn

Samal teemal veel:

Podcasti transkript:

Tere! Mina olen Taavi Pertman ja see on RahaRaadio!

Ja nüüd Teie saatejuht, kes ostis RahaFoorumi 4350 krooni eest.

No hei! Juhtus tõesti, et RahaFoorumi ostsin täitsa mõttetult suure summa eest ära. Tol hetkel ausalt öeldes ma ei teadnud veebindusest ega sellisest kodulehe haldamisest ega mingist foorumitarkvarast ega mitte millestki mitte midagi. Ja mul polnud ausalt öeldes tegelikult ka aimugi, kas see on normaalne hind või mitte.

Ma lihtsalt olin kuulnud seda ilusat müügijuttu, kuidas selle saidi pealt sai teenida ülisuuri summasid – reklaamirahasid ja igasugu muid asju, mida muidugi pole kunagi
juhtunud.

Aga tehing iseenesest leidis aset Läänemaal, seal ilusa Tallinn-Haapsalu-Virtsu ristmiku juures kirjutasime paberile alla. Tol hetkel sellist asja nagu digiallkirjastamine ja muud asjad veel ei
eksisteerinud.

Ja mis kõige põnevam, siis selle ostuga kaasnes ka üks korralik hostinguvõlg ehk siis eelmine omanik oli ma ei kujutagi ettegi mitu aastat seda tolleaegset hostingutasu maksmata jätnud.

Praegu tundub see summa väike, aga arvestades, et see oli krooniaeg, siis hinnad oli tunduvalt madalamad. Kui ma õigesti mäletan, siis see võlg oli seal kuskil 1500 krooni kanti äkki. Õnneks olid tol ajal juba RahaFoorumis sellised toredad foorumiliikmed, kes aitasid rahad kokku klapitada ja kamba peale maksime ka selle võla ära ja sealt see asi edasi läks.

Tänases osas võtaks jälle ühe lugejaküsimuse ette ja sel korral on küsimuse küsinud Joonatan, kes küsib järgmist:

„Hei!

Ikka ja jälle märkan, et oled ka oma blogis lugejaküsimustele vastanud. Esitaks ka hea meelega ühe, äkki tekitab sinus mingeid huvitavaid mõtteid ja saad seda kõigile jagada. Nimelt seis selline, et
korralik suur rahapuhver on olemas ja investeeringud lähevad iga kuu/kvartal erinevatesse kohtadesse, peaasjalikult Balti börsile. Seega situatsioon on hea, töötasust väga suur osa õnnestub investeerida. Kõik on hästi.

Küsimus on aga selles, et kas peaks lisaks rahulolu fondile omama veel ühte ootamatult heade võimaluste fondi? Ehk et kui kuskilt tuleb mingi väga hea võimalus, siis kust leida soovi korral see
vaba raha? Eelkõige huvitab just see, kas tasuks:

a) väljuda investeeringutest ja kaotada võimaliku hetke madala hinna pärast (eelkõige siis börsil);

b) kasutada hetkeliselt rahulolu fondi ressursse ja riskida suurema haavatavusega lähitulevikus (lisaks käiks see selle fondi põhimõtetele juba vastu);

c) omada veel üht fondi, kus hoida raha ootamatute projektide jaoks ja kaotada sellega võimalikku tootlust, kuna raha seisab niisama?

Mis mõtted sinul sellises situatsioonis oleksid ja millist varianti hindaksid kõige mõistlikumaks?”

Küsimus iseenesest on üsna huvitav, tean ka omast kogemusest seda tunnet. Tihtipeale head võimalused ilmuvad just sel hetkel kui olen oma raha kuskile ära investeerinud ja pole enam kuskilt
võtta. Aga lõpus ma natukene kommenteerin ka seda, mis ma sellest mõtteviisist arvan.

Ma saan aru küll kust see tuleb, aga niimoodi ei pruugi alati kõige mõistlikum mõelda. Aga kui nüüd küsimusele vastata, siis võtaks need kolm varianti järjest läbi ja arutaks natukene nendel teemadel, et kui hea milline variant on.

Variant A oli see, et sel hetkel kui see hea võimalus tuleb, siis müüks midagi muud maha ja võibolla kaotaks sealt raha selle arvelt. Siin vastus on üsna lihtne, tuleb lihtsalt ära defineerida, mis asi see hea võimalus on?

Kui see hea võimalus on näiteks võimalus teenida kahe aastaga 50% tootlust ja sinu praegune investeering on sul selline, mis teenib sulle 2% tootlust ja maha müües kaotaksid võibolla 5%, siis see otsus on üsna lihtne selle koha pealt – sa võrdled potentsiaalikat võimalust sellega, mis sul on ja kui see potentsiaalikas võimalus on nii palju parem, et sul on mõistlik see maha müüa ja sinna investeerida, siis tasub raha ühest kohast teise liigutada küll.

Isiklikult olen seda ka teinud, näiteks selles osas kui mul oli kunagi üks börsifond kui ma noorem ja rumalam olin, siis selle ma müüsin näiteks kahjumiga maha, sest ma nägin, et ma suudan palju
kiiremini selle kaotuse tagasi teha kui ma investeerin selle mujale ja nii ka on läinud.

Siin on muidugi alati ka see risk, et sa ei tea, kas su teine investeering tõesti on nii palju parem ja samamoodi sinu otsustuskoht, et kust maalt see piir läheb, et see on piisavalt palju parem. Sest, et
sul ei ole absoluutselt mõtet hakata tõmblema kui see vahe on ülipisikene.

Sest, et sa ei tea ju kunagi, kas uus investeering ka reaalselt nii hea on kui see tundub ja nii edasi. Täpselt samamoodi peaks ka arvestama riskipoolega. Tootlus võib küll parem olla, aga kui risk on ebaproportsionaalselt suurem sellest, siis võibolla ei ole jällegi mõtet. See on jälle selline mõttekoht.

Aga kust siis veel raha võiks saada kui sa väljuda ei taha – üks variant on jah nii nagu sina selle B välja pakkusid ehk siis kasutada rahulolu fondi. Tingimata sinna kallale ei pea minema. Ehk mis on variant, on see, et kui sul on näiteks mõnel pereliikmel, sõbral-tuttaval palju raha, mis seisab niisama ja summa on selline, et sa põhimõtteliselt saaksid selle järgmise kuuga tagasi maksta väga lihtsalt, siis miks mitte võtta neilt mingit lühiajalist intressivaba või siis ülimadala intressiga laenu.

See ei ole küll muidugi soovitus, aga teoreetiliselt on selline võimalus ka olemas.

Et kui sul ikka tõesti on reaalselt väga hea investeerimisvõimalus, mis nõuab suht vähe raha ja see on sinu eelarve juures väga lihtne kokku saada, lihtsalt sul ei ole seda praegu olemas, et põhimõtteliselt küsimus on ainult paaris nädalas ja siis see raha on sul olemas, siis miks mitte.

Mina isiklikult sellisel juhul olen sellist varianti kasutanud küll. Aga siin on jällegi see, et tuleb piiri pidada. Kui sa hakkad siin suuri summasid laenama, et ma nüüd järgmise nelja aastaga maksan selle tagasi, siis see on juba lollus ja sinna ära mine.

Aga rahulolufondi kasutamise kohapealt, siin jällegi sõltub sinu olukorrast. Kui sa võtad sealt välja mingi sellise suure summa, mida sa maksad tagasi sinna järgmised kaks aastat, siis kindlasti on see üsna vastuolus selle fondi eesmärgiga. Samas, kui see tähendab seda, et sa võtad sealt väikese summa välja ehk sul endiselt järgmise kolme-nelja kuu jaoks siiski raha olemas ja seljatagune
kindlustatud, lihtsalt natukene vähem, siis minu poolest jällegi miks mitte.

Mina isiklikult seda rahulolufondi või mustade päevade fondi nii jäigalt ei hoia ja see on minu teadlik otsus ja ma üldiselt olen seda meelt, et kui nüüd lähekski midagi väga metsa, siis ma mõnda aega peaksin ilusti vastu ka ilma selleta, et mul täissummas see fond kuskil seisaks.

Selles mõttes see on muidugi jälle riskantne, et sinna kallale minna, kui sul enesedistsipliini pole ja kipud sealt suured summad välja võtma, siis see nagu ei ole ka eesmärk. Ehk jällegi mina nii jäik ei ole, aga eks sa pead ise ennast paremini tundma, et kui distsiplineeritud sa oled, kui kiiresti sa suudad selle raha sinna tagasi panna, kui kindlalt sa tunned ennast kui sul see fond päris nii suur ei ole kui ta sul on, ajutiselt siis vähemalt. Et kui sa ei ole väga distsiplineeritud selles osas, siis parem ära hakka ka väiksemaid summasid sealt näppima.

Kolmas variant on siis see niiöelda ootamatult heade võimaluste fond. Teoreetiliselt on see idee tore.

Isiklikult olen ka seda mõelnud, et vähemalt sellistel hetkedel, kus mingeid ülihäid diile enam ei ole ja tundub, et kõik on nagu laes ja buum on juba käes ja kuhugi nagu raha ei paiguta, siis ma mõtlen küll kogu aeg, et võiks raha kõrvale järjest rohkem panna, et oodata seda hetke kui need head võimalused tulevad. Aga samas ma tean omast kogemusest, et ma võin oodata üsna-üsna kaua seda hetke, et see ei tundu alati kõige mõistlikum.

Samas kui see fond oleks mingi selline väiksem summa ehk siis portfell on üsna suur ja sa paned sinna sellest portfelli osakaalust mingi summa rahast, siis võiks täitsa mõistlik olla. Isiklikult muidugi mul on jälle halb vaadata kui raha nagu niisama seisab, niiet mina ei ole seda kõige edukamalt suutnud teha.

Ja kui ma ka olen natukene suutnud teha, kipub mõni hea võimalus kohe tulema ja raha läheb kasutusse. Seda vaba raha on alati justkui vähem kui neid häid võimalusi, kuhu seda panna.

Selles mõttes, iseenesest idee on hea, aga mina isiklikult olen rohkem nagu seda teed läinud, et kui mul on piisavalt hea võimalus, kuhu seda raha panna, siis ma olen selle raha pannud sinna. Et ma niiöelda mingit paremat võimalust ootama otseselt ei jää üldiselt.

Välja arvatud siis kui mul ei ole lihtsalt mingit sellist võimalust, kuhu ma saaks panna ja see raha teeniks piisava riski juures minu jaoks piisavalt tootlust. See on see olukord, kus võin hakata seda raha tõesti rohkem kõrvale panema, et oodata paremaid päevi.

Aga, et niisama mingit summat kõrvale panna, siis mina isiklikult seda ei tee, üldiselt. Aegajalt ikka olen natukene pannud, aga idee iseenesest on täitsa mõistlik kui sinna ei topi liiga suurt osakaalu oma portfellist.

Sest muidu isegi kui see hea võimalus tuleb, siis võimalik, et see raha on seal nii kaua seisnud, et lõppkokkuvõttes oleksid sa ikkagi paremini teeninud kui sa oleksid selle kohe investeerinud. Et see on see risk.

Aga nagu ma alguses mainisin, siis tegelikult kogu see mõte, et nüüd tuleb mingi hea võimalus, nüüd ma pean selleks raha hakkama kõrvale panema, et kui järgmine kord siuke hea võimalus tuleb, siis ma oleksin valmis. See tuleb nagu sellisest piiratud ressurssidega mõttemaailmast.

Ehk see tekib siis kui sulle tundub, et häid võimalusi on ainult mingi pisikene piiratud kogus. Ma tean, miks see mõte tuleb, mis tunne see on, kui sa näed turul, kuidas üks aktsiahind on jubedalt kukkunud ja praegu oleks ülihea ostukoht, aga lihtsalt ei ole kontol raha, mille eest osta.

Ma tean, mis tunne see on, see on siuke väga vastik, et jäid jälle mingist heast võimalusest ilma. Aga ma tean omast kogemusest ka seda, et see ei ole viimane selline võimalus. See võimalus tuleb uuesti ja uuesti ja uuesti. Mitte küll iga päev, mitte küll iga kuu, mõnikord isegi mitte iga aasta.

Aga kui sa seda vaatad, siis see tuleb. Ja üldiselt selline tormamine, et oh, nüüd tuli hea võimalus, ma nüüd müün teised asjad maha, investeerin sinna ja nii edasi. See pigem võib lõppeda tihtipeale hoopis halvasti, et sa ei tee põhjalikku analüüsi, sa ei vaata asju korralikult läbi jal õppkokkuvõttes lõpetad üsna kehva tehingu otsas, mis sest, et see alguses tundus nagu hea.

Selles mõttes võibolla oleks mõistlikum hoopis mõelda siin sellest perspektiivist, et sa teed häid investeeringuid ja kui parasjagu juhtub olema nii, et sul on hea võimalus ja sul on ka raha sinna
investeerida või sul on võimalik see raha niiöelda tekitada, ilma suuremaid kahjusid võtmata, siis ka investeerid sinna.

Aga mitte nii, et sa istud ja ootad seda head võimalust, mis võib millalgi tulla kuhugi, aga sa ei tea, millal, kuhu ja kui hea võimalus see üldse on. See strateegia, ütleme ausalt, baseerub pigem sellisel ahnusel, kiiresti rikkaks saamisel või siis teisest poolest sellisel hirmul headest võimalustest ilma jääda.

Selline emotsionaalne investeerimisstrateegia ei ole tihtipeale just kõige parem. Kui võimalik häid diile võtta, siis see on igati hea, teretulnud ja isiklikult teen ka seda. Aga suures pildis see pigem
on niiöelda kõrvalnähtus kui selline asi, millele otseselt keskenduma hakata.

Selles mõttes võibolla on mõistlikum natukene teise nurga alt asjale läheneda ja kaob ka see hirm ära. Ja teisest küljest tasub endale alati meelde tuletada, et head võimalused tulevad veel, nad
tulevad uuesti, tulevad tihtipeale isegi paremad võimalused ehk siis peale seda kui sa selle hea võimaluse oled ära ostnud, kirud ennast, et sa raha kauemaks ei hoidnud ja järgmise jaoks ei jätnud.

Selles mõttes see on paratamatus ja sellega tuleb leppida, et alati ei saa kõige paremat tehingut. Lihtsalt tuleb enda jaoks veenduda ja strateegiast lähtuda sellest, et sa teeksid piisavalt head
tehingud. Ja mida paremad, seda parem, aga alati ei saa parimat.

Ja kindlasti on sinul, kuulaja, omamoodi nägemus sellest, mõned huvitavad mõtted, niiet tule RahaFoorumi Facebook’i kommuun ja arutleme sel teemal. Kindlasti tahan kuulda, mida sina arvad,
millist meetodit sina kasutaksid või mida juba kasutanud oled ja kommenteeri. Kasutame hashtag’i #RR005 ja kohtume juba järgmises osas!

Allikas: RahaRaadio
Leia meid ka iTunesist.

10 replies on “RR005 – Kas kasutada meelerahufondi investeerimiseks?”

Hei!
Olen siis see küsimuse esitaja.

Antud juhul pidasin võimaluse all silmas näiteks sõpra, kel mingi äri näiteks toimib ja annab sulle võimaluse sellest mingis summas osa saada. (Näiteks soovib oma äri veidi laiendada) Seejärel oled ka ise asja üle vaadanud, ja hindad, et tegemist on väga väärt pakkumisega ja sa tahaksid sinna investeerida. Ja NÜÜD hakkas siis minu küsimus pihta: Kust leida ressurss, kui sul on nö. tavapärane plaan olemas, mille läbi sa kõik vaba ressursi by default ära investeerid. (S.t. sul ei vedele mitte mingil hetkel ilma põhjuseta likviidset raha)

Saates läbi käinud mõtet, et tormata ei tasu, kommenteeriks nii: Tormamist polegi plaanis, kuid kui sul on by default kõik ressursid 100% allokeeritud, siis peab ootamatuid situatsioone kuidagi “eriliselt” käsitlema. Ja mõte, et pole vaja praegu investeerida, et võimalusi tuleb veel, siis pigem on asi selles, et ka tulevikus on mul by default plaan, mis 100% kõik ressursi ära allokeerib, seega selline asi tähendaks pigem, et ma kunagi ühtegi ootamatusse võimalusse ei investeeriks.

Tegemist ei ole tormamisega, vaid ootamatuste planeerimisega. 🙂

Kui süsteem on nii jäik, et sul pole võimalik sinna mitte seda raha allokeerida teatud juhtudel, siis võiksid kaaluda selle natukene paindlikumaks muutmist, nii et oleks võimalik vajadusel 2 kuud näiteks raha mujale paigutada, kui tõesti reaalselt hea võimalus tekib 😉

puutub summade leidmisse siis kas suurendada palgatöö sissetulekut, vähendad sealjuures kulutusi, laenata tuttavatelt või vanematelt 0% intressiga (kommikarp tänutäheks) mõistlikus ajas tagasi teenitav kogus või likvideerid kõige vähem lootustandev positsioon. Siin aga see raske otsus peitubki, positsioon mis eriti ei teeni ei pruugi ka kriisi ajal langeda ja pakub siis hoopis kindlamat tuge? Samas väärtust kaotanud positsioon võib olla selline mis on vastupidi väga hea ostukoht. See sõbra uus äri samas, toome näitena Etalon Varahaldus, pole vist ajas jälle testitud ja ei saaks väita, et see kahtlemata saab tublilt teenima.

Küll aga tundub veider see, et sul on fikseeritud moodus summade investeerimiseks. Miks arvata, et see on edukas?

Pikas perspektiivis võib öelda, et kui kõik muu on võrdne, siis automatiseeritud lähenemine annab lõppkokkuvõttes parema tulemuse.

Muidugi sellise strateegia puhul on jah iseasi, kas see allokatsioon tingimata just kõige parem on igas olukorras ning kui tihti seda ümber peaks seadistama.

lähenemisse puutub siis kipun ma arvama, et investeerimine põhineb heade võimaluste leidmisel aga mitte nagu peol olukorras kus niiöelda “võtmiseks” leiab alati põhjuse. Tänane heaolu keskkond on üsna likviidsust täis pumbatud ja investor ju ei vali, peaasi et ta rahast lahti saaks. Aga ka üle pika aja ühte keskkonda investeerida saab juhul kui see on üldsuse poolt mingil moel aastaid alahinnatud või lausa põlatud. Kolmanda võimalusena sada aastat tõusu on ajalooliselt teinud ideedest siiski vaid üksikud “pärlid” ja neid ei suuda isegi hea tahtmise juures ära tunda.

Mu sõnum on, et just “võtke raha” stiilis selle jagamine on pisut küsitav, või mis?

Täiesti nõus, et häid võimalusi võiks ära kasutada ja seda annabki teha mitmel tasandil.

Ma küll ei tea, kuidas sina teed, aga jutu põhjal jääb mulje, et investeerid analüüsi põhjal üksikaktsiatesse ja oled seda üsna pikalt juba teinud?

Igaüks paraku turgu nii hästi ei tunne või ei tahagi tunda ning on omale leidnud näiteks teatud aktsiad või indeksid või varaklassid, mis praegusel hetkel on head ning lisab sinna igakuiselt oma palgast mingi osa.

Ehk sisuliselt tehakse sama asja, lihtsalt suurema pildi tasandil, sest liiga detailseks minemiseks pole kas rahaliselt veel mõtet (portfell liiga väike) või teadmisi (ja tihtipeale ka tahtmist ega vajadust liigselt neid teadmisi omada). Rääkimata sellest, et valdav osa investoritest paneb ka sellise lähenemisega niikuinii tihtipeale puusse, kui nad mingit kauplemisstrateegiat üritavad rakendama hakata.

Küll olen nõus selle mõttega, et kui sa just pole mingi sellise taseme vend nagu Ray Dalio oma all seasons allokatsiooniga, siis ilmselt ei ole see jaotus just väga pikaajaliselt toitev ning tuleks regulaarselt üle vaadata. (Eeldusel muidugi jälle, et portfellis on summad piisavalt suured, et see seda ajakulu väärt on.)

oponeerija ma ikka olen, nõustun hoopis, et tuleviku määramatuse ees äkki ongi targem kõiksugu varaklasse “all season” moodusel kokku koguda ja ehk aitab üks nendest kergemini kriisi ületada.
Nüansid jäävad siin küll minule selgusetuks, näiteks miks leidub neid kellede soetatud kinnisvara ja maalapp tänaseni buumiaegsel tasemel pole, jooksevkulud juurde.
Investor Toomas Äripäevast avaldav muret uustulijate tugeva investeerimishuvi üle ning kõiksugu blogipidajaidki on päevavalgele ilmunud.

Isiklikult eelistan ka ikka valida ja investeerida konkreetsetesse kohtadesse, kus tundub hetkel riski/tulu suhe tasakaalust väljas minu kasuks olevat ja tootlust piisavalt hea. Samas, pikas perspektiivis ei kujuta ette, kui edukas see olema saab sedasi.

Ilmselt ühel hetkel, kui portfell piisavalt suur, siis tuleb suur osa sellisesse “all seasons” allokatsiooni ikkagi ära paigutada, aga kuna investeerimine nii palju huvi pakub, siis tõenäoliselt jääb ka “mängimiseks” siiski suur osa alles 🙂

Selles mõttes olen ka täitsa nõus, et ega tuleviku osas ei tea tõesti ette, mis sealt nüüd tulla võib ja millal. See allokatsioonide variant vähemalt teoorias püüaks justkui erinevate stsenaariumitega arvestada.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.