Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Kas laenude konsolideerimisse tasub investeerida?
     

Kas laenude konsolideerimisse tasub investeerida?

Seekordne lugejaküsimus tuli Bondora kohta:

Kui usaldusväärne on investeerida laenude konsolideerimisse (Bondora.ee)?

Paraku pean tunnistama, et ma ei saa antud küsimusest päris täpselt aru, mis on antud küsimuse eesmärk, aga eeldan, et lugeja soovis teada, kas laenud, mille puhul laenaja soovib oma teisi laene konsolideerida, on piisavalt hea tootlusega, et neisse investeerida.

Kui sain küsimusest valesti aru, siis loodetavasti küsija tuleb ja täpsustab seda kommentaaridest.

Mis on piisavalt hea tootlus?

Esimese asjana tasuks mõtelda, et mis siis piisavalt hea tootlus on üldse? Ja siinkohal selgub ilmselt ka tõsiasi, et ma ei saa sellele küsimusele kellegi teise eest vastata.

Näiteks, kas 10% tootlust on hea või halb? Aga 5%?

Mina oleksin praegu 10% tootluse puhul kahe vahel. Kui ma saaksin sama raha paigutada kuhugi 20% tootlusega, siis see 10% eriti hea ei tunduks.

Samas, kui alternatiiv oleks see raha panna hoiusele 0.5% peale, siis oleksin ka 5% tootlusega vägagi rahul (eeldusel, et sellega ei kaasneks ebamõistlikult kõrge risk).

Samamoodi ei ole kindlasti võrdsed investeeringud, kus ühel juhul on default rate 15% ja tootlus 10% ning teisel juhul default rate 5% ja tootlus 10%. Eraisikuna investeerides eelistaksin kindlasti pigem viimast varianti.

Ehk siinkohal peaksid enda jaoks läbi mõtlema, mis on sinu jaoks piisavalt hea tootlus?

Tootlus laenu sihtotstarbe järgi

Kui see on selge, siis võiks vaadata laenude konsolideerimise eesmärgil võetud laenude tootlust ning kui me seda juba teeme, siis võtame võrdluseks ka teised põhjused kampa.

Investeeringu tootlus laenude konsolideerimine

laenude konsolideerimine

 

 

 

Nagu pildilt näha, siis tundub, et laenude konsolideerimise puhul on enne taastumist tootlus veidi madalam, kui teistes gruppides, kuid kui 10% tootlus on sinu jaoks hea, siis on see sellegipoolest piisavalt kasumlik grupp.

Samas, tuleb tunnistada, et päris mitme grupi puhul ei ole piisavalt palju laene, et nende põhjal päris põhjapanevaid järeldusi teha (valged ja kollased ruudud) ja numbrid võivad üsna palju tulevikus erineda.

Teine aspekt, mida silmas tasub pidada, on see, et antud juhul vaatasin lihtsalt laenu sihtotstarvet ja muid gruppe ei eristanud. Kui näiteks vaadata ainult A1000 gruppi, siis on numbrid veidi teistsugused ja laenude konsolideerimise puhul on tootlus kõrgem, kui sellel pildil mõnel paremana tunduval grupil. Teisisõnu, tegelikult ei ole laenude konsolideerimise puhul tootlus väiksem mitte sellepärast, et see põhjus oleks riskantsem, vaid sellepärast, et sellel põhjusel laenajaid on rohkem ka riskantsemates gruppides (a la, lisaks A1000 puhul on ka palju A900, C600 gruppi kuuluvaid laenajaid jne).

Kolmas aspekt on siinkohal see, et antud analüüsis ei arvestanud ma sellega, millal erineva sihtotstarbega laene väljastatud on. Näiteks on laenude konsolideerimine olnud minu mäletamist mööda populaarne suhteliselt algusaegadest peale, aga mõned teised otstarbed on alles hiljuti populaarsust kogunud.

See aga tähendab seda, et mõnel grupil on olnud kauem aega nö küpseda ehk suurem osa laenudest, mis kunagi hapuks lähevad, on juba läinud, ning teisel grupil on alles esimesed laenudest hapuks läinud ja ülejäänud alles ootavad oma aega.

Ehk teisisõnu, sellise exceli analüüsi põhjal võib üldiselt küll üsna kindlalt öelda, kas sellisesse gruppi tasub investeerida või mitte, kuid päris paremusjärjestusse neid panna ei saa.

Saladuskatte all võin ka öelda, et osad investorid on seda analüüsi teinud ka selleks ettenähtud programmide abil ja laenude konsolideerimine oli üsna keskmise tulemusega laenu otstarvete osas, mitte ülemises ega alumises otsas.

Alternatiivkulu

Nagu juba eelnevalt mainisin, siis investeeringu tulusus sõltub osaliselt sellest, mis oleks sinu alternatiivid. Kui nüüd oletada, et laenude konsolideerimine oleks kõige kehvema tootlusega (mis küll reaalsuses ei ole) ja annaks 11% tootlust, siis tuleks vaadata oma alternatiive.

Kui saad oma raha teistesse taotlustesse või muudesse sarnase riskiga instrumentidesse paigutada, kus tootlus on 13-15%, siis teoorias peaksid eelistama seda, sest seal on ju tootlus suurem.

Samas, kuna ilma äridele antud laenudeta on laenude konsolideerimise jaoks võetud laenude osakaal ca 40%, siis võib juhtuda, et seda vältides ei pruugi sa suuta kogu oma raha ära paigutada ja alternatiiv ehk raha kontol hoidmine toodaks sulle 0% miinus inflatsioon, nii et ilmselgelt ei oleks tegemist eriti mõistliku strateegiaga.

Samuti pole mõistlik kogu oma raha paarikümnesse taotlusesse paigutada, kui oleks võimalik korralikumalt hajutada, sest hajutamise mõju riski vähendamisele on tunduvalt suurem, kui enamik selliseid väikeseid hapude laenude osakaalude erinevusi (a la, kui sul õnnestub investeerida 12% defaultiga grupi asemel 10% gruppi, kuid see tähendab, et 100 laenu asemel saad ainult 50, siis ilmselt hoopis suurendad sellega oma riski).

Rakendatavus

Lisaküsimuseks on siinkohal ka selle teadmise rakendatavus, kui sa tõesti leiadki, et mingil sihtotstarbel võetud laenud on teistest tunduvalt kehvemad.

Esiteks, seda võimalust isePakkujas pole, nii et selle kaudu investeerides sa suurt midagi ette võtta ei saa ning kui see erinevus on väike, siis üldiselt ei tasu ka ajalises mõttes neid laene enda portfellist üles hakata otsima ja maha müüa.

Kui sa aga otsustad nüüd seetõttu ainult käsitsi investeerida, siis jällegi on esiteks sul mõttetult suur ajakulu lisaks, mis tõenäoliselt tähendab seda, et koos selle ajakuluga on su tootlus tunduvalt kesisem (kui just tegu pole väga suure portfelliga) ning kuna populaarsemad taotlused lähevad suhteliselt koheselt isePakkujatega täis, siis pead tegema oma valiku selle seast, millesse teised ei investeeri ehk tõenäoliselt tuleb lõppkokkuvõttes siiski tootlus kehvem, kui automaatselt investeerides.

Sama ka juhul, kui otsustad järelturult need laenud kokku osta, sest tõenäoliselt tuleb sul tasuda nii juurdehindlus kui ka komisjonitasu, mis sageli on kõrgemad, kui sellest riski vähendamisest saadav võit.

Kokkuvõtteks

Laenude konsolideerimise eesmärgil võetud laenud ei ole teistest üldiselt sama grupisiseselt kuidagi riskantsemad ja isegi kui oleksid veidi riskantsemad, ei oleks sul üldiselt siiski eriti mõistlikku viisi seda teadmist kuidagi praktiliselt rakendada.

Teisisõnu, kui otsid võimalusi oma riskide vähendamiseks või tootluse suurendamiseks, siis tasub alati silmas pidada ka seda, kas see teadmine on kuidagi reaalselt ja tasuval moel ka rakendatav. Kui ei ole, siis sageli ei ole see ka väärt seda aega, mis analüüsile kulub.

Ja tegelikult, mis kõige olulisem. Enne kui midagi analüüsima hakata, tasuks küsimus võimalikult konkreetselt ja selgelt püstitada. Olen üsna palju sedalaadi analüüse ka foorumis näinud, kus ongi vaadatud lihtsalt näiteks laenuotstarvet ja jõutud järeldusele, et laenude konsolideerimine on riskantne. Samas ei ole vaadatud seda, et seal on lihtsalt kõige suurem osakaal riskantsmate gruppide laene ja tegelikult grupisiseselt väga teistest ei erine.

Ehk sisuliselt, kuni küsimusepüstitus on puudulik, tehakse ka puudulik analüüs ja sellest lähtuvalt valesid investeerimisotsuseid.

Kas sa kulutad oma ühisrahastuse investeeringute peale rohkem aega, kui ratsionaalselt tulus oleks? (Pean tunnistama, et paraku isiklikult teen seda isegi siis, kui seda viimase analüüsi peale kulunud aega mitte arvesse võtta. See aga ei  tähenda, et sina peaksid sama tegema 😉 )

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

One Comment

  1. Ping from 14 tüüpilist viga ühisrahastuses investeerimisel - RahaFoorum:

    […] mingi info kogemata või teadmatusest jagamata, nii et tulemustest saab teha valesid järeldusi (üks näide võimalikust analüüsimise veast ja kirjutasin ka neist tüüpilisematest vigadest oma […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga