Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Ühisrahastus kui esimene aste investeerimise alustamisel
     

Ühisrahastus kui esimene aste investeerimise alustamisel

Paljud on juba ühisrahastusest kuulnud ja paljud hoiavad sellest ka teadlikult eemale, kuna peavad seda liiga riskantseks. Tõepoolest, ei saa eitada, et ühisrahastusel on omad riskid, kuid sellel on ka omad võlud.

Tänases postituses kirjutan aga võimalusest, kuidas kasutada ühisrahastust kui vahendit muudesse instrumentidesse investeerimisel.

Investeerimiseks raha kogumine

ühisrahastus esimene investeering?Üks levinud põhjustest, mida tuuakse investeerimisega mitte alustamisel, on see, et lihtsalt ei jää raha üle, mida investeerida. Kui aga selle mõtte üle natukene järele mõelda, siis peaaegu alati öeldakse sellega pigem seda, et raha ei jää üle piisavalt palju, et investeerida.

Tavaliselt on aga ka eelduseks, et see ülejääv summa peaks olema päris korralik, sest börsile väikeste summadega ju ei investeeri ja kinnisvara ei osta juba ammugi paarikümne euro eest.

Siinkohal tehakse tavaliselt kaks valet eeldust:

  1. Eeldus: “Mul ei jää investeerimiseks raha üle.”
    Peaaegu igaühel on võimalik mingi osa rahast investeermiseks kõrvale panna. Lihtsalt seda tuleb teadlikult teha, mitte loota, et kuu lõpus jääb raha üle.
    Kui sa usud, et suudad pensionieas 60-70% “kõrvale panna” (loe: 60-70% väiksema sissetulekuga hakkama saada), siis kuidas on võimalik, et sa täna ei suuda 10-20% kõrvale panna, mis on 3-7x vähem? Enamikel juhtudel on see pigem valikute küsimus. Erandiks ehk olukorrad, kus inimesed on tõesti allpool vaesuspiiri ja sissetulek on nullilähedane, kuigi väga suure tahtmise korral suudavad ka sellised inimesed raha kõrvale panna (vt eeskujuks arengumaadelt tulnud immigrante mõnes arenenud riigis, kus nad teenivad alla miinimumpalga ja ikkagi suudavad suurema osa sellest kodustele saata).
  2. Eeldus: “Raha on mõtet kõrvale panna ainult siis, kui sa saad selle koheselt ära investeerida.”
    Enamike inimeste jaoks on traditsiooniliselt investeerimine tähendanud siiski vähemalt kahe-etapilist protsessi, kus esiteks kogutakse raha ja teiseks investeeritakse seda, kui piisav summa on kogutud. Ei, sa ei pea ootama investeerimisega senikaua, kuni sa suudad igakuiselt oma palgast €1000 kõrvale panna, et saaksid koheselt aktsiaid osta.

Oletame, et said nüüd aru, kui jaburad need eelmised eeldused olid. Samas, kui raha koguda kuhugi pangakontole või soki sisse, siis esiteks see ei teeni mingit tootlust ehk inflatsioon sööb selle raha väärtust vähehaaval ära ning teiseks kui tekib mingi ootamatu kulu (külmkapp läheb katki, auto vajab hooldust, vaja hambaarsti külastada, laps alustab iseseisvat elu või hakkab abielluma jne) või mõni hea pakkumine (sinu unelmate reis tuli soodushinnaga müüki), siis väga suur osa inimestest ei suuda kiusatusele vastu panna ja kulutavad selle raha sinna ära, ilma et kunagi üldse investeerimiseni jõuakski.

Kui sa suudad igakuiselt €200-300 kõrvale panna, siis ehk ei ole see probleem nii suur, aga kui kõrvalepandud summad on pigem €20-30 või lausa alla €10, siis vajad päris palju kannatust ja enesedistsipliini, et seda kogutud raha mitte oma olukorra parandamiseks kasutada.

Ühisrahastuse kasutamine raha kogumiseks

Siinkohal võibki mängu tulla ühisrahastusse investeerimine, kui raha kogumise meetod.

Eesmärk oleks sisuliselt lihtne. Oletame, et sa tahad koguda raha selleks, et investeerida börsil dividendiaktsiatesse või koguda omale algkapitali, et börsil kauplema hakata (kuigi enamik kauplejatest jäävad tegelikult pigem kahjumisse).

Kuna sinu igakuiselt kõrvale pandavad summad on nii väikesed, et ühe börsitehingu tegemiseks mõistliku summa kogumine võtab aega aasta või kauemgi, siis võiks ka vahepeal selle raha pealt midagi teenida. Ühtlasi kipud selle raha ära kulutama, kui see nii pikalt pangakontole koguneb ning inflatsioon võtab ka oma.

Seetõttu on üks variant paigutada see raha ühisrahastusse, et see veidi kasvaks, sa saaksid juba oma esimese investeerimiskogemuse kätte ja sul poleks nii lihtne seda muude asjade peale ära kulutada.

Siinkohal on kaks võimalikku stsenaariumit:

  1. Sa kasvatad oma ühisrahastuse portfelli senikaua, kuni sealt laekuvad igakuised summad on piisavalt suured, et sa saaksid näiteks iga 2-3 kuu järel teha ühe börsitehingu ja hakata oma dividendiaktsiate portfelli üles ehitama. See võib võtta muidugi aastaid ja kes teab, mis seisus see varaklass selleks ajaks juba on.
  2. Sa kasvatad oma ühisrahastuse portfelli nii kaua, kuni sul on seal piisav summa, et teha esimene börsitehing. Seejärel müüd selle portfelli näiteks minimaalse juurdehindlusega, et tehingutasud tagasi teenida, või osaliselt ka väikese allahindlusega maha ja investeerid aktsiatesse/kinnisvarasse. Seejärel hakkad taas portfelli ehitama ja kordad sama protsessi (see stsenaarium on hetkel võimalik siiski ainult Bondoras, kuna teistes platvormides järelturu funktsionaalsus veel puudub, kuid mõned portaalid on maininud, et sel aastal võiks see ka neil tekkida).

Mõlemil juhul tuleb siiski arvestada ka ühisrahastusega seotud riskidega ja sellega, et näiteks probleemseks muutunud laene hetkel Bondoras müüa ei saa ning teisi ei pruugi ka alati juurdehindlusega müüa õnnestuda, nii et võib juhtuda, et tuleb teha pigem väike allahindlus isegi, kui raha kätte tahad saada.

Samamoodi ei pruugi müük väga õnnestuda näiteks majanduskriisi oludes, kui investorid peaksid paanitsema hakkama ja oma portfellid müüki paiskama (muidugi me ei tea, kas see nii läheb, sest Lendingclubi ja Zopa kogemus majanduskriisi ajal oli väidetavalt üsna positiivne).

Sellegipoolest, kui oled riskidega kursis ja põhiasjad omale selgeks teed, siis saad seeläbi ära kaotada selle “raha kogumise” osa investeerimisest, mis tundub nii paljusid tagasi hoidvat ning alustada investeerimisega sisuliselt üleöö.

Ühtlasi (kui sa midagi väga valesti ei tee või majanduses olukord kiiresti allamäge ei liigu), saad ka omajagu kiiremini lõpuks oma esimesed börsitehingud tehtud ja investeerides madalama riskiga ja investorite seas populaarsematesse taotlustesse, on võimalik ka eelnevalt mainitud riske mõnevõrra vähendada.

Kokkuvõtteks

Olenemata, kas tahad oma esimesed investeeringud teha ühisrahastuses või kasutada seda muude investeeringute jaoks raha kogumiseks, ei ole sul enam võimalik tuua vabandust, et sul ei jää investeerimiseks raha üle. Praktiliselt igaüks, kellel on sissetulek, suudab paar eurot kuus kõrvale panna (loe: mõne ebavajaliku kulu tegemata jätta).

Võimalik,et oled varem rumalusi teinud ja ennast lõhki laenanud. Siis tasub tõesti kõigepealt laenud ära tasuda ja kasutada selleks meetodi, mis töötab ning investeerima hakata alles peale seda, kui eelnevad rumalused lahendatud, aga sellisel juhul leia ikkagi oma eelarvest see lisasumma ja kasuta seda laenude tasumiseks.

Pärast laenude maksmist jääb sul seni makseteks läinud summa üle ja seda on juba võimalik väga edukalt investeerida sinu jaoks sobival viisil.

Kui vajad abi sobiva ühisrahastusplatvormi valimisel, siis soovitan Ühisrahastusplatvormi valimise checklisti.

Selle kohta, miks sa üldsegi investeerima peaksid, kuidas investeerimisest üleüldisemalt mõtelda, kust selleks oma praeguse sissetuleku juures raha leida ning mida peaksid alustamiseks tegema, olen varasemalt kokku pannud e-raamatu, kus selle protsessi samm-sammult alates eesmärkide seadmisest kuni esimeste tehinguteni väikese teooria ja mitmete harjutuste teel läbi teed.

Osta alustava investori käsiraamat siit

Mis on sinu arvates parim varaklass investeerimisega alustamiseks? Kas ühisrahastus võiks olla hea viis selleks raha kogumiseks?

Pilt: emanuel balanzategui

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

23 kommentaari

  1. Comment by külastaja:

    Enam ei soovitaks küll ühisrahastust esimeseks investeerimiseks. Pigem soovitan algajal osta asjalikke aktsiafonde, kus on madalad teenustasud või alustada kasvukontoga LHV-s. Kui raha tekib korraga rohkem või on eelmised varad suuremaks kasvanud, et kannatab neid kasvõi osaliselt müüa võib mõelda üksikaktsiate või börsi kaubeldavate indeksaktsiate peale. Ühisrahastust soovitaks pigem nii 10% portfellist hoida ja arvestada et 25% rahast võib kergesti kaduma minna.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kommentaarid on igati teretulnud, aga neid võiks ka millegagi põhjendada. Antud juhul jääb pigem mulje, et oled üks neist investoritest, kes ei viitsinud eeltööd teha ja pani Bondoras suuremaid summasid riskantsematesse taotlustesse või ei hajutanud oma investeeringuid vmt.

      Kui mõtelda, mis praegu halvem on, kui varasemalt, siis ehk nii palju, et tootlused on nüüd madalamad, kui varem, kuna madalama riskiga laenudel on intressid madalamad. Muidugi kui kõige riskantsematesse gruppidesse laenad, siis ilmselt on tootlus just suurem, kuna nüüd on neil ka suuremad intressid, nii et ei tea, kas siingi midagi suurt muutus selles osas.

      Kui midagi muutus, siis ehk on alustamine pigem lihtsam, kuna on võimalik riskitaseme järgi enam-vähem laenusid eristada ja ehk on väiksem tõenäosus, et inimesed, kes eeltööd eriti teha ei viitsi, nii suuri vigu teevad.

      Teine asi, mida ehk võiks mõelda, on see, et mõned ootavad nö majanduskriisi tulekut. Kindlasti saavad sellisel juhul oma laksu kätte ka ühisrahastuse investeeringud, kuigi madalama riskiga laenude peal püsides ei tohiks see kõige hullemini mõjuda. Muidugi kui sa seda oleksid arvanud, siis vaevalt sa aktsiaid ja fonde oleksid soovitanud, sest need on tavaliselt ikka need esimesed, mis kriisi ajal korraliku languse teevad (viimase kriisi ajal isegi 50%+ langused).

      Ja antud kontekstis alustajatest rääkides on tegemist inimestega, kes saavad igakuiselt ehk mõnikümmend euri kuus kõrvale panna. Sealt veel eraldi kuhugi 10% panemine kõlab üsna rumala soovitusena. (Muidugi, kui sul on suur portfell olemas – a la said päranduseks või sinu elu säästud -, siis ei maksa tõesti sellest väga suurt osakaalu ühisrahastusse paigutama hakata ja 10-20% on täitsa mõistlik osakaal.)

      Rääkimata sellest, kui mõttetu selliste summade juures kuhugi fondi või muusse kohta raha paigutama on hakata. Paari aasta pärast võid maha müüa ja kui fond vahepeal head 5%+ tootlust on teeninud (peale haldus- jm tasusid siis), saad ehk teenustasudega nulli.

      See 25% on ka üsna õhust välja tõmmatud number. Kui Bondora praeguse dataseti põhjal numbreid vaadata, siis praeguste intresside juures normaalselt hajutades on üsna keeruline väga palju miinusesse jääda. Küll aga on tõesti teatud gruppe, kus tootlus on enne taastumist väga madal ja isiklikult leian, et riskantsemate gruppide intress on liiga madal, et sellega kaasnevat riski ära tasuda.

      Küll aga tundub praeguse seisuga, et 25% kaotamiseks peab ikka omajagu vaeva nägema ja rumalusi tegema või väga suuri riske võtma. Varasemalt oli see muidugi tunduvalt lihtsam teha tõesti.

  2. Comment by külastaja:

    Alustaks sellest, et oma teksti juures võiksid ära mainida, et oled Bondora töötaja, mujal foorumites seda alati tehakse, isegi mainitakse ära kas omatakse vastavat aktsiat, kui sellest kirjutatakse. Praegu kumab siit läbi suur Bondora kaitsmine, aga ei taheta mainida oma seotust sellega.

    Investeerisin enamasti A1000 laenudesse ainult (mõni üksik 800, 900 ka sekka) pooleteise aasta vältel. Mul on 500 lepingut, seega ei maksa siin rääkida, et mõtlematult riskantsetesse laenudesse investeerisin ning ei hajutanud piisavalt.

    Kogu isepakkuja mõte oli see, et sa ei pea muretsema, vaid investeerid väikeste summade kaupa pidevalt ja tekitad piisava hajutatuse. Kui isepakkuja kasutamist nimetatakse täna väga riskantseks tegevuseks, siis mul pole midagi kommenteerida.

    Ilmselt ka paljud teised peale minu ei osanud arvata, et bondora uued turud lähevad otse “ahju” ning eriti sealt raha tagasi ei tule. Millist eeltööd oleks veel pidanud tegema, et aru saada, et peale Eesti kõik teised turud on väga kahjumlikud ning sisuliselt poole aasta jooksul pole mitte midagi tehtud paljude punaste laenudega?

    Kui majanduskriis tuleb on enamus väärtpabereid võimalik sul päevapealt maha müüa, ehk nulliga ehk miinusega. Laene ei osta sinult keegi ning pankrotid jms vähendavad seda kasumist veelgi. Aktsiaturud vähemasti mõni hetk taastuvad isegi kui nad on 50% alla käinud ning kui sul on hajutatud, siis ei ole langused ka drastilised.

    Kui saad mõnikümmend eurot kuus kõrvale panna, investeeri mõnda fondi kus on madalad teenustasud. 10% ühisrahastusse panna muidugi ei soovita, kui sa mõnikümmend eurot saad, aga mõnesaja puhul paarkümmend eurot kuus panna on täitsa ok.

    25% ei ole õhust tõmmatud see on enda isiklik statistika. Ilmselt sa ülehindad ka üle seda et inimene kes 20 eurot kuus tahab mugavalt investeerida, ei tegele päevad läbi “datasettide” analüüsimisega. Üksikaktsia puhul on pidev analüüs vajalik, fondi puhul ilmselt mitte.

    Miks sa arvad et fond teenib sul maks 5%? Ma ei räägi pensionifondidest, vaata laiemalt – väga hea tootlusega fonde leidub. Kui tehingutasu on 0%, tootlus 17% ning haldus 1,5% siis mina ei nimetaks seda üüratult kalliks investeeringuks. Ja sellisesse fondi saab investeerida ka 10 euro kaupa.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Aitäh, et võtsid vaevaks oma kommentaari täpsustada!

      Ei ole oma töökohta varjanud. Olen seda aeg-ajalt ikka ka postitustes maininud ja minust lehel kõige esimene asi suht, mis silma hakkab:
      http://rahafoorum.ee/taavi

      Iga postituse juurde tõepoolest seda kirjutanud pole, aga antud blogis ma ka ei esinda Bondorat, vaid tegemist on minu isikliku blogi ja minu seisukohtadega, aga võtsin su kommentaari arvesse ja nüüd on ka siin autori biograafias mainitud, sest uued külastajad tõepoolest ei pruugi seda teada.

      Tõenäoliselt olen ma ka üks väheseid (kui mitte ainus) ühisrahastuse teemal eestikeelseid kirjutajaid, kes on aeg-ajalt ikka rõhutanud seda, et võiks ka seotud riskidega tutvuda ja arukalt investeerida, mitte iga uue moeröögatusega koheselt kaasa joosta (nt siin http://rahafoorum.ee/riskid-ja-puudused-bondoras-investeerimisel/ ja korduvalt ka Facebooki seinal artikleid jagades).

      Eeltööd oleks võinud nii palju näiteks teha, et välja uurida, mida see A1000 tähendab, sest siis oleks ka ehk selge olnud, et enne sisuliselt selle aasta algust, Bondoras riskipõhist eristamist kui sellist sisuliselt polnud (kunagi isePankuri algusaegadel 2009-2010 oli mingi lihtsam mudel ka kasutusel, aga vahepealsetel aastatel enam mitte).

      Täiesti nõus, et uutel turgudel (eriti Hispaania ja Slovakkia) oli üsna palju halva maksekäitumisega laenajaid ja Hispaaniast on neid taotlusi praegugi üsna palju. Erinevus on siin aga selles, et kui tookord oli see laenaja A1000 (sest laenajal oli tõesti teatud summa vaba raha ja teatud perioodi jooksul maksehäireid registrites polnud olnud), siis praegu võib ta endiselt A1000 olla, aga riski järgi läheb HR gruppi ja saab tunduvalt kõrgema intressi.

      isePakkuja ei mängi riski osas küll mingit rolli. Loeb ikka see, mis seadistustega sa sellel investeerida lased. Kui paned julgelt summasid väga riskantsetesse laenudesse, siis on tõesti selle kaudu investeerimine väga riskantne. Riskantsus sõltub peamiselt siiski sellest, mis seadistusi sa sinna paned.

      Mina isiklikult vaatasin praegust dataseti ja pessimistlike numbritega (eeldusega, et 80% kõigist 30 päeva viivises olevast laenust lähevad hapuks…viimase analüüsi põhjal oli reaalne number kusagil 75% lähedal) ja praeguste intresside juures on üsna raske isegi enne taastumist üle paari protsendi miinust teenida. Sest me räägime siiski sellest, mis võib juhtuda, kui praegu investeerima hakata.

      Muidugi alati on võimalik, et läheb olukord kehvemaks vmt, aga eks alati on ka võimalus, et osad laenudest taastuvad (või nagu Eesti puhul üsna suur osa isegi).

      Unustasid välja tehingutasud, mis fond maksab tehingute eest, tehingutasud, mis lähevad teiste fondide haldustasudeks jne. Eks neid tasusid ole rohkem. Pigem on aga ilmselt suurem probleem, et need fondid ei näita tavaliselt pikemas perspektiivis väga palju paremat tulemust, kui indeksid. Pigem võiks siis juba indeksisse panustada ja vähem teenustasusid maksta. Samas kui viimati seda vaatasin, siis vähem kui ca €200+ kaupa investeerides ei tasunud ka see asi eriti tasude tõttu ära.

      • Comment by külastaja:

        indeksid on väga head, aga nende eest tuleb maksta suuri teenustasusid, mistõttu alla 1000 euro korraga ei tasu ära ja siis tasub osta.

        Teatud hulk indekseid saab osta 200 euro kaupa tõesti, aga ma ei mõista seda väidet et ka siis ei tasunud ära, kui selle summa puhul oli tehingutasu 1%, mis on igati mõistlik, jälgin ise väga tähelepanelikult teenustasusid ja kasutan kõiki neid instrumente.

        Kui pankade kodulehti uurida, siis leiab mitmeid fonde kus on sisenemistasu kas 0 või 1% samuti olenemata palju korraga maksad.

        Ühele neist korjan lapsele tulevast investeerimise algkapitali hetkel 10 euro kaupa, et näidata, et ka sellise summaga on võimalik investeerida.

        Fondi tasud on keskmiselt 1,5% (indeksil 0,1-0,8), aga kui fondi tootlus on 15+% aastas ja vähemalt 5 aasta jooksul, siis võib seda küll investeerimiseks kaaluda ning sealt on juba maha arvestatud teenustasud.

        Kokkuvõttes võiks tuua kõik võimalused algajatele välja ja seda väga objektiivselt koos kõikide võimalustega, mitte rääkida ainult ühisrahastusest nagu tänane postitus enamasti oli. Nagu artiliks toodu ühisrahastuse kohta, saab ka samamoodi öelda, et kasvukonto või odava sisenemiskõveraga fond sobib väga hästi raha kogumiseks (kasutan mõlemat aktiivselt) ning kui raha on piisavalt koos ja instrument on plussis, võib selle maha müüa ja osta näiteks mõnda endale huvipakkuvat indeksit või aktsiat.

      • Comment by Taavi Pertman:

        Arutasime seda sama küsimust ca kuu aega tagasi ka RahaFoorumi facebooki kommuunis ja siis vaatasin neid kasvukontoga seotud tasusid ja sealt €200+ kandist hakkas juba enam-vähem looma, kui pikaajaliselt investeerida. Probleem pigem selles, et tundub, et sa enda arvutustes konto tasudega ei arvesta.

        Need on paraku üldiselt sellises formaadis, et maksad kas x.xx%, aga minimaalselt x.x€. Ja see € summa teeb väikeste summade juures teenustasud ebamõistlikult suureks, mistõttu alla €200 kaupa ja suhteliselt igakuiselt investeerides väga mõistlik ei tundunud (siia juurde muidugi ka fondi tehingute ja hoidmisega seotud kulud).

        Ja kogumiseks sobib see kasvukonto lahendus veelgi vähem selliste väikeste summade juures, sest minu mäletamist mööda oli seal müügitehingute jaoks teenustasu kusagil €11 + 0.xx% juures, mis €200 pealt on juba päris arvestatav protsent. See €200+ arvutus oli pigem hea idee, kui pikaajaliselt investerida.

        Aga ehk saad mõned neist pikaajaliselt 15% tootlust näitavatest fondidest välja tuua siia? Siis ka neil, kel tõesti piisavalt raha, et ka selles suunas mõtelda, siit lihtsam need kohe üles leida.

  3. Comment by külastaja:

    Kui sul on vaja oma investeeringutest raha kätte, saada siis on see üliraske, isegi kui meil pole majanduskriisi, sest keegi lihtsalt ei osta sinu laene ära, kui sa ei taha seda teha kiirmüügihinnaga. Aktsia või fondi võid samal päeval maha müüa ja kui see miinuses pole, ei kanna sa mingit kahju ja saad näiteks paigutada oma raha mõnda teise instrumenti, mis tundub parem, tulusam vms. Miks ma peaks raha tootva mitte miinuses oleva laenu kahjumiga maha müüma, lihtsalt selleks et sealt alt algse raha kätte saada.
    Selle peale tasub mõelda, et võib juhtuda, et see raha mis sisse panete on seal kinni mitmeid aastaid ilma mingi mõistliku võimaluseta seda kohe kätte saada.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Oleneb natukene olukorrast ja sellest, mida müüa üritad. Olen üsna edukalt näiteks ühe kuu jooksul täitsa märgatava osa oma portfellist maha müünud ja seda ka juurdehindlusega.

      Selles osas tegelikult väga vahet pole. Aktsiat sa ei saa ka enda soovitud hinnaga maha müüa, kui ostuhind on sellest madalamal. Suurim erinevus on see, et aktsia ja fondi puhul on asi mugavam, sest sa näed ostuhinda ja saad kas selle võtta või panna enda soovitud hinnaga turule ja ootama jääda. Bondora puhul sa ostuhinda paraku ei näe ja seda on tõesti tihtipeale ka päris keeruline selgeks teha.

      Täpselt samamoodi, nagu sa ei taha raha tootvat mitte miinuses olevat laenu kahjumiga maha müüa, ei taha ka paljud dividendi maksvat heade finantsnäitajatega firma aktsiat odavamalt maha müüa, aga kui ostjaid sinu hinna juures pole, siis ootama pead mõlemil juhul.

      Muidugi jah, likviidsus Bondora järelturul on suhteliselt hooajaline ja kohati päris madal (muidugi üsna võrreldav Balti börsil mõnede aktsiatega) ning seda eriti investorite seas ebapopulaarsemate laenude puhul. Seetõttu ka postituses hoiatus, et ei pruugi alati müük täielikult õnnestuda ja tuleks ka sellega arvestada juba investeeringuid tehes, kui see on plaanis.

  4. Comment by külastaja:

    Ilmselt oleks mõisltik praeguse tuludeklaratsiooni täitmise ajastul anda teada ka kõigile alustavatele investoritele, et maksude mõistes on ühisrahastus oluliselt kahjumlik tegevus, kui fondidesse või aktsiatesse investeerimine. Nimelt kui sa investeerid 100 eurot ja teenid selle pealt näiteks aastas 20 eurot intressi, siis pead järgmine aasta selle 20 euro pealt kohe tulumaksu maksma. Kui aga samal ajal näiteks lähevad sul 50 euro ulatuses laenud hapuks (pankrotti), oled oma algsest 100-st eurost kaotanud pool, aga samas teenitud 20 euro pealt pead ikkagi maksma tulumaksu.

    Ehk siis ühisrahastuses laenude pealt kasumit teenides ja seda edasi uutesse laenudesse investeerides, pead iga aasta oma rahast veel tulumaksu maksma.

    Huvitav kui lihtne see on isikule, kes ühes kuus 20 eurot saab kõrvale panna ja just tulumaksu tagastamise kuul ei teeni üldse midagi mida välja võtta???? Õnneks kui sul on kodulaen, saad vähemalt sealt oma makstava maksu maha arvata.

    Fondid ja aktsiaid käivad investeerimiskonto süsteemi alla, mis tähendab, et
    kui sa aktsiad ära müüd ja teenid näiteks 20 eurot kasumit, aga tagasisaadud raha ja kasumi investeerid kohe või hiljem edasi uutesse aktsiatesse või fondidesse, ei pea sa makse maksma. Niimoodi võid näiteks kogu maksustamise aastakümneid edasi lükata, kuni sul reaalselt on vaja oma investeeringutest saadud rahaga midagi muud teha.

    Samas on oluline arvestada, et kui mõni aktsiatehing on kehvasti läinud, siis maksustatakse lõpuks ainult seda raha mis on sissepandud ja väljavõetud raha vahe ehk juhul kui teenisid kokkvuvõttes kasumit.

    Kõigil asjast huvitatuil soovitan tutvuda investeerimiskonto süsteemiga, kus minu eelpool öeldu on detailselt lahti kirjutatud: http://www.minuraha.ee/public/Investeerimiskonto_juhend_15_12_2010_avalik.pdf

    • Comment by Taavi Pertman:

      Seda võiks mainida olenemata ajast, millal inimene ühisrahastusse investeerimisega alustab, mitte ainult maksuperioodil. Ja olen seda korduvalt ka siin blogis ja mujal teinud.

      Siin on jah nö balansseerimise küsimus, kas investeerid madalama riskiga laenudesse, et hapusid väga ei tekiks, kuid tootlus on väiksem või investeerid riskantsematesse ja maksad selle arvelt rohkem tulumaksu.

      Isiklikult olen hetkel seda meelt, et vähemalt praeguse seisuga on ilmselt esimene stsenaarium parema tootlusega.

      Muidugi kui ühisrahastuses tootlus läheb nii alla, et fondidega saab sama tootluse kätte, sinna investeerimiseks raha on (nii et teenustasud tootlust ära ei söö) ning on võimalik ka veel maksustamist edasi lükata, siis on see kindlasti tulusam investeering.

  5. Comment by külastaja:

    Ja kogumiseks sobib see kasvukonto lahendus veelgi vähem selliste väikeste summade juures, sest minu mäletamist mööda oli seal müügitehingute jaoks teenustasu kusagil €11 + 0.xx% juures, mis €200 pealt on juba päris arvestatav protsent. See €200+ arvutus oli pigem hea idee, kui pikaajaliselt investerida.

    Aga ehk saad mõned neist pikaajaliselt 15% tootlust näitavatest fondidest välja tuua siia? Siis ka neil, kel tõesti piisavalt raha, et ka selles suunas mõtelda, siit lihtsam need kohe üles leida.
    ——————————————————-
    jätkan siit, ei saanud vastata enam eespool

    Siin ongi viga sinu väites, mis inimesed segadusse ajab ja ära peletab – 11€ + 0.3% teenustasu kehtib suvaliste aktsiate või indeksaktsiate ostmisel ja see on tõesti piisavalt suur, et alla 1000 euro sellisel puhul ei maksa korraga investeerida.

    Kasvukonto puhul on teenustasu minimaalselt 2€ või 1%, ehk siis siit järeldub et 200 eurot korraga investeerides tasub see ennast ära, et jääda 1% piiresse. Selle 1% sees on ostmise tehingutasu. Kui sa tolereerid ka 2%-list siis tehingutasu, võib lausa 100 euro kaupa investeerida. Kasvukonto ongi mõeldud igakuiseks investeerimiseks ehk teed näiteks püsikorralduse.

    Hoidmine on kasvukontol 1 aasta kuutasuta, mis on ka kõige tähtsam et nn. masinavärk tööle joosta, hiljem kehtib 2 eurot kuus, kuni sa oma varasid seal peal hoiad (võtad vara ära ei ole ka kuumaksu enam).

    Kui sa räägid nüüd fondide või indeksite enda haldustasudest, siis palun vaata näiteks VTI-d mis võiks algaja portfelli väga hästi sobida (kui majandusel läheb hästi, siis see kahtlemata tõuseb). Selle haldus kui vaadata Vanguardi lehelt on 0.05%. Ma arvan et see on üpris soodne. Teised on umbes samasse auku (0,1-0,5%). Samas kõik need indeksid maksavad kvartaalseid dividende, kust sa teenid oma teenustasud tagasi kahtlemata. Neid tasusid ei maksa sa otse kellegile, need on indeksi või fondi hinda sisse arvestatud juba.

    Üks odavate kuludega fond ongi Pärsia lahe fond. Viimase 5 aasta tootlus 17%, sisenemistasu 0%, hoidmistasu 0% ning fondi haldustasu on 1,75%. Arvestades, et see on ca 1,2% võrra kallim keskmisest indeksist, siis ma ei arva et see kallis on.

    P.S investeerin kõikidesse eelpool mainitud instrumentidesse
    P.P.S olen bondora laene müünud nüüd juba 3-4 kuud ja väga raske ning üksikute laenude kaupa läheva need kaubaks.

    • Comment by Taavi Pertman:

      No seda ma ju rääkisingi, et kui ei saa igakuiselt sinna ca €200 sisse panna, siis hakkavad teenustasud üsna palju ära sööma. Ja kogumise mõttes, kui ikka igakuiselt ainult paarkümmend eurot kõrvale saad panna, siis väga see esimene aasta ilma haldustasuta ei aita. Aasta lõpus on sul seal €240 ehk koos ja tasud tulevad üsna kõrged. (muidugi sinu näitel, kui lapsele kogud, siis ei tule, kuna nii või naa maksad juba konto eest, aga antud postitus on pigem inimestele mõeldud, kes pole veel alustanud ehk ei oma muid aktsiaid jmt).

      Kui nüüd aasta lõpus tahaks seda €240 maha müüa (sest kogusid ju raha millegi muu jaoks), siis €11 teenustasu lisaks kõigele muule teeb päris arvestatava osa.

      • Comment by külastaja:

        …ja seda ma ju rääkisingi et kui igakuiselt 200 ei saa panna, vaid näiteks 20 eurot, siis on mugav võimalus madalate teenustasudega aktsiafond, kus ei ole eraldi konto haldustasu ega sisenemistasu. Maksad siis kui tahad raha välja võtta ainult ja seegi on väga mõistlik summa ja see pole 11euri + %.

        • Comment by Taavi Pertman:

          Kus pangas konto haldustasu ei ole? Minu teada võtavad nad kõik väärtpaberite hoidmise eest haldustasu?

          Ma ei ole nende fondidega nii täpselt kursis, aga kui soovi on, võid kirjutada siia sarnase postituse, kuidas sama asja läbi nende fondide teha koos reaalsete konkreetsete näidetega.

          Saada mulle meilile kiri ja räägime lähemalt, kuidas see postitus siia saaks.

  6. Comment by külastaja:

    müügitehing on tõesti kallis (11+0,3%), aga peamine nüanss on ostutehingu odavus, mis ongi kasvukonto üks eesmärke – koguda varasid pikaajaliselt. Kui sa oled 5×200 eurot sisse käinud või 10×100 eurot ja siis tahad ära müüa, on see müügitasu mõistlik.

    Lisaks toon veel välja, et kasvukontoga on võimalik ka hajutada, mis tähendab et sama raha eest, sama teenustasu eest on korraga võimalik soetada kuni 6 erinevat fondi / indeksit, mistõttu tavainimene täiesit mõistlike kuludega saab omale väga hajutatud portfelli tekitada.

    Kui me hakkame realiseerimisest rääkima, siis bondora laenumüügiga seotud probleemide korral ei ole see 11eurot üldse märkimisväärne summa. Vähe sellest et laenu müüa ei pruugi sul üldse õnnestuda kasumiga, siis nulliga müües tuleb veel lisaks peale maksta, sest ka bondora võtab tehingutasu ja veel kaks korda (kõigepealt laenu müügi eest ja siis selle eest et see raha bondora arvelt su enda arvele jõuaks). Praktika täna näitab, et ilma allahindluseta laenud ei lähe hästi kaubaks, seda enam kui sul kiire on ja see on kaotatud raha.

    Kui fond või aktsia on miinuses ning ei tekita sulle soovitud tootlust, siis sa võid selle kahjumiga maha müüa ning raha mujale tõsta. Olen ise müünud aktsiaid kahjumiga maha, sest ei jaksanud oodata ning panin selle raha teise aktsiasse mis tänaseks on nii kasumis, et kattis ka eelmsie kahjumi ära.

    Kui bondora laen on punases (ehk 60 päeva üle), tähendab et seda ei saa üldse ükskõik mis hinnaga maha müüa ja see jääb sulle aastateks ootele õhkõrn lootusega, et äkki kunagi saab sealt midagi tagasi. Omarahas on võimalik vähemalt tagatisfondist mingi % raha tagasi saada (jällegi olen seda ka kasutanud), aga Bondoras mul laenud seisavad lihtsalt.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Nagu ka juba eelnevalt mainisin. Sõltub, mida müüd ja millise hinnaga. Sellepärast ka olen soovitanud sellise skeemi puhul investeerida neisse laenudesse, mis on investorite seas populaarsemad.

      Viimase 1.5 kuu jooksul on järelturul 0%+ juurdehindlusega müüdud €180k+ eest laene. Sealhulgas ka üsna arvestatav hulk viivises laene (€40k+).

      Väikese allahindlusega (kuni -5%) on veel lisaks müüdud üle €45k eest laene, nii et väide, et pole võimalik müüa, ei pea ilmselt päris paika.

      Ja tõesti, ei saa kõiki laene juurdehindlusega maha müüa, kui investorid neid laene ei soovi. Küll aga oled tõenäoliselt osadest neist laenudest juba varasemalt ka intressimakseid saanud ja teised saad juurdehindlusega maha müüa, nii et kui kogu portfell ei koosne just laenudest, mida keegi teine ei taha, siis on kokkuvõttes üsna lihtne siiski nulli või plussi jõuda selle müügiga.

      Eriti kui su portfell on kõigest €200-300 nagu siin kogumise eesmärgil kogutud portfell tõenäoliselt saaks olema enne müüki.

      Mida hetkel tõesti müüa ei saa, on punased laenud, nii et kui on soov kogumise eesmärgil investeerida, siis tuleks kas:
      a) vältida suurema riskiga laene (eeldusel, et investorid siiski neid madalama riskiga laene osta tahavad) või
      b) viivises laenud varakult väikese allahindlusega maha müüa (liiga riskantsete laenugruppide puhul ei tasu muidugi üldpildis enam ära ilmselt, kui just ülejäänusid suurema juurdehindlusega ei õnnestu tänu sellele müüa).

      • Comment by külastaja:

        siia oleks võinud lisada ka statistika palju see 180k moodustas kogu järelturust.

        Kindlasti saab müüa, aga ma juba eelmistest postitustes mainisin, mitte kiirmüügihinnaga.

        Samuti maha müümise eesmärk ei ole jõuda nulli, asjal pole et mõtet kui sa investeerid aasta või kaks ja selleks, et siis maha müüa üldse, pead andma niipalju allahindlust, et vähemalt nulli jõuda.

        0%-se juurdehindlusega kannad juba kahjumit seoses teenusetasudega ja ka siis pole kindel, et laenud ära lähevad (olen ka nulliga andnud ja pole ära läinud), seega et müük oleks atraktiivne tuleks ilmselt 3-5% veelgi allahindlust teha mis viiks kahjumi ca 5-6% peale.

        Arvesta siia hulk ka ports punaseid (olenevalt portfellidest 5-25%) ja kogu investeering on heal juhul 0 või negatiivne.
        Mul ei ole kõik punases laenud ainult HR, seega HR-i vältimine ei päästa sind punastest laenudest.

        Siia hulka arvestame ka lisaks maksuameti tulumaksu ja pilt on veelgi hullem.
        Pigem inveteerida siis Omarahasse, vähemalt tead ette palju on võimalik raha kätte saada kui laenud hapuks lähevad.

        • Comment by Taavi Pertman:

          Püüame siiski teemas püsida. Teema oli selle kohta, kuidas ühisrahastuse abil omale raha koguda. Nagu ka postituses endas juba mainisin, Omarahas järelturgu pole (lubati eelmisel aastal, aga tundub, et hetkel ei ole ka väga kõrge prioriteet), nii et antud mudel töötaks ainult juhul, kui on plaan koguda seni, kuni igakuised tagasimaksed muutuvad soovitud suuruseks.

          Ja ülejäänu osas olen juba kommenteerinud, et müügiedukus sõltub ka väga palju sellest, mida sa müüd. Igat rämpsu ei osteta tõesti ära. Sellepärast tuleb ka sellise strateegia puhul sellega arvestada ja investeerida sellesse, mis on investorite seas populaarne.

          Kui sa investeerid 10 kuu jooksul €20 kuus ja €5-€10 laenu kohta, siis on sul sisuliselt 20-30 laenu või natuke peale. €100k+ juurdehindlusega müügikäibe puhul kuus ei tohiks olla eriline probleem €200 eest laene maha müüa ja kui ka müüd €180 eest ja natuke jääb kontole, siis keda kotib. Said oma kogutud summa kätte ja niikuinii hakkad kohe järgmist summat uuesti koguma.

          Jah, tõesti, portfelli tuleb ports punaseid, see on garanteeritud. Minu portfellis on ka. Samas on ka minu portfellis terve ports intressi ja viiviste laekumisi, mistõttu on siiani tootlus olnud täitsa korralik (ca 20% ringis aasta kohta) isegi kui kõik punased kadunuks lugeda (mida nad kindlasti ei ole).

          Kui sedasi veel pikalt teha, siis hakkavad ühel hetkel ka punased vähehaaval tagasi tulema ja jõuad nii mõnestki laenust enne müüki täitsa arvestatava hulga intresse koguda.

  7. Comment by priit:

    Vana postitus küll, aga lisaksin LHV kasvukonto kohta ka mõned omad seisukohad. Lisan juurde, et kasutan seda ka ise.
    Selline investeerimine ei sobi kindlasti kõigile. Siin vaieldud alateema, et hakata perioodiliselt investeerima ning siis kui “õige aeg” siuhti välja ja vajadusel kasvõi kahjumiga müük, ei sobi kokku sellega, milleks kasvukonto suure tõenäosusega loodi.
    Et saavutada korralikku tulemust, tuleb vähemalt üks tsükkel ikka läbi teha, nii languse, kui kasvufaas (ca 10 a). Perioodiliselt raha lisada sõltumata sellest, milline turuolukord parasjagu on. Vajalik summa minimaalselt 200 eurot korraga ning vähemalt 2000 eurot aastas. Väiksemate vahendite korral paigutaksin mina isiklikult seda raha mujale.
    Miks? Esiteks, kuna alla 200 ei ole kasulik, jäävad raha lisamisel perioodide vahed liiga pikaks (nt 20 eur/k so kord 10 kuu tagant). Teiseks, esimesel aastal haldustasu ei võeta, kuid järgnevatel aastatel on see min 12 eurot/aastas. Väikese summa puhul suur protsent. Kolmandaks, tootlus pole nii väikeste summade puhul teab mis suur.
    Kommentaaris mainitud võimalus hajutamisest on kindlasti hea omadus, kuid ka sellega ei tasu liiale minna. Reeglina ollakse ikkagi alles algaja ning liiga paljude instrumentide ja osakaalude vahel pendeldamine toob pikemas plaanis rohkem kahju kui kasu.
    PS. Pärsia Lahe fond ei ole /üks odavate kuludega fond…/

    • Comment by Taavi Pertman:

      Täitsa nõus, et väiksemate summadega ei ole LHV kasvukonto ka enam väga mõistlik.

      Tead muidu mõnda muud varianti ka veel, mis oleks selliste summade juures ligilähedalegi sama mõistlik? Ma olen ainult natukene suuremate pankade pakutavaid teenuseid vaadanud ja sealsete tasude juures ei tasu üldiselt isegi mitte mõtlema hakata.

  8. Ping from Kiire ja lihtne võte, mille abil rohkem investeerida - RahaFoorum:

    […] teisele pangakontole või hoiusele või kasvõi näiteks mõnda investeeringusse (a la ühisrahastusse või LHV […]

  9. Ping from Veebruar 2015 kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] Ühisrahastus kui esimene aste investeerimise alustamisel (573 vaatamist) Käisin välja mõtte, kuidas ühisrahastust võiks kasutada ka nö astmena muudesse instrumentidesse investeerimisel. Kindlasti ei ole tegemist ideaalselt toimiva lahendusega (loe ka postituse all olevaid kommentaare minu arutelust teise investoriga), kuid üks potentsiaalne võimalus. […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga