Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Kogukondliku laenamise portfelli ülevaade
     

Kogukondliku laenamise portfelli ülevaade

Aeg-ajalt tuleb ka oma investeeringutele pilk peale heita ja vaadata, mis nendega toimub. Mõtlesingi siis, et peaks oma kogukondliku laenamise (Bondora ja Omaraha) portfellidest väikese ülevaate tegema. Kuna meil investeerimiseesmärgid on naisega ühised, siis toon ka portfelli numbrid ühisena välja, sest see on see, mille järgi oma arengut eesmärgi suunas vaatame.

Bondora portfell

Bondora investeeringud

Bondora – Eesti esimene ja suurim ühisrahastuse platvorm.

Bondoras (tol ajal isePankur) tegin esimese 500 EEK (31.9609 €) suuruse investeeringu 19.07.2010. kasutajasse eve1000 intressiga 24% ja 18 kuuks. Nagu summast näha, siis tol ajal ei teadnud ma kogukondliku laenamise hajutamise vajadusest vist eriti palju, sest tegin üsna palju sarnase suurusega või isegi suuremaid investeeringuid ühe kasutaja laenudesse ja portfell polnud kohe kindlasti nii suur, et seda piisavaks hajutuseks lugeda oleks saanud.

Teine põhjus võis muidugi ka see olla, et tol ajal oli taotlusi tegelikult ka üsna vähe ja üsna suur osakaal jäi ka rahastamata, nii et pigem tuligi üks täis panna, lootuses, et saab raha investeeritud.

Igaljuhul see eve1000 laen läks 14.02.2012. aastal hapuks ja 21.08.2012. seisuga oli täielikult tasutud lisaks põhiosale 7.0323 € (110 EEK) intressi ja 1.0683 € (16.72 EEK) viivist.

Konto ülevaade

Kuna olen vahepeal paar korda kasutanud Bondora laenu investeeringute hajutamiseks (võtsin nö investeeringute tagatisel laenu ja investeerisin selle mujale, et riske veidi hajutada), siis numbrid tunduvad pisut imelikud, nii et väga palju ei maksa siin nende kokkuviimisega vaeva näha.

Konto detailvaade  2010-2014 AUG
Sissemaksed 10,035.39€
Väljamaksed -7,632.16€
Väljamaksmisel 0.00€
Tagasimakstud põhiosa 6,453.13€
Teenitud intressid ja viivised 2,345.68€
Vaba raha 44.01€

Kuna suur osa investeeringutest on tehtud viimase aasta jooksul ehk portfell on jõudsalt kasvanud, siis eriti mingit tootlust nende numbrite põhjal arvutada ei saa. Kuigi nende numbrite põhjal näeb ära, et oma sissekantud raha on platvormil kõigest ca 2,400 €.

Bondora investeeringud

Tagastatud 6,453€ 45.25%
Tagasimaksmisel 6,197.87€ 43.46%
Viivises 731.60€ 5.13%
Üle 60 päeva viivises 877.90€ 6.16%
Kokku: 14,260€

Portfellide planeeritud tulu näitab augustis ligikaudu 170 €. Juulis laekus tegelikku tulu aga 127.7 €. Ühesõnaga, juulis laekus meie investeeringute pealt 36% miinimumpalgast. Mitte küll tapvalt palju, aga usun, et nii mõnelegi inimesele oleks selline lisatulu üsna palju abiks.

Kuna meie eesmärgini on veel väga pikk tee minna, siis see läheb kõik taas uute laenude rahastamisesse.

Tootluseks näitab Bondora arvutus meie portfellidele 24.79% ja 27.06% (uuem portfell), kuid reaalsuses tuleb see tunduvalt väiksem. Kasvõi ainuüksi sellepärast, et kahjuks tuleb Eestis selle investeeringu pealt ka tulumaksu tasuda mitte siis, kui raha välja võtad, vaid tulu tekkimise hetkel ja kahjumeid ka maha ei lubata arvestada.

Omaraha portfell

Omarahas tegin esimese investeeringu ca aasta aega hiljem ehk 14.06.2011. kasutajasse maakodu summas 30 €, 12 kuuks ja koguintressiga 50% (20% sellest on Omaraha nö teenustasu laenajale). Ka seekord ei olnud esimene laen just kõige edukam ja laenaja kaotas vahepeal töö ning sattus sama aasta augustis makseraskustesse.

Sellegipoolest lõppes asi siiski kõigi jaoks lõpuks edukalt ja laenaja suutis 10.01.2014. oma viimase makse ära teha. Selleks hetkeks kogunes sellest lepingust 29.97 € põhiosa (omarahas on mingid ümardamisvead erinevates raportites), 4.47 € intressi ja 1.84 € viiviseid.

Peale selle aasta alguses tehtud muudatusi, mille kohaselt müüakse kõik punaseks läinud laenud sundmüügi korras maha kusagil 60-65% väärtusest hinnaga, pole enam eriti investeerinud. Ühe investeeringu olen siiski teinud ja hiljuti seadsin ka uue profiili püsti, mis peaks investeeringuid tegema, kui sobivaid taotlusi tuleb, aga kuna hindan sellise skeemiga seotud riski üsna kõrgeks, siis see ilmselt enam eriti taotlusi kinni ei püüa.

Samuti tundus imelik, et ei ole võimalust mõnda krediidigruppi mitte investeerida, sest 0 € summat ei aktsepteerita. Seega panin kõik madalamad krediidigruppide skoorid maksimum intressi peale, mis lubati ja miinimum panuse peale ning loodan, et need väga taotlusi kinni ei püüa.

Riski hindan kõrgeks sellepärast, et:

  1. Laenude puhul tundub üsna tavaline hapude laenude hooajalisus ehk mingil hetkel aastas tekivad mitmetel inimestel makseraskused (töökaotus, vähem hooajalisi töid, suuremad küttekulud vmt) ja samas mõned kuud hiljem saavad need inimesed jälle jalule (a la jõuluboonused, hooajatööd jne). Omaraha uue skeemi puhul lähevad kõik sellised laenud sundmüüki ja teenid garanteeritud 35-40% kaotuse.
  2. Kuigi üleüldine hapude laenude osakaal võis omarahas jääda sinna 10% kanti +- mõned protsendid, siis tänu hooajalisusele on tõenäoliselt aasta jooksul hapuks läinud laenude protsent mingi suurusjärgu võrra suurem. St. ühel hetkel läheb laenaja A viivisesse ja paar kuud hiljem maksab siiski oma võlgnevuse ära, kuid siis läheb viivisesse laenaja B ning halbade laenude osakaal on endiselt sama, kuigi uue skeemi järgi tekiks sinul 2 sundmüüki ühe asemel.
  3. Omaraha väldib seda skeemi detailselt kommenteerimast – ei ole ei kindlat ostuprotsenti ega ei mainita kusagil seda inkassofirmat, mis väidetavalt need laenud ära ostab ja ei taheta kusagil mingit statistikat avaldada selle kohta, kui palju neid laene maha on müüdud. Esimene pool tekitab tõsiselt kahtluse, et see inkassofirma on ehk nende endiga seotud, sest 65-70% allahindlusega ostaksin isegi neid laene kokku, kui mul raha oleks, kuna statistika näitab, et paari aasta jooksul tuleb sealt päris korralik osa tagasi. See teine osa oleks aga vajalik selleks, et teada portaali halbade laenude osakaalu, mida nad nüüd tunduvad varjata tahtvat.

Konto ülevaade

Konto ülevaade  2011-2014 AUG
Sissemaksed 2,625.00€
Väljamaksed -2,953.46€
Minu raha portaalis -328.46€
Tagasimakstud põhiosa 5,965.82€
Teenitud intress ja viivised 2,265.37€
Vaba raha 43.22€

Eks näis, kuidas see uus skeem seda mõjutab, kuid siiani pole selle kasutamisel väga suurt kasu näinud.Selle aasta algusest olen sisuliselt kogunenud tagasimakseid lihtsalt välja võtnud, kui vähemalt ca 100 € on kokku kogunenud, et väljamakse teenustasu tootlust liiga palju ei mõjutaks, aga kuna järelturg puudub, on siit ka üsna keeruline välja tulla, nii et portfelli tootlus kukub kokkuvõttes tänu raha seismisele ja teenustasule ikka väga tugevalt. Võimalik on müüa ainult punaseks läinud laene tagatisfondile umbes 30% (viimasel ajal on see veelgi enam vähenenud, kuigi aastaid olid lubatud summad tunduvalt suuremad) hinnaga.

Omaraha investeeringud

Investeeringud 7,850.00€
Tagastatud 5,965.82€ 76.00%
Tagasimaksmisel 882.94€ 11.25%
Viivises 128.85€ 1.64%
Hapud laenud 845.43€ 10.77%

Hetkel olemasolevad investeeringud jagunevad umbes 50/50 graafikujärgselt makstavate ja probleemsete vahel ära, nii et igakuised laekumised on üsna väiksed ja kahanevad päris kiiresti. Põgusal vaatlusel tundus, et üsna palju on hapusid laene just viimaste väljaantud taotluste hulgas (selle aasta jaanuar-veebruar).

Planeeritud laekumiste järgi peaks augustis tulema umbes 45 € intressi, kuid juulis tuli 39.76 € ja see peaks ka igakuiselt kahanema, kuna lisainvesteeringuid sisuliselt ei tee.

Tootluseks ütleb Omaraha 32.9 % või viimase 12 kuu kohta 21.6 %, kuid tegelikkuses tuleb see jällegi tunduvalt väiksem tänu tulumaksule, raha seismisele enne väljamakse tegemist ja väljamakse teenustasule (0.50 € teeb 100 € puhul 0.5%, 50 € puhul juba tervelt 1% ja teenitud intress moodustab sellest 100 € summast vähem kui poole).

Kokkuvõtteks

Üldjoontes võib öelda, et arengud on positiivsed. Paari aastaga on meil õnnestunud tekitada portfell, mis võiks korralikult laekumiste korral teenida juba ligi 200 €/kuus tulu.

Samas on siiski paar olulist tähelepanekut, mida tasub arvestada, kui mõnel ühisrahastuse platvormil investeerida:

  • Järelturu puudumine ja kõrged teenustasud väljamaksete tegemiseks vähendavad sinu tootlust tuntavalt, kui ühel hetkel investeerimise ära lõpetad.
  • Platvormidel olevad tootluse numbrid on abiks, kuid reaalne tootlus on neist sageli väga erinev (üldiselt valemid ei arvesta kontol seisva raha 0% tootlust ega tulumaksu ja mõningaid muid eripärasid). Reaalset tootlust on tunduvalt keerulisem arvestada, kui näiteks aktsiate puhul.
  • Abiks on, kui tead erinevate portaalide eripärasid hapude laenudega tegelemisel, sest see võib tootlust tuntavalt mõjutada ja halvimal juhul ei saa sa sellest enne paari aasta möödumist arugi ning ilma järelturuta oled ka järgmised paar aastat oma investeeringutes kinni.
  • Oluline on hoida nende platvormide foorumitel silma peal, kus investeerid, sest näiteks Omaraha ei ole väga ühtegi teavitust meilile saatnud ning isePankur ei teinud seda ka üsna mitu aastat ja muutused toimuvad sageli üsna märkamatult, kuigi võivad sinu tootlust tuntavalt mõjutada.
  • Laenude hapuks minemine on garanteeritud. Ükski platvorm ei suuda laenaja krediidiriski nii edukalt hinnata, et mitte keegi makseraskustesse ei satuks. Tervisehädad, õnnetused ja töökaotused ei ole sageli ettenähtavad ning paraku panevad omale sellisteks olukordades raha kõrvale vaid väga vähesed inimesed. Kui sa ei suuda kaotust taluda, siis tee oma investeerimisotsused statistika põhjal ära, aga käi tulemusi näiteks ainult kord kuus/kvartalis vaatamas. Kui närvikava üldse vastu ei pea, siis jää hoiuste juurde ja lepi sellega, et su säästud sisuliselt kahanevad.
  • Passiivse sissetuleku kasvatamine on üldiselt pikaajaline protsess. Üleöö rikastumise skeemide otsijate jaoks ilmselt ei ole huvitav, kuigi teeniksid tunduvalt enam, kui nende get-rich-quick skeemidega.

Kas sina investeerid kogukondlikesse laenudesse või ühisrahastusse üldisemalt? Kuidas sul sellega läheb?

***

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

12 kommentaari

  1. Comment by Marko:

    Muidu on huvitav, informatiivne ja ja hästi kirjutatud artikkel, aga kord on numbrid nii, et kümnendikud on eraldatud komaga ja siis järgmine kord kord jälle on kümnendikud eraldatud punktiga ja tuhanded komaga ja nii vaheldumisi. Ja mõtle siis välja, et kas 7,0323 € on seitse tuhat või seitse koma

    • Comment by Taavi Pertman:

      Väärt point. Iga raport on erineva vormistusega ja google docs nõudis punkte komade asemel jne. Püüdsin nüüd igatahes kõikjal sama vormistust kasutada ka teksti sees, loodetavasti on selgem.

  2. Comment by Stykos:

    Suured tänud väga kasuliku, informatiivse ja ülevaatliku postituse eest!
    Olen mõelnud ja kahelnud OmaRahasse investeerimissest, nüüd sain veelgi kinnitust, et sinna ei tasu investeerida kuniks põhimõtted ei muutu.

    Lisaks olen ammu mõelnud, et tulumaksu saaks edasi lükata kui P2P lending kuuluks investeerimiskonto süsteemi, mis on kasutusel aktsiate puhul. Investeerimiskonto puhul tekib tulumaksukohustus siis, kui võtta kontolt rohkem raha välja, kui sinna on sisse pandud. Nimetatud konto võimaldaks maha kanda kahjusid ja oleks tunduvalt parem kui antud süsteem.

    Kas antud hetkel teeb Bondora n-ö lobitööd, et investeerimiskonto süsteemi laiendatakse ka P2P lending’ule?

    Tervitused!

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kardan, et Eestis on see valdkond veel oma arengult nii algusjärgus, et veel niipea kahjuks sealt riigiasutuste poolt ühtegi positiivset signaali ei tule. Kui vaatad numbriliselt, siis Eestis on heal juhul mõned tuhanded selliseid investoreid, kellest enamik on pigem nö pühapäevainvestorid ehk nagu mina, kes paigutavad üsna väikeseid summasid oma palgast kõrvale.

      Pigem survestavad pangad sellise mudeli vastu. Heaks näiteks ehk see, mis Pärtel vist selles hiljutises Q&A sessioonis välja tõi, et Bondora vastu on mitmeid kaebusi esitatud tarbijakaitsesse, aga need on esitatud teiste firmade poolt, mitte klientidelt.

      Isiklikult loodan, et ehk jõutakse ikkagi ka Eestis lõpuks sinnamaale või vähemalt poole pealegi sellest, mis UK-s toimub, aga tundub, et IT-riik oleme pigem vist ikkagi ainult siis, kui see on riigi poolt tehtud asi 🙂

  3. Comment by Kristjan:

    Taavi, miks sa ettevõtte alt ei investeeri laenudesse? Saaks ju hapud laenud kasumist maha arvata..

    • Comment by Taavi Pertman:

      Ettevõttega ei ole vist vaja üldse midagi maha arvata. Pigem tuleb maksta siis, kui välja hakkad raha võtma. Paraku ei teeni ettevõte suurt midagi siin täiskohaga töötamise ja töötoa sulgemise järel, nii et jube kergelt muutuks see põhitegevuseks. Ei soovi krediidiasutuse kohuseid täitma hakata.

      • Comment by Kristjan:

        Minul on ettevõttel mingisugune sissetulek hetkel ikka olemas.. Küll aga huvitabki mind kus see piir jookseb laenude andmise ja muude ettevõtte tulude vahel. Kust ma infot selle kohta leian ning huvi pärast loeks ka finantsasutuse kohustuste kohta. Ehk oskad jagada mulle linke, kust sellekohast infot tarbida saan 🙂

        Tänud
        Kristjan

    • Comment by Taavi Pertman:

      Ega ise ka rohkemat suurt ei tea, kui see, mis Bondora investeerimisjuhise all ka kirjas on:
      “Finantsasutus on äriühing, mida ei liigitata krediidiasutuseks, kuid mille põhi- ja alaline tegevus on finantsteenuste pakkumine. Finantsteenuste pakkumise hulka kuulub laenude andmine. Finantsasutuse tegutsemiseks ei ole üldiselt luba vaja ja ta ei pea kinni pidama spetsiaalsetest juhtimis- ja korraldusnõuetest. Bondoras investeerides on võimalik saada finantsasutuseks, kui investeerimine on ettevõtte põhi- ja alaline tegevus. Sind võib samuti liigitada finantsettevõtteks, kui su investeerimistegevus Bondoras on ebakorrapärane, kuid firma põhi- ja alaline tegevus väljaspool Bondorat on laenude andmine ja muude finantsteenuste pakkumine. Kui sinu firmat saab liigitada finantsettevõtteks, siis on su firmal isiklik kohustus kinni pidada Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Seaduse poolt määratud hoolsusmeetmetest.”

      Mida see põhitegevus tähendab, ei ole vist isegi seaduses päris täpselt reguleeritud, nii palju kui inimesed sel teemal sõna on võtnud. Siiani pole kuulnud, et kellelgi sellega probleeme oleks olnud, aga ütleme nii, et minu praeguste summade juures ei ole veel soovi see katsejänes olla, kes järgi proovib, et mis siis saab, kui keegi selle teema probleemiks teeb.

      Kui ettevõtte alla jälle mingit käivet jõuan tekitada, siis vaatab ja kaalub seda asja ehk tõsisemalt.

  4. Comment by Tauri:

    Ütled, et heal juhul oleks võimalik teenida 200€ tulu nende portfellide pealt tänase seisuga. Kas see on nn netotulu ehk juhul kui oled võimenduseks laenu võtnud, siis kas see tulu on puhastulu või tuleb sealt veel laenu tagasimaksed tasuda?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Viimast laenu kasutasin ühe teise projekti tarbeks, mitte Bondora võimenduseks ja tasun siiani oma pangakontolt sissemaksega, aga summad on pigem jah lihtsalt see planeeritud tulu rida rahavoogude lehelt.

      Ajalooliselt kipub see ikkagi tavaliselt veidikene väiksem olema, kui planeeritud (v.a. juba küpsel portfellil, kus investeerimine on lõpetatud, seal kipub ta kohati isegi suurem olema tänu viivistele).

  5. Comment by Karl:

    Postitus küll juba vana, kuid kuna otsast hakkasin lugema kõike, siis tekkis küsimus. Novembri seisuga 2014.a, kuidas peab käituma Bondoras tulumaksu maksmisega? Kas tulumaksu tuleb tasuda igakuiselt või kui laen lõppeb ära? Tegemist väga lolli ja algajaliku küsimusega, aga loodan, et äkki leiad aega vastamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga