Home » RahaRaadio » RR002 – Kuhu investeerida väikeste summadega?
     

RR002 – Kuhu investeerida väikeste summadega?

RahaRaadio teises osas vastame taas ühele üsnagi tihti esitatavale lugeja küsimusele selle kohta, kuhu investeerida väikeste summadega. Küsimus ise oli järgmine:

Kust alustada väiksemate summadega? Kas peale ühisrahastuse on veel võimalusi? Sest börsil kauplemisel söövad teenustasud ju väiksemad summad ära.

Täpsemalt kuuled tänases osas:

  • Vähemalt 5 viisi peale ühisrahastuse, kuidas väikeste summadega investeerida.
  • Millised on minu arvates parimad viisid väikeste summadega investeerimiseks.

Telli iTunesist.

Jätkame arutelu RahaFoorumi Facebooki grupis hashtagiga #RR002.

Kuulamine ei meeldi? Oleme ka sinu peale mõtelnud:

Võta see osa pdf kujul

Ressursid ja lingid:

Muusika: Greg Kuehn

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

Podcasti transkript:

Tere! Mina olen Taavi Pertman ja see on RahaRaadio.

Ja nüüd teie saatejuht, kes on raha paigutanud enam kui viite HYIPi.

Tere tulemast kuulama RahaRaadio teist osa!

Jaa, tõepoolest juhtus nii, et kunagi olin noor ja rumal ja paigutasin raha hyip’idesse ehk siis high yield investment product, mis põhimõtteliselt olid Ponzi-skeemid, aga sel teemal võib juba kunagi omaette saate teha. Lühidalt nii palju, et sellega üldiselt kaotasin lihtsalt raha. Niiet on kunagi ka üsna palju
rumalusi tehtud. Kui rumalustest rääkida, siis võiks lausa mitu saadet teha.

Aga lähme tänase saate teema juurde. Täna tahaksin jälle võtta ühe lugejaküsimuse. Seekord lugeja oma nime juurde ei pannud, aga küsimus on kindlasti selline, mis päris paljudel peas on mõlkunud. Ja kindlasti on paljudele ka abiks. Küsimus siis selline:
„Kust alustada väiksemate summadega? Kas peale ühisrahastuse on veel võimalusi? Sest börsil kauplemisel söövad teenustasud ju väiksemad summad ära.“

Jah, küsimus on päris hea ja tähelepanek on ka täiesti õige, et börsil väikeste summadega ei ole tõesti mitte midagi teha, sest teenustasud lihtsalt on liiga kõrged. Et kui ühe tehingu teenustasu läheb juba üle paari protsendi, siis ei ole nagu suurt midagi teha. Kui siin seda klassikalist näidet võtta, siis börsi aastane tootlus on väidetavalt 10-12% vahel enamus näidetes. Kui ostutehing võtab 3% ja müügitehing võtab 3%, siis põhimõtteliselt oled oma poole aasta tulu ära andnud, eeldusel, et see aasta üldse aktsia tõusis.

Isiklikult olen pigem ühisrahastuse pooldaja. Kui sul need summad on tõesti pisikesed, siis tegelikult minu meelest paremat kohta otseselt ei olegi. Kui sa võtad üsna konservatiivse ja tagasihoidliku riskitaseme ka seal ette, paned oma raha sisse viie või kümne euro kaupa ja juba raha hakkab kasvama. Ühel hetkel on see intressitulu juba piisavalt suur, et saaksid ka mujale hakata investeerima. Selles mõttes, minu meelest paremat lahendust üldiselt ei ole.

Aga kui nüüd tõesti ei taha sinna panna või tahad mingit muud varianti hoopis kasutada mingil muul põhjusel, siis tegelikult on ka muid võimalusi. Ja ma püüan nüüd natukene neid siin välja tuua. Esimene kõige tuntud lahendus on pangahoius. Tänapäeval on see muidugi täiesti mõttetu, vähemalt sel hetkel kui ma seda saadet lindistan. Aga kui nüüd mõelda ajas natuke tagasi, siis tegelikult vahetult enne viimast kriisi oli tegelikult ka täitsa 9% pangahoius Bigbankilt minu arust olemas. See ei tundu kohe üldse kehvavõitu. Selles mõttes ma seda ideed päris maha ei mataks, aga täna ausalt öeldes eriti ei kasutaks.

Üks samm hoiusest edasi on tegelikult sellised asjad nagu hoiu-laenuühistud. Sisuliselt on tegemist ühistuliste ettevõtmistega, kus hunnik inimesi tuleb kokku, teevad sellise asutuse, mida nimetatakse hoiu-laenuühistuks ja sisuliselt annavad teineteisele laenu – osad hoiustavad ja teised laenavad. Ning sealt see tulu tekib. Teoorias vähemalt pakub hoiu-laenuühistu oma liikmetele odavama intressiga laenu ja samas kõrgemat tootlust kui pangad. Ehk siis ta on midagi sellist ühisrahastuse ja pankade hoiuste vahepealne.

Sisuliselt ta annab sulle üldjuhul väiksema riski kui individuaalsetesse laenudesse paigutades, sest sa saad kogu sellest portfellist osa. Ehk sa ei võta seda ühte laenu, vaid sa saad kogu hoiu-laenuühistu portfellist mingi mõttelise osa ja selle tulemusena sealt saad sa oma tootluse. Mis tähendab ka seda, et tõenäoliselt kui sa tead, mida sa teed, siis sa saaksid ühisrahastusest paremat tootlust. Aga kui sa ei tea, mis sa teed ja ei viitsi ühisrahastusega tegeleda või mõtled, et see on liiga riskantne, siis hoiulaenuühistu võiks selles mõttes olla parem alternatiiv.

Siinkohal tuleb ka eristada kahte erinevat tüüpi hoiu-laenuühistuid. Osad on sellised niiöelda klassikalised ühistud, mis tegelevad reaalselt kvaliteetsete laenude väljastamisega ja teised on sellised moodsad, ennast hoiu-laenuühistu kuube pannud organisatsioonid, mis tegelevad ebatraditsiooniliste asjadega, mida hoiu-laenuühistud tavaliselt ei ole ajaloos teinud.

Pakuvad näiteks siis SMS-laene või mingeid enda teiste projektidega seotud laene. Sisuliselt laenavad enda teisele
organisatsioonile raha. Seal on need riskid natukene juures. Selles mõttes tasuks natuke enne tausta uurida. Kõige lihtsam on neid teistsuguseid tuvastada sellega, et nende intressid on tavaliselt kõrgemad. See on esimene signaal, et tegemist võib olla teistsuguse skeemiga.

Miks see oluline on, on see, et sisuliselt kui nüüd tuleb mingi regulatsioon peale, mis SMS-laenud ära keelustab, siis on ka see hoiu-laenuühistu omadega sealsamas tõenäoliselt. Mingis mõttes on see lisarisk. Intress peakski kõrgem olema, aga kas see on piisavalt kõrge selle riski jaoks, seda ma ei oska öelda. Selles mõttes tasub ise põhjalikult läbi mõelda, enne kui otsuseid tegema hakkad.

Aga kui nüüd need väikesed summad ei ole nii väikesed ehk siis need ei ole siin ainult mingi paarkümmend eurot kuus, vaid sa saaksid näiteks 200 eurot kuus kokku või ülekuu vähemalt paarsada eurot kokku, siis teatud hetkel tasub juba mõelda ka börsi peale. Küll aga mitte sellise kauplemise peale, aga pigem siis kõige soodsam variant ilmselt on hoidmine ja indeksite ostmine ehk siis läbi LHV Kasvukonto saad osta igasugu erinevaid indeksaktsiaid, mis on passiivsed indeksaktsiad ehk need ei ole aktiivselt hallatavad. Ehk siis SEB500 on seal olemas ja seal on ka muud huvitavat ja head ja paremat.

Miks just LHV Kasvukonto? Seetõttu, et seal on teenustasud on tunduvalt odavamad selliste väikeste summadega kaubeldes kui kuskil mujal, mida ma tean. Selles mõttes, kui sa saad juba iga kuu 200-300 eurot kõrvale panna, siis tegelikult võib sealt väga ilusti juba hakata börsi suunas mõtlema.

Kui sul muidugi natukene suuremad summad juba on, et saaksid näiteks kord kvartalis siin 700 või 1000 eurot kokku. Ehk iga kuu saaksid mingi 300-400 eurot kõrvale panda, siis võib väga hästi ka dividendiaktsiate peale juba mõtlema hakata ja ostagi näiteks kord kvartalis kas siis mõnda dividendiaktsiat või siis indeksaktsiaid. Sellisel hetkel on börs juba täiesti mõeldav, teenustasud nii hullud enam ei ole ja võib julgelt sinna minna.

Siinkohal tasub vaadata seda ka, mis panka sa kasutad. Minu teada LHV pakub jälle ainsana Balti aktsiatele ilma haldustasuta kontot, teised võtavad sul iga kuu ikkagi mingi summa ja siis võibolla tõesti ei tasu veel selliste summadega kauplema hakata. Vali omale pank, mis on kõige parem sinu tehingute jaoks. Ära vaata ainult ostu-müügitehingut, vaid vaata ka selle kontoga seotud kulusid, sest tihtipeale need võivad olla hoopis suuremad kulud.

Kui nüüd börsi jaoks nii suuri summasid ole, siis üks parimaid investeeringuid, mida väikeste summadega teha saab, on investeering iseendasse. Hari ennast sel teemal, ühest küljest, kuidas investeerimist edukamalt teha ja teisest küljest, kuidas rohkem raha leida selle investeerimise jaoks. Ehk siis mis võib olla nii üht- kui teistpidi. Lähed kuskile koolitusele, et saada paremat palka näiteks või miks ka mitte ostad mõne raamatu. Julgen soovitada ka enda e-raamatut. Ära muretse, link on blogipostituse all olemas ka, kus see saade ilmus ehk siis:

http://rahafoorum.ee/rr002

Ja seal all on ka link olemas ilusti, kust saad minu e-raamatut soetada. Ja miks ka mitte osta teisi raamatuid, käia mõnel koolitusel, mis vastab sinu huvidele ja võibolla ka räägib rohkem sellest, kuidas väikeste summadega investeerida saaks või kuidas summasid suurendada.

Ausalt öeldes, minu meelest väikeste summade juures paremat investeeringut ei saagi olla kui see, et investeerid iseendasse selleks, et sa saaksid suuremaid summasid hakata investeerima. Sest, et pikas perspektiivis on see kõige tulusam.

Kui väikestest summadest veel edasi rääkida, siis tegelikult üsna väikesed summad on meie igapäevased ostud poes. Ehk siis kui me oleme niiöelda inflatsioonilises keskkonnas, kus hinnad tõusevad, siis tegelikult kui sa käid poes ja näed, et hambapasta soodushinnaga või WC-paber soodushinnaga või midagi muud, mida sa sedasi regulaarselt tarbid – niikuinii ostad. Siis tegelikult see on üks väga hea investeering ehk siis osta ühe paki asemel kaks, võibolla isegi kolm kui hästi säilib või väga hea soodushind on. Ja tõenäoliselt oled teinud väga hea tootlusega investeeringuga. Aga see muidugi kehtib ainult hästi väikeste summade puhul. 500 euro eest hambapastat osta oleks mõttetu.

Sest, et sa esiteks pead hakkama seda kuskil ladustama. Teiseks, tõenäoliselt selle ajaga kui sa lõpuks sinna 300. tuubini jõuad, on need ülejäänud 200 juba kuidagi halvaks läinud või keskkonna poolt hävinud või misiganes nendega juhtuda võib. Selles mõttes liiga üle ei maksa sellega pingutada. Aga kui me räägime siin summadest 10-20 eurot kuus, siis kasvõi makarone või tatart võib ette osta.

Need säilivad päris hästi ja ka nende hind võib aja jooksul tõusta. Niiet sellised pisiasjad, mis sa poes näed, et sa nagunii ostaksid seda, mitte küll täna, aga võibolla järgmine kuu või järgmine nädal, siis see on täitsa reaalne investeering. Aga ära ainult sinna nagu toppama jää. Raha see ei kasvata, see aitab sul küll rohkem tarbida odavamalt, aga su varaline väärtus ei kasva sellest eriti.

Kui sul on laenud, siis teisena, tegelikult võiks olla prioriteet number üks isegi see, et sa paned need väikesed summad selles suunas, et need laenud ära maksta. Siinkohal ma räägin eriti sellest, kui su intress on kõvasti suurem kui õppelaenud ehk maksad 10% või rohkemgi. Siis selles suunas peaksid sa kogu oma raha esmajärjekorras paigutama, sest see on sisuliselt garanteeritud tootlus jälle. Kui sa maksad selle 12% laenu ära, siis sisuliselt sa teenisid oma rahalt 12% garanteeritud tootlust. Sellist asja mitte kuskilt mujalt ei saa üldiselt.

On üksikud anomaaliad, millest kuulevad ja näevad ainult üksikud inimesed, kellel on ligipääs igasugu erinevatele asjadele. Tavainimene seda nagu ei kohta. Laenude äratasumisest paremat investeeringut leida on üsna võimatu. Kui sul neid on, siis jällegi sinna kõigepealt ja siis vaata seda harimise asja ja siis vaata hoiuseid ja muid asju.

Aga nüüd natukene selle enda arendamisega seoses tahtsin välja tuua ka veel sellise võimaluse, et tean päris paljusid inimesi, kes investeerivad enda mingisse hobisse või asja, mis toob neile raha sisse. Põhimõtteliselt see tähendab seda, et sul on mingi oskus või huvi ja selle tegemine aitab sul raha teenida. Ehk siis sa saad seda näiteks väljaspool tööaega teha ja lisatööd teha selle kõrvalt.

Ehk siis kõige tüüpilisemad näited on see, et keegi ostab mingeid telefone või arvuteid ja teeb neid korda ja siis müüb kasumiga maha. Seda võiks samamoodi täitsa nimetada investeerimiseks. See on aktiivne investeerimine, ehk siis sa ostad midagi, teed midagi, see läheb paremaks ehk lood sinna lisaväärtust ja müüd kallimalt edasi. See on täitsa võimalik variant.

Siin võiks mõelda hästi loominguliselt, et see ei ole ainult see, et sa pead neid asju korda tegema ja nii edasi. Siin on muid variante ka kindlasti olemas. Sa pead lihtsalt natuke leidlik olema, maha istuma, mõtlema, mida sa oskad ja kuidas siitkaudu võiks seda investeerimist korraldada.

No näiteks üks variant, mis ei ole otseselt selline, et ostad midagi ja lood väärtust ja müüd edasi, on pokkerinäide. Kuna ma ise kunagi mängisin natuke pokkerit ka, siis olen selle maailmaga natuke kursis ja seal on selline nähtus nagu stake’imine. Sisuliselt sa annad teisele inimesele natukene raha, et tema saaks mängida pokkerit.

Tihtipeale on see mingi selline suurem turniir, et sa ostad talle selle pileti või maksad mingi osa sellest piletist. Ja kui tema võidab, siis jagate võiduraha mingite osakaaludega omavahel ära, mis lepitakse enne kokku muidugi. Selles mõttes kui sa oled reaalne pokkerimängija, sa oled hingega selle asja juures, sa tead inimesi, siis miks mitte. Kui sa tead, et see mängija on väga hea, sa tead tema statistikat. Tõenäosus sealt teenida päris hästi, siis miks mitte selliseid asju teha.

Aga siin on jällegi see, et sa pead selles asjas sees olema, hingega seda asja mõistma ja aru saama, mis sa teed. Sest kui sa igasugusele teisele lollikesele oma raha annad seal, siis sa ei näe seda enam ja tore lugu. See oli lihtsalt näiteks toodud, ma ei soovita mitte kellelgi nüüd sinna jooksma hakata ja stake’ima hakata inimesi. Aga see oli lihtsalt näide, et kui sina oled mingis valdkonnas tegev, hingega asja juures, mõistad seda asja, siis seal on selliseid võimalusi ka. Et mõtle, kuidas sa saaksid kellegi teise tegevust kasutada, niiet see suurendaks sinu rikkust. Ja tema rikkust samal ajal muidugi. Winwin on alati kõige parem lahendus.

Üks variant, mis ei pruugi otseselt investeering olla, aga võib reaalselt niiöelda ajalise investeeringuna kirja minna, on see, et sa investeerid oma kulude vähendamisse. Sisuliselt, tänu selle, et sa tõmbad oma kulud alla, jääb sul rohkem raha üle. Mis tähendab seda, et sa saad suuremate summadega hakata investeerima. Ehk siis üsna mõistlik lahendus minu arust. Aga siin pead nüüd mõtlema ja väga hästi teadma, mis su kulud on.

Mõnikord võib näiteks olla ka see, et sul võibolla oleks mõistlik aknad ära vahetada või uus tihend panna, sest su küttekulud talvel on tänu sellele nii kõrged ja sul oleks hea teha investeering sellesse, sest, et sa saaksid selle üsna kiiresti ka tagasi. Ja jääksid ka plussi, kulud väheneksid. Või on sul mingi lekkiv toru kuskil, mis hävitab mingeid asju ja raiskab su raha kogu aeg. Selles mõttes tasub mõelda ka selle pilguga.

Tihtipeale meie rahakott lekib. Mõnikord on vaja sinna natuke raha panna, et seda lekkimist takistada. Teinekord piisab lihtsalt ajast ja pealehakkamisest, et enam ei oleks seda probleemi, et sa saad ainult väikeste summadega investeerida. Soovitan jällegi kriitilise pilguga asjad üle vaadata. Minu blogis ilmselt on ka mõni hea postitus sel teemal, aga e-raamatus on kindlasti selle kohta ka üsna mitu head harjutust, mõned näited ja soovitused. Kui tõsiselt asja tahad käsile võtta, siis soovitan sealt alustada.

Ja usu mind, kui sa ei ole seda varem teinud, siis su eelarves on kohti, kus su rahakott lihtsalt lekib. Sealt leiad neid summasid juurde ja üsna märgatavalt kiiremini võib juhtuda, et jõuab kätte see päev, kus enam ei ole ainult väikesed summad investeerimiseks. Enne kulude vähendamist rääkisime sellest hobiasjast.

See on jällegi nii ja naa. Seda võib võtta investeeringuna või hobina või kuidasiganes keegi seda võtta tahab. Aga mina isiklikult ütlen seda, et üks teine variant, mida saab teha väga väikeste summadega, võib põhimõtteliselt öelda, et olematute summadega isegi, on ettevõtlus. See võib kõlada nii, et see nõuab väga suuri summasid ja asju kui sa pole sellega tegelenud.

Aga ettevõtlus võib olla mitmel erineval tasandil. Ehk siis sa võid teha ka sellise ettevõtluse, kus su kulud algselt on null. Sa teedki lihtsalt hobikorras mingit lisatööd. Nagu Kristi näiteks, blogija siin, annab lihtsalt lisatunde töö kõrvalt. Põhimõtteliselt teed seda sama asja, mis sa tööl teed, sa teed seda väljaspool tööd ja saad selle eest natuke lisaraha. See ongi sisuliselt ettevõtlus ja selleks sul mingeid kulusid ei teki.

Võibolla helistad kuhugi ja üritad mingeid diile saada, siis natukene kulutad, aga seda saab teha väga väikeste summadega. Ja sealt on võimalik vähehaaval edasi liikuda ja kes teab, ühel hetkel äkki võtad hoopis selle põhitööks omale ja tuled töölt ära. Ja ei ole ka seda probleemi, et väikeste summadega investeerida ainult saad.

Piirangut ees ei ole ja siit edasi tegelt ongi terve rida keerulisemaid asju, mida saab teha. Ma ei näe, et see väike summa otseselt takistaks, aga mis nagu sellise väikese summaga tegutsemist takistab tihtipeale, on just see, et ei ole neid teadmisi, kuidas seda väikest summat võimalikult efektiivselt kasutada või kuidas teha asju nii, et sul ei ole raha vaja. Sisuliselt kõike saab teha nii, et sul ei ole enda raha vaja. Aga see on üsna keeruline tihtipeale, tihtipeale on see ka riskantne, aga päris tihti ka ei ole.

Kui sa tahad reaalselt väikeste summadega midagi ülivinget teha, mitte ühisrahastuses olla või hoiusel hoida või hoiu-laenuühistusse seda panna, siis alusta enda haridusse investeerimisest. Selleks, et teha midagi vinget, mis raha ei nõua, oleks sul vaja teadmisi. Aga selleks, et saada teadmisi, tuleks investeerida haridusse.

Siin on muidugi selline paradoks, et tavaliselt selleks hetkeks kui sa oled piisavalt enda haridusse investeerinud ja piisavalt palju kogemusi saanud, siis sul kipub ka rohkem raha olema. Selleks hetkeks kui sa oskad väga väikeste summadega asju teha, siis sul on juba suuremad summad käes. Selles mõttes ongi see natukene paradoks, aga see ei ole üldse negatiivne kui sul on suuremad summad käes.

Minu poolt range soovitus:
1) maksa laenud ära;
2) investeeri iseendasse;
3) kui sul on mõnedkümned eurod veel üle, siis osta soodushinnaga hambapastat ja muid tarbeesemeid, mida sa koguaeg nagunii ostaksid ja mis ei aegu ega ei rikne ega ei lähe halvaks;
4) ja siis vähenda kulusid, suurenda tulusid ja probleem kaob.

See oleks siis minu poolt tänaseks kõik. Kutsuks üles sind ka osalema arutelus. Tule meie RahaFoorumi Facebook’i gruppi ja tule arutle. Paneme sinna väikese hashtag’i ka, mis on #RR002 ehk siis RahaRaadio 002 ehk teine osa.

Teeme sellesse postitusse sellise arutelu, et mida sinu arvates veel saaks teha väikeste summadega investeerides. Või kasvõi kui sul tuli mõni huvitav idee, mis näiteks sina hobikorras võiksid veel teha või kuidas sina kellegi tuttava kaudu investeerides saaksid saaksid enda ja tema tulu suurendada ka väikeste summadega, siis ka need mõtted on sinna väga teretulnud. Loodan, et meie arutelu seal jätkub ja tuleb huvitavaid ideid.

Kohtume siis järgmises episoodis!

One Comment

  1. Ping from Juuni 2015 kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] RahaRaadio 002 – Kuhu investeerida väikeste summadega? (640 kuulamist) Tõin välja mitmeid võimalusi, kuhu väikeste summadega investeerida võiks, kui ühisrahastus ühel või teisel põhjusel ei meeldi või ei sobi. […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga