Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Kuidas börsil Eesti aktsiatesse investeerida?
     

Kuidas börsil Eesti aktsiatesse investeerida?

Seekordne lugeja küsimus on börsi kohta:

Hei, kuidas on võimalik investeerimiskaugel tavakodanikul soetada nt Eesti firmade aktsiaid ning millise kuluga (haldamistasud jms) peaks arvestama kuus/aastas.

Kuna isiklikult tegin oma väärtpaberikonto juba ligi 10 aastat tagasi, siis nõustus Kristi sellele küsimusele ise vastama, kuna protsess on tal minuga võrreldes üsna värskelt seljataga ja teema on hästi selge. Kristi kirjutab sarnastel teemadel ka oma inglisekeelses blogis ning õpetab finantsteemasid oma õpilastele koolis.

Aktsiatesse investeerimisega alustamine pole tänapäeval internetipanganduse tõttu enam tehniliselt keeruline tegevus – konto avamine võtab vaid veidi aega ning ka tehingute tegemine on vaid paari arvutikliki küsimus. Enne kauplema hakkamist on aga paar olulist küsimust, mis enda jaoks on vaja läbi mõelda, et valida parim pank ja investeerimisstrateegia, mida kasutada.

Milline on Sinu investeerimisstrateegia?

Üldjoontes jaotub aktsiatesse investeerimine kahte erinevasse koolkonda. Esimesed ostavad aktsiaid selleks, et neid mingi aeg hoida ning siis kasumlikult maha müüa. Teised ostavad aktsiaid, mis maksavad dividende ning loovad nende abil passiivset rahavoogu. Esimene strateegia ei pruugi alati õnnestuda – aktsiahinnad võivad ootamatult kukkuda ja oodatav kasum jääb saamata. Teise strateegia puhul on näiteks võimalik, et firma lõpetab dividendide maksmise või makstav summa langeb oluliselt, tehes investeeringu ebamõistlikuks.

Sinu investeerimisstrateegia on oma väärtpaberikontoks panka valides väga oluline. Pankadel on erinevad teenustasude süsteemid ning tootlikkuse suurendamise jaoks on kulude madalal hoidmine oluline.

Kui oled oma strateegiaks valinud aktiivse aktsiate ostmise-müümise, siis on mõistlik valida välja pank, kus tehingutasud on võimalikult madalad, sest teed pidevalt tehinguid. Kui oled oma strateegiaks valinud dividendiaktsiate ostmise, siis tuleks peale tehingutasude vaadata ka igakuist kontohoolduse tasu – dividendiaktsionär teeb tehinguid pigem harva ning madal või olematu kuutasu kompenseerib võimalikud kõrgemad tehingutasud.

Tehingutasud on Eestis olevatest pankadest kõige madalamad Swedbankil ja SEB-l, kuid mõlema panga väärtpaberikontol on igakuine hooldustasu. See tähendab seda, et isegi kui aktiivselt kauplemisega mitte tegeleda, siis kaob kontolt igakuiselt raha. Eesti ainus ilma aktsiakonto kuutasuta pank on LHV ning seetõttu on tegemist pangaga, mida paljud dividendinvestorid eelistavad.

Üldistatult on enamikes pankades tehingutasu umbes 0,2% tehinguhinnast. 1000€ eest aktsiate ostmisel on tehingutasu LHV-s 5€, Danskes 9,59€, SEB-s ja Swedbankis 3,20€. Valides panga, kus on ka kontohooldustasu tuleb iga-aastaselt juurde arvestada 10-40€ hooldustasudena, sõltuvalt kontol olevate aktsiate väärtusest. Otsustades investeerida välismaistesse aktsiatesse suurenevad kõik tasud märkimisväärselt.

Väärtpaberikonto loomise protsess

Konto loomiseks tuleb üldiselt isiklikult oma valitud panka kohale minna. Pank peab sinu isiku tuvastama ning väärtpaberikonto loomise juurde käis minu isikliku kogemuse puhul ka väike riskiteadlikkuse küsitlus. Teller küsis, kas olen teadlik riskidest, et võin oma investeeritud raha kaotada ja rääkis üldsõnaliselt investeerimisest ja panga poolt pakutud võimalustest.

Investeeringute ja igapäevaste arvelduste lahus hoidmiseks oleks parim variant luua eraldi pangakonto, mis on väärtpaberikontoga seotud. See tähendab, et kõik liikumine kontol on ainult aktsiatega-dividendidega seotud ning see lihtsustab tulevikus tuludeklaratsioonis informatsiooni välja toomise. Lisaks on eraldi konto loomine oluline kui plaanid konto deklareerida investeerimiskontona.

Tulumaksu maksmine

Maksukohustuse jälgimine on investori enda kohustus, seega tuleb otsus maksude kohta teha enne tehingute alustamist. Eraisikul on kaks varianti oma tehingute pealt tulumaksu maksta. Üks võimalus on seda teha iga-aastaselt deklareerides ära tehtud tehingud ja nende pealt teenitud kasum. Teine variant on deklareerida oma loodud konto investeerimiskontona ning maksukohustus edasi lükata.

Investeerimiskonto puhul tekib maksukohustus sellest hetkest kui võtad kontolt välja rohkem raha kui oled sinna sisse pannud – sisuliselt siis kui hakkad kasumit realiseerima. Investeerimiskonto deklareerimise puhul saad aastaid investeerida ilma, et peaksid tulult makse maksma, mis lubab investeeringutel rahulikult kasvada. Sisuliselt aitab see eraisikul sarnaselt ettevõtetele maksukohustust edasi lükata.

Kui otsustad iga-aastaselt tulumaksu maksta, siis pead korralikult oma tehingute üle järge pidama, et info järgmise aasta alguses deklareerida. Investeerimiskonto puhul pead jälgima sissemaksete-väljamaksete suhet ning maksukohustus tekib siis, kui väljamaksed ületavad sissemaksed. Vahepealse tegevuse investeerimiskontol saab mitmest pangast Maksuametisse edastada internetipanga kaudu sarnaselt näiteks kodulaenu intressitõendiga. Hetkel on tulumaksu maksmiseks aega üheksa kuud aasta algusest – 2014. aastal teenitud tulu pealt pead tulumaksu ära maksma 2015. aasta 1. oktoobriks. Investeerimiskonto süsteemiga maksad selle tulu realiseerimisele järgnenud aasta oktoobris.

Tehingute tegemine börsil

Kui eelnevad kolm sammu on tehtud – oled otsustanud, milline on sinu aktsiastrateegia; oled valinud endale parima panga ning loonud seal väärtpaberikonto ning oled teinud otsuse oma maksustrateegia kohta, siis oled valmis aktsiatega kauplemiseks.

Kauplemise alustamiseks kanna enda valitud summa investeerimiskontole ning oled kauplemiseks valmis. Kuna teenustasud sõltuvad tehingu suurusest, siis on mõistlik Eesti puhul teha vähemalt 500€ suuruseid tehinguid. Võid ka raha investeerimiskontole koguda igakuise ülekandega ning teha väärtpaberitehinguid alles siis, kui sul on kogunenud kokku mõistlik summa.

Aktsiate ostmine seisneb selles, et lood internetipangas ostuorderi, et oled nõus teatud summa eest ostma teatud koguse aktsiaid. Näiteks, et oled nõus ostma kuni 13,20€-se hinna eest 100 aktsiat Tallinna Vett.

kuidas börsile investeerida

Ostuorderi sisestamine ja aktsiate ostmine on lihtne.

Kui turul on kauplejaid, kes on nõus sellise hinnaga müüma, siis täidetakse order koheselt ning aktsiad on sinu kontol juba minutitega. Kui sellise hinnaga müüjaid pole, võib orderi täitmist oodata mitu päeva või order võib täitmata jääda. Sel puhul pead mõtlema üle oma ostuhinna, sest sinu pakutav summa aktsia kohta pole piisav.

börsil olevad tehingud

Turusügavus näitab aktsia nõudlust ja pakkumist erinevate hindade juures.

Aktsiate hinda saab reaalajas jälgida Tallinna Börsi kodulehelt (www.tse.ee) ning viimaste tehingute üle vaatamine näitab, milliste hindadega aktsiad turul hetkel liiguvad. Turusügavus näitab seda, millise hinnaga on investorid nõus hetkel aktsiaid ostma ja müüma ning selle abil saad oma ostuplaanid paika panna. Aktsiate õiglase hinna hindamine on aga keeruline protsess ning soovitatav oleks enne esimeste ostude tegemist lugeda infot ettevõtte majandustulemuste, tulevikuplaanide ja üldiste börsimeeleolude kohta.

Eesti turul vaatavad dividendiaktsionärid peamiselt järgmiseid aktsiaid: Tallinna Vesi, Olympic Entertainment Group, Tallinna Kaubamaja, Tallink, Merko Ehitus ja Silvano Fashion Group.

***

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

10 kommentaari

  1. Comment by AJ:

    Väga hea artikkel algajale! Alustasin ise ka hiljuti Eesti dividendiaktsiatesse investeerimist. Kõik jutt klapib.
    Veel kuluks ära üks põhjalik artikkel, mis õpetaks, millist aktsiat ja mis hetkel mõistlik osta on, mille järgi aktsia headust hinnata. Mina suutsin oma esimesed investeeringud sellistel hetkedel teha, et mõne päeva pärast olid kõik mõneprotsendilises miinuses. Dividendiinvestorina ma selle üle väga ei muretse aga, noh, siiski – dividenditootluse protsent on ju ka seda suurem, mida soodsamalt aktsia on soetatud.

    • Comment by J. K.:

      Isiklikult usun, et aktsia tõusu/langust ei suuda otseselt keegi ennustada. Küll saab ennast kursis hoida ettevõtte valdkonna tegevusega ja majandusaasta aruannete lugemisega ning sealt saadava info põhjal võib mingi tagasiside saada ettevõtte tuleviku kohta.

  2. Comment by JImmy:

    Isiklikust kogemusest julgen huvilistele soovitada https://fp.lhv.ee/ , kus käib üsna aktiivne tegevus baltibörsi ja ka teiste börside kajastamisel ning seal ka eraldi foorum alustajatele. Kõige olulisema väärtusena olen seal leidnud kogenud investorite omavahelisi arutelusi ja mõni kord ka usulisi vaidlusi 🙂

    • Comment by Taavi Pertman:

      Nõus, et LHV foorumist võib väga palju põnevat ja kasulikku leida, kui börsile investeerimise osas targemaks soovid saada.

      Samas ajastamise osas muretsemise pärast ei maksa väikeinvestoritel väga üle pingutada. Alles hiljuti tehti USAs üks järjekordne uurimus, kus selgus, et väikeinvestorid teenisid börsil sisuliselt vähem kui ükskõik, mis muus varaklassis oleks teeninud, sest rabelesid liiga palju (ehk üritasid õigel ajal osta ja müüa ilmselt).

      Lihtsalt osta ja passi strateegia töötab väga tihti tunduvalt paremini.

  3. Comment by Rainer:

    Tere, olen investeerimises üsnagi algaja. Tuhlasin rahafoorumi läbi, aga jäi mulje, et siin on kõik ülimad profid Bondorade jm taoliste asjadega. Loodetavasti jõuan ise ka kunagi sellele tasemele ning võin siin jagatavate tänuväärsete õpetussõnade juurde tagasi pöörduda. Aga hetkel on mul selline probleem, et mul on kogunenud 4000€ vaba raha, millega ma ei oska midagi peale hakata. Kuhu oleks kõige parem see paigutada? Kõrget tootlust taga ei aja, aga inflatsiooni võiks siiski edestada. Kõige paremini sobiks stabiilne paigutus, mida ei pea iga päev vaatamas või muutmas käima, sest tahaks eelolevate kuude jooksul keskenduda õppimisele muul alal.

    • Comment by Nils:

      Tere Rainer,

      Investeerimisel pead sa enesele esitama küsimusi ja jõudma arusaamisele, milline on sinu investeeringu eesmärk.
      Kas käesoleva 4000€ plaanid hakata rajama finantsilist vabadust tulevikuks või läheb sul seda raha vaja poole aasta või aasta pärast (voib-olla 2,3 või ehk 5 aasta pärast) näiteks auto ostuks või kinnisvara laenu sissemakseks?
      Ku suur on sinu riskitaluvus? Kui see on olematu, siis soovitan vabad vahendid panna näiteks LHV-s aastasele tähtajalisele hoiusele, millel on hoiuseintress tervelt 1%. Sellisel juhul jääd inflatsioonile muidugi alla, kuid vähemalt saad õhtuti südamerahus magada.
      Isiklikult olen enamus vabad vahendid suunanud Bondora keskkonda, kus teostan agressiivset investeerimise strateegiat (jahin 30+% laene).
      Septembrist suunan osa palgatulust moneyzen keskkonda, kus vastupidiselt Bondorale plaanin säilitada stabiilse 14%-se intressitulu eesmärgiga hoida viivises laenude osakaalu pea olematu.
      Rainer, usalda ka oma “kõhutunnet”, sest ratsionaalne mõtlemine ei anna meile alati parimaid vastuseid meie küsimustele.

  4. Comment by Sander Ots:

    Tublide dividendimaksjate nimekirja lisaksin ka Harju Elektri, millel on olemas ka konkreetne dividendistrateegia.

  5. Comment by ahto:

    mul on näiteks 5000 eurot vaba raha. Kas oleks selle raha eest osta näiteks Tallinna vee aktsiaid? Kuidas seda teha?

  6. Comment by a:

    Parandan, ettevõtte aktsia ostmist eesmärgiga see kallimalt maha müüa ei ole mitte investeerimine vaid kauplemine.
    Investeerimine on firma osaluse ostmine läbi aktsia, eesmärgiga oma vara kasvatada läbi ettevõtte kasvu.

  7. Comment by Kuukell:

    Ahto, ei arva, et Tallinna veega midagi dramaatilist juhtub ning need kes on müünud kohtuotsuse ootuses ma arvan pigem omavad põhjendamatut paanikat. Samuti, miks müüa kõik kui saaks ka vaid osa vähendades sedasi riski.
    Kui aga pole aktsiaid veel ostnudki siis ma ootaks ära kohtuotsuse ja positiivse otsusega ostaks esimesel võimalusel.
    Kui ees ootab tõus siis kallineb siin idapiiril kõik väga aeglaselt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga