Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Ühisrahastuse tuludeklaratsioon – kuidas täita?
 

Ühisrahastuse tuludeklaratsioon – kuidas täita?

Käes on jälle see aeg, kus peab hakkama oma eelmise aasta tulusid deklareerima ja järjest sagedasemaks on läinud ka selleteemalised küsimused minu postkastis.

Alustuseks ütlen kohe ära, et ma ei ole maksunõustaja ega mingi ekspert maksude vallas ja seda teksti ei tohiks kindlasti pidada juriidiliseks nõuandeks. Kui tahad kindel olla, et teed õigesti, siis konsulteeri spetsialistiga.

Mina lähtun põhimõtetest, mida olen varasemalt kuulnud nii maksuametilt kui ka maksunõustajalt, kes ka maksuametiga suhelnud ning sellest, mida teised on maksuametiga suheldes vastusteks saanud.

Et sa aga ei peaks lähtuma ainult minu mõtetest, siis siin 2015. aasta lõpust ka advokaadibüroo GLIMSTEDT juristi Margus Jõemaa esitlus ühisrahastuse koolituspäevalt.

Kas ühisrahastuses investeerimisel saab kasutada investeerimiskontot?

Päris tihti küsitakse, kas peaks investeerima läbi investeerimiskonto või mitte ja kas on mõtet tulusid iga-aastaselt deklareerida või alles siis, kui väljamakse teha.

Minu arusaama kohaselt ja seda on varasemalt ka nii maksuamet kui ka maksunõustaja samuti leidnud, ei kuulu täna sellised ühisrahastuse laenud finantsvara hulka, millelt oleks võimalik investeerimiskonto mõistes tulumaksuga maksustamist edasi lükata.

Täpsema definitsiooni investeerimiskonto alla sobivatest varadest leiad Tulumaksuseaduse § 171 alt.

Ühesõnaga investeerimiskonto süsteem paraku antud olukorras ei kehti ja ülekanded ühisrahastusportaalidesse on käsitatavad kui väljamaksed investeerimiskontolt ning tulu nendelt investeeringutelt on iga-aastaselt maksustatav.

Mõni küll väidab siiani, et maksta tuleb alles siis, kui oled kontolt rohkem raha välja kandnud, kui sisse panid (sisuliselt investeerimiskonto süsteem) ja väidab, et maksuamet on ka seda kinnitanud.

Ühte sellist kirjavahetust olen ka näinud ja seal oli küsimus maksuametile edastatud nii, et polnud isegi aru saada, et jutt käib ühisrahastuse investeeringutest ja stiilis “kui ma pole veel tulu teeninud, kas ma pean tulumaksu maksma”, ilma et seda “pole veel tulu teeninud” osa oleks sisuliselt lahti seletatud.

Ühesõnaga, mina isiklikult ei ole kahjuks näinud pädevat põhjendust (kuigi oleksin kindlasti tänulik, kui keegi selle välja tuua suudab), mis võimaldaks legaalselt intressitulude deklareerimist edasi lükata.

Oleme sarnases olukorras kinnisvarainvesteeringutega, kus samuti tuleb eraisikuna tulu deklareerida juba esimese kuu üürituludelt, mis sest, et sisse oled pannud tuhandeid või kümneid tuhandeid eurosid rohkem.

Kuigi üürikinnisvara on nüüd pisut eelisseisus, sest reaalne tulumaksuprotsent on tänu väiksele vabastusele sisuliselt 16% peal.

Lisaks olen kuulnud arvamust, et kui 2016. aastal jõustus see nõue, et eraisikutele laene väljastavad ühisrahastusplatvormid peavad omama Finantsinspektsiooni litsentsi, siis kuidagi muutusid ka need laenud seal § 171 all kirjeldatud tingimustele vastavaks.

Olen selles osas skeptiline, sest need tingimused tundusid üsna spetsiifilised just pankade teenuste ja toodete suunas, aga kui on mõni pädevam jurist/maksunõustaja lugejate seas, siis kommentaarid on igati teretulnud.

Millised andmed tuleb deklareerida?

Seega, minule teadaolevalt tuleb intressi- ja viivistulu deklareerida iga-aastaselt. Tuludeklaratsiooni jaoks piisab, kui summeerid intressid kokku ja deklareerid punkti “7.1 Muud tulud, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud” all ühel real valid tulu liigi alt intressi. Viiviste summa deklareerid teisel real muu tuluna (viivist ei käsitleta TuMS kontekstis kui intressi).

Esimesed kolm tulpa (registrikood, nimi ja aadress) on varasemalt tohtinud tühjaks jätta, nüüd on vähemalt osaliselt need väljad nõutud, nii et sinna tuleks siis sisestada konkreetse laenuplatvormi info ehk kõik platvormid eraldi deklareerida.

Bondora tulude deklareerimine

Näide 2013. aasta tuludeklaratsioonist.

Isiklikult eelistan lihtsuse mõttes samuti erinevate portaalide tulud eraldi ridadel deklareerida (vähem arvutamist ja vajadusel ehk lihtsam tulevikus numbreid tõestada või parandada, kui vajadus peaks tekkima), kuigi nagu pildilt näha, siis olen varasemalt ka samal real deklareerinud.

CrowdEstate puhul deklareeritakse ja makstakse tulumaks juba vastavalt seadusele investori eest ära, seega sinu ülesanne peaks olema teoreetiliselt lihtsalt deklaratsioon üle vaadata ja kinnitada.

Investeeringud välismaistes portaalides

Deklareerimise loogika peaks olema sama ehk tulu ja intressitulu eraldi summeerituna. Samas, EMTA tagasiside põhjal tuleks see deklareerida “Välismaalt saadud tulu” sektsioonis punkti 8.1. all.

Mintose ja Twino tulude deklareerimine

Mintose tuludeklaratsioon

Näide, kuidas võiks välja näha Mintose portaalis teenitud intressitulu deklaratsioon.

Kuupäeva valik on siin kohustuslik, nii et sai antud hetkel valitud 31. detsember. Maksuameti seisukohta selles osas ei oska öelda, kuigi eeldan, et kuupäev on peamiselt vajalik valuutakursi fikseerimiseks, mis antud juhul EUR investeeringute korral peaks olema ebaoluline.

Eelpool mainitud info ei kehti juhul, kui sinu puhul kohalduvad mingid muud tingimused. A la, näiteks kui resideerud teatud perioodi aastast mujal, kui Eestis siis mingitel tingimustel käib tulude deklareerimine teisiti. Ühesõnaga, konsulteeri asjatundjaga.

Kui nüüd deklaratsiooni ilusti kõigi andmetega ära täidad, siis arvutatakse välja, kas ja kui palju pead lisaks tulumaksu tasuma ning see tuleb siis olenevalt olukorrast tasuda kas 1. juuliks või 1. oktoobriks (täpseid kriteeriume ei tea, aga eeldan, et oktoober valitakse juhul, kui muude tulude all on piisav summa juurde vaja maksta).

Maksuamet saadab sulle vastava teadaande, kuhu seda makset teha ja tuletab ka umbes kuu aega ette meelde, kui seda tegema peab hakkama.

Kust tuludeklaratsiooni jaoks vajalikud andmed kätte saada?

Kuna ühisrahastusplatvormides laekunud tulu automaatselt eeltäidetud deklaratsiooni ei jõua, siis tuleb igast portaalist vastavad andmed ise välja võtta, mis võib nii mõneski portaalis üsna keeruline protsess olla.

Vaatame alljärgnevalt järgi, kuidas ja kust siis see intressi- ja viivistulu number erinevates portaalides kätte saada.

Bondora

  1. Mine “Aruanded” lehele ja kliki “Loo uus raport”.
    Bondora tuludeklaratsiooni tegemine
  2. Loo omale soovitud perioodi kohta tuludeklaratsioon (vaikimisi on valitud eelmine aasta).
    Bondora tuludeklaratsiooni loomine
  3. Lae koostatud raport alla ja ava see exceli fail.
    Bondora tuludeklaratsiooni allalaadimine.
  4. Exceli failis:
    1. Märgista ära mõni kast PaidInterest tulbas.
    2. Windowsi kasutajad vajutage nüüd Ctrl + alla noolt, et saada kiiresti viimase rea peale.
    3. Bondora on tulba lõpus kokku summeerinud tulba arvud, nii et siit leiad PaidInterest ja kõrvalolevast tulbast PaidPenalties ehk intressi- ja viivistulu numbrid.

Palju õnne, said vajaliku info kätte. Lisaks soovitan igaks juhuks salvestada see tuludeklaratsiooni fail ka omale kuhugi arvutisse ning kui varasemate aastate omi pole säilitanud, siis võiks igaks juhuks ilmselt ka seda teha. Sama on ilmselt mõistlik teha ka teiste portaalide andmetega. Olgu siis kas läbi mõne screenshoti või andmete allalaadimise teel.

Omaraha

  1. Mine Statistika lehele (otselink 2016 statistikale).
    Omaraha statistika leht
  2. Vali statistika tabeli alt vajalik aasta (olen näites valinud 2013).
    Omaraha intressitulu ja viivistulu deklareerimine
  3. Intressirea sees kuvatakse ka viivist, nii et reaalse intressitulu saamiseks tuleks teha lahutustehe 783,36 € – 49.09 €. Viivistulu on see 49.09 €.

Estateguru

Estateguru puhul väljastatakse laen iga kord erinevale juriidilisele kehale, mitte eraisikule või konkreetsele laenuplatvormile, mistõttu jään vastuse võlgu, kas seal tohib ka samamoodi kõik ühele reale sisestada või mitte.

Kuigi teoreetiliselt peaksid ka sealsed laenusaajad sarnaselt CrowdEstatele eraisikutele tehtud intressimaksetelt tulumaksu juba kinni pidama ja ära tasuma. Ehk teoreetiliselt sa võiksid eeldada, et sealne tulu on juba maksujärgne. Vähemalt seadus seda nõuab, kuigi Estateguru väidab, et nende kasutajatingimused on seaduse suhtes ülimuslikud…

Uurisin igaks juhuks ka Maksuameti seisukohta ja neilt on üsna etteaimatav vastus, sest neil on lihtsam, et sina vabatahtlikult ära maksad, kui hakata pärast laenuvõtjate või laenuandjate käest seda nõudma. Mõni maksunõustaja oskab ilmselt paremini kommenteerida, kas ja kuidas reaalselt käituda võiks, aga kui summad on väiksed, siis igaühe enda otsustada, kuidas käituda.

Maksuameti vastus minu päringule:

1. Kui eeltäidetud tuludeklaratsioonil need väljamaksed real 5.1 puuduvad, tuleb Teil ise need summad deklareerida tuludeklaratsiooni real 7.1 muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud ja tasuda 20% tulumaksu.
2. Tulumaksuseaduse § 13 lg11 alusel maksustatakse tulumaksuga töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu. Kui kahepoolses lepingus on kokkulepitud, et  tulumaksu tasumise kohustus on füüsilisel isikul, siis tuleb Teil vastavalt esimesele küsimuse vastusele tulu ise deklareerida. Tulumaksu tasumise kohustuse seisukohalt on juriidiline ja füüsilimne isik solidaarsed s.t kui juriidiline isik ei ole tulumaksu kinni pidanud, tasub selle füüsiline isik.
Ehk sisuliselt öeldakse, et seadus kehtib, aga kui seda ei järgita, siis peaksid sina teise inimese kohustusi täitma. Seadus on ka selline üsna hägune ehk sisuliselt selle rikkumise eest juriidilisele isikule karistust ei ole ja kui jur. isik seda seadusepunkti ei järgi, vastutab selle täitmise eest samaaegselt ka eraisik, kellele tulu maksti.

Kui aga vaadata, kust see tulude deklareerimise info kätte saada, siis mingit väga mõistlikku viisi selleks Estategurust endiselt ei leidnud, aga exceli abiga peaks olema ikkagi lihtsam kui käsitsi kokku arvutada.

Variant 1:

  1. Mine “Tehingud” lehele ning filtreeri välja Intressi ja Kinnitatud tehingud eelmise aasta kohta (sea algus- ja lõpukuupäev).
    estateguru intressitulu filtreerimine
  2. Nüüd märgista hiirega kogu tabel alates “Makse kuupäev” lahtrist kuni viimase rea kõige viimase lahtrini (viimase rea eurodes summa) ja kopeeri see (ctrl+c).
  3. Ava excel ja kleebi (ctrl+v) info tühjale lehele.
  4. Nüüd märgista ära tulp, kus on “Summa” ja vaata paremalt alt nurgast SUM väärtust. Kui sul SUM väärtust ei näita, siis tõenäoliselt on sinu excelis komakohana defineeritud koma, mitte punkt. Sellisel juhul tee järgmist:
    1. Jäta see sama tulp valituks.
    2. Vajuta ctrl+h (avab excelis asendamise tööriista).
    3. Find what” alla sisesta ilma jutumärkideta “.” ja “Replace with” alasse sisesta ilma jutumärkideta “,” ning vajuta “Replace all“.
    4. Nüüd on kõik punktid asendatud komadega ja peaksid paremal all nägema SUM rida.
  5. Tõenäoliselt tuleb deklareerida Muu tulu all ka Rahatagasi ja Soovitusraha summad sarnaselt viivistulule ehk siis ülevalolevat protsessi sellega korrata.

Kui nüüd ka sellega ikkagi asi korda ei saanud ja kuidagi ei suuda seda lahendust tööle saada, siis kasuta allolevat teist võimalust.

Variant 2:

  1. Mine “Tehingud” lehele, sea kuupäevade vahemik eelmise aasta peale, ekspordi exceli failina ja ava see fail.
    Estateguru statistika tuludeklaratsiooni jaoks
  2. Seejärel loo excelis filter ja vali Rahavoogude Tüübi alt “Intress”.
    excelis filtreerimine
    intressitulu Estateguru tuludeklaratsioon
  3. Märgista ära tulp “Summa” ja saad paremalt alt nurgast SUM väärtuse ehk oma intressitulu summa.
  4. Tõenäoliselt tuleb deklareerida Muu tulu all ka Rahatagasi ja Soovitusraha summad sarnaselt viivistulule, nii et korda protsessi.

Mintos

  1. Mine MintoseAccount Statement” ehk konto väljavõtte lehele.
    mintose tuludeklaratsioon
  2. Seadista filtri kuupäevad soovitava vahemiku peale.
  3. Vali “Payment type” alt kõik “Interests…” ja “Late payments” kirjetega valikud.
  4. Summeeri erinevad intressilaekumised kokku ja saad deklareeritava intressisumma kätte.
  5. Soovi korral lae omale alla ka excel selle infoga ja säilita tulevikuks.

Twino

  1. Mine “Account statement” ehk konto väljavõtte lehele.
    twino intresside tuludeklaratsioon
  2. Seadista vajalik kuupäevavahemik.
  3. Vali parempoolsest lahtrist “Description types” alt “Interest income”.
  4. Lae alla exceli fail ja ava see.
  5. Märgista ära tulp “Amount” ja võta paremalt alt nurgast SUM väärtuse ehk oma intressitulu summa. Mingil põhjusel on siin tulbas ka negatiivseid väärtuseid, aga kui kontrollida kontoseisu, siis tundub, et lõppsumma on koos nende negatiivsete väärtustega õige.

Kokkuvõtteks

Ühtlasi tuletan meelde, et ka järelturu tehingutega saavutatud tulu on maksustatav. Kuna antud teema on vähe keerulisem, siis ma sel teemal siin soovitusi jagama ei hakka. Info leiad aga reeglina enam-vähem samadest kohtadest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et esiteks on tänane tulumaksuseadus investori suhtes üsna ebaõiglane, kuna nõuab tulumaksu olenemata sellest, kas tehing oli kasumlik või kahjumlik.

Teiseks on portaalid suures pildis deklareerimiseks vajalike andmete kättesaadavuse osas üsna kasutajavaenulikud ja see numbrite kättesaamise protsess on endiselt üsna tüütu.

Igaljuhul loodan, et ehk need õpetused lihtsustasid seda protsessi.

Kas oli õpetus sulle abiks?

P.S. Kui soovid ühisrahastusse investeerimise kohta rohkem teada, siis soovitan kaaluda ühisrahastuse süvakursusega liitumist.

***

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

63 kommentaari

  1. Comment by miokas:

    Aitäh, oli abiks küll, sain kinnitust oma tarkusega välja mõeldud loogikale.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Tänud tagasiside eest. Usun, et veel rohkem oleks abiks, kui portaalid selle asja lihtsamaks teeksid või veel parem, kui investeerimiskonto alla saaks need tehingud kanda.

      Oleks tunduvalt kergem ja kaoks ära kõik see ebaõiglase maksustamise aspekt ka samaaegselt.

  2. Comment by šaakal:

    Nõustun arvamusega, et süsteem on ebaõiglane, sest juhul kui portaaliga juhtub mingi “õnnetus” ja kogu seal olev raha haihtub, siis tulumaksu peab ikkagi maksma olenemata sellest kas investor kunagi seda raha näeb või mitte. Lahendus võiks olla see, et investeerimiskonto süsteem laieneks ka sellele vara liigile. Iseenesest pole välistatud, et keegi seda ikkagi nii tõlgendab ja asi saab lahenduse kohtus.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kui raha, aega ja ressursse on, siis võib tõesti proovida ka selle asja läbi vaielda. Isiklikult olen skeptiline, et investeerimiskonto süsteem siia laieneks, aga pigem ehk oleks lootust vaielda selle üle, et tulumaks peaks olema ikkagi reaalselt tulult, mitte näiliselt tulult vmt.

      Mina isiklikult seda vaidlust ette ei taha võtta, sest mu tulud pole ligilähedalegi nii suured, et see ennast ära tasuks, aga kui keegi sealt võiduga välja tuleb, siis kindlasti olen tänulik ja teen viimaste aastate tuludeklaratsioonid ka tagantjärele ümber 😉

  3. Comment by Alari:

    Ma liitsi Bondora ja Mintose kokku ja deklareerisin 7.1 all. Huvitav, kas see oli suur viga.

    Samuti ei täitnud ma esimest kolme tulpa, kuigi süsteem näitas hoiatust (aga see oli ka kõik, salvestada ja esitada sai ikka).

    • Comment by Taavi Pertman:

      Ei usu, et ta mingi üüratult suur viga oleks. Olen varasematel aastatel nii üht- kui teistpidi seda täitnud ja kunagi isegi soovitati tühjaks jätta need tulbad (muidugi siis oli vist ka isePankur ainus selline portaal).

      Numbrid tulevad kokku ikka samad, nii et maksude osas ei tohiks vahet nagu olla.

  4. Comment by Renzo:

    Tänan, väga asjalik postitus!
    Hea, kui sel teemal info liigub ja arutlusi tekib.

  5. Ping from 2 põhjust, miks ma Bondora portfellihaldurit ei kasuta:

    […] lõpptulemusena selle investeeringu eest peale või teeniksin naeruväärselt madalat tootlust (ühisrahastuse kaotusi paraku tänase seisuga tulust maha arvestada ei saa ja 40%+ kaotusmäära juures 15% tootlust tundub peale makse üsna potentsiaalselt halva […]

  6. Comment by Argo:

    Tänud põhjaliku postituse eest!
    Tekkis väga hea ülevaade.

  7. Comment by p.9:

    Kommentaariks sellele kirjavahetusele Maksuametiga.
    Tol korral polnud absoluutselt vajalik kasutada terminit “ühisrahastus”, kuna mitte üheski seaduses ega õigusaktis sellist asja polnud. Iga suvaline ühisrahastusportaali omanud firma oli juriidiliselt täpselt samal pulgal näiteks rehvivahetustöökojaga. Seega väita, et sellise firma pangakontol olevat raha saaks kuidagi lugeda kliendi varaks, on pehmelt öeldes kohatu. Kui anda raha mingi suvalise isiku kätte kes sulle aastaid väidab, et teenib sulle meeletult tulu, visandab kusagil suvalisel internetileheküljel ulmelisi graafikuid, siis kas see saab olla aluseks sellele, et sa tasud tulumaksu? Aga just sellise kaasusega oligi ju tegemist. See, et on tekkinud kuvand, justkui ühisrahastus oleks midagi suurt ja ametlikku, lausa Sotsiaalpanganduslikku, oli vähemalt tol hetkel vaid kujutlus, millel puudus igasugune õiguslik alus. Eks seda võimendas ka isePankuri PR-töö. Samasuguseid laenuportaale oli ka teisi, kui meenutada rahakott.ee või e-laenuabi.ee näiteks. Seega ma julgen jätkuvalt väita, et tulumaksu deklareerimata jätmist vähemalt tol ajal ei saa õiguslikust aspektist vaadates mitte kuidagi klassifitseerida maksudest kõrvalehiilimisena. Jah, üldkokkuvõttes tuli tulumaks tasuda, kuid keegi ei saanud nõuda selle tasumist Sinu poolt viidatud ajahetkel (ehk siis intresside väidetaval laekumisel kellegi kolmanda isiku kontole).
    Kuidas on asjalood praegu ja kas KAVS valguses on olukord muutunud, ei hakka spekuleerima, kuna praegu ei tegele enam selles vallas aktiivselt. Möönan, et mingisugune õiguslik alus seoses KAVS-iga küll tekkis, kuid kas see on piisav lahendamaks tulumaksu alaseid küsimusi, vajaks eraldi õiguslikku ekspertiisi.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Ma kahtlen, et antud hetkel on väga vahet, kuhu see raha sul laekus. Vahet pole, kas laenaja maksab sulle intressi kuhugi Payza, Moneybookersi, PayPali, bitcoini või mingi ühisrahastusportaali kontole ja vahet pole, kas ja kuidas need reguleeritud on.

      Nii palju kui aru olen saanud, siis täna on tulu tekkimise hetk seaduse mõistes on see, kui laenaja on selle raha ära maksnud.

      Kui laenaja need intressid sulle postkasti paneb või sõbra kätte annab, siis sa tulumaksu ei pea maksma, enne kui raha kasutusse võtad? Olen üsna kahtleval seisukohal selles osas.

      Sedasi võiks täiega vinge laenuäri püsti panna, kus intresse makstakse su sõbrale ja sõbra käest saavad uued laenajad raha kätte ning sina ei maksa sentigi makse ja sõber ka ei maksa, sest sinu raha ju. Tema pole tulu saanud 🙂

      Kõlab üsna selline lambikas loogika ausaltöeldes.

      Ja need kaks teist (neid oli vist isegi vahepeal veel), olid küll mingid täiesti suvalised nii palju kui ma aru sain. Kahtlen, et sealt üldse mingit tulu tuli, mida deklareerida saaks?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Lisaks muule oled sa tegelikult selle laekunud intressi ka juba uuesti kasutusse võtnud, kui see uuele ringile on läinud väljalaenamisega, nii et argument stiilis “ma pole seda raha kasutada saanud” ei ole väga pädev ka sellest aspektist.

  8. Comment by p.9:

    Sinu loogika selle sõbra kaudu laenamise osas tõepoolest pädeb, juhul kui see “sõber” rahadega minema tõmbab ja seda raha sulle iialgi ei anna. Siis polegi millegi pealt tulu maksta. Kui julged, siis pane selline laenuäri püsti, kus intressid visatakse anonüümselt ümbrikus postkasti nii et mingit märki ei jää. Sel juhul ilmselt kah makse ei peaks maksma.
    Tegelikkuses saabki konstrueerida seda äri erinevatel viisidel ja sugugi võimatu pole teha nõnda et tulumaksukohustus tekibki ilma igasuguste vaidlusteta alles peale intresside väljamaksmist laenuandjale.
    Aga see polnud eelneva jutu mõte. Küsimus on selles, et kust sa võtad oma väite “täna on tulu tekkimise hetk seaduse mõistes on see, kui laenaja on selle raha ära maksnud”. Kas see on mingi suvalise ametniku lahmiv väide või sa lugesid seda õigusaktist. On suur vahe kas on kirjas nii nagu väidad sina või hoopis on tulu tekkimise hetk see, mil maksumaksjale raha laekus. Tegelikult vähemalt tol hetkel ei olnudki tulu tekkimise hetk seadusandluses täpselt fikseeritud, sealt siis ka vaidlused.
    Kui suudad, näita mulle kasvõi ühte keissi, kus maksuamet oleks algatanud mingisugusegi menetluse või kasvõi kuidagigi tõstatanud ise selle küsimuse. Selliseid keisse ei ole, sest maksuamet teab väga hästi, et tal poleks õiguslikus mõttes millelegi toetuda.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Selliseid keisse pole, sest ühisrahastus on üliväike ja marginaalne asi, millest enamik maksuameti ametnikke pole siiani isegi kuulnudki mitte. See, et kedagi pole kohtusse antud, ei tähenda, et asi oleks legaalne (ja ega ma tegelikult ei teagi, kas on selliseid keisse või mitte, ei ole istunud ja toimikuid põhjalikult otsinud ega uurinud).

      Minu väide tuleneb järeldusest, mille on EMTA välja öelnud ja mida on ka maksukonsultant järeldanud seaduste põhjal. Sama järeldust olen erinevatel aegadel ka paari juristi käest kuulnud.

      Sinu järeldust, et “kuniks sõber võib rahaga jalga lasta, makse maksma ei pea” ei ole küll keegi seadustega vähegi kursis inimene siiani minu kuuldes teinud.

      Sa praegu ütlesid, et kui sõber jalga laseb, siis ei pea maksma, aga kui sõber jalga ei lase, siis ju pead ikkagi maksma, olenemata, kas sa selle raha enda kätte oled juba täna saanud või mitte? Või piisab sellest, et sõber “võib” jalga lasta, et maksustamisest loobuda?

      Siit võiks tegelikult siis ka edasi minna, et pank võib ka pankrotti minna (eelmise krahhi ajal nägime), nii et kui sa raha pole ära kulutanud või kontolt välja võtnud, siis tegelikult ei tohiks tulumaksu veel nõuda? 🙂

      • Comment by p.9:

        Vaata, selles see vahe ongi, et pank on krediidiasutus ja seal olevad sinu rahalised vahendid on tõepoolest sinu vara.
        Tulles selle “sõbra” näite juurde, siis ega keegi ei olegi väitnud, et tulumaksu üldse tasuma ei pea. Küsimus on selles, et mis hetkel lugeda intressid kättesaaduks. Väga selge maksustamisalane põhimõte on nn. maksevõimelisuse põhimõte — tulumaksu võtmine on õigustatud sellises olukorras, kus isik
        on saanud tulu, millega kaasneb isiku võime maksta saadud tulult makse, ilma et tema varanduslik
        seis väheneks. Antud juhul see ei ole täidetud, kuna tulu on ju saanud hoopis kolmas isik. See, et Bondooral oli portaalis nupp, kuhu vajutades pidanuks raha kanduma sinu pangakontole, ei ole siinjuures oluline, kuna näiteks teisel portaalil ei pruukinud seda olla (KAVS jõustumisel seda ilmselt kontrollitakse ja tegevusloa väljastamisel ka arvestatakse.
        Kordan veel korra, et jutt käib tulude deklareerimise ajast enne KAVS-i. Siis tõepoolest Bondoora OÜ = suvaline rehvitöökoda OÜ. Ehk siis veelkorra: kui oleksid andnud näiteks 100 000 euri mingile suvalisele firmale näiteks viieks aastaks ja igal aastal see firma oleks sulle väitnud, et ta teenis teist samapalju lisaks, siis kas sa ikka oleksid lihtsalt sellise jutu peale sellelt olematult tulult maksu maksnud? Kas sul oleks see raha reaalselt ka võtta olnud? Tegelikkuses oli siin veel palju erinevaid küsimusi, mida pole mõtet enam tagantjärele lahata. Kasvõi see, et kes oli tulu maksja või kuidas vältida topeltmaksustamise võimalust. Ehk et kuidas sa tõestad, et oled juba saadud tulult näiteks tulumaksu maksnud, kui kannad selle raha oma kontole üle näiteks alles 7 aastat hiljem? Ma mäletan, kuidas tarkpead iP foorumis õpetasid, et tulu maksja rea võivat hoopistükkis tühjaks jätta, kuna keegi maksuametnik olla nii soovitanud! Tänaseks on Bondora muidugi kõik need toonased arutelud oma foorumis kustutanud.
        Igatahes, ootab ära, kas ja millised ühisrahastusportaalid tegevusloa saavad ja siis uurib asja edasi.
        Muuseas mina olen alati väitnud, et makstagu pealegi tulumaks kohe esimesel võimalusel, kuid mitte mingil juhul mitte nõnda, nagu need libaametnikud soovitasid, lahtreid tühjaks jättes. Samas ma väitsin, et ma ei näe ka mingit probleemi, kui keegi otsustab maksu maksta alles siis, kui väljavõetu ületab sissepandu. Viimase meetodi väga tugevaks eeliseks on selle väga lihtne kontrollitavus: Kontoväljavõttelt konkreetsele “ühisrahastusportaalile” kantud summad miinus laekunud summad.

  9. Comment by Aleksis:

    Taavi, vaata igaks juhuks üle, kas viivisetulu Omarahas on ikkagi intressireaga kokku liidetud, ma ise arvutasin ja ei olnud.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Antud juhul lähtusin loogikast, et nendek kodulehel olev “sh” tähendab sealhulgas ehk selle sees.

      Kuidas arvutasid? Ei tea neil ühtegi mõistlikku viisi, kuidas seda teha.

      • Comment by Aleksis:

        Tead, vist ikka on ka. Ma ei lähenenud sellele nii, nagu Sina kuigi see tundub loogilisem tõesti. Ainus mõistlik viis on oma kõik investeeringud eraldi üle vaadata ja intressid ja viivised kokku arvutada. Äkki kellelgi lugejatest on ainult mõned investeeringud ja saab kiirelt üle kontrollida :D?

        • Comment by Taavi Pertman:

          Kontrollida saad ilmselt ainult nii, et liidad kontoväljavõttest kõik intressi- ja/või viivislaekumised kokku.

          Mul paraku on ainult märtsis üle 20 lehe neid, nii et ilma allalaetava raportita on see ebamõistlikult tüütu ja ajamahukas ettevõtmine.

  10. Comment by Karl:

    Kas Bondora osas on ikka õige see? Kuidgi suur tundus see number ja lappasin selle tabeli lõpuni, leidsin alt ühe suurema numbri – bondora poolt juba summeeritud tulp. Kas nad on äkki hiljuti raportit natuke tuuninud ja lisanud sinna alla selle totali.
    Ei tahaks uskuda, et sa sellise asja kahesilmavahele jätsid, pigem siis Bondora tegi asja paremaks 😉

    • Comment by Taavi Pertman:

      Sul on õigus. Vaatasin järgi, et postituse kirjutamise hetkel seda summa rida ei olnud, aga nüüd uuesti genereeritud raportis on seal lõpus summad kokku löödud.

      Ju siis uuendati siin koos muude raportitega hiljuti. Monthly overview raportit uuendati ka siin mingi hetk, nii et numbrid näitasid seal viimati aiateibaid.

      Tuludeklaratsiooni raportis vähemalt tundusid intress ja viivise numbrid olevat samad, mis varasemalt tehtud raportis.

      Kui see summa sinna kasutajamugavuse mõttes pandi, siis oleks võinud ju iseenesest üles panna, mitte kuhugi 300. rea peale, kust otsidagi ei oska 🙂

    • Comment by Taavi Pertman:

      Uuendasin ka postituses ära. Tänud teavitamast!

  11. Comment by @nni:

    Üritan aru saada, et mis hetkest pean oma tulu maksustama hakkama? Kas sellest hetkest, kui twino kontolt oma tulu enda kontole kannan? Ka siin määrab summa suurus ka rolli, või igasugune tulu on vaja maksustada?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Nii palju kui mina sel teemal asjatundjatega konsulteerinud olen, siis tulu tuleb deklareerida iga-aastaselt ja olenemata sellest, kas võtsid oma pangakontole või mitte (ei kehti nö investeerimiskonto süsteem, kus reinvesteerimise korral saab tulu maksustamist edasi lükata).

      Alampiire summadel minu teada ka pole, kuigi ei ole kindlasti selles osas pädev maksunõustaja. Küll on aga on minu mäletamist mööda piir selles osas, et kui juurde makstav tulumaksu summa on väga väike, siis maksuamet seda sisse ei nõua.

  12. Comment by Peeter:

    Mis põhjusel Sa Mintoses ei arvesta “Interest income on rebuy” või on see mingi uus rida, mida varem ei olnud?

  13. Comment by Kevin:

    Tere, olen väga tänulik selle lihtsa kuid samas põhjaliku postituse eest. Teen just oma esimesi samme ühisrahastuse maailmas ning antud postitust lisab kindlust, et suudan järgmine aasta tulude deklareerimisega kenasti toime tulla! Kui peaks olulisi muudatusi tulema, siis võiks ehk järgmine aasta taaskord sarnase ülevaate teha!

  14. Comment by joel:

    Küsiks ühe asja üle et omarahas viivise ja intressi all näitab boonust et kas see läheb ka muu tulu alla?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kui sul just mingisuguseid üüratuid summasid pole, mida ära tahad paigutada, siis ma ei ole siiani veel kohanud olukorda, kus oleks vaja boonust maksta.

      Soovitan investeerimistingimused üle vaadata ja see maha võtta, kui sa just nö heategevusena Omaraha toetuseks seda ei maksa.

      Seda ma kahjuks ei oska kommenteerida, kas see on intressi real ka kirjas või on ta seal eraldi real lisaks. Pead Omaraha käest uurima.

      Nii palju kui ma aru olen saanud, siis see boonus läheb intressist maha ja peaks olema sarnaselt intressile maksustatav.

      Ehk sisuliselt laenaja maksab sulle intressi, sina teenid maksustatavat tulu ja peale seda maksad mingi osa Omarahale selle “teenuse” eest.

  15. Comment by indrek:

    Mis siis saab kui ei deklareeri?
    Maksuamet tuleb trahvi tegema? Kui jah, kui suur see trahv on?
    Mu tulud on praegu üsna väiksed, ei näe väga mõtet.

  16. Comment by Tarvo:

    Tere

    Maksude tasumise aeg jälle käes ja tekkis küsimus maksustamise kohta ühisrahastuses. Mõistan, et tuludeklaratsiooni tuleb lisada teenitud intressid ja vastavalt sellele siis ka tulumaksu maksta. Aga kui ma näiteks müüsin oma portfelli osaliselt või täielikult maha ja kandsin selle rahasumma välja – kas portfelli müügist saadud tulu tuleb ka veel omakorda deklareerida ja veelkord tulumaksu maksta, kuigi olen juba saadud intressidelt kui tulult seda juba maksnud?

    Kuidas teie sellest aru saate ja seda kommenteerite?

  17. Comment by Marko:

    Tere, Taavi miks Sa OR teed sellise tehte intressi leidmiseks 783,36 € – 49.09 €.
    Minu arust viivis on ka tulu nagu Sinagi väidad ja kuulub maksustamisele, seega kui Sinu tulu oli 783,36 intressi ja viivis (ka tulu) siis tuleks ju need liita 783,36+49,09= 832.45 ja kogu saadud intressitulu mis läheb maksustamisele. Paranda palun mind , kui olen millestki valesti aru saanud.

  18. Comment by Martin:

    “CrowdEstate puhul deklareeritakse ja makstakse tulumaks juba vastavalt seadusele investori eest ära, seega sinu ülesanne peaks olema teoreetiliselt lihtsalt deklaratsioon üle vaadata ja kinnitada.”
    Analoogne väide on Estateguru kohta. Kuidas te seda tehniliselt ette kujutate?
    Hüpoteetiline olukord:
    1. laen: 12k, 10%, 1000EUR, välja antud 01.03.2015.
    2. 01.03.2016 makstakse 1100EUR kliendikontole tagasi.
    3a. Klient kannab 1100EUR järgmisel päeval välja.
    3b. klient paneb 1100EUR järgmisel päeval järgmisse 24k projekti.

    Kust ja millal võtab keskkonna valdaja vahendid kliendi eest tulumaksu maksmiseks?!

    • Comment by Taavi Pertman:

      Punktis 2 peaks sinuni seaduse järgi laekuma antud näites €800 ja €200 peaks minema otse maksuametile kas siis laenusaaja või portaali poolt. Sedasi see minu teada ka CrowdEstate süsteemis toimib.

      Kuna sinuni laekus €1000, siis eeldades, et laenusaaja/portaal on seadust järginud, siis võiks justkui arvata, et intressi maksti €1250, millest tulumaks peeti kinni.

      Estateguru esindaja väidab, et nende kasutajatingimused on ülimuslikud ja seal oled nõustunud, et maksad ise tulumaksu. Mina ei ole jurist ega ekspert maksuseaduste osas, nii et eks igaüks peab ise omad järeldused tegema või mõne spetsialistiga konsulteerima, kas kasutajatingimustega saab seadust üle kirjutada või mitte.

  19. Comment by Krista:

    Kas see tulu tuleb deklareerida ükskõik, mis summast on jutt? Kui võtame näiteks, et Bondoras on inimene saanud intresse 3 eurot näiteks või 1,5 eurot aastas, siis peab ikkagi tegema?

  20. Comment by Kristo:

    Crowdestate’i intressitulu on automaatselt sisestatud punkti 5.1 Palk ja muud tasud maksumääraga 20%. Kas teistest portaalidest saadud intressid võib/peaks sama punkti alla panema?

  21. Comment by Alari:

    Nii Bondora kui Mintose raportid on pisut muutunud jälle.

    *Mintos*
    1) Millised väljad nüüd intressi ja viivise jaoks kokku liita tuleks?
    – interest received
    – late fees received
    – interest income on rebuy
    – delayed interest
    – delayed interest income rebuy
    2) Eelmine aasta ma liitsin Bondora ja Mintose kokku ja deklareerisin 7.1 all, aga kui Mintose peaks tegelikult hoopis 8.1 all deklareerima, siis kuidas seal seda viivist eraldi näidata? Seal on ju ainult üks “Tulu” lahter.

    *Bondora*
    Lisaks vanadele tuttavatele PaidInterest ja PaidPenalties tulpadele on raportis nüüd ka sellised tulbad nagu DebtServicingCostInterest ja DebtServicingCostPenalty – kas need peab ka otsa liitma?

  22. Comment by Taavi:

    DebtServicingCostPrincipal – Service cost related to the recovery of the debt based on the principal of the investments

    DebtServicingCostInterest – Service cost related to the recovery of the debt based on the interest and penalties of the investments

    Ootaks küll ära kellegi targema vastuse, aga ma enda arusaamade põhjal küll ei ütleks, et siin midagi liitma peaks.

    • Comment by Taavi Pertman:

      See on nüüd ilmselt selline koht, kus mõni pädevam maksunõustaja ja Bondora töötaja peaksid oma pead kokku panema ja mingi vastuse välja nuputama.

      Kuna mina ei ole hetkel kumbagi, siis ilmselgelt ei tohiks järgnevat võtta ei finants-, maksu-, juriidilise- ega psühholoogilise nõuandena. Enne reaalsete otsuste tegemist konsulteeri vastava valdkonna asjatundjaga.

      Kuna aga keegi seda nüüd rakendama ei hakka, siis jagan oma arusaamist asjast nii palju, kui seda on.

      Kui me räägime Eestist, siis siin peaks seaduse järgi kehtima põhimõte, et hapuks läinud laenude korral arvestatakse kõik maksed kõigepealt põhiosamaksetena ja seejärel hakatakse alles katma intresse ja viiviseid.

      Ehk kui €1000 laen defauldib ja laenaja maksab €100 tagasi, siis kogu €100 arvestatakse põhiosamakseks ja laenaja on võlgu €900 + intressid. Bondora on varasemalt samast loogikast ka lähtunud.

      Sellest johtuvalt järeldaksin järgmist:

      1. DebtServicingCostPrincipal

      Selle reaga pole midagi peale hakata, kuna tegemist on mahakirjutatud põhiosaga ja seda kahjuks tuludest maha arvestada ei lasta.

      2. DebtServicingCostInterest ja DebtServicingCostPenalty

      a) Kui tegemist on intressiga lihtsalt 7+ päeva viivisesse läinud laenude pealt, siis laenaja maksis sulle intressi, mille eest sina justkui ostsid inkassoteenust. Ehk sarnaselt Omaraha “boonusega”, peaks ka see osa olema loogiliselt võttes tulumaksuga maksustatav.

      Reaalne inkassotasu on seega see 35% pluss selle pealt makstav tulumaks.

      b) Defaultinud ehk 60+ päeva viivises laenude tagasimaksetega on aga asi keerulisem. Kui Bondora ja inkassod seadust järgivad, siis on enamus sellest mahakirjutatud “intressist” tegelikult hoopis põhiosamaksed.

      Sisuliselt ei ole sellisel juhul laenaja intressi maksnud, olenemata, et Bondora seda intressimaksena kuvab. Reaalse nõude puhul on kogu laekunud summa vähendanud põhiosanõuet. Sellises olukorras sul justkui tulumaksukohustust pole, kuna laenaja maksis ja maha kirjutati põhiosa.

      Kust sa teada saad, millise olukorra puhul milline mahaarvestus tehtud on ja millises summas, seda võid ilmselt Bondora käest uurida ja loota, et saad mingi vastuse. Isiklikult ühtegi uuemat laenulepingut ei oma ja seega kontrollida ei saa, mis loogikat nad seal rakendavad.

      Kui aga Bondora ja/või inkasso seadust ei järgi ja on kogunud sellegipoolest intresse, siis ma ei oska öelda, kas sa peaksid selle pealt nüüd tulumaksu maksma või on sul õigus teha siiski endapoolne seadust järgides korrektne arvestus ja maksta ainult selle summa pealt, mis tõesti ületas põhiosanõude suurust.

      Kõige lihtsam lahendus oleks muidugi üldse Bondoras mitte oma rahaga hasartmänge mängida.

      • Comment by Alari:

        Ma arvan, et ma jätan need DebtServicingCostInterest ja DebtServicingCostPenalty mängust üldse välja, sest nende kogusumma on alla 1 euro ja mis siis ikka juhtuda saab väga, kui neid ei kajasta. EMTA ja Bondora võiksid muidugi olla siinkohal aktiivsed ja ise avalikkusele selgitada, kuidas midagi täpselt teha, aga jah.

        PS. Need laenulepingud on vanad (2014. aastast) ja DebtServicingCostPrincipal = 0.

  23. Comment by Kristjan:

    Hei Taavi, kust sa leiad ülse selle nupu “Aruanded”. Kuna liides ehk pisut muutunud siis ei leia üles.

  24. Comment by Eido:

    Lihtsam on teha ikkagi ettevõtte alt. Rahad sisse ja rahad välja, kogu lugu, midagi ei pea eraldi nuputama, kas või mis ning kahjumi saab ka kenasti tasaarveldada ja väljakantud raha eest võib osta veel ettevõttele auto tarvikuid jne vajalikke asju. Jõudu meile kõigile.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga