Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Kuidas investeerida riskivabalt?
     

Kuidas investeerida riskivabalt?

Seekordne lugejaküsimus on järgmine:

Kuidas investeerida nii, et ei oleks riski rahast ilma jääda? Tähtajalise hoiuse intress on hetkel väga madal, aga hoius on vähemalt garanteeritud.

Alustuseks mainin ära, et sellist asja, nagu riskivaba investeering, ei ole olemas. Jah, hoius on tagatud ja kõik on tore, aga:
1) hoius ei ole investeering;
2) hoiuseintressid on tavaliselt madalamad kui inflatsioon ja kui inflatsioon kasvab, siis kaotab su raha veelgi rohkem väärtust ning on lisaks ka üldiselt kuni tähtajani lukus, kui sa ei taha just trahvi maksta ja/või kõigist seni teenitud intressidest loobuda;
3) kui paned oma raha täna 0.8% 3-aastasele hoiusele ja aasta pärast pakutakse teist hoiust 2% intressiga, siis sisuliselt kaotad 2 aastat selle 1.2% vahe ära, sest andsid oma raha liiga odavalt välja;
4) kui pank peaks pankrotti minema, siis hoius on küll teatud mahus tagatud, aga selles osas minu teada garantiid pole, et millal sa selle raha kätte saad (ehk oskab keegi mind parandada, kui eksin?).

Investeering on juba oma sisult tehing, mis sisaldab riski ja seetõttu teenid ka oma raha pealt tulu. Samas, isegi säästmine ja tarbimine sisaldavad endas riske, kuid neile ei pöörata üldiselt tähelepanu, sest nende puhul ei eeldata rahale mingisugust tootlust.

Riski ja tulu suhe

ilma riskita investeerida ei saa

Selleks, et edukalt investeerida, tuleks riskidega arvestada.

Üldiselt kehtib selline loogika, et investeeringu eest antakse investorile riskipreemiat. St, mida riskantsem investeering, seda kõrgem peaks olema võimalik potentsiaalne tootlus.

See tähendab, et sisuliselt on võimalik investeerida tulusalt, ükskõik kui kõrge riski korral (eeldusel, et see on väiksem, kui 100% ja tegemist ei ole vaid ühekordse võimalusega), sest sellisel juhul peab olema tootlus lihtsalt niivõrd palju kõrgem. Teatud juhtudel on aga risk kõrgem, kui lubatud tootlus õigustaks ja sellisel juhul tasub jätta investeering tegemata.

Seega ei tasu investeerimisel mõelda ainult sellest, kuidas riski iga hinna eest vältida, vaid pigem seda, kuidas optimaalseid riske võtta ja selle pealt ka vastavat tootlust teenida.

See muidugi eeldab teatavat teadmistepagasit vastava instrumendi kohta, nii et mida kõrgemat riski võtad, seda rohkem peaksid ka asjast teadma.

Riskide vältimine

Inimestele on loomulik riski vältimine ehk valdav osa meist soovivad võimalikult palju riske vältida (risk aversion). Osade uurimuste tulemusel on isegi väidetud, et riskide vältimine on 2x tugevam motivaator, kui kõrgema tootluse saamine, nii et inimesed eelistavad pigem vältida €50 kaotust, kui teenida €100 lisaks.

See tähendab reaalses maailmas seda, et kuigi statistiliselt on näiteks mõne investeeringu riskipreemia teisest investeeringust 2% kõrgem (nt peaksid saama 4% tootluse asemel 6%, et investeering oleks samaväärne väiksema riskiga investeeringuga), siis reaalsuses saab sageli hoopis 4% või lausa 8% rohkem.

Seda peamiselt just seetõttu, et suur osa investoritest soovivad iga hinna eest riske vältida ja seetõttu on sellistele investeerimisvõimalustele konkurents niivõrd palju madalam ning see, kes raha vajab, peab maksma kõrgemat hinda, kui oleks statistiliselt õigustatud, sest vastasel juhul ta lihtsalt ei saaks raha kokku.

See kehtib eriti ebaefektiivsete turgude puhul, nagu näiteks kohati praeguse hetkeni veel Eestis tegutsevad ühisrahastuse platvormid.

Rahulik uni

Kuigi sageli on kõrgem risk (teatud piirides) arukas ja kasumlik, siis rahulik uni on muidugi tähtsam ning liigseid riske ei maksa ka võtta. Mida vähem sul kogemust on, seda vähem peaksid riskima.

Samas, kogemuse kasvades peaksid julgema teha ka kõrgema riskiga mõistlikke tehinguid.

Antud juhul, kui riskikartus on nii suur, et hoiuse kõrval üldse mujale investeerida ei julge, siis on tegemist juba pigem irratsionaalse hirmuga ja ilmselt peaksid veidi rohkem investeerimise olemust uurima ning õppima sellest veidi teistmoodi mõtlema.

Soovitan alustada näiteks minu e-raamatust, mille esimene osa just investeerimisest mõtlemisele ongi pühendatud. Seejärel võid hakata väiksemate summadega katsetama ja vähehaaval summasid suurendada, kuniks enesekindlus kasvab.

Sest nagu juba eespool ütlesin, riskivabasid investeeringuid ei ole olemas!

Peaaegu riskivabad investeeringuid

Sellegipoolest, on olemas teatud võimalused, mida mõnes olukorras võiks pidada sisuliselt riskivabaks investeeringuks.

1. Laenude tagasimaksed

Kui oled võtnud mõne ebaaruka laenu, siis üldjuhul on selle tagasimaksete kiirendamine sisuliselt garanteeritud investeering.

Näiteks, kui kasutasid 20% intressiga krediitkaarti või võtsid 25% intressiga laenu, siis selle tagasi maksmine on sisuliselt 20% või 25% garanteeritud tootlusega investeering.

Muidugi ei maksa unustada, et tegemist on hea investeeringuga ainult sellepärast, et sa oled varasemalt lollusi teinud ja selle laenu üldse võtnud. Pigem on tegemist garanteeritud kaotuse vähendamisega, mitte hea investeeringuga.

2. Laenude refinantseerimine

Kui sul õnnestub võtta laenu, et ära maksta üks või mitu teist laenu, mille intress on kõrgem, kui uue laenu krediidikulukusemäär (KKM), siis on samuti tegemist üsna garanteeritud tootlusega investeeringuga (veendu, et teiste laenude tasumisega ei kaasneks mingisuguseid suuremaid trahve jmt, mis teeksid selle kahjumlikuks).

Jällegi on aga tegemist olukorraga, kus oled kunagi varem lollusi teinud ja pigem takistad oma varade vähenemise kiirust, kui et oma finantsilist olukorda parandad.

3. Regulaarsed ostud soodushinnaga

Üks peaaegu garanteeritud tootlusega investeering on osta soodushinnaga müügis olevaid asju hulgi, eeldusel, et tegemist on millegagi, mida sa niikuinii tarbid, mis säilib piisavalt kaua ning mida sa ei tarbi tavapärasest rohkem seetõttu, et sul on seda tavapärasest rohkem (a la, kui sööd regulaarselt ššokolaadi ja poes on soodushinnaga müügil, siis tõenäoliselt see, et sa ostad tavapärase ühe tahvli asemel 4, lõppeb ilmselt sellega, et sa sööd sama aja jooksul lihtsalt rohkem ja raiskad seetõttu ka rohkem raha).

Siia võiks üldiselt kuuluda näiteks mingid sellised asjad nagu WC-paber, hambapasta, sokid jmt. Niikuinii kasutad neid ja suure tõenäosusega ostad tulevikus ka täpselt sama asja, nii et kui kapis ruumi on ja täna saab 20% allahindlusega osta, siis lase käia ja osta hulgi.

Võit on praktiliselt garanteeritud (ilmselt selliste asjade hinnad tulevikus väga allapoole ei tule, kui just ei tule paremat kampaaniat).

Samas, nagu arvata võid, ei ole ka selliseid asju mõtet 10 aasta jagu ette osta ja tõenäoliselt keegi sult neid tulevikus kõrgema hinnaga ära ei osta, nii et pensionisammast nende abil kindlasti ei ehita.

4. Kliendikaardid

Kui käid näiteks mingis poes riideid või jalanõusid ostmas või tellid midagi internetist, siis paljudel poodidel on olemas ka oma kliendikaardid või mingid püsikliendiprogrammid.

Mõnikord tuleb selle kliendikaardi tegemise eest paar eurot tasuda, kuid näiteks €100 ostu korral on üsna garanteeritud investeering osta €5 eest ka kliendikaart, mis annab sulle 10% soodustust. 5% tootlus garanteeritud.

Jällegi, kui see kliendikaart sind nüüd rohkem ostma paneb, siis on tegemist lolli tehinguga. Samuti on jällegi tegemist nö kulude vähendamise skeemiga, nii et pensionisammast ka selle peale kindlasti ehitada ei saa.

Ühtlasi on ilmselt kasulik teada, et paljud firmad kasutavad kliendikaarte selleks, et analüüsida oma klientide ostukäitumist ehk teisisõnu, jälgida, mida sa ostad ning selle põhjal otsida võimalusi, kuidas sinule suunatud müüki suurendada.

Kui see privaatsuse aspekt ei häiri, siis on tavaliselt üsna tulus ka hankida erinevate toidupoekettide kliendikaardid (Rimi, partnerkaart jne). Garanteeritud investeering, et saad selle x% oma ostudelt tagasi.

5. Vahendamine ehk arbitraaž

Üks variant, millest võiks tubli ettevõtlikkuse korral ka reaalselt midagi pensionisamba sarnast omale luua, on ehk vahendamine.

Sisuliselt tuleks sinul leida toode/teenus hinnaga X ja ostja, kes on nõus selle sama asja eest maksma X+Y%. Riski vähendab see, kui sa ostad asja alles sellel hetkel, kui ostja selle sinult tellib.

Risk on muidugi endiselt olemas, sest peale sinu tehtud müüki võib hind vahepeal muutuda ja ostja võib esitada mingi kaebuse või kauba tagastada või sind petta jne. Samas on see mainitud lähenemistest ainus, mille puhul on võimalik ka reaalselt oma rahalt nö tootlust teenida ehk vara kasvatada, mitte lihtsalt kahanemist vähendada.

Kokkuvõtteks

Ilmselt, kui sügavamalt järele mõelda, siis leiaks veel selliseid peaaegu riskivabasid võimalusi “investeerimiseks”, aga loodan, et jõudis juba nende näidetegi põhjal kohale, et need pole just suurem asi investeeringud ja enamikel juhtudel on eelduseks see, et sa oled varasemalt midagi lolli teinud või plaanid raha kulutada ning need lihtsalt vähendavad sinu poolt tekitatavat kahju.

Selleks aga, et oma raha reaalselt kasvatada, tuleb investeerida ja investeerimisega kaasneb alati risk. Mõnel juhul on see risk väiksem, mõnel juhul suurem. Mõnel juhul on see mõistlik, mõnel juhul aga saadava tootluse kohta liiga kõrge.

Sinu töö on leida see sobiv investeering ja otsustada, millist riski oled valmis võtma, et oma soovitud vara kasvu saavutada.

Kui soovid kasvatada 0.5% aastas enne inflatsiooni, siis sobib hoiustamine väga hästi. Kui aga soovid kasvatada 5%, 10% või lausa 15%, siis tuleb ka vastavalt riske võtta.

Millist aastatootlust sina oma investeeringutelt eeldad?

Pilt Images Money poolt

***

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga