Home » RahaRaadio » RR039 – Kus hoida meelerahufondi raha?
     

RR039 – Kus hoida meelerahufondi raha?

Algaja Ruudus kirjutas meile sel korral järgmise küsimuse, millele vastust püüdsin leida.

Mida sina soovitaks, kus hoida oma niinimetatud emergency fundi? Et raha oleks vajadusel kättesaadav ning ei kaotaks oma ostujõudu.

Minu poolt kuulajatele küsimus, kus teie oma meelerahufondi raha hoiate?

Aita meil jõuda rohkemate kuulajateni ja jäta iTunesis oma aus tagasiside.

Lingid ja ressursid:

Muusika: Greg Kuehn

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

22 kommentaari

  1. Comment by Rain:

    Tere,

    Mina hoian oma 6 kuu raha SOS-kontol, et vajadusel see õigesse kohta suunata. Kuna mind jäi ka kriipima vedelev raha, siis panin sellest 25% 1-3 pikkustesse laenudesse.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Ehk siis esimese 4,5 kuu raha on kergesti kättesaadav ja ülejäänud 25% peaks suuremas osas olema tagasi tiksunud selleks ajaks, kui seda vaja läheb.

      Mis asi see SOS-konto on? Mingi eraldi konkreetselt sedasi nimetatud pangakonto või lihtsalt eraldi konto, millega sa kaarti pole sidunud?

  2. Comment by Joonatan:

    “Ülemuse pikalt saatmise fond” istub mul citadele maxikontol. Ilma mingi tasuta saab 7 päevaga raha välja kanda. Lisaks on avamine, hoidmine ja sulgemine tasuta ja ka krediitkaardi (deebetvõimalusega) saab tasuta ja hooldustasuta. Ja hoolimata 7 päevasest ülekande piirangust, saab kaardiga poes maksta koheselt ilma mingi “trahvita”.

    Väike tootluse protsent on asjal küljes ja tihti istub seal keskmiste panga hoiuste tasemel.

    Seega igati tänuväärt variant citadele’lt.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Keskmiste pangahoiuste taseme all mõtled neid meie omi kuskil 0.0X% peal? 🙂

      See on ka muidugi parem, kui arvelduskontol või madratsi vahel hoides ja tõesti, selle raha eesmärk ei olegi erilist tootlust teenida.

      • Comment by Joonatan:

        Just nii.

        Muidugi siin mõni aasta tagasi oli ka maxikontol intress 1% aastas. (Siis olid ka tavalised hoiused 1% kandis)

        Et ta oma tootluse osas istub samal tasemel keskmiste hoiustega. 😉 Aga likviidsus on oluliselt suurem.

  3. Comment by Merle:

    Mul ka sellist fondi otseselt pole. Tõenäosust, et mehega mõlemad korraga töö kaotame, hindan küllalt väikeseks, aga ka töötuskindlustus tuleks mõlemal arvestatav summa. Lisaks on meil mõlemal krediitkaardid ja vaikselt tiksub investeeringutest dividende. Tavaliselt on investeerimiskontol järgmist aktsiaostu ootav summa ka, sest päris ühe kuuga 2000 eurot kõrvale panna ei suuda. Majaga juhtuvate õnnetuste jaoks on kindlustus ja taastamise ajaks saan kolida perega sugulaste juurde.
    Kui sotsiaalne turvavõrk oleks väiksem (a la üksikvanem, kellel puudub lisaks võimalus sugulaste abile loota), siis prooviksin ilmselt nii 3000 kandis hoida nt tähtajalisel hoiusel. Tiba rohkem ikka saaks, kui seda niisama tavakontol hoides. Või teise variandina võiks kaaluda kindlustust. Vist sai kindlustada ka töökaotuse vastu? Oleksin nagu lugenud kuskilt kodulaenu juurest, aga kuna endal vaja polnud, siis ei süvenenud väga.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Tõid paar päris head teemat välja.

      Tõepoolest, kui tegeleda sedasi investeerimisega, et kogud mitu kuud raha kokku, enne kui järgmise nt aktsiaostu teed, siis sisuliselt enamus ajast on sul mingil määral justkui selline fond olemas. Mis sest, et seda selle nimega ei nimeta.

      Teine oluline aspekt on jah see sotsiaalne võrgustik. Olukord, kus suures sotsiaalses võrgustikus kõigil korraga suured probleemid tekiksid, on suhteliselt ebatõenäoline (kui just kõik samas kohas ei tööta :)).

      Samas võimaldab sageli selline sotsiaalne võrgustik vajadusel ka väljastpoolt lühiajaliselt tuge saada ja kõige raskemast perioodist läbi tulla.

      Selle soovitava tähtajalise hoiuse puhul tuleks igaks juhuks vaadata konkreetseid tingimusi. Näiteks, et kui kiiresti selle ära saab tühistada ja kas tühistamisega kaasneb peale intressist loobumise ka mõni muu trahv/tasu jne.

      Töökaotuse vastu mingisugune kindlustus ilmselt on olemas küll, aga olles ka natukene kindlustuse telgitagust näinud, siis mina pigem ei julgeks seda varianti soovitada.

      See ärimudel on kuidagi liiga kliendi kahjuks kaldu ja sellise huvide konflikti puhul ei tundu just kõige parem idee panna enda tulevik kõige haavatavamal hetkel kellegi kätte, kelle majanduslik huvi on sind pigem mitte aidata 🙂

      Vahest kui juura on su emakeel, nii et saad väga hästi kogu peenes kirjas olevast tekstist aru ning oled võimeline vajadusel oma õiguste eest edukalt seisma. Tavaliselt kipuvad kõik tõenäolised sündmused olema siiski välistuste peatüki all, nii et võimalik kasulikkus on piiratud.

  4. Comment by Kehvik:

    Paraku peab sellise fondi juures arvestama minu meelest olukorraga kus sul pole mitte kellelegi loota, raha on aga vaja ja vaja on seda kohe. Elus juhtub kõige erinevamaid asju, töölt koondamine on neist üks leebemaid.

    Kuigi suhteliselt ebatõenäoline, aga vabalt võib ka täiesti tavaline inimene leida end ühel kenal päeval olukorrast kus arved on arestis, kodu enam pole ja usaldada samuti mitte kedagi. Seega minu meelest saab olla meelerahufond vaid sularahas.

    Loomulikult võib igasugust muud raha ka olla, aga tõelise meelerahu annab vaid see kui võin tõesti pool aastat hakkama saada kõikjal maailmas ka juhul kui lahkumiseks on vaid paar tundi.

    • Comment by Taavi Pertman:

      See läheb vist juba sinna kategooriasse, et kui rahutu kellegi meel on.

      Ma millegipärast arvan, et nii tõsise stsenaariumi korral ei pruugi see sularaha ka just kõige parem vahend olla. Või siis vähemalt peaks joppama, et õige valuuta valisid.

    • Comment by Joonatan:

      “aga vabalt võib ka täiesti tavaline inimene leida end ühel kenal päeval olukorrast kus arved on arestis, kodu enam pole ja usaldada samuti mitte kedagi.”

      Sellised asjad on ikka mingi valesti otsustamise tulemus, mitte loterii, et mõnega juhtub ja mõnega mitte…

      • Comment by Kehvik:

        Eks ta ole – inimesed paraku ongi ekslikud. Lihtsalt olen näinud selliste valede valikute tagajärgi peresuhetes – elatakse aastaid koos ilma suuremate probleemideta, siis aga leitakse end väga lühikese ajaga tõelise kodusõja keskelt.

        Kodusõjas pole võitjaid, võimalik on vaid kaotusi võimalikult madalal hoida. Selleks ongi aga vaja nagu igas sõjas tugevaid liitlasi (advokaati) ja ressursse (raha). Kui kogu sinu maine vara on kas kodus sahtlis või kuskil abikaasade ühisel arvel, võid ennast leida ühel hetkel vägagi närusest seisust.

        See oli lihtsalt vaid üks näide paljudest mis võib juhtuda kõigiga meist ja miks võib vaja olla anonüümseid sääste sulas. Õnneks on nüüd euro, seega pole vaja enam raha välisvaluutas hoida:-)

  5. Comment by Katrin:

    Minul näiteks on kahe kuu raha sulas ja sama palju LHVs hoiusel millel pole panga kaarti. Samuti olen pea aasta valinud EstateGurusse valdavalt aastapikkuseid investeeringuid 100 euri per kuu. Ehk et ôige pea hakkab laekuma praktiliselt iga kuu mingi summa. Käis peast läbi, et kui kuu summat tõsta ja nii pidevalt jãtkates ja näiteks rahalustesse raskustesse millalgi sattuda siis ju tiksub sealt ka mingi summa kuust kuusse tagasi, mida vajadusel saab hãdas vâlja kanda. Ilmselt kehtib see ka teiste ûhisrahadtusplatvormide puhul. See siis muidugi juhul kui ônnestub investeeritavad summaf sättida juba piisavalt kobedaks.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Selle investeeringutest võtmise puhul on suurimaks probleemiks see, et raskused kipuvad sageli juhtuma sel ajal, kui ka muu majandus allamäge läheb.

      Kui see nii ei oleks, siis võiks ka aktsiates ja muudes instrumentides vabalt hoida, sest vajadusel lihtsalt müüd maha ja korras.

      Paraku kui näiteks majandus allamäge läheb, siis tekivad ka rohkematel laenajatel makseraskused ja ühisrahastusest laekuvad summad tõenäoliselt vähenevad.

      Samas mingi summa peaks sealt kätte saama vast ikka. Kui just portaal ise pille kotti ei pane…

      Sellepärast ka nii väga sellist mustade mustade päevade raha päris investeeringute alla kinni panna ei maksa.

      • Comment by Katrin:

        Mnjah, mustade pâevade fond on olemas aga tahaks ülemuse pikalt saatmise fondi 😀 aga olen muidugi ka Sinu tähelepanekuga nôus. Ainult ühisrahastusele kindlasti lootma jääda ei saa.

        • Comment by Taavi Pertman:

          Muidu su ühisrahastuse mõttel on jumet küll selles osas, et kui on piisavalt igasuguseid investeeringuid, kust igakuiselt raha tagasi tiksub, siis mingis mõttes on justkui mustade päevade fondi asendusega või vähemalt toetusega tegemist küll.

          See on ka osaliselt ehk üks põhjustest, miks ma nii palju selle fondi pärast ei muretse.

          Ehk tõenäoliselt isegi nö musta stsenaariumi puhul tiksuks mul ka investeeringutest mingi summa endiselt tagasi, mis olukorda natukene leevendaks.

  6. Comment by Konu:

    Kavatsen aktsaturu krahhiaal divikaaksiatesse investeerida ja divikatest elada!

  7. Comment by Kristjan:

    Tere,
    Mina hoian meelerahufondi raha reservhoiusel. Intress 0,2% aastas.Ajalist piirangut ei ole ja intressi arvestatakse päevapõhiselt. Kui vaja siis korra kuus on raha ülekanne tavakontole tasuta.

  8. Comment by miokas:

    Kui on tahtmist tähtajalistest hoiustest võtta max hüvesid, siis on mõistlik teha ntx 6 kuulised hoiused nii et iga kuu alguses lõpeb neist üks. Olen sama loogikaga kunagi pikendanud lapsega kodusolemise aega ja nüüd olen sättinud ka meelerahu fondi selliselt. Swedis küll on lõpetamise puhul kõikse likviidsemad tingimused (on kohe kirjutatud sisse, et igal ajal võimalik lõpetada, kasvõi internetipangas keset ööd) aga kui ikka tahta pisut suuremat intressi (ntx LHV või BIG), siis peab lihtsalt arvestama sellega, et katkestada ei ole mõistlik (kaasnevad trahvid) või ei ole võimalik (sul on õigus taotleda seda aga pole garantiid et see rahuldatakse) ja sättides erinevad hoiused niimoodi ridamisi paika, pole vaja selle katkestamise pärast ka muretseda.

    • Comment by Taavi Pertman:

      See on ka üks variant jah. Samas tähtajalise hoiuse puhul vist on ka miinimumsummad paigas?

      Lisaks see, et intresside puhul on sõltuvalt hoiuse tähtaja pikkusest ka vahe sees ehk lühiajalisem hoius saab ka väiksema intressi.

      Tänaste intresside juures muidugi tähendab see erinevus seda, et valid kas mitte millegi või mitte millegi vahel 🙂

    • Comment by Margus:

      Pole saadet veel kuulanud aga lugesin täna Kristi ühte postitust ja kirjutasin sarnase mõtte nagu eeskõneleja. Kogu jutt oli järgmine. Pidevalt räägime 3 sektorist. Ühisrahastus, kinnisvara ja aktsia, ma lisaks siia veel hoiustamise. Milleks hoida nt 12 kuu varu kontol või lühiajalisel (kasutus)hoiusel, kui selle asemel võiks luua 12 tähtajalist hoiust, kus intress on kõrgem ja igakuine varu on vajadusel olemas. Kui hoiust vaja ei lähe teed iga kuu uue pikaajalise hoiuse jne.

      • Comment by Taavi Pertman:

        Jah, nagu miokas ka välja tõi, siis saab sama asja ka 6-kuuliste hoiustega vabalt teha. Sedasi tiksub igal kuul vastavalt hoiuselt vajalik summa tagasi, kui peaks vaja minema.

        Muidugi tänased intressid on nii madalad, et iseasi, kas see mingit lisaväärtust hetkel lisaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga