Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Miks börsil investeerimine hetkel eriti mõttekas pole?
     

Miks börsil investeerimine hetkel eriti mõttekas pole?

Jaak Roosaare kirjutas oma blogis nädal aega tagasi sellest, kuidas mugavalt börsile investeerida ja teenida turule vastavat tootlust.

Käesolevas postituses kirjutan, miks see siiski kõige mõttekam ei ole. Eriti väikeste summadega investeerides.

1. Kõrged kulud börsil osalemiseks

Üldiselt kaasnevad börsile investeerimisega suhteliselt kõrged kulud. Seda nii ajalises kui ka rahalises mõttes. St, sul tuleb kulutada üpriski palju aega selleks, et leida sobivaid aktsiaid, jälgida uudiseid jmt.

Muidugi kui rakendada strateegiat, et investeerid näiteks ainult SPY või VT indeksfondidesse (fondid, mis sisaldavad suurt ja olulist osa kogu turust), siis jääb ajakulu väiksemaks. Siiski tuleb algajal endale selgeks teha, kuidas börsile investeerimine käib.

Samas, rahaline kulu on sellegipoolest suur. Näiteks on LHVs aktsiate ostmine/müümine USA börsil 11 EUR + 0,3% tehingusummast. Seega €500 tehingu korral peab aktsiahind tõusma vähemalt 5%, et aktsiaid müües jääksid nulli.

Samal ajal peab see hind tõusma ka päris kiiresti, sest muidu rikub tootlust veelgi enam haldustasu 0,025% kuus, min 2 EUR. €500 tehingu puhul oleks see €2 (0,4%) kuus ehk 4,8% aastas. St, €500 puhul peaks aktsia tõusma 10% aastas, et võiksid saada 0,2% kasumit. Vaevalt seda riski väärt.

Muidugi fondide puhul on teenustasud ka pisut teistsugused. Fondiosakute ostmine maksab LHVs näiteks 1%, min 6 EUR. Siia juurde tekib ka fondipoolne halduskulu, mis SPY puhul on õnneks väike, aga mõne LHV fondi puhul võib olla ka näiteks üle 2% aastas.

Rääkimata siis sellest, et ka fondide puhul tuleb sul endiselt maksta LHV’le haldustasu 0,025% kuus, min 2 EUR.

Kui nüüd investeeritavale summale üks 0 lõppu juurde lisada, siis võiks ehk juba mõtlema hakata nende tasude talutavuse üle.

Teine võimalik kulude vähendamise variant oleks näiteks kasutada mõnda välismaist maaklerit, kelle teenustasud on väiksemad.

2. Suhteliselt väike tootlus

Börsi ajalooliseks keskmiseks tootluseks on peetud kuskil 12%. Viimastel aastatel on see aga langenud ning tundub, et ebakindlus turul püsib ehk seistakse ühe koha peal koos väikeste kõikumistega.

S&P 500 keskmine ajalooline tootlus on näiteks pisut alla 10% (vt ülevaatlikku tabelit siit). Samas, sellest lähevad maha ülevalmainitud kulud.

Lisaks võetakse saadavate dividendide pealt 15% tulumaksu maha ja kuna väikeste summade juures on need dividendid nii väikesed, et koheselt uuesti investeerida ei tasu, siis jääb sinu reaalne tootlus sellest veelgi väiksemaks.

Kui investeerid pikaajaliselt (20-30 aastat) ja piisavalt suurte summadega, siis ehk tasub kaaluda. Muul juhul tundub jällegi üleliigsete kulude ja liiga väikse tulususega investeeringuna.

3. Raskem investeeringuid hajutada

Kolmas põhjus, miks börsile investeerimine ei ole kõige mõttekam, on see, et risk on varasemast suurem.

Kui seda praegust lühiajalist riski ehk majanduskriisi ja sellega seonduvat mitte arvestada, siis on veel 2 põhjust, miks risk võrreldes 10-15 aasta taguse ajaga on täna suurem.

1) Maailm on märkimisväärselt globaalsem kui varem. See tähendab, et kui kunagi sai börsil riske hajutada sellega, et investeerisid erinevate riikide turgudel, siis tänapäeval on nende riikide majandused ja turud niivõrd tugevalt omavahel seotud, et kui tekib probleeme ühel turul, tekivad need ka teisel turul.

Näiteks kui USA börs langeb kolinal, siis kipub järgnema suur osa muust maailmast. Siinkohal muidugi on oluline ka mõju suurus. St, kui Tallinna börsi aktsiad kukuvad, siis see muidugi ülejäänud maailma väga ei kõiguta.

Ühesõnaga, riskide hajutamine börsil on muutunud raskemaks.

4. Investeerimine on riskantsem

2) Siiani veel üsna teadmata suurustes mõjutavad riski HFT-d (high-frequency traders ehk otsetõlkes kõrgsageduslikud kauplejad).

See tähendab, et börside lähedusse on ehitatud kaubanduskeskuste suuruseid maju, mis on täis arvuteid, mis koguvad andmeid, analüüsivad neid ning teevad börsil tehinguid. Seda kõike tehakse murdosasekundi jooksul ja miljardite dollarite mahus.

Kõige otsesemalt mõjutab see börsil kauplejaid – ehk siis HFT-d on saanud kätte info, seda analüüsinud ning sellele reageerides tehinguid teinud juba enne, kui sina üksikkauplejana seda infot näinudki oled.

Seega sinu võimalused turu tootlust ületada on veelgi väiksemad, kui need olid varem (hinnanguliselt rohkem kui 90% kauplejatest kaotavad raha), sest konkurendid on ebainimlikult kiired. Kui sa ei ela just börsi lähedal, puudub sul puhtfüüsiliselt võimalus nende kiirusega konkureerida.

See aga tähendab omakorda seda, et kui sina näed võimalust hea hinnaga midagi osta, on nemad seda juba ostnud paar senti odavamalt ja müüvad sulle kallimalt. Teisisõnu, sinu potentsiaalne tootlus jälle vähenes mõne protsendipunkti võrra.

Mis aga veel hullem, need süsteemid võivad mõnikord kogu turu paigast lüüa. Nii näiteks juhtus 2010. aasta 6. mail, kui USA börsi indeksid kukkusid ootamatult 9% ning tõid kaasa kümneid miljardeid dollareid kaotusi (keegi õnnelik ilmselt teenis ka kõvasti, kui sai paari sendiga aktsiad kätte).

Kuna tegemist on vägagi saladuskatte all tegutsevate firmadega (ilmselgelt ei taheta oma miljoneid teenivaid valemeid ja strateegiaid kellegagi jagada), mis omavahel andmeid ei vaheta ja mille strateegiaid sisuliselt keegi ei tea, siis võibki nii juhtuda, et koosmõjul tõmmatakse kogu börs alla.

Senikaua kuni sedalaadi kauplemise kohapealt mingit selget ja töötavat regulatsiooni ei ole, lisab see kauplemisele teadmata suuruses lisariski, mistõttu börsile investeerimine on jällegi mõnevõrra mõttetum.

Näiteks on tänu sellistele süsteemidele suudetud börsi mõjutada ka välispidiselt – häkiti Associated Pressi Twitteri konto ning edastati seal libauudis, mille süsteemid üles korjasid ja USA indeksid langesid.

Kui keegi saab teenida miljoneid dollareid sellega, et laseb kuskile kontole sisse häkkida ja valeuudiseid levitada ning seejärel märkimisväärselt odavamalt aktsiaid osta, siis kes ütleb, et seda tulevikus rohkem ei tehta või selleks isegi paremaid viise ei leita?

Kokkuvõtteks

Kui sul ei ole just kümnetes tuhandetes eurodes vaba raha, siis ei maksa minu arvates hetkel börsile eriti investeerida, sest:

1) tulud jäävad kulude ja ebastabiilse majandusliku olukorra tõttu (vähemalt lühiajaliselt) liiga väikseks

2) risk on teadmata ja tundub liiga väikeinvestori kahjuks olevat

Lähiajal on plaanis kirjutada põhjalikum postituste sari kahe hea alternatiivi kohta, kuhu väikeinvestorina võiks investeerida ning kus olen ise paari aastaga üsnagi häid tulemusi näinud. Kusjuures ajakulu, vajalikud teadmisd ja teenustasud on märkimisväärselt väiksemad ning tootlus on siiani börsi tootlusi ületanud.

Kui tahad pisut rohkem HFT-dest teada, siis soovitan ülevalpool oleva video läbi vaadata.

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

13 kommentaari

  1. Comment by Raivo:

    Vale jutt. Eksitav. Pole vaja kirjutada asjadest millest absoluutselt ollakse võhik. Aeg on edasi läinud ja on tekkinud uusi võimalusi. Jutukene aga on nii umbes 10 aastat ajast maas.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Tore on teada, et praegused teenustasud, praegune börsi tootlus, 2010. aastal toimunud krahh ja praegune statistika HFT mahtude kohta on 10 aastat ajast maas.

      Hea, et sellise osava argumenteerimisoskusega kommentaatorid käivad postitustele põhjendatud ja selgitatud kommentaaridega lisaväärtust loomas.

      Muidugi veel paremini aitaks see, kui teinekord ka täpsustada, millele sa täpsemalt vastad, kui postituses on 4 erinevat punkti…

  2. Comment by huviline:

    Tooks veel välja ühe täiendava nüansi. Nimelt valuutarisk, eelmine aasta ostetud USA aktsiad maha müües kaotad veel osa rahast, kui hakkad dollaritest jälle eurosid tegema, sest dollari kurss on vahepeal langenud.

    • Comment by Olavi:

      Millest härra huviline räägib? 27.02.2014 oli 1 USD = 0.72 EUR, 26.02.2015 on kurss 1USD = 0.89 EUR. Oleks aasta tagasi dollarites aktsiad ostnud, oleks praegu kasu lõiganud nii aktsia hinnatõusust kui ka dollari tugevnemisest. Valuutarisk esineb, selles suhtes on sul õigus, eks see dollar võib ka nõrgeme hakata euo suhtes.
      (http://www.xe.com/currencycharts/?from=USD&to=EUR&view=1Y)

      • Comment by Taavi Pertman:

        Eks valuutarisk on ju alati olemas, kui teises valuutas midagi osta, nii et peab tõesti ka sellega ennast ehk kursis hoidma või vähemalt arvestama, et see risk on olemas.

        Muidugi kui just kümneid või sadu tuhandeid ei investeeri või teema ülimalt hästi selge pole, siis ega otseselt vist suurt selles osas teha polegi.

  3. Comment by Olavi:

    Ma oleksin isegi nii julge, et ütleksin, et valuutakursside liikumine on aktsiahinna liikumisest olulisem. Seda siis juhul kui osta aktsiaid, mida kaubeldakse muus valuutas kui euro. Samal ajal kui dollar viimase aastaga tugevnes 23.6%, on SPY (185.22->210.66) 13.7% tõusnud.
    Lisaks on ju ka valuutavahetustasu, mida iga tehingu puhul tuleb pangale maksta? 4%?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kas ei ole võimalik omale kontot dollarites teha ja nt transferwise kaudu odavamalt vahetada? Või kaasnevad siis pangatehingutele mingid lisatasud?

      Ei ole väga sellega kokku puutunud, kuna pole eriti väljapoole baltimaid börsile raha paigutanud, nii et ehk loeb mõni targem ja oskab seletada.

      • Comment by Olavi:

        Ma usun, et kontole saab ka dollareid kanda, aga kust neid dollareid saada? Ma ei usu, et TF konventeeriks valuutat odavalt kui 4% marginaal ja kas saab üldse kanda Eestist Eestisse eurod dollariteks nende kauda?

        • Comment by RK:

          TF ei võtta kindlasti kohe 4% minu arust teevad suht live kursiga oma tegevusi ja teenustasu on 1-2% kui ma ei eksi.
          aga iseendale oma usa kontole raha kandmine tundub ka vaffa mõtte iseenesest 🙂

  4. Comment by Olavi:

    Oskab keegi äkki mingit eurodes kaubeldavat laiapõhjalist ETF soovitada? EWG (haldustasu on 0.51% vs 0.11% SPYga võrreldes)?

  5. Comment by Ignar:

    500 osas on jah haldus tasud üpris suured, rääkides aga suurematest summadest siis ei ole enam need haldustasud nii märgatavad. Alati võib ka ju alustada balti aktsiatest, kus hooldustasu LHV’s ei ole ning tehingu tasu ka üpris väike. Balti aktisate puhul dividendid+aktsia hinna tõus annavad suhteliselt normaalse tootluse juba.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga