Categories
Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine

Miks investeerida juba noores eas?

Sageli räägin investeerimisest noorte inimestega ja üks levinud vastuseid on midagi sellist: “Ma olen liiga noor, et selliste asjade peale veel mõelda.” Selle peale küsiksin vastu, et millal sa piisavalt vana oled, et võiksid juba investeerida?

Kas oled teadlik, millal see aeg kätte jõuab? Kas oled ka teinud mingid arvutused, et kas jõuad sel ajal üldse enam endale elamisväärse pensioniea luua?

Kui ei ole, kas oled valmis tulevikus elama kolmandikuga oma senistest sissetulekutest?

Lisan siia illustratsiooniks ka pildi, kuidas su kogutud summa erineb, kui lükkad investeerimist edasi 1, 5 või 10 aastat. Graafikul investeeritakse kõigest €20 kuus ehk €240 aastas ja investeeringud kasvavad 10% aastas. Aastate arv näitab investeerimisperioodi pikkust.

miks investeerida juba noorena

Nagu graafikult näha, siis kõige suurem kasv toimub just nendel viimastel aastatel, millest sa ilma jääd, kui investeerimist pidevalt edasi lükkad.

Kas suudaksid kasvõi €20 kuus kõrvale panna ja investeerida? Jätad näiteks 2 taksosõitu vahele? Teeksid paar tundi rohkem tööd? Jätaksid mõned kohvid väljas ostmata? Teeksid mõned suitsud vähem? Sõidad mõned korrad auto asemel ühistranspordiga? Teed mõned korrad omale tööle võtmiseks kodus toidu kaasa selle asemel, et kohvikus €4 eest lõunat süüa? Jood pudelivee asemel filtreeritud kraanivett?

Kas järgmise 5 aasta jooksul €20 kuus (kokku ~€1200) rohkem kulutamist on väärt seda, et sul on pensionieas €40000 (~40%) elamiseks vähem?

Alustad investeerimist siis, kui raha üle jääb

Teine levinud põhjendus on see, et sul ei ole praegu võimalik investeerida, sest raha ei jää üle kuidagi. Sissetulek on väike või on vaja just praegu mingisuguseid kulutusi teha, mis on hädavajalikud.

Suure saladuskatte all võin öelda, et sellist aega ei tulegi, millal sul raha äkitselt iseseisvalt üle hakkab jääma. Investeerimiseks tuleb raha lihtsalt võtta.

Tegelikult on see raha ka sul ilmselt praegu olemas. Lihtsalt selle asemel, et seda investeerida, võtad või oled võtnud laenu ja maksad seda tagantjärele (liisingud, järelmaksud, tarbimislaenud, tähtajalised igakuiste maksetega lepingud jne). Kui sa saad praegu oma arvuti või mõne muu kodutehnika eest järelmaksu maksta, saaksid sa sama hästi ka seda summat edaspidi hakata investeerima.

Paraku on inimese loomuses kulutada nii palju, kui me kulutada saame. Kui raha on vähem, kulub ka vähem, kui raha on rohkem, kipub ka rohkem kuluma. Et investeerida, tuleb sul vastu võtta see otsus.

Põhjused, miks sa praegu investeerida ei saa

Sul on vaja praegu õpingute kõrvalt tööl käia, raha on vähe ja investeerimiseks ei jää. Peale kooli lõpetamist lähed tööle ja siis investeerid.

Kool saab läbi. Praegu ei saa investeerida, pead õppelaenu hakkama tagasi maksma. See võtab päris suure osa sinu kuludest ära, aga peale seda siis edaspidi investeeriks küll.

Mõne aja möödudes mõtled elukaaslasega omaenda kodu soetamisele. Saategi vajalikud summad laenude abiga kokku ja ostate päris enda isikliku kodu. Nüüd muidugi tuleviku jaoks investeerida küll ei saa, sest eluasemelaen vajab maksmist ja me kõik teame, kui kallis see on.

Lisaks muidugi vaja nii mõnigi mööbliese soetada ja pisut kodutehnikat ka. Gaasipliidi võiks elektripliidi vastu välja vahetada ja külmkapil on ka juba paras aeg vanaduspensionile minna. Praegu küll investeerida ei saa. Kui kodu valmis korralikult, siis kindlasti.

Kui kodus kõik vajalik olemas, siis nagu Murphy seadusele kohane, ütleb su auto üles. Kuna tööle sõites tahaks ikkagi autoga aega kokku hoida ja maakodusse teistmoodi eriti ei saagi, siis tuleb sul kindlasti endale uus auto hankida. Praegu on ikkagi vale aeg veel investeerima hakata.

Vaevu oled nädal aega oma uue autoga sõitnud, kui tuleb suur uudis. Sinu perre on oodata juurdekasvu. Juba vähem kui aasta pärast on teil kodus üks väike inimene, keda kasvatama ja kelle eest hoolt kandma hakata. Seda peab tähistama!

Samal ajal muidugi on nüüd vaja kodus üks tuba lapse jaoks ümber teha. Ikkagi võiks lastetoale vastav tapeet olla ja lapse jaoks oleks voodit vaja ja veel igasugu muud kraami. Selle eluasemelaenu, auto järelmaksu ja lapsetoa tegemise kulude kõrvalt investeerimiseks on lihtsalt võimatu raha leida. Kui nüüd selle sünnitusega ühelepoole saab ja lapsepuhkusel olemise tõttu väiksemate tuludega perioodi üle elate, siis hakkate kindlasti investeerima, sest siis on jälle rohkem raha võtta.

Nüüd on vaja veel lasteriideid osta pidevalt, sest küll ta ikka kasvab kiiresti neist välja. Lasteaiakoha eest küsitakse ka päris korralikku summat. Ja kõigele lisaks on su arvuti ka juba ajale jalgu jäänud ja mitmest kohast lagunema hakanud. Pead selle uuema mudeli vastu välja vahetama, aga siis juba korralik osta, et mitu aastat ei peaks selle peale enam mõtlema. Peale seda aga võib juba konkreetsemalt hakata investeerimisest mõtlema.

Nagu ikka, vahepeal sünnib üks laps veel juurde, autol on vaja midagi välja vahetada, pesumasin annab otsad, telekas tuleks uuema mudeli vastu välja vahetada, lapsed lõhuvad mänguhoos kardinad ära ja tuleb uued soetada, vahepeal tahaks reisil ka käia puhkamas. Ettevõte, kus sa töötad, satub raskustesse ja koondab sind, mõnda aega oled töötu ja kui lõpuks tööle saad, on seal palk varasemast märgatavalt väiksem jne jne.

pensionieas pole vaja investeerida
Autor: Thomas Leuthard

Lõpuks jõuab kätte see päev, kui lähed pensionile ja polegi investeerida vaja enam. Tervis küll ei anna enam nii väga kiita, nii et suurema osa ajast istud kodus ja vaatad telekat. Pension on ka väike, aga mis sul vanainimesel ikka enam vaja on. Pool pensionist läheb kommunaalkulude ja elektri peale ning ülejäänust saad söönuks küll ja ravimite eest ka kuidagi tasutud. Korra kuus saad isegi midagi maitsvamat omale lõunasöögiks lubada.

Heliseb telefon, võtad vastu ja helistab keegi meeldiva häälega naisterahvas ja pakub sulle sinu praegusele 3-4 eesti telekanalile lisaks mitmeid vägagi huvitavana tunduvaid kanaleid. Küsid siis paketi hinda ja pead tunnistama, et ei saa seda endale lubada. Jätate hüvasti ja teiseltpoolt toru soovitakse sulle ilusat päeva jätku.

Paned telefoni ära ja vaatad edasi eelmisel õhtul juba nähtud seriaali kordust…mõtled, et ah mis mul vanainimesel ikka enam vaja…

15 replies on “Miks investeerida juba noores eas?”

Lühike vastus oleks, et õiges kohas 🙂

Pikemalt öeldes, erinevad instrumendid töötavad erinevatel aegadel paremini.

Mõned aastad tagasi pakuti isegi tähtajalistel hoiustel 9% intressi.

Börsil on keskmine aastatootlus jäänud kuskile 10% kanti (tavaliselt öeldakse, et kuskile 12% kanti). See eeldab muidugi seda, et suudad kas teha õigeid valikuid või on investeeritav summa nii suur, et suudad piisavalt hajutada.

Isiklikult soovitaksin väiksemate summade puhul isepankur.ee või omaraha.ee lahendust. Kuigi hetkel on seal ka pisike madalseis laenajate/investorite suhte osas ehk intressid on mõnevõrra alla tulnud.

Ühesõnaga, kes otsib, see leiab, tuleb silmad lahti hoida.

Tavaliselt juhuslikult mingid võimalused lihtsalt niisama sülle ei kuku, nii et ise midagi tegema ega teadma ei peaks.

Pangahoiustest kõrvale kaldudes on praegu väga hea tootlus korterite ostu-üüri turul. Kuigi jah selles osas on õigus et erinevatel aegadel töötavad erinevad asjad:) Oluline on kiire suunavahetus siin abiks ja kui huvi on siis leiab alati õige koha üles:)

Julgeks pakkuda eelpool mainitud portaalidele lisaks ka http://www.rahakott.ee keskkonda. Seal on intressitulu oluliselt suurem ning laenaja taustakontrolli teed samuti ise. Kui varasem maksedistsipliin on olnud hea, siis leian, et investeeringuna suurimat tulu teenin http://www.rahakott.ee kaudu. Olen ise kõigis kolmes portaalis kasutaja.

@Rindo: ma võin küll eksida, aga olen päris veendunud, et sa oled kas selle lehe omanik või sellega kuidagi seotud.

Mina isiklikult soovitaks inimestel sellest lehest eemale hoida. Võin ka põhjendada.

1. Inimene, kes ei ole varem laenanud ja ei tea sellega kaasnevatest riskidest ja seadusandlusest väga midagi, ei oska seda taustakontrolli teha. Isegi kui ta teab, kuidas seda teha, ei tähenda see seda, et ta oskab riske hinnata. Suure tõenäosusega ta kaotab.

2. Nagu ma aru sain, siis laenuandja peab kogu soovitud summa andma. St et €200-500 eur tuleb laenata ühele inimesele.

Selleks, et riske hajutada, peab sul ikka päääris suur portfell olema.

3. Kui laenaja ei maksa, läheb investori jaoks selle sissenõudmine mõttetult kulukaks – nii ajalises kui ka rahalises mõttes. Kuna portaal sellega ei tegele, peab investor ise kõike tegema ja teadma.

Suure tõenäosusega ei tasu paljude investeeringute puhul eraisikul üldse asjaga kuhugi kohtusse pöördudagi, sest kulud lähevad kallimaks, kui sealt saadav kasu.

4. Ettevõtlusrisk on päris suur. Portaal küll suurt midagi muud ei tee, kui laseb kuulutusi üles panna ja vahendab kliendiinfot. Ainus asi, mis lubatakse teha, on see, et pannakse laenuvõtja nimi portaali lehele üles, kui ta võlgu jääb.

Samas jäi mulje, et lepingud säilitatakse ka portaali keskkonnas vmt. Kas inimesed need enda arvutisse ka saavad, seda ei tea.

Ühesõnaga, tegemist on OÜ’ga, mis on asutatud ca kuu aega tagasi ja ilma omakapitali sissemakseta. Tõenäosus, et see ettevõte lihtsalt ära kaob kuhugi, on üpriski suur.

5. Intressid ei ole nii väga suuremad midagi. Põgusal sirvimisel jäi silma, et keskmine intress jääb ikkagi sinna 20% kanti. Päris paljud isegi 1-5% ligi ja mõni üksik 50% või 35%.

Arvestades eelnevaid riske ja nendega seotud ajalisi/rahalisi kulusid, julgen päris kindlasti väita, et 90-95% inimestest suuremat tulu selle lehe kaudu kindlasti ei saa. Kui üldse tulu saavad.

Minu soovitus on sellest eemale hoida ja kasutada portaale, mis ka reaalselt praegu töötavad.

Äkki kunagi tulevikus suudetakse ka see keskkond arvestatavaks muuta, aga hetkel hoiaks eemale.

Investeerimine on tore asi, oleneb kuhu ja millesse. Peaasi et inflatsioon seda natukest ära ei söö.

Märkus õige, et investeering peaks kasvama kiiremini kui inflatsioon. Samas ei tohiks inflatsiooni nii palju karta, et seepärast investeerimisest loobud.

Isegi kui inflatsioon su investeeringutest pool ära sööb, on sul ikkagi pensionieas vähemalt see summagi, millest elada. Kui 10 aasta pärast töötuks jääd, siis sel ajal olemasolev €500 aitab kindlasti palju paremini ära elada, kui täna kulutatud €1000.

Tundub, et too OÜ Masuta tegelik kasusaaja on ilmselt oma ema nö “tanki” lükanud, muidugi vabandused kui 69 aastane Asta seda portaali haldab ja arendab.

oi kui hästi naelapea pihta see postitus käib. ise olin samas oravrattas olnud u 8 aastat, aga nüüdolen 35% klubis, oh rumalust

Eks tuleb see faas ka läbi teha kunagi. Muidu oleks õppetunnid saamata jäänud ju. 8 aastat pole ka teab mis hull olukord. Enamus on terve elu, sul ainult vaevu esimene kolmandik postitusest 😉

See postitus puudutas ka mind ja rattas keerlesin 5 aastat. Need iga päev tekkivad põhjused/probleemid…

Minu jaoks ei ole see õppetund, vaid pettumus, et investeerimine minust nii suure kaarega mööda käis.

Ma isiklikult olen seda meelt, et kui inimene pole ikkagi valmis seda teemat vastu võtma, siis pole ka väga kasu selle teemaga kokkupuutest.

Eks ta ju hea oleks, kui saaks juba varasemalt selle maailmaga ka kokkupuute kätte ja vajadusel teemasse süvitsi edasi minna, aga iga asi omal ajal.

Midagi nö tagantjärele kahetseda selles osas on suuresti kasutu ettevõtmine. Ei julgeks isegi välistada, et need varasemad kogemused on ka suures osas just see, mis sind täna edasi minema motiveerib üldse.

Täiesti vabalt võib ju nii olla, et ilma selle 5 aastase rattas keerlemiseta ei pakuks investeerimise teema sulle pooltki nii palju huvi täna ja liiguksid märksa aeglasemalt edasi, kui üldse.

Tere,
Mul tekkis küsimus, et kui noorelt võib hakata investeerima näiteks kas 17 aastane laps võib juba investeerida?

Võib ka nooremana alustada. Isiklikult ei ole seda protsessi läbi teinud ja pole ka vajadust põhjalikumalt uurida, seega täpselt ei oska öelda, mida see tegevus endast kujutab.

Teiste kogemusest mäletaks justkui, et see on omamoodi tüütu protsess, aga teoorias saab jah lapsevanema nõusolekuga mingid kontod avada ja tehinguid teha.

Lihtsam on aga pigem, kui vanem teeb enda kontol neid tehinguid või teoorias võiks vist toimida ka selline lahendus, kus tehinguid tehakse ettevõtte alt näiteks, kus laps on osanik.

Aga kindlasti oskab siin nii mõnigi sellele küsimusele paremini vastata.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.