Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Miks peaksid nutma, kui panustad ainult pensionisüsteemile
     

Miks peaksid nutma, kui panustad ainult pensionisüsteemile

Kas oled mõtelnud, kuidas sinu II samba pensionimaksed kätte saad, kui kunagi pensionile lähed? Vahest oled selle kohta uurinud?

Kui oled normaalne inimene ja pensioniiga on veel kaugel, siis pakun, et vastus on ei. Milleks uuridagi, kui sinnani on veel päris palju aega ja see hetkel justkui oluline ei ole.

Isiklikult arvasin ka sama, kuni lugesin Danske Capitali uudiskirjast lähemalt, kuidas see süsteem toimib. Kahjuks midagi positiivset ma sealt ei leidnud.

Pensioniiga ja keskmine eluiga

Alustuseks vaatame natukene keskmist eluiga ja pensioniiga Eestis.

Pensioniiga on hetkel sotsiaalministeeriumi kodulehe andmete põhjal 63 aastat, kuid see kasvab 2026. aastaks 65 peale. Kui keskmine eluiga tõuseb ja rahvastik vananeb, siis on võimalik muidugi, et seda ka tõstetakse.

2012. aastal oli keskmiseks eeldatavaks elueaks meestel 71 aastat ja naistel 81 aastat.

Sellest võiks siis järeldada, et meestel on keskmiselt aega pensionil olla kusagil 8 aastat ja naistel 18.

Väljamaksed II pensionisambast

Otse saavad pensionisambast endale väljamakseid teha ainult need, kellel on pensioniks kogutud summa väike (alla 7000 euro) või suurem kui tavaliselt (rohkem kui 100000 eurot). Need numbrid on ligikaudsed ja on seotud kehtiva rahvapensionimääraga, nii et võivad aja jooksul ka muutuda jällegi.

Ülejäänud peavad sõlmima kindlustusseltsiga pensionikindlustuslepingu, mille alusel antakse sinu senised säästud kindlustusseltsi kätte ja tehakse selle põhjal sulle igakuiselt väljamakseid kuni elu lõpuni.

Sellisel juhul saad teha (ilmselt väärika lisatasu eest) garantiilepingu lisaks, mis tähendab seda, et kui sina ära sured, siis vähemalt mingi osa sinu pensionist pärandub edasi sinu lastele. Kui seda pole, siis ei saa II samba pensionit ka pärandada. Muidugi ka siis tuleb pärijal kindlustusseltsile maksta täiendavat kindlustusmakset.

Kindlustusseltsi kulud katad sina ja sellega arvestatakse ka lepingu sõlmimise käigus.

Lisaks arvestatakse pensionimakse suurusel sinu potentsiaalset eluiga, milleks kasutatakse suremustabeleid. Selle kohta kahjuks pensionikeskuse kodulehel suurt lisainformatsiooni pole.

Samuti on mainitud vaikselt, et teatud tingimustel võib kindlustusselts ka lepingu enne surma lõpetada. Mis tingimused need on, selle kohta ei ole kahjuks sõnagi mainitud.

Danske Capitali uudiskirjast aga lugesin, et kindlustusselts arvestab statistika põhjal, et keskmiseks pensioniea kestvuseks on 17-18 aastat.

Kui nüüd vaadata pisut ülespoole, siis naiste puhul tundub see kehtivat, meeste puhul tähendab see aga seda, et enamikel jääb suur osa pensionist lihtsalt saamata ning pärandada seda ka ei anna.

Ma loodan, et inimene, kes selle uudiskirja artikli koostas, eksis ja unustas mainida, et ta räägib arvutustest ainult naiste puhul, aga kes teab.

Lisaks on ka valik pensionikindlustuse pakkujatest vähemalt hetkel üsna väike (pensionikeskuse kodulehe andmetel):

Kokkuvõte, miks II sammas nutma peaks ajama

Tegelikult ma küll ei soovita nutma hakata, vaid pigem midagi selles osas ette võtta ja endale lisagarantiisid luua tulevikuks läbi investeerimise.

Siin igatahes kokkuvõte mõnedest põhjustest, miks ma sellesse pensionisambasse eriti ei usu ja seda lahendust ei poolda:

  1. Kui uskuda Danske Capitali uudiskirja, siis meeste puhul makstakse eluea arvestuse kohapealt rohkem kui 50% vähem, kui peaks. Kuigi usun, et see info seal on eksitav ja tegelikult meeste eluea puhul ikka arvestatakse realistlikumat numbrit (samas, tegemist on kindlustusseltsidega, mitte heategevusasutustega…).
  2. Sind sunnitakse tegema pensionileping kindlustussseltsiga. Sul ei ole lihtsalt valikut, kui pensioni tahad.
  3. Võimalik valikute hulk on väga väike, mis tähendab, et tingimuste osas on võim suuresti kindlustusseltsi käes, mitte inimese käes. Kui sulle midagi ei meeldi, siis ei ole just eriti lihtne paremate tingimustega konkurendi juurde minna. Seda konkurenti ilmselt ei ole.
  4. Sa ei saa oma pensioni pärandada. Osa rahast saad küll garantiilepinguga edasi anda, aga selle eest küsitakse sult veel lisaks tasu ka, et julgesid sellist uskumatut asja, nagu enda elu jooksul kogutud vara lastele/abikaasale andmist, tahta.
  5. Kindlustusselts võib sinu lepingu mingil müstilisel põhjusel ka enne sinu surma ära lõpetada, aga kahjuks selle kohta infot pensionikeskuse kodulehelt ei leidnud.
  6. Üleüldse on spetsiifilisemate küsimuste kohapealt kuidagi keeruline infot leida. Justkui nagu meelega on jäetud lahtiseks need punktid. See aga omakorda viitab sellele, et kindlustusseltsil on ilmselt rohkem võimalusi sind üle lasta.
  7. Kindlustusseltsid lasevad inimesi üle ja teevad seda pidevalt. Kahjuks või õnneks oli mul endal ka võimalus mõnda aega kindlustust pakkuvas ettevõttes töötada ja paraku pean tunnistama, et kindlust ja usku neisse sealt küll ei saanud kahjuks.

Ja kui nüüd peaks kõik siiski hästi minema, siis saad ka pensionit 30-4o% oma senistest sissetulekutest.

Kui mul varem vähemalt mingit usku sellesse süsteemi oli, siis peale selle artikli ja lisainfo lugemist, kadus seegi usk ära ja praegu igatahes tundub küll, et pensionimaksete suurendamise avalduse oleks võinud ikkagi tegemata jätta.

Mina isiklikult olen igatahes veelgi enam veendunud, et kui tahad ka pensionieas normaalselt elada, siis unusta ära, et sul selline asi, nagu riiklik pension ja II sammas on ning keskendu iseendale investeeringute ja säästude kogumisele.

Mis veelgi olulisem, alusta sellega juba täna, kui veel ei ole alustanud.

Ja kui ei tea, kust alustada, siis selleks tegingi “Võhikust investoriks” e-töötoa, mille eesmärk on see kõik võimalikult lihtsaks teha ning tuua kaasa osalejate elus reaalne muutus ehk panna sind ka reaalselt säästma ja investeerima. Senine tagasiside näitab, et täitsa arvestatava protsendi varasemate osalejate puhul on see mul ka õnnestunud.

Vaata seda videot. Kui vastused nendele küsimustele on see, mis sind aitaks, siis tule osale ja aita mul seda arvu suurendada.

Registreerumine on avatud veel esmaspäevani, nii et otsusta täna ära ja tee vastavalt see samm.

http://rahafoorum.ee/tootuba/

Kui sa teadlikult oled otsustanud, et sul ei ole vaja investeerida ning tead, mis riskid sellega kaasnevad ja oled valmis nendega elama, siis austan sinu valikut ja ütlen, et sul ei ole mõtet selle e-töötoaga liituda.

Kui sa aga lihtsalt lükkad edasi seda otsust mõttega, et praegu mitte, aga kunagi hiljem, siis võta teadmiseks: sellist aega nagu kunagi hiljem EI OLE OLEMAS.

Sa lihtsalt võtad iga päev vastu otsuse, et ma ei investeeri, kuigi sul puudub teadmine ja info, kas peaksid seda tegema või mitte.

Kui tulevikus selgub, et oleksid pidanud investeerima, aga sa ei julgenud seda teemat lähemalt uurida, siis on üldiselt hilja ja tea, et süüdistada pole kedagi peale iseenda.

Palun südamest, et võtaksid täna selle aja ja mõtleksid põhjalikumalt järgi, kas sul on vaja investeerida, et saada või säilitada tulevikus seda, mida sa tahad. Kui ei ole vaja, siis minugipoolest, võta vastu teadlik otsus, et sa ei investeeri.

Kui aga on vaja, siis hakka investeerima. Sa ei pea minu e-töötoaga liituma. Kindlasti on väga palju erinevaid allikaid, kust investeerimisalaseid teadmisi hankida ja seda teha. Kindlasti on siin ka palju neid, kes saaksid iseseisvalt investeerimise õppimisega hakkama.

Lihtsalt minu e-töötoa eesmärk on aidata sul ületada seda hirmu, säästa aega ning anda edasi neid õppetunde, mida olen alates 2004. aastast oma investeerimise ja säästmise kogemuste ning psühholoogia õpingute käigus omandanud. Et saaksid seda kõike teha lihtsalt ja väikeste sammudega ning lõpuks tekiks selline suurem pilt ja arusaam investeerimisest ning kuidas erinevad tegevused selles omavahel seotud on.

Tee see otsus täna. Ja kui tunned, et abi kuluks ära või tahad minna kergema vastupanu teed ja õppida minu vigadest, mitte neid ise teha, siis liitu, enne kui registreerimine lukku läheb:

http://rahafoorum.ee/tootuba/

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

15 kommentaari

  1. Comment by Egon:

    Kuidas on põhjendatud see, et kogunenud pensionisumma pensionisaaja surma korral ilma mingi lisalepinguta edasi ei pärandu? Kindlustuspakkuja paneb lihtsalt võõra raha oma tasku?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kindlustuse põhimõte on üldiselt see, et sa maksad mingit raha kindlustusseltsile, et hajutada oma riske. St, kui juhtub see paha asi, mille eest sa neile maksid, katavad nemad sulle selle kulu ja taastavad olukorra sellisele kujule, nagu see enne sündmust oli. Või vähemalt püüavad kahju hüvitada kuidagi.

      Reaalsuses tähendab see sageli ka seda, et kindlustusselts püüab leida võimalusi seda mitte teha või leida võimalusi, kuidas seda vähemal määral teha, sest nii on neile kasulikum.

      Näiteks, maja põleb maha, siis kindlustusselts taastab kahjueelse olukorra ehk taastatakse maja või saad uue samaväärse maja asemele.

      Neid tehtud makseid ei saa sa kunagi tagasi, olenemata sellest, kas su maja põleb maha või mitte.

      Samamoodi on ka pensionilepinguga. Sina annad kõik oma säästud neile nö sissemakseks ja nemad siis sinu maksesuurusest ja oma arvutustest lähtuvalt otsustavad, kui palju nad igakuiselt või kvartaalselt sulle selle makse eest maksavad.

      Sisuliselt võiks öelda, et sa maksad kõik oma elusäästud selle eest, et nad kindlustaksid sind investeerimisriski eest.

      Mis on muidugi äärmine jaburdus. Iga vähegi mõistlik inimene saaks oma säästud lihtsalt pensionifondist siis hoiusele seisma panna, kui ta riski kardaks:
      1. See oleks täielikult tagatud.
      2. See kasvaks vähemalt natukenegi.
      3. See oleks pärandatav.
      4. Saaksid ise valida, mis summades väljamakseid teed ja millal.

      Selle kohapealt on see risk täiesti mõttetu ja täiesti olematu ja ainult väga rumalad inimesed peaksid selle vastu ennast kindlustama.

      Paraku sunnib riik kõiki rumal olema…

      Sa ei saa seda edasi pärandada, sest sisuliselt sul ei ole midagi pärandada. See raha ei ole enam sisuliselt sinu, vaid kindlustusseltsi oma.

      “Pärandada” saad ainult lepingu kehtivust mõneks ajaks, mitte seda raha.

      Ja teine risk, mille vastu see pensionileping siis sind kindlustab, on see, et su raha ei saa enne otsa, kui sa ära oled surnud.

      See tähendab siis seda, et kindlustsusselts teeb sinu olukorrast lähtuvalt arvutused, kui vanaks sa elada võiksid ja arvestab oma kasumi ja kulud sinna sisse ja maksab sellest lähtuvalt sulle igakuiset summat.

      Neid arvutusi tuleb muidugi teha nii, et kindlustusselts jääks kasumisse ja saaks ka oma kulud kaetud (palgad makstud jmt). Järelikult nii, et tõenäoliselt 90% või rohkemad inimesed saavad vähem, kui nad kogunud on ja saama peaksid.

      Mulle tundub, et siin on kas keegi head lobitööd teinud, et oma kindlustusseltsi nuumata või eeldab riik, et inimesed on liiga rumalad, et ise enda pensioni üle otsustada (võimalik, et eeldab ka õigesti muidugi suure osa inimeste puhul…) või siis ongi selle pensionisüsteemi puhul tegemist ponzi skeemiga, et kui inimesed ise korraga raha välja tahaksid sealt võtta ja liigutama hakata, siis ei oleks seda kusagilt võtta.

      Võimalik, et ühiskonna toimimiseks on vaja seda süsteemi piirata, et inimesed ei saaks ennast nälga jätta kogu raha liiga vara ära kulutamisega (kuigi seda võiks ju ka riiklikult piiratud väljamaksete suurusega teha…).

      Aga mõistusega inimese jaoks on see küll üks eriti jabur süsteem, millest head tulevikku lootma jääda.

      • Comment by Taavi Pertman:

        Tavaliselt kindlustatakse selliseid harvaesinevaid ja suuri riske, mida ise hajutada nii lihtsalt ei saa ja mis lööksid jalad alt ära.

        Näiteks, kui kodu põleb maha, siis suuremal osal inimstel ei oleks raha võtta, et endale uus kodu ehitada/osta ja see oleks päris suur ja raske hetk, et sellega iseseisvalt toime tulla.

        Selles mõttes on see kindlustamine mõttekas.

        Pensioni puhul aga oled juba raha kogunud, nii et selle kohapealt ei ole nagu midagi enam kindlustada.

        Investeerimisriski saad sisuliselt hoiusega peaaegu nullini viia, nii et ka siin pole midagi hajutada.

        Ja kui ära sured, siis see sul enam jalgu alt ära ei löö. Sinul on ükskõik. Nii et ka siin ei ole mitte kui midagi kindlustada.

        Ilma kindlustuseta saaksid muidugi ka seda riski vähendada, et saaksid oma lastele või abikaasale oma säästud pärandada, et tema nälga ei jääks.

        Paraku see kindlustus hoopis võtab selle võimaluse ära, nii et mingil määral suurendab hoopis riski.

        Ühesõnaga, mina selles erilist mõttekust ei näe. Lihtsalt üks hea äriskeem, millega inimeste säästude kallale minna.

  2. Comment by Taavi Pertman:

    Muidugi kunagi tehti uurimus, mis näitas, et nende inimeste eluiga oli pikem, kellel oli mõne sarnase annuiteetlepingu kaudu raha tulemas. Ehk on riigiisad nii targad ja ettenägelikud olnud, et püüavad sellise süsteemiga Eesti keskmist eluiga ülespoole ajada 😛

  3. Comment by Olavi:

    Aga miks valisid just kindlustuspõhise II samba? Kui valid fondipõhise, siis on ju võimalus osakud rahaks teha. Siis makstakse pensioni muidugi seni, kuni osakuid jätkub ja kui oled töötamise ajal vähe osakuid soetanud, siis saab ka pension suht kiirelt otsa. Aga see on ka loogiline. Ega raha tühja koha pealt ei teki.
    Kohustusliku kogumispension on paratamatu ja kõigi kodanike huvides. Kui pensioni kogumine ei oleks kohustuslik, siis väga suur osa inimesi ei teeks seda, mis viiks riigi lõpuks olukorrani, kus nende pensionita inimeste “stabiliseerimiseks” on vaja kulutada väga palju raha. See raha tuleks ikka maksumaksja taskust ehk siis keegi teine maksaks nende oma-pensionipõlve-eest-mitte-hoolitsenud inimeste ülalpidamiskulud kinni – parem juba nende käest kohustuslikus korras see varem sisse nõuda, kui hiljem teiste kaela veeretada. Kui riik aga ei panustaks nende toimetulekusse pensionil olles, siis tekiks väga kiiresti äärmiselt kriitiline sotsiaalpoliitiline olukord, kus suur hulk inimesi elaks allpool vaesuspiiri. See põhjustaks kindlasti kuritegevuse kasvu ja ebastabiilsust majanduses ning poliitikas. Ebastabiilsuse tõttu kaotaksid kõige rohkem just varakad kodanikud, sest nende investeeringute väärtus langeks (vaestel pole suurt midagi kaotada). Nii ongi nõiaring koos. Kui kõik maksame kohustuslikult, siis vaesed/rumalad elavad pensionipõlves palju paremini ja jõukad/nutikad ainult natuke halvemini (sest nad oleksid ilmselt suutnud selle raha suurema tootlusega investeerida). Kui aga keegi ei maksaks, siis elaksid kõik halvemini. Solidaarsus.

    • Comment by Olavi:

      Tegelikult on see väga oluline, et võimalikult paljud inimesed saaksid aru, et vaeste ja rumalate aitamine on jõukate ja nutikate endi huvides. Mõistlikkuse piires muidugi. Mingi raha lennukilt loopimine ei vii kuhugi, tuleb luua tingimused, mis võimaldaksid võimalikult paljudel kehval elujärjel inimestel jõuda keskklassi hulka. Ja just nimelt tingimused, mitte käe hoidmine ja toidu suhu toppimine.

      • Comment by Olavi:

        Oled ise ka ju ärimees ja saad aru, et ega ükski kindlustusselts ei hakka selliseid lepinguid tegema, mis neile pikas perspektiivis kahjumlikud oleksid. Ja keegi ei peaks seda ka eeldama. Sinu valik ongi see, et valid kas eluagse pensioni kindlustusseltsist või osakutega fondist.
        Kummaline veel see, et tunned muret selle 2% pärast, mida sa ei saa piisavalt efektiivselt investeerida, aga oled ükskõikne selle 20% suhtes, mis sotsiaalmaksust riigi pensionikindlustusse läheb. Tegelikult on see vahekord 6+16%, sest see 4%, mille riik II samba fondi/seltsi paneb tuleb selle 20% seest.
        Lõpetuseks võiks kogu situatsioonile vaadata hoopis nii, et selle asemel, et kogu 22% ulatuses sinu eest otsustada, on riik andnud sulle võimaluse 6% raha paigutamise ise valida (teatud valikute hulgast).

      • Comment by Taavi Pertman:

        Sellest ei saa paraku ametnikud veel siiani väga aru. Ikka leitakse, et hea sekkumine oleks võtta rikkamatelt ära ja jagada toetuste näol seda raha vaesematele või siis läbi ettevõtete toetamise, sest siis see raha “kukub allapoole” ka vaestele.

        Kumbki variant ei ole minu teada kuskil eriti tõhus siiani olnud, aga kuna nii on tehtud ja kuna ega väga tihti ka nende sekkumiste mõju mõõtma ei vaevuta, siis see on kõige lihtsam ja populistlikum asi, mida edasi teha.

        Isiklikult pooldaks mingit sellist astmelist tulumaksu lahendust, kus kõige rikkamad maksavad rohkem ja/või panustavad rohkem ning neid ressursse kasutatakse vaesemate koolitamiseks ja arendamiseks, et nad saaksid omale vajalikud vahendid, mõtteviisi ja tutvused oma olukorra püsivaks parandamiseks.

  4. Comment by Taavi Pertman:

    Minu teada seal selles osas valikut ei anta, et kas tahad kindlustuspõhist või mitte. See valik oli ainult juhul, kui su pension oli kas väga väike või väga suur võrreldes tavapärasega. Kas vahepeal on midagi muutunud?

    Muidugi olen nõus, et pensioni peab koguma ka riigipoolselt. Samas postituse idee on pigem välja tuua, et kui ainult sellele oma pensionipõlveks lootma jääda, siis peab üsna rumal olema, sest riik teeb seda üsna ebaefektiivselt ja parimal juhul saad 30-40% oma senisest sissetulekust.

  5. Comment by Ivar:

    Kas inimesed muutuvad seda ebanormaalsemaks, mida lähemale pensioniiga tuleb?

  6. Comment by priit:

    See meeste ja naiste potentsiaalne pensionilolekuaeg arvestataksegi mõlemal juhul võrdselt. Ehk tegemist ei ole veaga. Või sa kujutad ette et tänapäeval igasuguste võrdõigusvolinike ajastul peavad naised omale kaks korda suurema pensionifondi korjama? Lisaks saavad naised paljudel juhtudel niigi vähem palka. Seega võetigi mingi eeldatav number millega kindlustusselts plussi jääb ning sellega tuleb vähemalt praegu leppida.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kas tead seda kindlasti, et nii on või lihtsalt tundub, et arvestades muid asju, on ka see tõenäoliselt nii?

    • Comment by Erki:

      Minu arvates on selle eluea teema juures üks oluline nüanss, nimelt mehed surevad noorelt rohkem ja tõmbavad sellega keskmise eluea alla. Kui juba pesionini oled välja venitanud siis ehk veadki naistega sama väärselt edasi.

      • Comment by Taavi Pertman:

        Mingil määral on tõesti see erinevus selles. Samas, ei ole küll viimase aja statistikaga kursis, aga kunagi vähemalt oli see erinevus suuresti just veresoonkonna ja südamehaigustega seotud. Ehk keegi rohkem kursis oskab täpsemalt kommenteerida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga