Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Miks sa EI peaks osalema börsi koolitustel
     

Miks sa EI peaks osalema börsi koolitustel

Kunagi käisin peaaegu igal investeerimise teemalisel koolitusel, mis silma hakkas ja mida rahakott võimaldas. Ühel hetkel aga sain aru, et see on minu jaoks suuresti mõttetu.

Julgen välja käia, et ka suure osa RahaFoorumi lugejate jaoks on need koolitused enamikus mõttetud ja palju parem oleks, kui sa neil ei osaleks.

Investeerimise koolitused on suures osas raha raiskamine

autor: ponzi_unit

Miks need mõttetud on?

Suurem osa põhjusest, miks need mõttetud on, on see, et tegemist on üldiselt börsiteemaliste koolitustega.

Muidugi ei ole need kõigi jaoks mõttetud. Kui sul on mitmeid tuhandeid eurosid ja/või saad igakuiselt näiteks €1000 investeerida, siis võivad need vägagi kasulikud ja mõttekad olla.

Paraku enamikul meist ei ole selliseid summasid võtta ja nendel koolitustel osalemine on sulle pigem kahjulik, sest:

a) Sa raiskad oma aega.

Sa istud koolitusel, sulle räägitakse seal majanduse hetkeolukorrast ja börsist ning ehk antakse ka mingeid aktsiasoovitusi või tehakse prognoose.

Suur osa sellest infost on oluline ainult praegusel hetkel, kui sedagi. Kuna sul raha ei ole ja sa neid investeeringuid niikuinii teha ei saa, siis on see sama mõttekas, kui hakata majale katuse ehitamiseks kuluvat summat arvutama, kui sa pole veel vundamentigi planeerima asunud.

b) Sa raiskad oma raha.

Kui on tegemist hea koolitusega, siis saad ilmselt ka kasulikke nippe ja tehnikaid, kuidas näiteks aktsiaid valida. Räägitakse näiteks fundamentaalsest või tehnilisest analüüsist või mõnest uuemast investeerimisstrateegiast.

Kuna sul hetkel raha pole, et neid rakendada, siis suure tõenäosusega läheb see info ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Või kui jääbki meelde, siis sa ei saa seda reaalselt selgeks, sest sa ei tee seda kunagi läbi.

Võimalik, et aastate pärast on sul piisavalt raha, et börsile investeerima hakata. Siis tuleb sul tõenäoliselt kogu see info uuesti läbi võtta ja sisuliselt nullist õppimist alustada või veel hullem, see strateegia või lähenemine on selleks ajaks asendunud mõne märksa paremaga. Ka börsil asjad muutuvad.

Kõige hullem on muidugi see, et sa käid pidevalt neil koolitustel ja maksad nende eest raha, sest kunagi, mingil müstilisel ajal tulevikus, hakkad sa börsile investeerima.

c) Saad piiratud arusaama investeerimisest.

Suurem osa neist koolitustest on pankade korraldatud. See tähendab seda, et nad räägivadki praktiliselt ainult börsist, III pensionisambast, kindlustusest ja hoiustest. Nad räägivad sellest, mis on kasulik neile ja mida nemad pakuvad.

Siiani ei ole igatahes osalenud ühelgi pankade poolt korraldatud koolitusel, kus nad oleks soovitanud midagi muud. Ei ole ka kuulnud, et mõni panganõustaja oleks midagi muud soovitanud, aga isiklikku kokkupuudet nendega muidugi siiani pole olnud.

Suuremal osal alustavatel investoritel on aga vaja mingit võimalust, kus saaks investeerimist alustada väikeste summadega. Nende pakutavast repertuaarist sobiks selleks ainult hoiused, aga vaevalt keegi soovib alla 1% aastaintressiga oma raha hoiustel hoida, kui võiks märksa rohkemat teenida.

Mida siis teha?

Selle asemel, et käia pidevalt kõikvõimalikel koolitustel ja lugeda raamatuid teemadel, mida sa võib-olla aastate pärast rakendama saad hakata, püüa järgida just-in-time-learning põhimõtet.

See tähendab seda, et õpid ära selle info, mida sul parasjagu vaja on, et teha ära järgmine vajalik samm oma eesmärgini jõudmisel.

Seega, kui alustad investeerimisega, siis õpid kõigepealt ära eesmärkide seadmise, et teaksid, kus sa oled ja kuhu sa jõuda tahad.

Kui see olemas, alles siis otsid võimalusi, kuidas investeerimiseks vajalikku raha oma eelarvest leida ja otsid võimalusi, kuhu saaksid investeerida just selliste summadega, mida sa kõrvale saad panna.

Ja kui siis lõpuks hakkad jõudma sinnamaale, et sul on piisavad summad, et oleks mõttekas ka börsil investeerima hakata, võtad ette selle töö ja uurid, kuidas see asi käib ning asud koheselt õpitut rakendama.

Isiklikult püüdsin ka “Võhikust investoriks” e-töötoa puhul järgida võimalikult palju seda just-in-time-learning põhimõtet, nii et kõik info tuleks just sel hetkel, kui sul seda rakendamiseks vaja on. Samuti olen selle üles ehitanud ka sellisel moel, et see sobiks väga hästi ka neile inimestele, kes ei saa korraga suuri summasid investeerida (minu kogemuse põhjal enamik alustavaid investoreid).

Kindlasti ei saa ma muidugi sul keelata nendel börsiteemalistel koolitustel osalemast. Lihtsalt minu silmis on see enamiku jaoks suur aja, energia ja raha raiskamine. See võib küll tunduda, et €10-15 koolituse kohta on üsna väike summa, aga kuna sa neid teadmisi hetkel rakendada ei saa, siis on see suhteliselt tuulde visatud raha.

Ja muidugi kui ühel sellisel koolitusel juba oled käinud, siis tõenäoliselt teed, nagu minagi, lähed veel ja veel ja veel. Aja jooksul saab sellest osalustasu peale kulutatud rahast €100 või rohkemgi, ilma et sa arugi saaksid.

Alternatiiv on teha ükskord pisut suurem investeering ja õppida seda, mida sul parasjagu vaja läheb, et teha järgmine samm ja asuda investeerima juba lähitulevikus.

Teine alternatiiv on üldse mitte sellistel teemadel ennast harida ja kokkuhoitud raha 1% intressiga hoiusele panna. Lõppkokkuvõttes on tulemus ikka parem, kui raha kulutamisel teadmistele börsi kohta, mida sa tõenäoliselt peaaegu kunagi ei rakenda.

Enne kui järgmisele panga poolt korraldatavale börsiüritusele lähed, mõtle ikka hoolega järgi, kas sul on ikka piisavalt raha, et selle infoga ka midagi peale hakata või üritad lihtsalt ennast rahustada sellega, et sa vähemalt midagi investeerimise vallas teed.

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

4 kommentaari

  1. Comment by huviline:

    Kuidas on lood nende panga toodetega, kus pakutakse börsile investeerimist väikeste summadega? Näiteks LHV kasvukonto. Teenustasu arvestades 200 eurot kuus (siis on 1% tasu) oleks võimalik investeerida USA börsile, saab ka minimaalselt 64 eurot kuus muidugi.
    Kas see oleks mõistlik või mitte?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kui rääkida üleüldiselt fondidest ja sarnastest toodetest, siis on oluline jälgida potentsiaalset tootlust (seda on muidugi kõige raskem ennustada jällegi) ja teenustasusid.

      Näiteks, kui sa saad €100 investeerida ja teenustasu on ostmisel 1% ja müümisel 1% ja igakuine haldustasu on min €1 (ehk ka 1%), siis peaks fondi tootlus tubli ümardusega olema ca 14% aastas, et saaksid omadega aasta lõpuks nulli.

      Ilmselgelt on selline investeering mõttetu, sest enamik fonde sellist tootlust ei suuda pakkuda.

      Kasvukontol näiteks panin tähele hinnakirjast, et haldustasu on 0,05% ja min €1 kuus. Märkimine on 1% ja min €2. Samas jäi lahtiseks müügiga seotud kulu ja küsimust tekitas hinnakirja lõpus olev muude kulude lahter, kus pealkirjas on ka kasvukonto ja väärtpaberite märkimine maksab baltikumis €3 ja mujal €10.

      Mingit erilist infot ka neil kodukal kasvukonto kohta näha pole, nii et täpsemalt ei oska öelda. Otsingu abiga leidsin ainult kõige uuema uudise aastast 2011.

      Samas, kui sa saaksid investeerida igakuiselt €100, siis haldustasu % sinu investeeringust muutuks järjest väiksemaks ja piisaks ka väiksemast tõusust, et jõuda nulli.

      Positiivne on ehk see, et 1. aasta LHV kasvukontol haldustasu ei ole ehk kui igakuiselt sinna näiteks €64 paneksid, siis ehk aasta lõpuks see haldustasu nii suurt mõju enam ei avaldaks.

      Ma ei saanud sealt kasvukonto hinnakirjast päris täpselt kõigist tasudest ja kuludest aru, aga üldiselt tundub nii olevat, et alla €500 investeerides kaotad suure osa oma tulust lihtsalt tasude alla ära.

      Eeldusel, et see fond üldse teenib tulu muidugi. Kui näiteks hoopis kaotab raha, siis maksad sina üldiselt oma teenustasusid sellegipoolest.

      Ühesõnaga, pikk jutt lühidalt kokku:
      1. Arvuta välja teenustasude suurus protsentuaalselt sinu investeeritavate summade puhul.
      2. Tee selgeks fondi/toote potentsiaalne tootlus ja lahuta sellest teenustasudeks minev summa.

      Kui suudad mujal paremat ja/või kindlamini samaväärset tootlust teenida, siis investeeri mujale. Kui see on sinu jaoks rahuldav riski ja tulu suhe, siis lase käia.

      Arvestades, et enamik fonde ei suuda just eriti häid tootlusi näidata (turgu ületada), siis isiklikult minu jaoks on ka aasta peale kokkuvõttes 2% teenustasu põhjendamatult kõrge ja eelistan pigem alternatiive.

  2. Comment by Priit:

    Müügikulud on samad, mis üldhinnakirjas kehtivad tasud, ehk praegu 11 eur +0,3% instrumendi kohta. Sisuliselt tähendab see seda, et kui sul on kogutud mingit instrumenti alla 1000 euro, siis pole müügile mõtet mõelda. Kui plaan lähiajal müüma hakata ja sissemakstavad summad pole suured, siis pole mõtet erinevaid instrumente kokku kuhjata. Valida on võimalik korraga kuni kuus ja lepingutingimusi hiljem muutes, veelgi rohkem instrumente. See kõik aga tähendab seda, et nende hilisemal müümisel tuleb iga instrumendi pealt eraldi teenustasu maksta. Ostmisel eraldi tasu ei arvestata (kokku 1%, min 2 eur).
    Igakuiselt 100 eurot on vähe ja arvestada tuleks minimaalselt 200 eurot korraga ja vähemalt 2000 eurot aastas.
    Kui valid ETFde hulgast ( LHV enda fondid kulukamad!!!), siis kulud jäävad 0,2-0,5% vahele aastas. Pluss siis 0,6% aastas LHVle.

  3. Ping from Börsil investeerimine väikeste summadega - RahaFoorum:

    […] on kindlasti väga asjakohane ja see oli ka üks põhjusi, miks ma näiteks kunagi kirjutasin, et sul pole mõtet börsi koolitustel osaleda, sest nägin seal korduvalt inimesi, kellel polnud piisavalt raha, et börsile investeerida ning […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga