Home » RahaRaadio » RR042 – Miks sa kunagi rikkaks ei saa
     

RR042 – Miks sa kunagi rikkaks ei saa

Tänane saate teema on minule väga südamelähedane, kuigi ilmselt ei ole ma kõige parem inimene sellist teemat esitlema. Ma olen rohkem selline faktide, numbrite ja käegakatsutavate detailide teemade inimene tavaliselt.

Samas, täna räägime aga hoopis millestki täiesti käegakatsumatust (on selline sõna olemas?) – Delfi kommentaaridest!

Tegelikult läheme küll natukene sügavamale ja kasutame neid kommentaare lihtsalt näitena, miks suur osa inimestest kunagi rikkaks ei saa.

Tegemist on kommentaaride ja mõtetega, mida ühel või teisel sarnasel kujul olen mina ja ilmselt oled ka sina korduvalt paljude nii raamatutegelaste kui ka tegelike inimeste suust kuulnud.

Me ei kata kindlasti siin kõiki sarnase tagamõttega kommentaare ja mõtteid ära, aga usun, et sellest piisab, et saaksid enda mõtteid nö peegeldada ja mõista, kus sina täna oma mõtteviisiga asud.

Kas tead veel mõnda sarnast uskumust, mis on levinud, aga mida ma saates ei käsitlenud? Jaga meiega kommentaarides.

Aita meil jõuda rohkemate kuulajateni ja jäta iTunesis oma aus tagasiside.

Lingid ja ressursid:

Muusika: Greg Kuehn

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

6 kommentaari

  1. Comment by lauri:

    Väga vabandan, lihtsalt delfi kommentaariumi näiteks üks pärl, uuriti, kas annaksid oma raha Tuleva fondi käsutusse. Üks vastustes oli selline:

    “Inimestel on natuke vananenud arusaam, mis puudutab väärtuste kogumisse. Raha ja väärtpaberid pole mitte mingi väärtus mida koguda tasuks. Vaata näiteks Küprose näidet, valitsus lihtsalt ühel hetkel otsustas et kui sinul on X arvust suurem summa kontol, siis riik võtab selles N osa ära. Ja Küpros on EU riik, mainin juhuks kui arvate et sellist asja siin ei juhtu.
    Lisaks, inflatsioon! Saadav tulu (numbriliselt) ei kaalu üle tegelikku raha väärtust mis ajas järjest väheneb.
    Eriliselt on sinu rahale maiad pangad, mäletate ju küll kuidas igal pangaskäimisel üritati fonde pähe määrida. Mina isiklikult sain sellest määrimisest lahti nii et kukkusin avalikult ja kõva häälega pangas räuskama, tõenäoliselt seetõttu on minu konto juures linnuke “probleemne klient”, aga mina olen rahul, enam ei topita midagi, saan toimingud tehtud ilma pähemäärimisteta.
    Nii et miks peaks olema üks pank parem kui teine, mina ei näe vahet kas on kodumaine või rootsimaine ettevõte kes minu teenitud raha kallale kiibitsema üritab tulla, minu jaoks on tulem sama – raha lännu.
    Kui tahad väärtusi koguda, siis osta kas väärismetalle või maad.
    Näiteks väärismetallide puhul on välistatud väärtuse negatiivseks muutumine, mis pensionifondi puhul on täitsa võimalik”

    No mida sa oskad öelda, inimene räägib autoriteetse häälega. Mina polnud Küprose juhtumiga tuttav, nii veel tundub, et ta teab midagi, mida mina ei tea. Ja siis pumm: ” väärismetalli väärtus ei saa negatiivseks muutuda”

    • Comment by Janek:

      väärismetalliga on vist nii lood , eriti kulla puhul, et tema väärtus pole küll sajandiga langenud, aga kasvanud ka mitte…, et kui 30 ´datel said x kogus kulla eest endale korraliku ülikonna osta, siis aastal 2016 saad sa sama x koguse kulla eest endale korraliku ülikonna, aga mitte enamat. Noh vähemalt seegi asi, hõbe tundub aga, et on tulevikus tõusev väärtus, kuigi ka see ei ole päris kindel, inimkond leiab mõne muu lahenduse, et asendada vähesaadavat ja kallimat.

      • Comment by Taavi Pertman:

        Ta ikka hüppab suht palju üles-alla. See stabiilsus on tavaliselt pigem mingi hea müügijutt, mida mõni kulla müüja sulle räägib.

        Teises kommentaaris siin panin ka ühe lingi, kus peal kulla ja hõbeda hinna liikumised. Mõlemad ikka üsna sarnase liikumisega suures pildis.

        Hõbe tundub volatiilsem ehk hind hüppab rohkem üles-alla võrreldes kullaga.

        • Comment by Janek:

          Seda ma arevasin koguaeg, et Jaak Roosaare üritab oma raamatus mulle kulda pähe määrida(RSÕ lk 143) 😀 See, et ta üles alla hüppab on aga hea, sest saab edukalt seda vara spekulatiivses kauplemises kasutada.

          • Comment by Taavi Pertman:

            Eks see Jaak üks hea müügimees ole 😀

            Tegelikult selles mõttes hea tähelepanek, et ka see stabiilsus või kõikumine on suhteline ning sõltub, millega ja mille suhtes võrrelda 😉

    • Comment by Taavi Pertman:

      See tegelane on vist väga palju muinasjutte lugenud mulle tundub. Aga eks selliseid on palju, kes kuskilt videost või mõnest delfi kommentaarist kunagi põgusalt ühe või kaks infokildu on kuulnud ja nüüd maailmamajanduse ja investeerimisalased eksperdid valmis on.

      Suures osas muidugi on siin sama teema, mis saateski rääkisin. Sellel inimesel on peas need teatud uskumused olemas, millele siis see info kinnitust annab.

      Ehk siis see (ka üsna populaarne) uskumus, et investeerimisel pangad võtavad kogu su raha ära (mis kohati on ka tõsi, kui mõelda aktiivselt hallatavatele ja II samba fondidele jmt, kuigi reaalne investeerimine ei tähenda nende toodete kasutamist…) ja inflatsioon on mingi üüratu möirgav elukas, mis kogu investeerimise isegi siis mõttetuks muudab, kui pangad kogu raha ära ei suuda sinult röövida.

      See on hea kaitsev uskumus, mis lihtsustab elu sellevõrra, et ta ei pea oma pead vaevama investeerimise selgeks tegemisega ega enam muid vabandusi otsima kogu aeg, et miks ta seda ei tee (minusugused tüütud blogijad ja podcasterid kogu aeg räägivad, et peaks tegema, aga nüüd on hea kaitsevall olemas selle vastu).

      See annab talle piisavalt hea põhjuse, miks mitte investeerida ja miks tema seda ei tee, ilma et peaks süümepiinu tundma. Selliste “faktide” valguses on ta ilmselgelt piisavalt tark, et mitte pankadele oma raha ära anda ja selle väärtust väheneda lasta.

      Mõned mõtted selle põneva jutu kohta:

      a) II samba rahaga ei saa kahjuks mingit “väärismetalli” osta, vaid tuleb siiski fondide vahel valida, nii et suhteliselt lambikas soovitus.

      b) Väärismetallid ei ole sugugi stabiilse väärtusega asjad, isegi kui inflatsiooniga korrigeerida, nii et lõpptulemus võib kõvasti kehvem olla, kui meie praeguste II samba fondidega. Eriti tänasest suht tipust ostma hakates. Mõned graafikud:

      http://goldsilverworlds.com/gold-and-silver-prices-over-200-years-long-term-gold-and-silver-charts/

      c) II samba väärtus võib minna negatiivseks? Minu teada nad seal võimendust kasutada ei tohi, aga vb ma eksin? Kui keegi teab, et tohivad, siis harige mind ka.

      d) Ajalooliselt on aktsiaturud näidanud praktiliselt kogu aeg paremat tootlust kui inflatsioon (v.a. mõned lühiajalised perioodid), nii et see inflatsiooni jutt on tal ka päris “hea”.

      Näiteks üks graafik S&P500 näitel:
      http://www.simplestockinvesting.com/SP500-historical-real-total-returns.htm

      Arvestades, et mõned aastad tagasi oli Eesti viimase 10+ aasta keskmine inflatsioon seal 4% kandis ja tänaseks on see ilmselt allapoole tulnud, siis ilmselt on inflatsiooni ületanud ka balti börs.

      e) Tuleva eesmärk on pakkuda madalate teenustasudega pensionifondi ehk täpselt seda, mille vastu ta tundub kõige rohkem virisevat. On ikka vahe, kas maksad 0.55% või 1.55% haldustasuks iga-aastaselt.

      Muidugi teine oluline aspekt oleks ka tootlust jmt vaadata seejuures, aga noh, ilmselgelt mees teab, millest räägib…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga