Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Millal tasub laenu võtta?
     

Millal tasub laenu võtta?

Jaak Roosaare kirjutas oma blogis heast ja halvast laenust ning tõi välja, et hea laen on see, mis on võetud investeerimiseks ja teenib suuremat tootlust, kui selle laenu kulu (intress + teenustasud jmt ehk krediidikulukuse määr või lühidalt KKM).

Isiklikult olen selle koolkonnaga nõus, mis ütleb, et laenu kasutamine aitab väga palju kiiremini edasi jõuda ning seda võiks investeerimisel kasutada ja olen ka ise seda mitmeid kordi kasutanud. Samas on siin päris mitu aga, miks ma sellest varem kirjutanud pole.

Miks ei ole eriti hea laenuga investeerida?

ohud laenuga võimendamisel

Autor: Tax Credits

1. Inimesed ei saa aru intressidest

Üks põhjustest, miks ma seda teemat ei ole käsitlenud, on lihtsalt see, et inimesed ei saa sellest aru ja kasutavad seda siis moodustel, mis lõppevad hoopis kahjumlikumalt, kui selle kasutamata jätmine.

Siiani võib praktiliselt iga päev kohata mõnda inimest, kes ei saa aru intressist ja ei mõista vahet aasta- ja kuuintressil (vihjeks nii palju, et vahe on tavaliselt 10-50-kordne). Samuti ei mõisteta, mida tähendab KKM ja miks on just eriti investeerimiseks laenates vaja pigem seda vaadata, mitte intressi.

Seda kohtab paraku sageli ka nende inimeste puhul, kes on juba investorid ja tõenäoliselt oma elus ka korduvalt erinevaid laene kasutanud, mitte ainult nö finantskirjaoskuse osas võhikumate seas.

2. Ülevõimendus on liiga lihtne

Investeerimise puhul räägitakse laenu kasutamisest kui võimendusest (ing. k. leverage). Kõige lihtsam võimendamise viis on laenu abil (nt võtad oma olemasolevate aktsiate tagatisel laenu ja ostad selle eest veel samu aktsiaid), kuid sama tulemuseni võib jõuda ka erinevate muude instrumentide abil, nagu näiteks optsioonid, futuurid ja forexi maaklerite poolt pakutavad võimendused, kus sa ei pea laenu võtma, aga saad sisuliselt näiteks osta 100 € eest 1000 € väärtuses valuutat.

Võimendus aitab investeeringu volatiilsust (loe: riski) suurendada, nii et väiksemad hinnaliikumised börsil aitavad sul teenida/kaotada rohkem, kui ainult enda raha eest saaksid.

Näiteks, kui sul on 1000 €, sa ostad selle eest aktsiat, mille hind tõuseb 5%:

1000 € * 5% + 1000 € = 1050 €

Teenisid: 50 €

Kui sa aga nüüd tead kuidagi väga kindlalt, et aktsiahind läheb ülesse ja võtad veel lisaks 1000 € laenu 2% intressiga:

(1000 € + 1000 €) * 5% + 2000 € – (1000 € * 2% + 1000 €) = 1080 €

Teenisid peale laenu tagastamist: 80 €

Kui sa ühe korra oled suutnud sellise tehingu läbi teha, kus justkui tühjast kohast lisaraha tuleb, siis on väga lihtne hakata mõtlema, et mis siis, kui võimendaks rohkem. Halvemal juhul satud sellest hasarti ja võimendad ennast tublisti üle ja kui hind läheb teises suunas, oledki omadega võlgades ja miks ka mitte sootuks pankrotis.

PS! Kui ülevalolevad arvutused sulle segadust tekitasid ja liiga keerulised tundusid, siis see on jällegi üks väga hea näide, et sa peaksid võimendamise mõtte maha matma ja pigem mõne matemaatikakursuse võtma ilma laenu kasutamata.

3. Võimendus suurendab riski ja kaotusi

laenuga võimendamine suurendab riski

Autor: bark

Kui eelmises näites hind oleks liikunud 5% teises suunas, siis oleks sul järel kõigest 880 € ja kaotuseks 120 €. Teisisõnu, võimendus suurendab sinu tootlust, kui hinnad liiguvad õiges suunas, kui aga hind läheb vales suunas, siis sa kaotad selle raha, mis sa oleksid kaotanud ilma võimenduseta, kaotad sama suure osa oma võimendusest ning kaotad ka laenu eest makstava intressiosa.

Laenuga võimenduse puhul on potentsiaalne kaotus alati suurem, kui potentsiaalne võit ja seega on sellest kasu siis, kui negatiivne tootlus on praktiliselt välistatud või väga minimaalse tõenäosusega. Kuid ka siis peaksid olema võimeline halvima korral kaotuse vastu võtmiseks ehk sul peaks olema piisav puhver, et saaksid oma laenud ära maksta.

Näide börsil võimendamisest:

Oletame, et aasta on 2010 ja investeerid üsna mahukalt USA börsil. Sa oled väga kogenud investor ja siiani oled praktiliselt kõigi oma tehingutega arvestatavat tootlust teeninud.

Leiad jälle ühe aktsia, milles sa oled oma analüüsidele tuginedes kindlam, kui ühegi teise aktsia puhul kunagi oled olnud. Ostad omale võimalikult suure positsiooni ja selle jaoks võtad ka nende samade aktsiate tagatisel 50% eest laenu, et võimendada. Sa saaksid ka rohkem võtta, aga kogenud investorina tead, et tuleb igaks juhuks varu jätta, sest aktsiahinna langedes võidakse sinu aktsiad automaatselt maha müüa, kui neil enam piisavalt tagatist ei ole.

Saabub 6. mai ja sinu aktsia on üks neist, mis paari minuti jooksul käivad oma hinnaga praktiliselt põhjas ära ja tulevad seejärel uuesti üles.

Mis vahepeal juhtus?

Ilma võimenduseta ei oleks midagi juhtunud peale selle, et kui sa oleksid arvuti ees olnud, siis ilmselt südamerütm oleks tunduvalt kiirenenud või kui oled nõrganärvilisem ja investeeritud summa oleks sinu jaoks väga suur, siis ehk oleks ka püksid veidi niiskemaks saanud.

Tänu võimendusele aga läks sinu positsioon kusagil -30% hinnaga müüki, et võimendus ära katta (kui läks hästi ja müük ei toimunud veelgi madalama hinnaga) ja jäid sisuliselt kogu oma rahast ilma (kirjutasin Flash Crashist pikemalt selle postituse 4. punkti all).

4. Võimendusest saab kergesti tarbimine

Behavioral economics (majanduskäitumine?) on üks huvitav valdkond, mis uurib seda, kuidas inimesed, firmad ja valitsused finantsküsimustes käituvad ja mõtlevad.

Üks asi, mis on korduvalt välja tulnud, on see, et inimesed mõtlevad oma rahast kategooriates. See tähendab, et peas jaotatakse raha selle kasutamiseesmärgi põhjal mitmesse erinevasse kategooriasse: näiteks toiduraha, üüriraha, meelelahutuse jaoks, säästud, laenude maksed jmt.

Kui me seda kasulikul moel teeksime, siis oleks väga vinge ja poleks eelarvet ega midagi koostada vajagi. Kahjuks tähendab see aga hoopis seda, et inimesed, kellel on 50,000 € hoiusel 0,9% aastase tootlusega raha seismas, võtavad 25% intressiga laenu, et omale külmkapp osta või reisile minna, sest need rahad on erinevates kategooriates ja peas neid kokku ei suudeta panna.

Ilmselt tänu sellele samale omadusele, võib juhtuda (ja suure tõenäosusega ka juhtub) väga lihtsalt see, et võimenduseks võetud laen läheb üsna kiiresti tarbimiseks. Ma ei mõtle seda, et sa nüüd võtad laenu ja enne kui selle ära investeerid, jõuad selle millegi muu peale ära raisata, kuigi ilmselt juhtub ka seda päris sageli. A la, võtsid 10,000 € laenu ja mõtled, et miks mitte siis omale uus ülikond juba osta, piisab ju ka 9,500 € võimendusest küll.

Ma mõtlen veidi salakavalamat viisi, kuidas see tarbimislaenuks muutub ja tänu meie aju mõtlemisviisile võib isegi juhtuda, et sul on seda minu näidet keeruline mõista ja aru saada, et see üldse nii on. Tuleb tunnistada, et selle ohvriks olen isegi langenud ja tagantjärele on ka seda väga lihtne endale õigustada, sest ainuüksi sellest aru saada on juba üsna keeruline. Sellegipoolest vähemalt proovin seda selgitada.

Kuidas võimendus tarbimiseks muutub?

Oletame, et võtsid 3000 € laenu 18% intressiga ja sul õnnestus see kuidagi 25% tootlusega ära investeerida. Siiani on tegemist üsna eduka võimendusega, eeldusel, et sa teenitud tootluse pealt tulumaksu maksma ei pea, kuigi isegi siis jääks sulle väikene varu.

Järgmised paar kuud teed oma laenumakseid ja kõik on hästi. Ühel päeval aga tuleb sinu meilile üks väga soodne reisipakkumine ja kuna puhkus on ka tulemas, siis vaatad oma rahalise seisu üle ning leiad piletite jaoks raha, kuid teed muidugi endiselt ka oma laenumakse ära, sest võlgu sa kohe kindlasti ei jää.

Kas said aru, kuidas tegelikult eelmises lauses sai sinu võimenduseks võetud laenust äkitselt tarbimislaen?

Seda on väga keeruline mõista, sest meie peas on igal rahal oma kategooria. Sa ju võtsid 3000 € laenu ja see laen on 25% intressiga investeeritud. Seega peaks justkui kõik ju korras olema?

Tegelikult siiski ei. Kui sul on nüüd vaba raha, siis see tuleks suunata kas:

a) selle laenu kiiremaks tagasimaksmiseks või

b) sellesse 25% tootlusega investeeringusse.

Senikaua, kuni sul on see laen üleval, on kõik muud kõrvalised kulutused tegelikult sama head, kui võtta laenu ja see otse tarbimisse suunata. Antud juhul oled sa aga ennast lihtsalt kavalalt ära petnud sellega, et sa tarbid paar kuud hiljem ning sul on lihtne seda õigustada, sest sinu peas on see laenuraha ju seal investeeringu all ikkagi, kuigi ratsionaalses mõttes on raha raha, olenemata, kus ta on või milline number su pangakontolt kuhu liigutati.

Kui sa sellest mõttekäigust aru ei saanud, siis ära muretse. Uuringute põhjal tundub, et sa oled valdava enamuse seas. Lihtsalt tea, et kui sa seda ei mõista, siis suure tõenäosusega satud sa ka selle psühholoogilise “eripära” otsa ja kui su võimendus on pikemaajalisem, kui paar kuud, on garanteeritud, et ühel hetkel oled ka sina üks neist, kes võttis 18% eest laenu, et reisile minna. Mis sest, et sa sellest ise aru ei saa ja teisedki ehk ei suuda seda läbi hammustada, et sind kritiseerida.

Mis veel hullem, isegi kui sa sellest aru said ja seda tead, satud sa tõenäoliselt samuti selle otsa. Lihtsalt siis on suurem tõenäosus, et sa sellest vähemalt tagantjärele ehk aru saad, kui järgi mõtled ja vahest võib juhtuda, et sul õnnestub seda ikkagi ennetada.

Ühesõnaga, ma ei ole seda teemat käsitlenud, sest need, kellel sellest kasu oleks, ilmselt jõuavad selleni ühel või teisel moel ise (läbi Rikka isa, vaese isa raamatute sarja näiteks), aga need, kes seda valesti kasutaksid, võtaksid ilmselt seda kui head põhjendust järjekordse laenu tarbimiseks, mis sest, et see kuidagi neile kasuks ei tule ja mis kõige hullem, nad ei pruugi sellest isegi aru saada, et see kahjulik on.

Millal siiski tasuks laenu võtta?

Nüüd kus pikalt see lahti kirjutatud, miks laenu võtta ei tasu, võib põgusalt kirjutada ka sellest, miks see kasulik on ja millal võiks laenu kasutamist kaaluda.

Hea laenu anatoomia

Kui alguses mainisin, et hea laen on see, mille abil investeerid nii, et sa teenid selle pealt rohkem, kui maksad, siis tegelikult tuleks seda veidi täiendada.

Hea laen on selline laen, mis parandab sinu finantsilist olukorda läbi tulude suurendamise või kulude vähendamise.

Teisisõnu, selleks, et laen hea oleks, ei pea see tingimata alati raha sisse tooma, vaid võib peatada ka raha väljaminekut.

Samas, laiendaksin seda definitsiooni veelgi, veidi ühe irratsionaalse täiendusega, mis on ratsionaalses mõttes rumal, aga psühholoogilises mõttes tundub sageli lausa vajalik olevat.

Hea laen on selline laen, mis parandab sinu finantsilist olukorda läbi tulude suurendamise ja kulude vähendamise või suunamise.

Järgnevalt võtangi need 3 punkti ükshaaval läbi.

1. Tulude suurendamine laenu abil

Sellest on ilmselt kõige lihtsam aru saada. Sa näed võimalust teenida tunduvalt rohkem, kui laenuintress on ning kasutad selle võimaluse ära. Näiteks kinnisvarabuumi ajal pakuti 9% aastatootlusega hoiust. Kui sul oleks sel ajal käes olnud 5% intressiga õppelaen, siis 4% nagu taevast kukkunud. Muidugi õppelaenu maksad tagasi kauem, kui see 9% võimalus oli, nii et tegelikkuses ei pruukinud just kõigi jaoks eriti hea võimalus olla, kui peale seda lihtsalt 5% intressi maksad ilma midagi teenimata.

Samasse kategooriasse lähevad näiteks ettevõtted, kes võtavad laenu, et näiteks oma tootmismahtusid suurendada või turgu laiendada ja palgatöötajad, kes lähevad kaugõppesse õppelaenu eest, kuna nende palganumber peale kõrgema kraadi omandamist tõuseb märgatavalt rohkem kui õppelaenu intress.

Sellega seotud riskidest rääkisin juba ülevalpool päris pikalt, nii et mine loe see uuesti läbi, kui jõudis juba meelest minna.

2. Laenuga kulude vähendamine

 

halb laen tuleks hea laenuga asendada

Autor: Seth Anderson

Laenude konsolideerimine

Kõige lihtsam näide on see, kui sa oled varem midagi rumalat teinud ja võtnud näiteks SMS-laenu, mille intressid on aasta baasile viies sadades protsentides.

Siis on iga väiksema kuluga laen tavaliselt korralik võit ja praktiliselt alati õigustatud võimendus – seda nimetatakse tavaliselt laenude konsolideerimiseks. See ei pruugi küll olla eriti hea laen selle klassikalises mõttes, et tegelikult ei tohiks sa üldse sellises seisus ollagi, aga antud olukorras olles on see kindlasti hea laen.

Kuna pangad sageli SMS-laenu tarbinutele laenu ei anna, siis tõenäoliselt kõige parem lahendus Eestis olles on Bondorast laenu taodelda. Normaalse laenuintressiga eestlaste taotlused on seal investorite seas üsna populaarsed ja saavad kiiresti täis.

Arvestades, et oled kasutanud SMS-laene, siis soovitan intressi osas seal mitte eriti pirtsakas olla. Jäta selle soovitatud 26% peale, kui su finantsiline olukord just eriti vinge ja hea pole (kuigi sellisel juhul sa ilmselt ei oleks SMS-laenu peale välja läinudki).

Teoreetiliselt võiksid ka saada madalama intressiga, aga pidades silmas SMS-laenude intresse, siis see paar protsendipunkti, mis sa Bondoras võita võiksid katsetamise käigus, on väiksem sääst, kui see kaotus, mis sa selle nädala-kahe katsetamise tõttu SMS-laenude eest rohkem tagasi pead maksma.

Peale paarikuist korralikku laenumaksete tasumist ja finantsseisu paranemist, on sul alati võimalik uus taotlus teha juba madalama intressiga ja kui siis investorid selle ära täidavad, oled jälle veidi oma olukorda parandanud. Esimene samm tuleks aga 100%+ intressidega laenude puhul teha koheselt, sest see on lihtsalt koht, kus su raha praktiliselt põleb.

(Kui mingil põhjusel Bondorast laenu ei anta või sobivat pakkumist ei saanud, siis mõned alternatiivid on Omaraha, Moneyzen, TFBank.)

Muude kulude vähendamine

Teine võimalus võib olla see, kui sul on näiteks korter või maja, kus on väga kehv soojustus ja sinu küttekulud on talvel tohutud. Kui sul õnnestub saada väiksema intressiga laenu, et see korda teha, nii et sealt saadav kokkuhoid on märgatav, siis võib ka see olla hea laen.

Samamoodi ka kõigi muude asjadega. Ideaalis võiks sul muidugi olla see raha niisama olemas, aga kui sul seda raha ei ole ja see kulu, mille sa kokku saad hoida tänu laenule, on piisavalt suur, siis võib ka seda laenu heaks pidada.

Siinkohal on muidugi kõige suurem oht see, et inimesed, kes matemaatikaga eriti sina peal ei ole, teevad mingisuguseid suvalisi arvutusi ja leiavad iga asja laenuga ostmise mõtte olevat kasumliku.

Samuti tasub ka silmas pidada, et isegi kui see aitab raha kokku hoida, siis sul peab ikkagi jätkuma raha, et see laen ka tagasi maksta. Ehk teisisõnu, sageli on oht ennast suure säästmisvõimaluse pärast lõhki laenata, nii et iga väikseimgi sissetuleku vähenemine lõppeb tragöödiaga.

Kulude vähendamine tulevikus

Kolmas variant esineb reaalses maailmas ilmselt üsna harva, kuid teoreetiliselt on see võimalus olemas. Kuigi veel harvemini on tegemist ka reaalselt kasumliku otsusega, kui inimesed seda kui põhjendust kasutavad.

Sisuliselt, kui sul oleks võimalik osta midagi, mida sa niikuinii pead ostma, tunduvalt odavamalt, siis on mõnikord mõistlik see isegi laenuga ära osta.

Heaks näiteks oleks ehk see, kui saaksid praegu 5000 € eest südameoperatsiooni, mida sul on vaja, et ellu jääda ja mille hind kuu aja pärast tõuseb tänu haigla hinnakirja üle vaatamisele 7000 € peale.

Kuna sul hetkel seda raha pole ja hinnatõus on 40%, siis 20% KKM laen kuni kahe aasta peale oleks veel hea lahendus. Iseasi, kas sa sellise tervise juures seda nii headel tingimustel muidugi saaksid.

Siinkohal on ilmselt suurimaks ohuks see, et hakkad õigustama 200 € kontserdipileti eest 18% intressiga krediitkaardiga tasumist, sest kuu aja pärast on hind 250 €. See ei ole kindlasti kulu, mida sul tingimata tuleb teha ja seda teed minnes võid üsna kindel olla, et lõpuks oled üks neist SMS-laenude tarbijatest või hakkad pensionipõlves kuivikut närides mõtlema, et kuhu su raha kõik kadus – ometi ju “säästsid” kõigi kontserdipiletite ja tehnikavidinate pealt pidevalt.

3. Kulude suunamine

Varasemalt olen soovitanud kulude juhtimiseks kasutada eelarvet ning soovitan seda ka edaspidi. Samas ei peta ma ennast mõttega, et kõik seda ka suudaksid.

Tean väga hästi, et väga suur osa inimestest ei oma harjumust oma kulusid kirja panna ning enamik neist ei oma ka piisavat enesedistsipliini, et seda harjumust endas kujundada.

Just sellepärast olengi lisanud ka selle punkti heade laenude definitsiooni, et see aitab sageli inimestel teha seda, mida nad tahavad. Küll veidi ümber nurga minnes ja sageli on see investeerimiseesmärkide saavutamise kohapealt justkui vastutuult kusemine, aga lõpptulemus on parem, kui üldse mitte midagi tehes.

Kulude suunamise all pean silmas seda, et võtad mingi madalaintressilise laenu (kõige parem tarbimiseks sobiv laen on vist endiselt õppelaen) ning investeerid selle ära. Eeldusel, et sa investeerimisest midagi tead ja väga puusse ei pane millegagi, peaksid sa suutma sellega ca 5% või veidi pealegi tootlust ikka teenida, kui kasuks võib see tulla isegi siis, kui su tootlus on väiksem.

Miks see hea on?

Väga tihti kuulen inimesi rääkimas, kuidas investeerimine on oluline ja nad harivad ennast selles vallas jne jne, aga kui on aeg esimesi tehinguid teha, siis tuleb vastuseks, et ei ole veel jõudnud nii palju asjasse süveneda või praegu on kiired ajad või ei ole piisavalt raha koos või…

Ühesõnaga, investeerimiseks raha leida on üsna raske. Samas, praktiliselt kõik neist samadest inimestest leiavad igakuiselt raha, et oma laene, järelmakse ja tähtajaliste lepingutega interneti- ja telefoniarveid tasuda.

Seega, kui sa võtad näiteks õppelaenu, siis sul on vähemalt üks vabandus läinud ja raha investeerimiseks olemas. Kui sa nüüd suudad lõpuks mõne tehingu ära teha, siis on sul ka tunduvalt rohkem huvi ennast teemaga kursis hoida ja selle kohta rohkem uurida, sest sinu raha on mängus (umbes nagu pokkeris võid näha, kuidas mängurahaga lauas praktiliselt ainult lollitatakse, aga raha peale mängides tahaksid juba päriselt ka osata).

Lisaks hakkad äkitselt leidma oma eelarvest investeerimise jaoks mõeldud raha, st maksad oma õppelaenu ehk sisuliselt teed justkui sissemakseid oma investeeringusse, kuid selle vahega, et sa tegid investeeringu enne ja teed sissemakseid tagantjärele.

Ratsionaalses mõttes ei ole siin erilist vahet, kas sa maksad tagasi laenu või teeksid samas summas makseid oma investeeringutesse. Psühholoogilises mõttes tundub aga laenumaksete tegemine tunduvalt kergemini tulevat.

Jah, tegemist on sisuliselt enesepettusega, kus sa kasutad enesedistsipliini ühe korra (õppelaenu investeeringusse paigutades), et panna ennast edaspidi igakuiselt tegema seda, mida sa juba niikuinii teha tahtsid, aga mingil emotsionaalsel põhjusel ei suutnud.

See võib küll olla ka rahalises mõttes lihtsalt säästmisest kallim (eriti kui su tootlus jääb laenuintressile alla), aga samas, kui sa viimased 6 kuud oled endale öelnud, et “ma hakkan investeerima, aga …”, siis oleks ilmselt viimane aeg tunnistada, et sul puudub piisav enesekontroll, et oma eesmärkideni jõuda ning see võiks olla üks hea lahendus sellest takistusest ülesaamiseks.

Jällegi on ka siin vajalik mõõdukus ja kaine mõistus, alusta väikselt ja võimalikult suure marginaaliga sinu potentsiaalse tulu ja laenukulu vahel. Kui sa võtad laenu, nii et pead pärast 50% oma sissetulekutest laenumakseteks panema, oled ilmselgelt üle pingutanud.

Suurema investeeringu tegemiseks

Mõnikord võib juhtuda ka, et laen on kasulik mõne suurema investeeringu tegemiseks. Kõige tüüpilisem näide siin on kinnisvara.

Enamikul meist ei ole lihtsalt nii palju vaba raha, et kogu korter või maja või korterelamu vmt täishinnaga lihtsalt välja osta. Meil võib see raha küll teoreetiliselt olemas olla, aga see tuleb igakuiselt osade kaupa ja me peaksime seda ehk kuid või aastaid koguma, enne kui kokku saame.

Sellisel juhul on jällegi mõistlik kaaluda laenu kasutamist. Jällegi muidugi ainult juhul, kui teenitav tulu laenuga seotud kulu ära katab ja soovitatavalt ka vähemalt väikese varu vahele jätab.

Endiselt ei väsi ka kordamast, et jällegi on ka siin oht ennast liiga lõhki laenata ja enda maksevõimet üle hinnata.

Kokkuvõtteks laenudest

Nagu siin postituses välja tõin, on tegelikult päris palju erinevaid võimalusi, millal laen võib kasumlik olla. Mõnel juhul oleks lausa rumal laenu mitte kasutada.

Samas tõin välja ka üsna palju põhjuseid, miks laenu kasutada ei tohiks ja olen üsna veendunult seisukohal, et laenu kasutamine investeerimisel on luksus, mida vaid väga väike vähemus võib endale lubada, kuid millegipärast enamik siiski kasutab.

Kui sina ei ole selle vähemuse seas, kes kogu ülevalolevast tekstist väga hästi aru sai ja isegi sarnastele mõtetele varasemalt tulnud on, siis palun ära kasuta laenu. Või kui kasutad, siis tee seda vähemalt ainult selles väikeses osas, millest sa aru saad (nt suurema intressiga laenu ära maksmine väiksema intressiga laenuga).

See on muidugi ainult minu arvamus, millele olen jõudnud enda piiratud kogemuse ja silmaringi abil.

Kui sul oleks mõnel ülevalpool kirjeldatud põhjusel laenu vaja, siis kirjutasin ka õpetuse, kuidas Bondorast laenu võtta.

Mida sina arvad? Kas on mõistlik laenu abil investeerida? Kes seda teha võiksid?

***

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

11 kommentaari

  1. Ping from Kuidas Bondorast laenu saada? » RahaFoorum:

    […] leida. Isiklikult soovitan muidugi laenu võtta ainult siis, kui see sulle kasulik on, nagu ühes varasemas postituses laenudest kirjutasin, aga alljärgnev õpetus sobib igal juhul kõigile […]

  2. Ping from Minu Bondora portfelli ülevaade:

    […] olen vahepeal paar korda kasutanud Bondora laenu investeeringute hajutamiseks (võtsin nö investeeringute tagatisel laenu ja investeerisin selle mujale, et riske veidi hajutada), siis numbrid tunduvad pisut imelikud, nii et väga palju ei maksa siin nende kokkuviimisega vaeva […]

  3. Ping from "Mul pole piisavalt raha, et investeerida" - RahaFoorum:

    […] (säästad intressi jagu raha, kui neist kiiremini lahti saad). Edaspidi aga jälgi, et kasutaksid ainult häid laene ning senine laenude makseks kulunud summa paiguta investeeringute ja säästude […]

  4. Ping from Kuidas investeerida riskivabalt? - RahaFoorum:

    […] oled võtnud mõne ebaaruka laenu, siis üldjuhul on selle tagasimaksete kiirendamine sisuliselt garanteeritud […]

  5. Ping from Bondora uus krediidiskooringumudel - RahaFoorum:

    […] madalamasse riskiklassi kuuluvatele klientidele sobiva intressiga laenu, mistõttu ilmselt tekib arukaid laenajaid juurde. Teiseks, saavad peale professionaalsete investorite ka teised lõpuks investeerida neisse […]

  6. Ping from Novembri kokkuvõte ja portfelliülevaade - RahaFoorum:

    […] seda igakuiselt pärast tagasi maksta, aga loodetavasti on nüüdseks juba kõigil lugejatel selge, mille jaoks laenu võtta tasub ja milleks […]

  7. Ping from Uued laenuintressid ja portfellihaldurid Bondoras - RahaFoorum:

    […] tormad, siis loe uuesti see algne mõte kallimate laenude omamisest üle ja halba ei tee ka, kui vaatad seda postitust põhjalikumalt. Isegi madal intress ei ole hea põhjus, miks reisimiseks või pulmade korraldamiseks laenu […]

  8. Ping from Detsembri ja 2014. aasta kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] seda igakuiselt pärast tagasi maksta, aga loodetavasti on nüüdseks juba kõigil lugejatel selge, mille jaoks laenu võtta tasub ja milleks […]

  9. Ping from Märts 2015 kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] seda igakuiselt pärast tagasi maksta, aga loodetavasti on nüüdseks juba kõigil lugejatel selge, mille jaoks laenu võtta tasub ja milleks […]

  10. Ping from Ühisrahastuse teemaline koolituspäev - RahaFoorum:

    […] Mõned aastad hiljem hakkas natukene infot tulema ja mina kirjutasin väikese e-raamatu oma kogemustest ja nippidest, kuidas sellest uuest võimalusest võimalikult head tootlust võtta ja kuidas võimalikult head laenu saada (ka ise võtsin soodsal hetkel paar korda ca 7-8% intressiga laenu võimenduseks). […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga