Home » RahaRaadio » RR037 – Millise summaga teha esimene aktsiatehing?
     

RR037 – Millise summaga teha esimene aktsiatehing?

Seekordse küsimuse esitas meile Rait:

Millise stardisummaga teha oma esimene aktsiatehing? Just aktsia, mitte fondide või indeksite ostmine.

Kuigi olen tegelikult seda teemat varasemalt ka käsitlenud näiteks siin artiklis (sealt saad omale ka teenustasude kalkulaatori allalaadida), siis seal piirdusin ma üsna jäigalt ainult ühe võimaliku stsenaariumiga ja olin üsna konservatiivne.

Peale tookordset postitust saime natukene teema üle paari RahaFoorumi lugejaga arutleda ning seekord püüan seda siis natukene ka teise nurga alt vaadata. Teatud aspektist vaadates tundub, et tegelikult võib isegi omajagu väiksem summa olla alustamiseks täitsa piisav.

Tean, et RahaFoorumi lugejate ja RahaRaadio kuulajate seas on terve hulk aktsiainvestoreid, nii et küsiks siinkohal ka teie arvamust. Millisest summast alates sinu arvates mõistlik tehinguid teha oleks?

Aita meil jõuda rohkemate kuulajateni ja jäta iTunesis oma aus tagasiside.

Lingid ja ressursid:

Muusika: Greg Kuehn

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

15 kommentaari

  1. Comment by Max:

    Eeldades, et suurem osa investoreid eestis ostab aktsiaid läbi LHV panga ja IBd kasutab suhteliselt väike osa siis mina pean mõistlikuks minimaalseks summaks sellist, mille tehginutasud ei ületa 1% kogu tehingu väärtusest. Ehk siis OMX puhul natuke üle 300 euro ja maailmaturgude puhul umbes 1100 eurot

  2. Comment by Joonatan:

    Portfellis on mul paar erinevat balti aktsiat ja ostusid teen ma kord kvartalis. Kui palju täpselt mingit aktsiat osta, arvutab mul mu enda algoritm.

    Samas olen pannud piiri, et ühe aktsia tehingu ostusumma ei tohi olla väiksem, kui 400€. Sellest tulenevalt, ostes 400€ eest peaksid teenustasud (ainult ostul) ~0,95%. Kui tuleb välja, et peaksin ostma aktsiat X ainult näiteks 300€ eest, siis jätan see kvartal ostmata ja selle asemel ostan teisi aktsiad kokku 300€ eest rohkem. Nii ei jää raha ka seisma, ning mu algoritm suudab järgneval kvartalil taas balansseerida eelneva ostmata jätmise. (Sest siis tahaks kohe kindlasti juba toda aktsiat rohkema, kui 400€ eest osta.)

    Et selliselt käitun mina…

    • Comment by Taavi Pertman:

      Tundub, et ma polnudki nii väga konservatiivse mõtlemisega selle 1% osas siis. Teades sind muidugi, siis sul ei ole ka seda probleemi, et seda osturaha peaks väga pikalt koguma.

      Huvitav oleks kuulda ka mõne sellise inimese arvamust, kellel kogumine pikemalt aega võtab.

      Aga nö puhtuudishimust küsimus. Kas sul see excel jaotab siis automaatselt summa ära mujale, kui alla €400 tuleb kuskil real või teed seda käsitsi?

      Mõtlen just, et kuidas see siis välja mängib ennast, kui ühel real on näiteks €390 ja teisel €250, et kas süsteem jagab siis automaatselt selle €250 laiali ja tõstab selle €390 üle piiri või teed käsitsi mingid otsused?

      • Comment by Joonatan:

        Jep, excel jagab selle 250€ teiste vahel ise automaatselt ära ja minu sekkumist ei nõua.
        Seega, kui ma peaks ostma aktsiat A 500€ eest, aktsiat B 500€ eest ja aktsiat C 200€ eest, siis excel näeb, et C’d peab ostma vähem kui 400€ eest ja seega arvutab kõik ümber nii, et A’d peab ostma 600€ eest ja B’d samuti 600€ eest. (Jagamine käib ka vastavate proportsioonidega, mis muidu ka ostmisel oleks)

        Kogumise aeg oleneb täielikult sellest, mitu aktsiat portfellis on. Kui on üks aktsia, siis võiks kvartalis 400+€ kokku saada. Kui on 2 aktsiat portfellis, siis võiks kvartalis kokku saada 800+€ jne. Olen ka mõelnud, et äkki võiks hoopis iga 4 kuu tagant osta aktsiaid, mitte iga 3 kuu tagant. Hoiaks kohe päris otseselt 3€ per aktsia per aasta kokku…

        • Comment by Taavi Pertman:

          Selle vähemate ostukordadega kaasneb muidugi mitu võimalikku miinust:

          1. Ostuhinna keskmistamine ei tööta nii hästi, kuna kordi on vähem ja iga korra puhul ostuhetkel olev hind on natukene olulisema mõjuga.
          2. Mingi summa arvelt jääb aasta jagu dividende saamata sõltuvalt ostude ajastusest.
          3. Võimalik aktsiahinna tõus selle paari kuu jooksul võib olla suurem kui see paar eurot säästu.

          Ühesõnaga ei pruugi tingimata just kõige parem idee olla, kui sa praegusel hetkel tegelikult juba oled teenustasudega sellisel tasemel, kus see on ok.

  3. Comment by Raido:

    Tervitus! Kuna mina soetan dividendiaktsiaid ja loodetavasti ei pea neid mitte kunagi ära müüma (ideaalis), siis potentsiaalse müügitehingu tasu ma ei arvesta. Kui olen ostnud nt 100 aktsiat kogusummas 1000€ teenustasuga 0,5%, siis kunagi tulevikus võin ju müüa ka vabalt nt 500 aktsiat korraga (ostu- ja müügihinda võrdseks pidades tuleks teenustasu sel juhul 0,26%), ehk teenustasud ei ole üksühele võetavad. Aktsiate ostmisel ma ranget tehingutasu piiri endale seadnud ei ole. Praegusel hetkel on ostutehingute keskmine teenustasu 0,56%, seega põhimõtteliselt tuleks ostu ja samadel tingimustel müüki arvesse võttes ka sinna 1-1,1% kanti ära.
    Ma arvan, et 1 tehingu kogumaksumus võiks olla minimaalselt 500€. Siis jäävad tehingutasud mõistlikesse piiridesse.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Aitäh oma mõtteid jagamast. Tundub, et sa siis umbes sama konservatiivne või ehk isegi konservatiivsem nende tasude osas kui mina.

      Huvitav näha, et enamus püüab suhteliselt samasse suurusjärku sihtida selle tasude osakaaluga. Või siis ei julge teised arvamust avaldada…

      • Comment by Raido:

        Teenustasusid ei ole mõtet jah väga suureks ajada, LHV tulevased dividendid peavad ju need teenustasud kindlasti tasa tegema + veel pensionisamba haldustasud. Kuna viimaseid on lihtsurelikul suhteliselt keeruline mõjutada (kui mul just tuttavad sambafondi miljoneid sisse ei küta ja fondi mahu suurenemisest haldustasud vähenevad), siis minu isiklik kasum-kahjum pangaga tekibki pigem teenustasude ja tuleviku dividendide omavahelisest suhtest.

  4. Comment by Kehvik:

    Eks see tulene ju suuresti võimalustest. Kui mul oleks võimalik igas kuus investeerida 500 eurot, siis jah, ootaks ehk 3-4 kuud ja investeeriks kogu summa korraga. Kui aga võimalus on kuus investeerida 50 eurot, siis on järelikult inimese sissetulekud niivõrd madalad, et eeldatavalt ei oleks tal 1 aasta pärast võtta neid teoreetiliselt säästetud 600 eurot. Lihtsalt selle aasta jooksul on niivõrd palju võimalusi, et see raha lihtsalt ära kulub.

    Rikkus on ju suhteline ja minu kogemus ütleb, et see sõltub paljuski ikka sinu enda sissetulekust kuus. Kes teenib miinimumpalka, selle jaoks on ka 1000 eurot suur raha, sest selle teenimiseks tuleb ligi 3 kuud tööd rügada. Kes teenib 1000 kuus, selle jaoks on suur summa ehk 3000. Ise olen tähele pannud, et hoolimata minu sissetulekust on see kuidagi umbes nii olnud – 1 kuu teenistus pole teab mis suur raha, 2 kuu teenistus midagi juba nagu oleks ja 3 kuu teenistus on juba kahtlemata minu jaoks arvestatav summa.

    Ise olen pigem seda usku, et aktsiaid müüa ei kavatse ja eelkõige on eesmärgiks pikemas perspektiivis aktsia hinna ja ka dividendide kasv. Alustaval ja mitte kõige suuremate võimalustega investoril ma küll soovitaks pigem esimene ost kohe ära teha. No vast mitte 20 euro eest, aga näiteks 200 eest juba küll. Ja mitte mõelda eriti nende teenustasude ja protsentide peale.

    Esimene samm ongi alati kõige raskem. Kui oled juba aktsionär, saabuvad esimesed dividendid, on kohe hoopis teine tunne ja ma pakun, et kokkuvõttes on see ka rahalises mõttes tunduvalt mõistlikum kui lihtsalt säästa, sente veeretada ja aktsiid vaid unes näha.

    Endal on aga aktsiate ostul lihtne põhimõte – kõik, mis maksab vähem kui 6-pakk õlut, on odav. Selles mõttes on igati tervislikum osta pigem kohe täna aktsiaid ja jätta õhtune õlu ostmata kui jätta aktsiad ostmata, aga kulutada nende ostuks vajalik teenustasude raha nagunii ära.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Suures osas mõttega vast nõus. Nii palju ehk täienduseks veel, et kui tõesti saad ainult €20 kuus kõrvale panna, siis 10 kuu kogumise asemel ma pigem alustaks sellises olukorras näiteks ühisrahastusest.

      See omakorda aitaks õigesti käitudes suurendada igakuist sissetulekut ja võimaldaks ühel hetkel siis ka see €200 kiiremini kokku saada, et aktsiate suunas vaatama hakata.

  5. Comment by kasvik:

    Isiklikult valisin aktsiatega alustamiseks kuldse kesktee nimega Lynxbroker. Sisestatav summa kordades väiksem kui IB-s, teenustasud poole väiksemad kui LHV-s, konto hooldustasu ehk kuumaks puudub. Teenustasudeks olen pannud samuti u. 1% ostul (ja teine läheks müügil), aga tegelikult võiks see protsent vabalt palju suurem olla kuna soetan vaid kahekohalisi dividende maksvaid väärtpabereid.

    • Comment by kasvik:

      Lynxi puhul siis tegu IB edasimüüjaga (nagu LHV-gi) ehk täpselt sama asi mis LHV Trader, kuid poole odavam ja kuumaksuta.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Seda mõtled?

      https://www.lynxbroker.com/trading-fees/

      Tundub omajagu suurem tasu võrreldes IB-ga, kui väiksemate summadega tehinguid teha?

      See €3000 min deposiit alguses on tegelikult suht sama, mis noortel IB puhul. Muidugi vanematel oli vist jah IB puhul $10000 nõue.

      • Comment by kasvik:

        Nagu öeldud, kuldne kesktee IB ja LHV vahel. LHVs pangas oli viimati 11€, Traderis 7$+miinimum 30€ kuumaks. Ma 30€ kuus ei teenigi dividende ja aktiivselt ei kauple. Ostan vaid dividendiaktsiaid aegajalt väikeste summade eest juurde. Seega kuumaksuvabalt 5$ tehingult mulle sobib, viimase aja liikumistes on see tihti päevaga tagasi teenitud juba. Esimeses nooruses ma ei ole jah, seega ei kvalifitseeru IB noortelaagrisse. Lisaks kas vist IB-s on kuutasu mitteaktiivsetele ehk kui tehinguid ei tee kuu jooksul siis maksad äkki kümneka? Ühesõnaga aktiivsele kauplejale IB, väheste summadega kogujale Lynx, on minu arusaam asjast.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga