Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Pensioni III sammas – tulus investeering?
     

Pensioni III sammas – tulus investeering?

Pensioniks investeerimiselt tulumaks tagasi

Kui teed veel selle aasta sees investeeringu vabatahtlikku pensionifondi (III samba pensionifond), siis makstakse tehtud makse pealt tulumaks tagasi. Teisisõnu, kui investeering on €300, siis järgmise aasta märtsis saadav tulumaksutagastus on €300 * 20% = €60 (eeldusel, et su makstud tulumaks ületas nii suures summas tulumaksuvaba miinimumi).

See on ka peamine argument, millega seda sammast müüakse ning mida lähiajal ilmselt saab aina rohkem ja rohkem kuulda.

pensionTulumaksutagastuse piirangud

Samas saab tulumaksu tagasi maksimaalselt 15% oma brutosissetulekutelt või kuni €6000 eurolt (kui see 15% peaks suurem summa olema). Kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, siis see piirang liidetakse ehk kokku võib investeering olla kuni €12000.

Teine oluline piirang on see, et III samba pensionit saab hakata tulumaksuvabalt välja võtma alles 55. eluaastast. Seega, kuigi esialgu antakse maksusoodustust 20%, siis pikemas perspektiivis (10-30 aasta peale, nagu pensionifond ilmselt mõeldud on) on see tulu äärmiselt väike ja tähtsusetu. Seetõttu ei näe erilist põhjust, miks see peaks olema peamiseks argumendiks sissemakse tegemisel.

Huvi korral loe täiendava kogumispensioni tingimustest lähemalt minuraha kodulehelt.

Lisaks on ka tegelik maksustamisest saadav tulu kõigest 10%, kuna väljamaksed maksustatakse enamikel juhtudel 10%-lise tulumaksuga. Sedagi ainult tingimusel, et väljamaksete küsimise hetkel oled vähemalt 55-aastane ning investeering III samba pensionifondi tehti vähemalt 5 aastat tagasi.

Täielikult on väljamaksed tulumaksuvabad juhul, kui sõlmid kindlustusseltsiga eluaegse pensionilepingu (annuiteetmaksed), mis ei pruugi muidugi soodsam olla kui 10% tulumaksu maksmine.

Kolmanda samba pensionifondi väljamaksete maksustamise tingimused on täpsemalt lahti kirjutatud pensionikeskuse koduleheküljel.

III samba investeeringu tulu

Investeerimine III samba pensioni on mõttekas ainult juhul, kui sa suudad selle kaudu teenida suuremat tootlust, kui mujal. Nagu eelnevalt juba välja tõin, siis seda 20% tulumaksutagastust ei ole sisuliselt mõtet üldse arvestadagi, kuna see investeering on pikaajaline ja suurema tõenäosusega tuleb sul vähemalt mingi osa sellest väljamakset tehes tagasi maksta.

Tulumaksutagastust võib tootluse puhul arvestada aga näiteks juhul, kui investeerid ka selle summa edaspidiseks ära. Sellisel juhul on selle pealt aastate jooksul teenitav tulu (loodetavasti) suurem.

Seega vaadata tasub pensionifondide tootlust. See on välja toodud näiteks pensionikeskuse koduleheküljel “Täiendava kogumispensioni statistika” all. Käesoleval aastal on neil fondidel üsna hästi läinud, kuid näiteks eelmisel aastal jäid kolmanda samba pensionifondid kõik miinusesse.

Pension on raha pikaajaline investeerimine

Kuna tegemist on siiski pikaajalise investeeringuga, siis sellised lühiajalised tootlused ei mängi erilist rolli ja tähelepanu tuleks pöörata pikemale perspektiivile.

Pensionikeskuse 3-aastase tootluse andmete põhjal võiks öelda, et on realistlik oodata paremate fondide puhul umbes 5-7% keskmist tootlust aastas ehk tulu on pisut suurem kui inflatsioon. See number on osaliselt tingitud ka sellest, et mitmed fondid loodi ajal, kui majandus oli madalseisus.

Kui aga vaadata tõenäoliselt olulisemat 5-aasta perioodi, kus on sees ka suurem aktsiaturgude langus, siis on olukord omajagu nutusem. Enamik fonde on miinuses ja plussis olevad fondid jäävad inflatsioonile siiski alla.

Äärmiselt robustse arvutuse põhjal oleks 50-aastasena 5 aastat tagasi Danske Pension 100 Pluss fondi investeeringu teinud inimesel hetkel parim seis ehk, peale 21% tulumaksutagastust ja väljamakse pealt makstavat 10%-list tulumaksu, keskeltläbi 4,5% aastas tootlust.

See on tänu tulumaksutagastusele mõned protsendipunktid praegusest inflatsioonist kõrgem, kuid pikema perioodi peale suudaks hindade tõus siiski tootlusele ära teha.

Pension ja investeerimine

Ühesõnaga, arvestada tasub ilmselt tootlusega, mis suudab pikemas perspektiivis sõltuvalt fondist kas vaevu inflatsiooniga sammu pidada või jääb sellele omajagu alla. Seega, otsustamaks, kas tasub oma raha sellisesse fondi investeerida või mitte, pead mõtlema, kas sa suudad kusagil mujal paremat tulu teenida.

Näiteks Swedbanki või SEBi täiendavate pensionifondide 5-aastast tootlust vaadates võiks öelda, et sel perioodil oleks tulusam olnud see raha tähtajalisele hoiusele panna. Praegusel hetkel aga ei tasu hoiuste peale isegi mitte mõelda (aastase tähtajalise hoiuse tootlus jääb alla 1%).

Minule isiklikult tundub, et on piisavalt palju muid instrumente (ka investeerimisfondide seas), mis suudavad näidata paremat tootlust kui vabatahtlikud pensionifondid ning samal ajal on tingimuste kohapealt märksa paindlikumad.

Kui aga teadmised investeerimisvallas on vähesed ja ei julge teistesse fondidesse investeerimisega riskida, siis tasub eelnevalt lisaks tootlusele ka erinevate pensionifondide tingimustega tutvuda.

Lisaks tasub ilmselt ära mainida, et tootluste puhul on valitsemistasu juba tootluse sisse arvestatud. Ehk teisisõnu, valitsemistasu suurus ei peaks otsuse langetamisel erilist rolli mängima.

Raha investeerimine mõistlikult

Loodan, et suutsin anda piisavalt hea ja arusaadava ülevaate vabatahtlikest pensionifondidest ja neisse investeerimisest, nii et järgmine kord kui sinu postkasti potsatab mõni kiri, kus reklaamitakse 20% tulumaksutagastust ja kutsutakse oma säästusid III sambasse paigutama, oskad oma otsuse teha teadlikult.

Pangad jagavad sageli väga kasulikke näpunäiteid ja õpetusi (LHV teeb päris asjalikke koolitusi ja seminare börsil investeerimise kohta), kuid samas ei maksa unustada, et nad teevad siiski äri.

Nimesid nimetamata võin omast kogemusest öelda, et mõned pangad valetavad oma klientidele näkku ja mõned lihtsalt ei hakka kõiki kahjulikke aspekte mainima. Mõistlikum on suuremate otsuste puhul siiski ka oma mõtlemist rakendada, mitte ainult “targemaid” usaldada.

Edukaid investeerimisotsusi soovides. Kas sul tekkis seda artiklit lugedes mõni mõte või küsimus, millele jätsin vastamata?

Pildi allikas

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

6 kommentaari

  1. Comment by Jass:

    Lingitud kolmanda samba artikkel räägib 2011. aastast, mitte eelmisest, nagu postituses mainitud.

  2. Comment by Priit:

    Hea, et seda vana artiklit lugema sattusin. Endal oli plaanis just tulumaksu tagastuse ootuses III sambaga liituda. Valisin juba välja Swedbanki Pensionikindlustus+, mis investeerib fondidesse ja tundus kodulehel oleva kirjelduse kohaselt igati tulus 🙂 . Nüüd jätan aga selle vea tegemata.
    Lisaks vaatasin aasta lõpus üle ka oma II samba fondid (Danske 50; Swedbank K3 ja K4). Mina saan rahule jääda (teiste pensionifondidega võrreldes) vaid esimesega. Mis see LHV II samba fond oli, mida soovitatud on – L või XL? Et tõstaks uuest aastast selle ka ringi.
    Tänud ette

    • Comment by Taavi Pertman:

      L puhul on kuni 50% aktsiates ja XL puhul kuni 75%. Isiklikult ei ole neil väga põhjalikult enam silma peal hoidnud, kuna olen siiani seisukohal, et LHV suudab pikas perspektiivis ilmselt kõige paremat tulemust näidata (kui just midagi väga drastiliselt ei muuut), olenemata sellest, et neil vist siiani suur osa varadest rahas seisab ja ostuhetke ootab.

      Ja muidugi ka sellepärast, et isiklikult riikliku pensioni peale eriti ei looda. Eks näis, kuidas see mul õnnestub, aga eesmärk on igaljuhul ise endale pension luua.

      Kui muud alternatiivi pole, siis vähemalt teoorias on ka III sammas täitsa hea lahendus. Samuti on see tulumaksutagastuse osa tegelikult üsna hea, kui pension ei ole enam kaugel (a la, kui 5 aasta pärast lähed pensionile, siis 20% tootlust suht koheselt on päris hea lisatootlus juba).

  3. Comment by Kevlar:

    Kas aga oma ettevõtte alt oleks mõistlik juhatuse liikme, ehk enda, kolmandat sammast maksta?

    • Comment by Taavi Pertman:

      See sõltub suuresti seadustest, millega ma kursis pole. Tõenäoliselt tuleb sul tasuda samad maksud siiski, mis niisama raha välja võttes tasuksid ja sellisel juhul ilmselt on ka mõistlikumaid kohti, kuhu seda raha investeerida?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga