Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Aktsiad, börs ja omakapital » Pensioni III sammas – tulus investeering?
 

Pensioni III sammas – tulus investeering?

Nii nagu kuldnokk on tuntud kui kevadekuulutaja, võiksid pankurite artiklid ja teated III pensionisambast olla märk sellest, et talv on peagi saabumas.

Eranditult iga aasta lõpus võid olla veendunud, et need artiklid tulevad ning peaaegu eranditult on heaks argumendiks III pensionisambasse raha paigutamisel selle pealt saadav tulumaksutagastus.

See soodustus on küll piiratud kuni 15% aasta brutosissetuleku peale (max €6000), aga vähemalt siiani võisid abikaasad oma soodustuse kokku liita.

Pikaajaline vs lühiajaline investeering

Kui esmapilgul tundub III sammas väga hea investeeringuna, sest kust mujalt sa ikka koheselt 20% tulu teeniksid, siis arukas investor peaks siinkohal siiski väikese mõttepausi tegema.

Lühiajalise investeeringu puhul oleks selline 20% ühekordne tootlus väga hea argument investeeringu tegemiseks.

Pensioniks kogumine on aga üldjuhul väga pikaajaline investeering – paljudel juhtudel on 30+ aastat väljamaksete alguseni. Sellise pikaajalise investeerimishorisondi korral muutub ühekordsest tulust tunduvalt olulisemaks keskmine aastatootlus.

Võtame näite, kus noored abikaasad Jaan ja Jaanika mõlemad teenivad üsna head palka ja otsustasid €10,000 paigutada III sambasse.

Selle pealt saavad nad €2,000 tulumaksutagastust, mille nad samuti samasse III sambasse paigutasid. Lihtsuse mõttes arvestame, et tulumaksutagastus lisati fondi esimese aasta alguses koos €10,000 investeeringuga. Reaalselt saab tagastuse alles mõned kuud hiljem muidugi.

2016. aasta 23. detsembri seisuga kuvatakse pensionikeskuse lehel kõige suuremaks III samba keskmiseks aastatootluseks 5 aasta lõikes 9.95%. Kuigi see on selgelt optimistlik, eeldame lihtsuse mõttes, et selline on ka III sammaste keskmine tootlus järgmise 30 aasta jooksul.

III pensionisamba tootlused 23.12.2016

III pensionisamba tootlused 23.12.2016 seisuga pensionikeskusest

Graafikul näeks see välja umbes nii:

Nagu näha, siis lühiajalisema investeeringu puhul on tulumaksutagastus väga hea. Eeldusel, et sa selle ka ära investeerid. Üsna pikka aega on tootlus pensionifondil parem kui alternatiivsel investeeringul, kus tootlus on 1% võrra suurem.

Samas, kui me räägime pikaajalisest investeeringust, siis kõigest 1% parem aastatootlus tähendaks, et peale 21. aastat on teine portfell ilma tulumaksutagastuseta suurem kui pensionifond koos selle 20% preemiaga.

30. aasta lõpuks oleks sul 1% kõrgema tootlusega aga ligi 8% suurem pension kui 9.95% tootlusega III pensionisambas koos selle 20% tulumaksutagastusega. S.t., et €188 000 asemel oleks sinu portfellis €204 000 ehk ca €16 000 rohkem.

Aktsiaturu keskmine tootlus vs III pensionisammas

Üldiselt peetakse aktsiaturu pikaajaliseks keskmiseks tootluseks tavaliselt ca 10-12% aastas.

Üks populaarsemaid turuindekseid ehk S&P 500 on ka sinnakanti tootlust viimase 5 aasta jooksul ja pikaajalises võtmes suutnud näidata. Siin ja siin annavad kalkulaatorid viimase 5 aasta keskmiseks tootluseks kusagil 12% ja 14% (dividendide reinvesteerimisega) vahele.

Eeldusel, et sarnane tulemuste erinevus III samba fondide ja indeksi vahel jääks kehtima ka pikaajaliselt (9.95% vs 12% tootlus), on sinu tootlus indeksisse investeerides III pensionifondist suurem alates 11. aastast ning 30. aasta lõpuks oleks vahe 1.4-kordne.

III pensionisamba tootlus vs S&P500 tootlus

S.t. pensioniks on sul kogutud €188 000 asemel €267 000 ja seda ilma tulumaksutagastust saamata.

Peamine erinevus tootlustes tuleneb sellest, et aktiivselt hallatavad pensionifondid võtavad üsna kõrgeid tasusid ja ei ole suutnud tulemustega neid tasusid paraku õigustada.

Kui me nüüd aga mõtleme, et Jaan ja Jaanika teevad igal aastal täpselt samasuguse €10 000 investeeringu järgmise 30 aasta jooksul, siis muutub erinevus omajagu väiksemaks.

Esimese stsenaariumi korral (9.95% vs 10.95% ilma tulumaksutagastuseta) jõuab alternatiivne investeering mööda alles 29. aastal ja 30. aasta lõpuks on tulemus ilma 20% tagasimakseta kokkuvõttes pisut alla 1% parem.

Indeks aga kisub ette 17. aastal ja on lõpuks üle 20% suurem, võrreldes III samba tulemusega.

LHV Pensionifond Indeks Pluss

Aasta aega tagasi oleks siinkohal see mõte ka lõppenud, aga tänaseks on turule tulnud indeksitesse investeeriv LHV Pensionifond Indeks Pluss ja eelduslikult saab varsti olema ka Tuleval sarnane fond, millel tasud aktiivselt hallatavatest fondidest madalamad.

LHV puhul on haldustasu 0.39%, millele lisandub pisike depootasu, tehingukulud, laenukulud ja fondis olevate indeksite haldustasud. Täpset tasude määra on seega raske öelda, aga võrreldes LHV teise III samba fondiga, kus haldustasu on 1% ja väljumistasu lisaks 1%, võiks see omajagu soodsam olla.

Siinkohal võiks nüüd olla kiusatus mõelda, et järelikult tasub III sambaga liituda, sest tasud vähenesid kirvega võttes ca 2/3. Kui erinevus S&P 500-ga on tingitud just tasudest, siis peaks nüüd III sammas tänu tulumaksutagastusele tulusam olema.

Paraku päris nii lihtsat võrdlust teha ei saa, sest LHV pensionifondis on terve hulk erinevaid fonde, millesse raha paigutatakse. Suuremate osakaaludega nimekirja leiad kodulehelt. Selline kooslus on aga teistsuguse riski ja tõenäoliselt ka tootlusega, kui lihtsalt S&P 500 indeks.

Kuna reeglina indeksid suudavad aktiivsetest fondidest paremaid tulemusi anda, siis tõenäoliselt tuleb see tootlus siiski parem, kui sarnastel turgudel tegutsevatel aktiivsetel III pensionisamba fondidel.

Kokkuvõtteks

Kuigi aktsiaturu ega pensionifondide tootlus ei ole garanteeritud, siis enamik aktiivselt hallatavatest fondidest, nagu pensionifondid oma olemuselt suuresti on, jäävad turu tootlusele pikas perspektiivis pigem alla.

Arvestatav osa sellest on tingitud suhteliselt kõrgetest haldustasudest.

Ühesõnaga, aktiivselt hallatavad III pensionisamba fondid ei ole siiani eriti head investeeringud olnud, kui just sinu investeerimisperiood lühike pole (hakkad paari aasta jooksul väljamakseid tegema) või kui alternatiiviks oli see, et sa oleks raha ära kulutanud või tähtajalisele hoiusele pannud.

Kui aga investeerimishorisont on pikk, siis ei tohiks kindlasti otsust teha lähtudes ühekordsest tulumaksutagastusest, sest selle mõju pikas perspektiivis on marginaalne. 30 aasta peale teeb see 20% tulumaksutagastus umbes 0.6% lisatulu aastas.

Peaksid pigem arvestama kulusid ja potentsiaalset tootlust, sest 1% suurem kulu või 1% väiksem tootlus sööb paarikümne aasta peale selle 20% tulumaksutagastuse lihtsalt ära.

Selles osas on turule tulnud ja tulevastel passiivsetel indeksitesse investeerivatel fondidel kindlasti omajagu rohkem potentsiaali heade tulemuste ja turuga sarnase tootluseni küündimiseks.

Kui ma veel aasta aega tagasi ütlesin, et III sammas on suuresti ebamõistlik koht, kuhu raha panna, siis täna tundub mulle, et indeksitesse investeerimise kaudu võiks see isegi päris hea variant olla.

Samas ei pruugi see siiski alati kõigi jaoks parim variant olla. Näiteks, kui:

  • sul on tulumaksuvabamiinimumi kasutamata ehk see ei anna sulle lisatagastust
  • sa oled põhjendatult veendunud, et mingi teine indeksite/varaklasside kooslus annab sulle parema tulemuse (a la võlakirjad)
  • suudad mõne teise instrumendiga paremaid tulemusi saavutada
  • saad piisavalt soodsamalt samadesse indeksitesse investeerida, et kogumisperioodi jooksul tootlus ületaks tulumaksutagastuselt saadavat lisatulu

Viimane on muidugi päris ebatõenäoline, kui tasude tase püsib 0.5% kandis ja tulumaksumäära just ei langetata.

Kas sina investeerid III samba kaudu indeksitesse?

NB! Artiklis on illustreerimiseks kasutatud lihtsustatud näiteid. Tegelikkus võib ja kohe kindlasti saabki olema näidetest väga erinev, kuna sissemaksed ei ole iga-aastaselt võrdsed, keskmine tootlus tähendab väga erinevaid iga-aastaseid tootlusi, seadused muutuvad jne jne.

 

 

16 kommentaari

  1. Comment by Priit:

    Hea, et seda vana artiklit lugema sattusin. Endal oli plaanis just tulumaksu tagastuse ootuses III sambaga liituda. Valisin juba välja Swedbanki Pensionikindlustus+, mis investeerib fondidesse ja tundus kodulehel oleva kirjelduse kohaselt igati tulus 🙂 . Nüüd jätan aga selle vea tegemata.
    Lisaks vaatasin aasta lõpus üle ka oma II samba fondid (Danske 50; Swedbank K3 ja K4). Mina saan rahule jääda (teiste pensionifondidega võrreldes) vaid esimesega. Mis see LHV II samba fond oli, mida soovitatud on – L või XL? Et tõstaks uuest aastast selle ka ringi.
    Tänud ette

    • Comment by Taavi Pertman:

      L puhul on kuni 50% aktsiates ja XL puhul kuni 75%. Isiklikult ei ole neil väga põhjalikult enam silma peal hoidnud, kuna olen siiani seisukohal, et LHV suudab pikas perspektiivis ilmselt kõige paremat tulemust näidata (kui just midagi väga drastiliselt ei muuut), olenemata sellest, et neil vist siiani suur osa varadest rahas seisab ja ostuhetke ootab.

      Ja muidugi ka sellepärast, et isiklikult riikliku pensioni peale eriti ei looda. Eks näis, kuidas see mul õnnestub, aga eesmärk on igaljuhul ise endale pension luua.

      Kui muud alternatiivi pole, siis vähemalt teoorias on ka III sammas täitsa hea lahendus. Samuti on see tulumaksutagastuse osa tegelikult üsna hea, kui pension ei ole enam kaugel (a la, kui 5 aasta pärast lähed pensionile, siis 20% tootlust suht koheselt on päris hea lisatootlus juba).

  2. Comment by Kevlar:

    Kas aga oma ettevõtte alt oleks mõistlik juhatuse liikme, ehk enda, kolmandat sammast maksta?

    • Comment by Taavi Pertman:

      See sõltub suuresti seadustest, millega ma kursis pole. Tõenäoliselt tuleb sul tasuda samad maksud siiski, mis niisama raha välja võttes tasuksid ja sellisel juhul ilmselt on ka mõistlikumaid kohti, kuhu seda raha investeerida?

  3. Comment by karl:

    Tere Taavi!

    Kas/kuidas on sinu arvamus muutunud 3. sammastesse uute indeksipõhiste fondide tulekuga?

    Soov on paigutada mingi osa investeeringutest pikemaks ajaks ja saada passiivne aktsiarisk (ei tea ise turgudest suurt midagi peale selle, et enamus aktiivseid investoreid jäävad alla indeksile). Variant oleks suunata raha SP500’sse läbi kasvu- või investeerimiskonto vs. mõnda 3.sambasse (nt. LHV indekspluss).
    Et tulu maksimeerida teeksin igakuised maksed esialgu mõnesse ühisrahastusplatvormi ning siis aasta lõpus sealt 3.sambasse. Tulemuseks siis tootlikkus ühisrahastusest + 20% tulumaksutagastust = ca 30%+ esimese aasta eest. (tm tagastus uuele ringile muidugi).

    Edaspidi oleks tootlikkus otseselt seotud passiivse indeksi tootlikkusega ja võiks arvata et sarnane SP500’ga (näiteks LHV indekspluss)? Pensionikontole sissemaksed tasuta, aastane hooldustasu madalam kui kasvukontol…

    • Comment by Taavi Pertman:

      Uuendasin postitust. Vaata, kas annab mingi vastuse.

      Tootluse osas arvan, et sa ei saa LHV pensionifondi ja S&P 500 tootlusi otseselt võrrelda. Nende alusvara on erinev ja ega kõigi indeksite tootlus pole sama. Kui palju see erineda võiks, jään vastuse võlgu. Kui õigesti aru sain, siis LHV muudab ka neid allokatsioone ca kord aastas, nii et see erinevus ka muutub ajas.

      Selle ühisrahastuse plaani puhul on kaks olulist miinust, mis kohe pähe tulevad:
      a) ühisrahastus ei ole reeglina eriti likviidne, nii et sa ei pruugi seda raha kätte saada
      b) sellisel juhul on sul ainult üks ostukoht aastas ehk ostuhinna keskmistamise mõju on minimaalne ning ostu tegemise hetkest võib lõplik tootlus päris palju sõltuda

      Lisaks ei maksa ära unustada, et ühisrahastus ei ole ka mingi koht, kust saab garanteeritud 10% tootlust. Võib ka raha vabalt kaotada.

  4. Comment by miokas:

    Mina tahtsin aga välja tuua hoopis seda vaatenurka, et siinne võrdlus on mõeldud investorile või inimesele, kes selle teema vastu huvi tunneb ja teadmisi-kogemusi omab või kasvatab. Teine grupp analoogseid kliente on ettevõtjad, kes tihtipeale suudavad omakapitalilt paremat tootlust tekitada.
    Reaalselt aga olen kokku puutunud selle nn panga igapäevase kliendiga ja tõepoolest selles situatsioonis on valdavalt võrdlus selle baasil, et kas sul ei ole mitte midagi või on heal juhul pensioni II sammas. Seega käib jutt peamiselt sellest, et teadvustada üleüldse seda, et sul on vaja tuleviku peale mõelda juba täna, sest I ja II samba toel sa lihtsalt ei ela ära, kui tööaeg läbi ning aeg võiks töötada Sinu kasuks. Oluline on, et Sa mõtleks endale plaani välja ja teeks midagi. Läbi III samba kogumine on lihtsalt üks võimalustest. Ja ühisrahastuse või ise aktsiate ostu teema ei ole nende klientide mõtetes üldse valikuvarianditeks, sest need tunduvad liiga riskantsed ja keerulised ning “siis on ju parem seda hoopis ära tarbida või hoiusel hoida”.
    Kui nüüd selles kontekstis asja vaadata, siis ma ütleks, et kui see inimene tõesti on valmis panema ka 50€ igakuiselt III sambasse tuleviku tarbeks (see ei pruugi ka olla ju päris pensioniiga, kui selle kasutusse saab võtta), siis on see tubli samm edasi. Aga investori või ettevõtjani on siit veel oi kui pikk maa minna. Nagu me ju teame, muutus peab tekkima kõigepealt mõtlemises aga seda liigutada/mõjutada/puudutada on keeruline ja aeganõudev.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Täiesti nõus, et III sammas on alati parem, kui raha laiaks löömine lihtsalt ja lootmine, et küll pensionieas kuidagi ikka hakkama saab.

      Passiivselt juhitud indeksifondi valik tundub vähemalt teoreetiliselt nüüd lihtsalt parema variandina, kui senised valikud.

      Lisaks on III sammas muutumas mõttekamaks valikuks ka neile inimestele, kelle alternatiiv ei olnud raha laiaks löömine, vaid mõni teine investeering.

  5. Comment by Ragnar:

    III samba puhul peaks kindlasti vaatama ka maksustamise küsimust: https://www.pensionikeskus.ee/iii-sammas/valjamaksed/maksustamine/

    Kui kaaluda III samba likvideerimist 55+ vanuselt ja olles hakanud III sammast koguma vähemalt 5 aastat enne väljamakse(te) tegemist, siis on tulumaksumäär ainult 10%. Iseseisvalt indeksisse investeerides peaks arvestama 20% tulumaksumääraga.

    Lisaks on võimalik, et üldse ei maksustata, kuid siinkohal ei oska ma seisukohta võtte eluaegsel annuiteedil (ehk keegi oskab täpsusta selle pikkust). Väljavõte pensionikeskuse lehelt: Tulumaksuga ei maksustata eluaegseid väljamakseid kindlustusseltsist (annuiteet). Kogumislepingu sõlmimisest või fondiosakute esmasest omandamisest, mille eest kindlustusleping sõlmitakse, peab aga olema möödunud enam kui 5 aastat.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Maksude teema on hea tähelepanek. Sisetunne ütleb, et kuna maksustamine leiaks aset pika perioodi lõpus, siis ilmselt oleks siiski põhimõju pigem vahepealse tootluse suurusel.

      Eraisikuna ju teatavasti võimalik ka maksustamist päris pikalt edasi lükata, kuniks raha välja võtad. Pensionit reeglina korraga rahaks ei teeks vast?

      Ühesõnaga maksustamiseni võiks investeerimiskonto süsteemiga jõuda ideaalis alles mõnikümmend aastat peale väljamaksetega alustamist.

      See 55 eluaasta järel väljavõtmine toetab jah mõnevõrra läbi III samba investeerimise eelistamist, kui oled näiteks 50-ndates ja plaanid siis 5-10 aasta pärast seda raha kasutama hakata. Kiire 10% maksusoodustus.

      Kindlustuse puhul ma kardan, et pigem oleksid kaotaja? Kui need lepingud töötavad sarnaselt II samba omadega, siis annad kogutud raha ära ja vastutasuks saad igakuiseid makseid, millest tasud võetakse maha.

      Kui peaksid varem otsad andma, siis raha jääb kindlustusseltsile. Kui aga elad lõputult kaua, siis said tublisti kasu.

      Maksudega arvestamisel on muidugi ka see pisike ebameeldiv nüanss, et kui periood on mitukümmend aastat, siis on väga raske ennustada, kuidas need vahepeal muutuda võiks.

  6. Comment by M:

    Tere

    Taavi, kas lapse jaoks avada ( enda nimel) Lhv kasvukonto valides 2-3 fondi ja igakuiselt sinna paarkümmend eurot raha kanda oleks hea mõte, kui seisev raha kapil ehk hoiupõrsas ? Praegu pole ühtegi paremat alternatiivi lapse jaoks raha koguda, kus saaks ka intresse või on miski variant ?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Nii palju kui ma kursis olen (väga põhjalikult uurinud pole), siis tänased lapsele kogumiseks mõeldud tooted ei vääri isegi kriitikat.

      Seega ilmselt on mõttekam jah ise seda kogumist teha enda nimel, kuniks siis laps piisavalt vana on.

      LHV Kasvukonto kaudu võiks teoreetiliselt huvitav lahendus olla, kuigi 2-3 fondi valides tasub meeles pidada, et kunagi müügil tuleb siis ka 2-3x seda müügi teenustasu maksta. Kui see hetk on kauges kauges tulevikus, siis väga palju vahet ei ole muidugi.

      Teine nüanss on see, et kui igakuiselt paarkümmend eurot kannad sinna, siis haldustasu peale esimest aastat on alguses päris korralik.

      Tegin siin artiklis ka pisikese arvutuse, aga väikese veaga (tegelikult lisandub veel käibemaks):
      http://rahafoorum.ee/lhv-kasvukontoga-investeerimine-massidesse/

      Samas, tulemus peaks endiselt parem olema, kui üldse mitte kogudes.

      Kui aga see tasu ikkagi liiga ulmeliselt suureks jääb sinu summade juures, siis üks mitte küll ideaalne alternatiiv, mida kaaluda.

      Kui investeerid ka ise samasse kohta, siis pead lihtsalt kuskil excelis arvestust, et igakuisest sissemaksest see €25 on lapse osa ja ülejäänu sinu osa. Siis saad hiljem protsentuaalse jaotusena tema osa portfellist välja arvutada.

      Soovi korral võid hiljem ka tema osa eraldi kuhugi kontole liigutada, kui selleks parem võimalus tekib.

      • Comment by M:

        Tegelikult piisab ka ühest fondist lapsele nt siis SP500, kui Sa ütled,et hiljem väljudes 2-3 fondist lisanduvad tulud ,mida peab maksma.Mis summad kuus oleks ok, kui Sa ütlesid ,et peale 1a tuleb haldustasu ja ostutasu,et need ära ei sööks igakuist sissemaksu summat. Ise indeksisse ei investeeri, pigem jään ühisrahastuse poolele hetkel.

  7. Comment by legitim8:

    Taavi, miks võrdled kahte võrreldamatut asja?
    Kui eesmärk on investeerida indeksitesse (mitte ühisrahastusse, kinnisvarasse, üksikaktsiatesse või kuhu iganes mujale), siis ei ole selle jaoks paremat varianti kui teha seda läbi indekseid järgiva kolmnda samba kaudu (seda nii tulumaksust tekkivale “soodustusele”, kui madalamatele kuludele tõttu)

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kuigi võrdlused on III samba fondide ja S&P 500 indeksi vahel, siis tegelikult oli artikli püstitatud küsimus, kas III sambasse investeerimine on tulus investeering. Küsimus ei ole püstitatud lähtudes eesmärgist iga hinna eest indeksitesse investeerida.

      Kui sa täna paigutad seda raha kuhugi 15% tootlusega ja otsustaksid peale pankade 20% tulumaksutagastuse reklaami selle raha hoopis III sambasse paigutada, siis ilmselt ei oleks tegemist eriti tulusa investeeringuga.

      Ka indeksitesse investeerides tuleks siiski lähtuda oma eesmärgist. Indeks ja indeks ei ole üks ja sama asi.

      Kui sa tahad võtta sellist suhteliselt laiahaardelist globaalset riski, nagu LHV fond seda pakub, siis ilmselt on see tõepoolest tulusam, kui otse ostes. Algaja investori jaoks on see ilmselt ka lihtsaim viis indeksitesse investeerimiseks.

      Kui aga tahad spetsiifilisemat riski võtta, mille pikaajaline tootlus sinu arvates parem võiks olla (arenevad või arenenud turud, konkreetsed regioonid, small-cap, mid-cap, dividendiettevõtted vmt), siis III sammas seda täna ei võimalda.

      Kui sellise indeksi/indeksite kompositsiooni tootlus on keskmiselt ca 1% või enama jagu parem, siis pikaajalises horisondis on see variant tulusam. Riski on tõenäoliselt ka rohkem, aga see on juba riskitaluvuse küsimus.

      Nagu ka postituses mainisin, siis mina täna jään vastuse võlgu, mis suurusjärgus potentsiaalset tootlust LHV fondi puhul oodata võiks ja kuidas see võiks suhestuda näiteks S&P 500 tootlusega.

  8. Comment by Lauri:

    Kui mõistlik oleks pidada oma portfoolios LHV Indeks fondi (või mõnda muud III samba fondi), aga ainult nii suures mahus, et saad maksimeerida tulumaksu tagastust?
    Ala saad 1000€ bruto/kuu ja aastas paned III sambasse 1800€ (1000*0,15*12), millest siis tulumaksu saad tagasi ja nii iga aasta, muutes numbreid vastavalt palgakasvule/langusele. Ning ülejäänud säästud muudesse instrumentidesse.

    Või annaks seda 15% oma bruto tulust parema tootlikusega instrumenti pista pigem?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga