Home » Finantsvabadus: reisimine, nautimine, areng » Pikaajaline investeering oma ajaplaneeringusse
     

Pikaajaline investeering oma ajaplaneeringusse

Krooniline ajapuudusAjaplaneerimine

Tänapäeval on ajapuudus kindlasti aktuaalne teema. Küll ei jõudnud õpilased koolitükke valmis teha, töötajal polnud aega projektiga tegeleda, karjääri kõrvalt ei jää aega perega ühisteks tegevusteks. Loomulikult on tänu sellele ka populaarsed igasugused ajaplaneerimise koolitused ja eneseabi raamatud, kus kirjeldatakse sadu, kui mitte tuhandeid, erinevaid viise, kuidas omale aega juurde võita ja asjad kiiremini ära teha.

Veidi teise nurga alt lähenemine

Avastasin eile juhuslikult Discovery Channelit vaadates, et inimene kulutab erinevate uurimuste põhjal 3-9 aastat oma elust koristamise peale. See tuletas kohe meelde seda fakti, et keskmiselt kulutab inimene kolmandiku oma elust magamise peale.

Kui siit edasi hakata mõtlema, siis kulub tõenäoliselt iga päev keskmiselt 2-3h söömise ja toidu ostmise ning valmistamise peale (mõnel kulub rohkem, mõnel vähem, olenevalt toitumisharjumustest). Umbes 30 minutit hügieeni peale (dušš, WC, hammastepesu, küünte lõikamine, habemeajamine jmt). Suur osa meist kulutab kuskil 1h jagu päevast uudiste lugemise, kuulamise ja/või vaatamise peale.

Tavapärase 9-17 tööaja puhul 5 korda nädalas töötades, kulub iga päev 7h töötamise peale (lõunapaus on söömise all juba kirjas ja suitsu- jm pausid). Kool võtab umbes sama palju aega, nii et jällegi veedame märkimisväärse osa oma elust tööl ja koolis.

Kui palju see kõik kokku teeb?

Arvestades, et eestlase keskmine eluiga jääb kuskil 70 eluaasta kanti (aasta 2007 andmete järgi meestel 67,3 ja naistel 78,8), siis äärmiselt ligikaudse ja pooljuhusliku arvutuse tulemusena kulutame kõige eelpoolloetletu peale peaaegu 80% oma elust.

See tähendab, et oma 70’st elatud aastast kulutame ligi 55 aastat söömise ja toidu valmistamise, hügieeni, magamise, tööl ja koolis käimise, uudistega tutvumise ja koristamise peale. Järele jääb 14 aastat nö vaba aega. Et see arv käegakatsutavam oleks, siis tähendab see seda, et 19 tundi päevas kulub nende tegevuste peale ja ülejäänud tegevusteks jääb 5h. Kas tundub kuidagi vähevõitu?

Mitte küll eriti täpne, aga siiski mõtlemapanev?!

Ma tean, et need arvutused siin ei küündinud isegi mitte ligilähedaseltki millegi täpse ja teadusliku suunas, aga illustreeriva mõttena vast sobisid küll. Suure osa inimeste jaoks lisanduks siia kindlasti veel märkimisväärne aeg, mis kulub liiklemise peale marsruudil kodu-töö/kool-kodu, igavusest teleka vaatamisele, hommikusele debatile voodis iseendaga peale äratuskella väljalülitamist jne.

Õnneks on kõigele lahendused olemas

Kui tõesti tundub, et 14 aastat on vähevõitu, siis ainuüksi uudiste vaatamisest loobumine annab ligi 3 aastat aega juurde. Samuti lisati Discovery Channelil, et kasutades õigeid vahendeid ja meetode, saab oma koristamisele kulutatud aega paari aasta võrra vähendada, nii et ainuüksi nende kahe harjumuse muutmisega saad 4-5 aastat vaba aega juurde.

Teoorias on ka magamise arvelt võimalik aega vähendada, kui harjutada omale sisse polüfaasiline unerežiim või kasutada mediteerimist või hüpnoosi või mõnda muud meetodi. Samas ei oska kommenteerida, kas need ka reaalselt kõik töötavad ning mis nende mõju tervisele on.

Sama aeg ja koht, erinev sisu

Samuti ei ole ilmselt mõttekas ka tööl käimisest loobuda ja koolist poppi panna. Raha on paraku oluline vahend ühiskonnas kaupade ja teenuste vahetamisel ja koolis käimisest on kasu nii mõtlemise arendamisel kui ka tulevikus töökoha saamisel.

Samas aga, kui tööl teed seda, mida armastad ja koolis õpid seda, mis sulle tõeliselt huvi pakub, siis miks peakski üldse tahtma selle tegevuse arvelt aega kokku hoida.

Nüüd ja kohe –> veidi hiljem

Üldiselt tundub mulle, et on kolm peamist strateegiat, kuidas omale aega juurde saada.

Esimene neist eeldab seda, et sa kulutad praegu veidi rohkem aega millegi peale (harid ennast koristamise tehnikate ja vahendite vallas, investeerid osa sissetulekutest, õpid mingi elukutse selgeks), et tulevikus see tegevus nõuaks vähem aega (koristad kiiremini ja kodu püsib kauem puhas, pead käima vähem tööl, kuna omad sissetulekuid teistest allikatest ja oled professionaal ehk võid oma töö eest kõrgemat palka küsida).

Ehk siis lühidalt öeldes tuleb nüüd ja kohe “vaba aja” juurde nõudmise asemel hoopis nüüd ja kohe loobuda osaliselt “vabast ajast”, et veidi hiljem oleks seda “vaba aega” rohkem.

Tüütu kohustus –> huvitav väljakutse

Teine eeldab seda, et sa muudad mõne praeguse tegevuse meeldivamaks (teed tööd, mida armastad, suhtled meeldivate inimestega, naudid koristamist) ehk siis leiad mingi mooduse, kuidas sellesse tegevusse suhtumist muuta (otsid uue töökoha, üritad oma tegevust veidi teise nurga alt vaadata, teed inimestega koos ainult asju, mis teile mõlemile meeldivad, paned koristamise ajaks oma lemmikartisti mängima ja lülitad telefoni välja).

Tund aega ei ole võrdne tunni ajaga

Kolmas viis ei olegi iseenesest niivõrd strateegeeline, kuivõrd juba taktikaline tasand. Kolmas meetod eeldab seda, et sa kasutad oma aega võimalikult efektiivselt. Siinkohal on kindlasti abiks ka eelmise kahe strateegia rakendamine, kuid üldiselt on olemas lõputul hulgal erinevaid meetode, kuidas täpselt sama ajaga kordades rohkem tehtud saada. Ühele neist viitan ka artikli lõpus.

Üle ei maksa ka pingutada

Tõenäoliselt on toitumine ja hügieen kaks valdkonda, mille arvelt ei tasu väga pingsalt aega juurde otsida. Kui siinkohal hakata aja kokkuhoiu mõttes vaid kiirtoitu sööma või sootuks söömata jätta ning pesemise ja tualetis käimise kombed ära unustada, siis ühel hetkel tuleb tõenäoliselt kogu teenitud aeg intressidega haiguse või millegi veel tõsisema näol tagasi maksta ning lõppkokkuvõttes oled kaotaja.

Samuti ei tasu väga taga igatseda aega, mille kulutad trenni tegemisele, kuna arvatavasti mõjub see juba üleüldiselt tervisele hästi ja pikendab eluiga ning nagu psühholoog Wayne Dyer kunagi ütles:”Kui sa ei leia aega oma tervisega tegelemiseks, oled sa sunnitud ühel hetkel leidma aja oma haigusega tegelemiseks.”

Kindlasti on neid valdkondi teisigi, kus liigne kokkuhoidlikkus hästi ei mõju.

Milleks see kõik?

Siiski, enne kui hakkad aega säästma erinevate tegevuste pealt, küsi endalt, milleks sulle seda aega vaja on? Mida sina oma “vaba” ajaga teed? Kas sul on seda vaba aega piisavalt või oleks juurde vaja? Milliste tegevuste muutmise kaudu võiksid sina omale pikaajalises perspektiivis aastaid juurde saada, kui kulutaksid praegu nende peale pisut rohkem?

PS! Peep Laja tutvustas eelmisel nädalal oma blogis ühte huvitavat tehnikat produktiivsuse tõstmiseks, mida võiksid proovida. Lihtne kasutada ja oma kogemuse põhjal võin öelda, et tundub töötavat.

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga