Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Raha kogumine lapse hariduse jaoks, kui oled jäänud hiljaks
     

Raha kogumine lapse hariduse jaoks, kui oled jäänud hiljaks

Su laps on juba 12- või lausa 15-aastane ja raha kogumine ülikooli jaoks on tegemata jäänud? Samas ei taha ikkagi, et ta kooli kõrvalt tööl peaks käima?

Kui sa praegu alles kaalud, kas hakata raha kõrvale panema või mitte, siis võib öelda, et su laps hakkab ilmselt kooli kõrvalt tööl käima.

Kui aga oled kindlalt otsustanud, et raha kogumine on oluline, siis alusta juba täna. Siit edasi toon mõned mõtted, kuidas siiski toime tulla ja vajalik raha leida, kui oled hiljaks jäänud. Samas ei ole need kindlasti mitte alternatiiviks juba täna kogumise alustamisele ega vabanduseks, miks seda edasi lükata.

Toon välja mõned mõtted, mis aitavad ehk su loomingulisust tööle saada. Kasuta neid, kui su laps on juba nii vana, et vajalikku summat koguda ei jõua ja mingil põhjusel ei õnnestunud varem raha kogumisega alustada.

haridus

1. Ära maksa õppemaksu

 SEBi uuringu põhjal tehtud arvutused näitavad, et 40% üliõpilase kulust läheb õppemaksu peale – 1200 €/semester. 5 aasta peale teeb see 12000 € (lihtsuse mõttes ei arvesta hetkel inflatsiooniga). Seega on loogiline, et kokkuhoidu võiks alustada just sealt.

Kuidas õppemaksu mitte maksta?

Üülikoolides on riigieelarvelised kohad (sõltuvalt erialadest ja ülikoolidest on need numbrid erinevad; tasub ka jälgida haridusmaastikul toimuvaid muutusi; samuti tasub arvestada konkurentsiga). Et riigieelarvelisele kohale saada, tuleb saavutada eksamitel ja sisseastumiskatsetel häid tulemusi.

Mida õppida?

Esimese asjana tuleks selgeks teha, mida laps õppida tahab. Ilmselt on paljudel raske sellises vanuses midagi kindlat öelda. Samas võiks siiski suuta jõuda mingi valdkonna või 2-3 lemmiku erialani. Veelgi parema järelduseni jõuab ehk siis, kui laps saab ka reaalselt erialaga kuidagi kokku puutuda (näiteks õpilasakadeemia või mõne internetilehe kaudu saab loenguid kuulata või räägib mõne selle eriala tudengi või sel erialal töötava inimesega).

 Kui soovitavad erialad on teada, saab ka selleks olulised eksamid välja vaadata. Sisseastumistingimused suuremates koolides:

Kuidas mitte maksta?

raha kogumine hariduse jaoksKui õnnestub eksamid piisavalt hästi teha, saab tasuta kohale ja hoiab 12000 € kokku.

Kui on lootust, et väikese abiga võib su laps saada piisavalt häid eksamitulemusi, siis tasub seda varianti proovida.

Õpitulemuste parandamiseks on kindlasti lõputult viise, aga siin mõned:

  • õpeta oma last ise (eeldab, et valdad teemat päris hästi ja oskad ka edasi anda)
  • lase tal käia eksamiteks ettevalmistamise kursustel
  • otsi eraõpetaja
  • osta mingisuguseid ülesandekogusid, õpikuid, mänge, tehke ühiselt tegevusi vmt, mis vajalikke oskusi arendaksid

Kulud võiksid olla õppemaksust väiksemad

Ettevalmistavate kursuste ja õpetajatega ei tasu kindlasti oodata viimase hetkeni. Oskusi võib hakata arendama juba varasemates klassides. Samas ei maksa muidugi hulluks minna ja kogu lapsepõlve õppimisega täita…sunniviisil õppima panemine ei anna tõenäoliselt ka kõige paremaid tulemusi.

Üldiselt tasub täiendkoolitustele tehtavad kulud hoida omajagu väiksemad kui õppemaksu kulu (tasuta õppekoha saamine ei ole garanteeritud). Samas on sellel täiendusel siiski kaudsemad positiivsed mõjud ka:

  • paranevad oskused
  • heade tulemuste korral on lootust mõnel hilisemal õppeaastal siiski tasuta kohale saada. Suur osa tudengitest näeb vaeva ülikooli saamisega, kuid õppimist eriti tõsiselt ei võta.
  • heade tulemustega võib saada toetusi ja stipendiume

2. Toetused ja stipendiumid

Teine võimalus on toetuste ja stipendiumide saamine. Sellele lootmajäämine on muidugi rumal, kuid nende saamine on kindlasti väärt proovimist.

Toetusi ja stipendiume saavad tavaliselt heade õpitulemustega tudengid. Toetuste kohta saab uurida nii EÜLi kui ka ülikoolide kodulehtedelt. Stipendiumid on sageli eriala- või valdkonnapõhised. Seetõttu tasub juba varakult uurida stipendiume, mis sinu lapse soovitud erialal on võimalikud ja vaadata üle nende saamise tingimused. Siinkohal on otsingumootorid ilmselt heaks sõbraks.

Võimalik, et täiendkoolituse abil küll tasuta kohale ei saa, aga ülikoolis õppetulemused on see-eest paremad ja võimaldavad saada stipendiumi, mis sisuliselt katab õppekulud.

Üks võimalus, mida välismaal kasutatakse ilmselt rohkem, on see, et mõni ettevõte maksab tublimate tudengite õppemaksu kinni. Sageli kaasneb sellega tingimus, et need tudengid võetakse pärast sinna firmasse tööle. Ei ole küll kuulnud, et seda Eestis eriti mahukalt rakendataks, aga mõne eriala puhul ilmselt on võimalus küll ja tasub uurida. Samas on ka sellel variandil päris mitmeid miinuseid.

3. Raha kogumine hiljem

raha laenamine

Sisuliselt on võimalik kogumisperioodi pikendada õppelaenu abil.

Õppelaenu intress on 5% aastas ja praegune maksimaalne summa 1920 € aasta kohta. See tähendab seda, et sa saad samal ajal hakata juba raha säästma ja investeerima ning su laps saab õppelaenust suure osa vajalikest kuludest tehtud.

Perioodi pikendamisega on tegemist selles mõttes, et õppelaenu puhul tuleb õppimise ajal maksta iga-aastaselt ainult laenuintressi. Põhiosa tuleb tagasi maksta alles 12 kuu möödumisel ülikooli lõpetamisest ning tagasimakseperiood on kuni 2-kordne nominaalne õppeaeg (3+2 skeemi puhul siis 10 aastat).

Lihtsamalt seletades lükkad sellega oma raha kogumist edasi (suurema osa kuludest teed peale ülikooli lõpetamist) ja maksad selle eest “trahvi” (intressimakse 5% aastas).

Varem kogudes on sul võimalik raha investeerida ja seeläbi oma kulusid vähendada, laenu puhul aga kulud hoopis suurenevad.

Sellegipoolest, kui see on sinu jaoks ainus võimalus, siis see pikendab su raha kogumise perioodi päris suure hulga aastatega. Seetõttu igakuine raha, mille kõrvale pead panema, on väiksem. Kokkuvõttes tuleb aga summa päris palju suurem kui õigel ajal koguma asudes

 

4. Laps jääb koju elama

Kui raha kogumine tuli pähe liiga hilja, laps tasuta kohale ei saanud ja laenu ei taha võtta või sellest jääb väheks, siis tegelikult vähendab kulusid päris korralikult ka see, kui laps jääb koju elama.

See seab küll piirangu, et tuleb õppida samas linnas, kus vanemad elavad (ilmselgelt kõigil ei ole see võimalik). Kui vanemate töö ja tahtmine võimaldab, siis ekstreemsemal juhul annaks ju ka koos lapsega vastavasse linna kolida…

Umbes 50% tudengi kuludest on seotud eluasemekulude (üür + kommunaalid), toidu ja linnadevahelise transpordiga. Kodus elades muutuksid need summad märksa väiksemaks. Mis tähendab jällegi, et vajaliku summa säästmine on lihtsam.

Vajadusel on muidugi võimalik igasuguseid kulusid vähendada, kuid ka siin tuleb piir ette. Ka tudeng tahab ikkagi inimese kombel elada.

Mida teha kui ükski eelpool toodud variantidest ei sobinud?

Leiuta ajamasin ja alusta kogumisega õigel ajal…või saada laps kooli kõrvalt tööle.

Tegelikult on siinsed mõtted ainult mõned üksikud, mis mul praegu pähe tulid. Kindlasti on veel võimalikke lahendusi, kuidas kulusid vähendada või tulusid suurendada või makseid edasi lükata vmt. See ongi nüüd see koht, kus võiksite kommentaarides enda mõtteid ka teistega jagada ja minu väljatoodud ideid täiendada.

 

Pildid: Jonathan Pobre, -nw-, lumaxart.

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

One Comment

  1. Comment by Tiina Rahe:

    Mulle tundub, et õpioskuste arendamine on kõige olulisem. Suur osa nõuannetest õigustatult ütleb, et tuleb ikkagi õppida ja juba piisavalt vara hästi õppida. Õpioskused ja tehnikad! See kulub ära absoluutselt kõigile, nii võimekatele kui vähem võimekatele. On ju ennegi nii olnud, et iseäranis lihtsalt keskkoolist läbi vedanud andekatel tuleb distsipliini ja järjepidevusega raskusi, ka huvi tekitamine on oluline oskus. Egas siis kõik ole meeldiv, milles eksam tuleb sooritada. Ja kui mõnest ainest on vaid läbi veetud, siis stippi ei saa. konkurents ikkagi, piiratud ressursid. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga