RahaRaadio

RahaRaadio on RahaFoorumi internetiraadio saade (podcast), kus räägime rahast, säästmisest, investeerimisest, finantsvabadusest, tuludest ja kuludest, raha psühholoogiast ning kõigest sellega seonduvast.

Ühtlasi vastame kuulajate küsimustele (kui sul on küsimus, siis vaata siia lehe lõppu) ja õpime tehtud vigadest, mille tegijateks nii saatejuht Taavi Pertman kui ka saatekülalised.

RahaRaadio on sinu investeerimisteekonnal usaldusväärseks abimeheks ja asendamatuks kaaslaseks.

Hetkel uusi saateid ei ilmu, kuna meil kahjuks ei ole muude tegemist kõrvalt aega saadete töötlusega tegeleda. Kui soovid selles vallas abiks olla, siis anna teada. Meie poolt õpetused ja juhised, kuidas seda teha. Õpid midagi uut ja aitad uutel osadel eetrisse jõuda.

Kõik siiani ilmunud saated leiad iTunesist, YouTube’st või siit:

Sul on küsimus või ettepanek?

Saada meile oma küsimus või ettepanek: raadio@rahafoorum.ee

Mida arvad RahaRaadiost?

Anna teada, mida arvad RahaRaadiost. Eriti tänulikud oleme ausa iTunes review eest.

Jäta oma iTunes review siin.

31 replies on “RahaRaadio”

Tere! Kiidan raharaadio tegemise eest! Hea ja mugav on teiste tegemiste kõrvalt kuulata. Kui aega ja võimalust siis sooviks ühe teema arutelu kuulata. Nimelt kas algaja peaks investeerima eraisikuna või oleks mõistlik teha OÜ ? Mis on mõlema variandi plussid ja miinused.
Hetkel endal selline situatsioon, et investeerin 100 € kuus ja siit edasi minna ning vaikselt seda summat kasvatada.
Kunas oleks mõtekas OÜ-le üle minna ?

Sry, et valesse kohta kirjutasin 🙂
Parimat !

Hei, ehk viitsid ka oma tagasiside iTunesi jätta ja teistele potentsiaalsetele kuulajatele teada anda, millega tegu? https://rahafoorum.ee/itunes

OÜ puhul minule teadaolevalt päris sellist loogikat, et “teha OÜ” ei saa otseselt rakendada. Ettevõttel peaks mingi muu asi olema põhitegevuseks, et ei tekiks teoreetiliselt teatud lisakohustusi, mida sa reaalselt ühisrahastuses investeerides teha ei saa.

Natukene on sel teemal juttu ka Ühisrahastuse süvakursuses:
https://rahatasku.ee/pood/uhisrahastuse-suvakursus/

Miks küll juurutatakse sellist värdmõistet nagu finantskirjaoskus? Kirjutamisega pole siin praktiliselt mingit seost. Täpsem oleks öelda finantsteadmiste küsitlus.

Eks siin on neid põhjuseid ilmselt olnud omajagu. Kuna ise selle mõiste loomise juures pole olnud, siis raske täpsemalt kommenteerida. Mõiste ise ilmselt tuleneb lääne poolt sellisest terminist nagu “Financial literacy”.

Teisest küljest sinu pakutud “finantsteadmised” jääb ka üsna ühekülgseks, kuna oluline on ka vaadata käitumist, mitte ainult teoreetilist teadmist.

Populaarsemaks on muutumas vist natukene sarnane termin ehk “finantstarkus” või “rahatarkus” vmt.

Suures pildis mul üsna ükskõik, kuidas seda nimetatakse, pigem võiks sisu minna mõistlikumaks ja sisulisemaks, kui lihtsalt pangateenuste tundmine. Paraku täna suures osas see haridus selle osaga piirdub.

Huvitav tähelepanek, et Taavi saadet on võimalik kuulata 2x kiirendusega (ilmselt kiiremingi) ja jutt on ladus, samas kui Investeerimisraadios on minule 1.7 korda maksimum.

See jutt siis suunatud neile, kel pole isegi aega, et podcaste väga kuulata, aga info sooviksid ikka kätte saada.

Kiirendad läbi selle veebipleieri või mingi muu lahendusega? Isiklikult avastasin, et soundcloud ei võimalda väga kiirendust kasutada, sest nende striimimiskiirus on lihtsalt aeglane.

Telefoni allalaadides muidugi juba saab ka seda kiirendusega kuulata tõesti.

Saated on eraldi allalaetud ja kuulan telefoni kasutades tõesti. Ühe bussisõiduga saab juba jupp maad targemaks 🙂

On hetkel tõesti vaikseks jäänud. Põhjuseid üsna mitu:

1. Lihtsalt nii palju muud vaja ära teha, et ei jõua seda nii tihedalt hetkel ette võtta.
2. Ei taha lihtsalt niisama tegemise pärast ka saateid juurde teha. Inimestel infot nii palju, et kui teha, siis pigem midagi sellist, mis ka väärtust konkreetselt looks. Niisama jutusaateid küllaga juba olemas.
3. Tegemist on siiani puhtalt kuluprojektiga nii aja-, energia kui ka raha mõttes. Arvestades, et aktiivset tulu ei oma, siis oleks vaja ressursse rohkem suunata sinnapoole, mis võimaldaks ka tulu teenida.

Antud hetkel siis paari vanast ajast kasutusel kalli aastatasuga tarkvara väljavahetamine odavamate vastu ning ürituste ja e-toodete loomise näol.

Uute saadete jaoks mõtteid ja plaane on küll, aga hetkel ei saa lubada, millal nendeni lõpuks jõuan. Seniks võib vanu saateid inimestele jagada ja soovitada, et mul ühel hetkel suure kuulajaskonna näol oleks surve seda muudest tegemistest kõrgemaks prioriteediks seada 🙂

Tere!

Mul on küsimus, millele on pigem raske vastata, kuid siiski sooviksin kuulda sinu arvamust.
Kas majanduskriis on kohe käes või läheb veel mõni aasta aega? Ehk siis, kas võiksin investeerimisga alustada kohe või pigem oodata ära kuulus nn masuaeg, ning investeerida peale seda(sest siis on ju aktsiahinnad odavamad)? Veel sooviks teada, et kui ükskord see krahh jõuabki, siis mis oleks need punktid, mille järgi peaks sorteerima erinevaid ettevõtteid, et teada saada, millised neist jäävad vee peale ning millised mitte?

Võid selle kommentaari kustutada ning kasutada eetriaega sisustamiseks(ei saanud selle küsimuse jätmisega hakkama).

Lugupidamisega
Raharaadio austaja

Ma ei tegele sedalaadi ennustamisega. Enamus inimesi, kes sedasi kriisi ennustavad, teevad seda pigem kas selleks, et saada tähelepanu (mis aitab midagi müüa) või midagi otse müüa (hirm müüb üsna hästi, eriti kui sa väidetavalt lahendust pakud).

Tean küll üsna mitut inimest, kes eelmist krahhi ette ennustasid, aga ei tea kedagi, kes oleks järjepidevalt suutnud täpselt krahhide ajastust ennustada. Selles mõttes, et mõni pani küll näiteks enam-vähem täppi eelmise krahhi ajaga, aga ta on krahhi ennustanud ka kõikvõimalikel muudel aegadel ja üsna puusse pannud.

Pean siinkohal tõdema, et ei ole kindlasti kõigi ennustajate track recordit uurinud.

Kui ajalugu meile midagi ütleb, siis:
1. Krahh kindlasti tuleb. Iseasi, millal.
2. 90%+ investoritest ei peaks ajastamisega tegelema.
3. 90%+ investoritest ei peaks üksikaktsiaid valima.

AGA kui investeerimine on sinu kirg ja/või su summad on sellised, et õigustavad süvaanalüüse (1% kõrgem tootlus tähendab näiteks tuhandeid eurosid lisatulu aastas), siis võiks uurida näiteks sellist asja nagu value investing.

Benjamin Grahami Intelligent Investor võiks olla selline korralik sissejuhatus, millest läbi hammustamine näitab ehk, et oled tõesti teemast huvitatud. Mina ei ole seda teinud. Ei näe enda väikese portfelli puhul eriti pointi.

Samal ajal ei tasu eeldada, et kuna Warren Buffett sellega edu on saavutanud, siis saavutad ka sina. Erinevad väärtusinvestorid saavad sama ettevõtte analüüsil erineva tulemuse ehk tegemist ei ole puhtalt mingi teaduslikult objektiivse matemaatilise valemiga, mida igaüks samade tulemustega rakendada suudab.

Lisaks on ka Buffett ise öelnud, et kui nad alustasid, siis oli heade tehingute leidmine nagu tünnist kalade püüdmine pumppüssiga ja isegi siis nad ootasid, kuni kala seisma jäi. Täna on asi juba kordades raskem.

Täiendus: Krahhi ajal ehk läheb jälle mõnevõrra lihtsamaks muidugi.

Kuna alles alustasin kuulamisega ja jõudnud alles 24 juurde, siis sellest ka tagasiside alles nüüd.
huvitav tähelepanek RR024 saate kolmest investeerimise põhitõest:
1. Ära kaota raha
2. Ära investeeri kui ei tunne ettevõtet
3. Ära hajuta…
viimase selgitamisel läksid küll omadega ummikusse, kuna mitte hajutamise asemel jõudsid ikkagi hajutamise soovituse juurde.
Antud soovituste puhul lähtuksin hoopis loogikaks, et ei tasu minna enne järgmise reegli juurde kui eelmine ei ole selge või täidetud! Seega ei tasu hajutada ja tuleks jääda kindlaks reeglile nr 1 ja 2 🙂

Aitäh kaasa mõtlemast. Jõudsin tõesti hajutamise soovituse juurde, sest 90%+ juhtudel on see pigem õige käitumine.

Nagu ka saates välja tõin, siis mittehajutamist võivad endale ehk lubada Warren Buffetti kaliibriga investorid, kes tunnevad ettevõtte igat numbrit ja nüanssi piinliku detailsusega ja omavad mitmekümneaastast edukat investeerimiskogemust.

Ja isegi sellisel juhul tegeletakse hajutamisega. Berkshire Hathaway ei oma ainult ühte ettevõtet ega isegi ettevõtteid ainult ühest valdkonnast. Ka nemad on hajutanud üsna mitme ettevõtte vahel.

Lisaks tuleb siinkohal mängu ka erinevus võimalikus tasuvuses. Kui Buffett analüüsib pool aastat ettevõtet ja teeb sinna $500 miljonise investeeringu ja saab selle pealt 5% kõrgema tootluse kui turu keskmine tootlus, siis see tähendab $25 mijonit lisatootlust.

Kui keskmine €300-500 kuus investeeriv investor kulutab pool aastat analüüsimisele, et saada 5% lisatootlust, siis räägime heal juhul paarisajast eurost. Pooleaastase analüüsi asemel on tunduvalt mõttekam hajutada ja kasutada seda poolt aastat näiteks töö tegemiseks, et investeeritavaid summasid kasvatada.

Tere! Suur tänu RahaRaadio eest! Olin varem sellest raadiost kuulnud, kuid alles hiljuti otsisin üles ja hakkasin kuulama. Väga meeldib! Ootan pingsalt uut saadet.

Kuulaksin huviga podcasti aruteluga tööampsude (nt goworkabit) ja lisatööotsade (lisaks põhitööle) üle – kas ja millisel juhul tasuvad end ära.

Olen ise viimasel ajal mõelnud, et nt goworkabit on tänuväärne ettevõtmine küll, samas ei veena end sealt ampsu võtma selleks, et päeva eest vaid 30-40eur teenida. Kas mõtlen valesti?

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.