Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Riiklik pension ja isiklik pensioniks kogumine
     

Riiklik pension ja isiklik pensioniks kogumine

Milline on sinu pension? Kas panustad riiklikule pensionisüsteemile ehk I ja II sammas ning vahest ka pisut III sammast või on sul ka oma isiklikud säästud pensioniks olemas?

Järgnevalt toon välja mõned mõtted, miks peaksid eelistama viimast varianti ja mitte lootma lihtsalt riiklikule pensionile.

Riikliku pensioni I sammas

Oma olemuselt on I sammas midagi sarnast Ponzi skeemile. Ta ei ole küll päris sellisel kujul vormistatud ning kuna tegemist on riigiga, siis seal ei kehti ka päris samad seadused, mis teistele, aga üldiselt on Ponzi skeemid ebaseaduslikud.

Tavaliselt lubatakse selliste skeemide puhul investeeringute eest suurt tootlust ning üsna lühiajaliselt. Kõige tüüpilisemaks näiteks Ponzi skeemist on tänapäeval igasugused HYIP investeerimisprogrammid. Mõningaid sarnasusi on ka püramiid- ja võrkturundusskeemidega.

I samba puhul on kõigile “liitumine” kohustuslik ehk kõik, kes ametlikult töötavad, maksavad sinna mingi osa oma palgast maksude näol. Siin küll ei lubata sinu tehtavale “investeeringule” otsest tootlust, kuid kaasneb nö lubadus, et tulevikus, kui sina pensionile lähed, hakkad sellest sambast pensioni saama.

Lühidalt öeldes töötab tüüpiline Ponzi selle põhjal, et eelmistele investoritele makstakse järgmiste investorite raha eest ning reaalset tootlust tegelikult investeeritud raha pealt ei teenita. Samal ajal aga jääb investoritele mulje, et tegemist on hea investeeringuga, mistõttu nad panevad sinna raha juurde ja tuleb ka uusi investoreid pidevalt juurde.

Mida paremini promo töötab, seda rohkem investoreid tuleb ja seda kauem skeem töötab, kuni ühel hetkel soovivad väljamakset rohkemad investorid, kui raha on ning kogu skeem kukub kokku. Tänapäeval juhtub ka seda tihti, et näiteks HYIP korraldaja laseb ise rahaga jalga, kui piisava summa kokku on saanud.

I samba puhul ei ole skeemi töötamine mitte promo taga, vaid selle taga, kui palju on inimesi, kes sissemakseid teevad (töötavad inimesed) ja kui palju neid, kellele väljamakseid tehakse (pensionärid).

Juba 2009. aastast on pensionikindlustus puudujäägis ehk väljamakseid tehakse rohkem kui sissemakseid. Tulevikuprognoos on see, et pensionäride hulk suureneb (rahvastiku vananemine) ja töötavate inimeste hulk väheneb (väljaränne, pensionile minek, tööpuudus). Samal ajal kasvab ka väljamaksete periood ehk eestlaste eluiga on järjest pikem ja pensioni tuleb maksta kauem.

See tähendab seda, et pension tõenäoliselt ei suurene, sest I sammas on niigi defitsiidis või kui suureneb, siis ainult tänu mõnele populistlikule lahendusele, mis saab kesta ainult lühiajaliselt ja lõppeb veelgi hullema olukorraga.

Kui võrrelda seda süsteemi Ponzi skeemiga, siis hetkel on tegemist selle olukorraga, kus uusi investoreid tuleb peale vähem, kui eelmisi, kes raha välja tahavad võtta. Ehk skeem on kokku kukkumas.

Pensioni puhul on võimalik, et riik võtab veel midagi ette ja rahvas maksab omast taskust selle millegi muu arvelt kinni, aga jätkusuutlik see skeem praegusel kujul enam ei ole ja selle peale lootma jääda ei oleks eriti mõistlik.

Osaliselt on riik otsustanud olukorra parandamiseks ja selle riski vähendamiseks luua II pensionisamba.

II pensionisammas

II sambast olen kirjutanud varem juba siin:

Kui sa neid pole lugenud, siis soovitan seda teha. Lühidalt öeldes aga on II sammas mõeldud täienduseks I sambale, sest see on juba üsna kindel, et I sambast jääb tulevikus väheks (tegelikkuses on sellest juba praegu väheks jäänud ja II samba loomisega jäädi vähemalt kümmekond aastat hiljaks).

Paraku jääb II sambast ka tulevikus väheks ja tõenäoliselt võid loota, et heal juhul saad 30-40% oma senisest sissetulekust. Reaalsuses ilmselt vähem, kuna pangad püüavad ilmselt ikkagi enda huvide eest väljas olla ja kindlustusseltsid ei tegele ka heategevusega.

Sellele lisaks on ka Eesti pensionifondide haldustasud Euroopas ühed kõrgemad, kuigi tootluselt on siinsed fondid kõige kehvemate tulemustega ehk sisuliselt on 5 aastaga oma väärtusest üle 5% kaotanud.

Rmp.ee portaalis avaldatud artiklist saab sellised andmed:

Näiteks nähtub finantsinspektsiooni 2013. aastal tehtud analüüsist, et Swedbank sai mullu 553,5 miljoni eurose fondimahu pealt 7,8 miljonit eurot valitsemistasusid, SEB pank sai 313 miljonilise mahu pealt 4,1 miljonit eurot, LHV pank 189 miljoni eurose mahu pealt 3,6 miljonit eurot ja Danske pank 147,1 miljoni eurose fondimahu pealt 2,6 miljonit eurot.

See tähendab seda, et sel ajal, kui fondid kaotavad sinu raha, võtavad nad selle eest veel ka kuni 2% tasu, isegi juhul, kui see raha seisab neil lihtsalt niisama kontol, nagu praegu näiteks LHVl on suur osa pensionifondist lihtsalt rahas seismas, kuna nad ei oska seda hetkel sobiva riskiga kuhugi paigutada.

Sisuliselt nagu hoiaksid raha pangakontol ja maksaksid selle eest 2% teenustasu, et sa pead seda raha seal kohustuslikus korras hoidma.

Kuna ka II sambast on vähe, siis on loodud ka III sammas.

III pensionisammas

Nagu arvata võis, siis olen ka III sambast varasemalt juba kirjutanud.

Kui lühidalt kokku võtta, siis põhiline müügiargument on selle puhul riigi poolt pakutav tulumaksutagastus ehk 21% sisuliselt kohene tootlus.

Ideeliselt oleks ju tõesti tegemist väärt pakkumisega, aga reaalsuses on ju tegemist investeeringuga, mis on mõeldud 20-30 aastaks. Sellise perspektiivi puhul ei mängi see üheaastane 21% tootlus enam sisuliselt mitte mingit rolli.

Palju olulisem on fondi enda tootlus. Paraku on aga need üsna olematud ja saaksid märksa paremaid tulemusi, kui investeeriksid näiteks lihtsalt S&P500 indeksisse.

Ühesõnaga, kui investeerimisest midagi jagad, siis pikas perspektiivis ei ole ka III sammas just eriti mõistlik investeering ega ei maksa ka selle peale ainult lootma jääda.

Samas, kui muud varianti pole, uurida ei viitsi ja on lihtsalt valik, kas investeerida III sambasse või üldse mitte investeerida, siis soovitan teha esimene valik. Vähemalt on sul midagigi pensioniks siis säästetud.

Täpsemalt võid mu artiklit III samba kohta lugeda siit:

http://rahafoorum.ee/pension-tulus-investeering/

Kokkuvõtteks

Minule isiklikult tundub, et liiga paljud inimesed loodavad ainult pensionisüsteemile ja ise ei taha rahast ega tulevikust mõteldagi. Samas on aga üsna selge, et sellest jääb väheks ning selle peale ei ole mõtet lootma jääda.

Kui tahad tulevikus ka elamisväärset elu elada, siis tuleb sul ka selle nimel juba ise varakult säästma ja investeerima hakata. See on ainus realistlik lähenemine.

Kui saad sellega iseseisvalt hakkama, siis väga hea ja soovin sulle edukaid otsuseid ja investeeringuid.

Kui aga tunned, et tuleks kasuks, kui keegi õpetaks sind sammhaaval, kuidas investeerimine käib ja mida saaksid teha, et seda võimalikult lihtsalt ja väikese ajakuluga teha, siis olen just sellest valmis teinud ka vastava e-töötoa.

Lähitulevikus on plaanis ka registreerumine taas avada, aga hetkel saad omale sissejuhatava e-raamatu võtta:

http://rahafoorum.ee/tootuba/

Hetkel olen praeguste osalejate käest üsna head tagasisidet saanud ning loodetavasti saan seda konstruktiivse kriitika abil veelgi paremaks teha.

Järgmises postituses räägin, miks peaksid oma pensionile hakkama mõtlema juba täna, mitte ühe, viie või kümne aasta pärast.

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

5 kommentaari

  1. Comment by Tanel Kandle:

    Mida arvate IV sambast? Või minna kindlamat teed ja võtta III? I ega II ka väga ei soovi. Swedbankis surutakse IV-d väga peale, kuid isiklikult olen skeptiline.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Eesti riiklikus pensionisüsteemis ei eksisteeri sellist asja nagu IV pensionisammas.

      • Comment by Tanel Kandle:

        Jah, my bad. Swedbank pakub igatahes fondi nimega K4, mille tootlusest 75% moodustavad nii arenenud kui ka arengufaasis turgude aktsiad. Ja 25% siis võlakirjad. Riskitaset peetakse kõrgeks.

        • Comment by Taavi Pertman:

          Siinkohal siis tegemist lihtsalt II samba pensionifondiga. Isiklikult ei teeks swedbankiga mingit pistmist, kuna nii mitu negatiivset kogemust nendega olnud, sealhulgas see juhtum, kus püüdsid müüa pensionisammast argumendiga, et neil on osakuhind väiksem ja saaksin rohkem osakuid – teisisõnu, müügiargumendiks oli see, et nende fond on kõige rohkem langenud ehk investorite raha kaotanud.

          Kui paar aastat tagasi vaatasin, siis oli ka sooritus Swedbanki fondidel üsna kesine ja kõige paremaid tootlusi näitas LHV. Viimasel ajal ei ole enam väga põhjalikult vaadanud, aga eeldan, et pilt ilmselt väga palju muutunud ei ole.

          Samas on minuraha veebis üsna hea tabel, kus kõigi fondide tootlustele lingitud ja veidi lisainfot ka juures:
          http://ow.ly/xwLzD

          Soovitan sealtkaudu vaadata ja oma valik teha.

          Samas toonitan, nagu varasemaltki olen kirjutanud, et pensionifondile lootma ei ole mõtet jääda. See peaks pigem olema potentsiaalne lisa sinu isiklikult kogutud pensionile.

  2. Ping from Kuidas saaksid omale soojamaareisi lubada? » RahaFoorum:

    […] muidugi ei tuleks see raha sinu isikliku pensionifondi/finantsilise vabaduse investeeringute arvelt, vaid sa säästaksid selle nimel veelgi rohkem. Sellisel juhul on seda muidugi väikeste […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga