Categories
Laenud ja ühisrahastus RahaRaadio saated

RR004 – Ühisrahastuse mitu nägu

Ühisrahastus on selline üsna lai termin, mida kasutame kõikvõimalike erinevate platvormide ja ärimudelite kirjeldamiseks. Tihtipeale kasutame seda ka justkui varaklassi kirjeldamiseks. Sellest aga võib mõnikord jääda mulje, et erinevate ühisrahastusplatvormide puhul on tegemist samasuguse investeeringuga, kuigi mõnel juhul on riskid ja aluseks olevad varad hoopis erinevad.

Näiteks on lätlaste platvormi Mintose ärimudel täiesti erinev enamusest teiste platvormide mudelitest.

Antud saates räägingi erinevatest ühisrahastuse vormidest ja ärimudelitest ning püüan sinuni tuua ideed, et ka ühisrahastusel ja ühisrahastusel on tihtipeale vahe sees ning enne investeerimist peaks ka erinevate mudelite ja vormidega kaasnevatele erinevatele riskidele mõtlema.

Täpsemalt kuuled tänases osas:

  • Erinevat liigi ühisrahastuse vormidest ja platvormidest, mis maailmas eksisteerivad.

Telli iTunesist.

Kas tead ka mõnda ühisrahastuse vormi, mis podcastis mainimata jäi? Tule räägi sellest RahaFoorumi Facebooki grupisHashtag #RR004.

Ressursid ja lingid:

Erinevad mainitud platvormid:
See nimekiri ei ole investeerimissoovitus, vaid lihtsalt näide, milliseid portaale olemas on. Enne investeerimist tee soovitud platvormile põhjalik taustakontroll ja veendu, et mõistad sealset ärimudelit ning sellega kaasnevaid riske.

Muusika: Greg Kuehn

Podcasti transkript:

Tere! Mina olen Taavi Pertman ja see on RahaRaadio!

Ja nüüd Teie saatejuht, kes on teinud investeerimisel rohkem vigu kui kahe käe sõrmedel kokku jõuab lugeda.

Hei, mul on hea meel sind tervitada juba meie neljandas saates! Ja nendest vigadest ma ei räägi mitte sellepärast, et ma kuidagi uhke oleks nende üle või need niiöelda mingid eputamise asjad oleks. Vaid selle mõttega, et iga viga on hea õppetund ja kui meie blogisid ja muid selliseid e-raamatuid ja asju lugeda, siis võib jääda mulje mõnikord, et me nagu enam vigu ei tee enam, et me oleme justkui kogenud investorid.

Aga isegi pikaajaline kogemus ei säästa sellistest vigadest. Ja kui investeerimisega tegeled, siis pead sellega ära harjuma, et sa teed valesid otsuseid, need lähevad sulle ka raha maksma. Aga sa pead suutma neist õppida. Sa pead suutma tunnistada, et sa oled vea teinud, sest muidu on võimatu sellest ka õppida. Sellest veast pead leidma hea õppetunni, sest muidu oled lihtsalt raha raisanud.

Mida väiksemate summadega ja mida kiiremini saad need vead ära saad tehtud, seda parem. Niiet, soovitan sellest valehäbist selles osas kindlasti lahti saada – vigu ei maksa vaiba alla pühkida kui oled mõne teinud. Kindlasti võta see õppetund vastu ja liigu targemana edasi.

Aga tänases saates ei tahtnud mitte vigadest rääkida, vaid mõtlesin, et vaataksime erinevaid ühisrahastusemudeleid, mis maailmas on. Sest me teame küll siit Eestist, neid on juba päris palju
tekkinud, aga suures pildis on tegelikult valdkond veel laiem, võimalusi on veel rohkem ja ikka tuleb kasuks silmaringi laiendada ja erinevatest mudelitest aru saada.

Sest iga erineva ärimudeliga või isegi natukene teistsuguse juriidilise ülesehitusega on hoopis teistsugused riskid, mida peab arvestama investeerimisel. Ja kui sa niimoodi ilma seda teadvustamata iga uue portaali peale jooksed ja raha sinna viskad, võib ühel hetkel see asi kurvalt lõppeda.

Selle ülevaate mõte pigem olekski see, et sa tutvuksid erinevate võimalustega. Aga see ei tähenda nüüd seda, et sa kuuled mõnda uut huvitavat võimalust, viskad raha sinna sisse kohe ja jooksed tormi sinna. Pigem mõtle enne läbi, kas sa saad aru sellest mudelist, kas sa oskad sellistesse varadesse investeerida. Kuigi ühisrahastus on kõigil ühine osa, aga seal all olev varaklass on hoopis teine.

Niiet, kui sa ikkagi kinnisvara riske hinnata ei oska või autotagatisel laene hinnata ei oska, siis võibolla tuleks see asi endale eelnevalt selgeks teha kui sinna raha paigutama hakata. Aga liigume siis edasi. Alustuseks kõige esimene, mis kuulsust kogus ja suureks sai, oli klassikaline ühisrahastus, mille all ma mõtlen sellist asja nagu kick-starter või meil siin Eestis on ka see Hooandja, kus inimesed, kellel oli mingi huvitav idee või projekt said sinna oma projekti üles panna.

Tihtipeale olid need mingid muusikaplaadid või arvutimängud või tehnikavidinad, ja teised, kes siis tahtsid seda osta või tahtsid, et see asi valmistataks, need said raha sisse panna ja sealt siis tekkiski ühisrahastuse efekt. Antud hetkel selle skeemi puhul sa raha otseselt ei teeninud, küll aga said soodsamalt või mingite eelistega mingi toote või siis sa said oma rahaga hääletada, et see toode üldse saaks reaalsuseks.

Mudel on iseenesest sama, mis ühisrahastuse muudel osadel, aga lihtsalt see ei ole otseselt investeerimisele orienteeritud. Sarnase mudeliga on tegelikult ka selliseid rahateenimisele suunatud ühisrahastuse platvorme. Üks populaarsemaid nišše ilmselt on app’ide ühisrahastuse platvormide variant, kus siis sa saad ka mingi osaluse või mingi kasumijaotuse sellest app’ist.

Ehk sisuliselt sa maksad, et see app loodaks ja selle app’iga teenitud raha pealt sina saad mingi osa endale. See juba liigub investeerimise suunas natukene.

Järgmisena vaataks võibolla meile tõenäoliselt kõige tuntumat mudelit ehk see klassikaline inimeseltinimesele laenamine. Mis meil Eestis on näiteks Bondora, Omaraha, MoneyZen praegusel hetkel. Siin pikalt ei peatuks, sest see ilmselt on kõige tuntum selles vallas. Aga lihtsa mudelina, siis üks inimene soovib raha, teistel inimestel on raha, mida nad välja soovivad laenata ja kambakesi pannakse laenusumma kokku ja laenaja saab raha. Ja kui kõik on hästi tehtud, siis maksab ka tagasi ja investorid teenivad väikest intressi.

Siit natukene edasi on inimeselt-firmale laenamine. Tihtipeale on ee sisuliselt ilma tagatiseta, võibolla pannakse sinna ka firmajuhi käendus või midagi sellist juurde, aga ma ei ole nii veendunud, et see nii kindel asi on. Kui ikkagi tahetakse üle lasta, siis see käendus ei takista. See otseselt sinule raha tagasi ei too kindlalt.

Kui võrrelda nüüd kinnisvaraga või mingi muu käega katsutava varaga, siis see on vähemalt minu silmis üsna lahja tagatis. Äridele ilma tagatiseta laenamist pakuvad praegu minu teada CrowdEstate’is enamus laenud on ilma tagatiseta ja samamoodi Investly pakub ärilaene.

Siit loogiline samm edasi on tagatisega laenud ehk seal on mingi asi tagatiseks. Tagatiseks võivad olla erinevad asjad, kõige tüüpilisem on kinnisvara, meil siin samas Eestis tegutseb ka Mintos, mis pakub autotagatisel laene, EstateGurul on siis kinnisvara, samamoodi Omaraha pakub siiani veel edasi siiski auto- ja kinnisvara tagatisel laene. Investorina ma sellel väga suurt pointi ei näe, sest viimase info põhjal lähevad need laenud täpselt samamoodi allahindlusega sundmüüki niiet, väga suurt boonust see minu silmis ei anna.

Samamoodi tagatisega laenu pakuvad päris palju Inglismaa portaalid, näiteks Saving Stream ja seal on mõned teised vist veel, mis võtavad rahvusvahelisi investoreid vastu. Kuigi seal peab arvestama ka sellega, et sul on valuutarisk. Ehk siis kui naelakurss langeb euro suhtes, siis sa põhimõtteliselt kaotad raha. Kui sa sellest asjast aru ei saa, siis ma isiklikult hoiaksin siiski sellistest investeeringutest eemale või teeksin enne asjad selgeks.

Siit mitte just väga palju edasi minnes, on niiöelda equity või siis sellised omakapitali osaluse investeeringud. Ehk sa paigutad raha ettevõttesse ja ostad omale osaluse. Sisuliselt nagu aktsiate ost,
ainult, et sa ostad aktsiaid niiöelda firmadest, mis ei ole börsil avalikult kaubeldavad, vaid on üldiselt rohkem algjärgus. Risk on tunduvalt suurem ja ausalt öeldes, kui sa ei tea, mida sa teed, siis väga ei soovita üldse selles valdkonnas üldse tegutseda. See on selline märkimisväärselt riskantne ettevõtmine.

Võibolla kui on mõni hea portaal, mis väga hästi ära filtreerib neid pakkumisi, siis äkki võib kaaluda. Aga kui üleüldist pilti vaadata, siis selline riskikapitalisti äri on väga riskantne ja väga keeruline on seal normaalselt tootlust teenida või üldse plussi jääda.

Siit edasi, mitte just väga palju skeemidest erinev, aga oma olemuselt on ikkagi piisavalt erinev, on näiteks selline SMS-laenu mudel. Kus antakse lühiajalisi väikelaene, mis tihtipeale on paarsada eurot ja just selles suurusjärgus nagu need SMS-laenud. Üks selline on näiteks Rootsis TrustBuddy. Nemad näiteks väljastavad sedatüüpi laene ja sarnaseid on ka mujal.

Üks selline huvitavamaid mudeleid, mis on küll üsna uus ja ma ei tea, kas ta on suutnud ennast ka õigustada, aga oma olemuselt on ta selline huvitav, minu silmis naturaalne-sotsiaalne pangandus. Selline platvorm nagu Vouch, mille mõte on see, et sina räägid oma tuttava eest, sina kinnitad, et sinu tuttav on väärt laenaja, et talle võib laenu anda.

Mudel siis ise näeb neil välja selline, et kui sina tahad laenu, siis sa kutsud terve hulga oma sõprututtavaid, kes on nõus kinnitama, et sulle võib laenu anda, sa oled usaldusväärne inimene. See
kinnitus võib minna ka sinnamaale, et iga su tuttav näiteks käendab kuni mingi 100 eurot sinu laenust. Ehk mida rohkem tuttavaid on, seda suurema summa saad ka laenu.

Ma ei kujuta ette, kas nad seal tuttavatele ka taustakontrolli teevad ilusti või piisab tõesti sellest, et sa teed omale libakontosid Facebook’i ja siis hääletad enda eest. Ma eeldan, et seal on ka mingid
kontrollimudelid taga, mingid algoritmid vaatavad su sõbralisti üle. Aga mudel iseenesest on selles mõttes minu jaoks väga huvitav, et see on reaalses mõttes „sotsiaalne” ehk sul peab olema piisavalt palju sotsiaalset krediiti, et su sõbrad oleksid nõus sinu eest kostma, et sa saaksid laenu võtta. Ja kui ei ole sotsiaalset krediiti, siis ei ole ka rahalist krediiti.

Edasi on natukene selline keerulisem mudel, mida britid ka väga edukalt on teinud. Ma tean, et vähemalt üks selline portaal on seal päris arvestatavas mahus juba tegutsemas ja Eestis Investly
plaanib seda ka nüüd teha, on selline asi nagu faktooring. Kes siis ei tea, mis faktooring on, siis tegelikult on see teenus, mida ka pangad pakuvad. Aga ilmselt pangad pakuvad seda üsna karmidel
tingimustel ehk üsna limiteeritud kontingendile firmadele.

Aga sisuliselt on siis see, et kui pank seda pank seda pakub, siis pank ostab firma käest tema müügiarve ära. Ehk oletame, et minul on firma, ma pakun kellelegi teenust 10 000 euro eest, esitan
selle eest arve ja mul on oodata minu kliendi käest 10 000 eurot. Kui mul on seda raha kiiremini vaja kui see maksetähtaeg arve peal, siis ma lähen panka, ütlen, et mul oleks vaja seda raha kiiremini, nemad pakuvad mulle faktooringu teenust, võtavad sealt mingi protsendi vahelt ära.

Võibolla maksavad mulle mingi 90-95%, ma ei tea täpselt, mis tingimustel neid müüakse. Aga sisuliselt mina saan raha kohe kätte ja minu klient peab maksma pangale selle arve
ära. Antud juhul selle skeemi puhul on ostjaks ühisrahastajad ehk siis investorid.

Selle skeemi puhul on muidugi jällegi hoopis teistsugused riskid kui näiteks inimeselt-inimesele niisama tagatiseta laenu andes. Tootlused, niipalju kui ma tean, on päris uhked olnud, aga kui ma
mõni aeg tagasi ühte artiklit lugesin, mis seda sama valdkonda kirjeldas, siis pean tunnistama, et seal mainitud riskid ja investeerimisstrateegiate arutelu, mis seal artiklis oli, jäi mulle üsna segaseks. Sest ma isegi ei saanud nendest sõnadest aru, mis riskidest seal jutt oli osaliselt.

Niiet, ei maksa ennast jällegi suurtest intressidest või tootluse numbritest pimestada, enne tasub ikkagi riskid endale selgeks teha ja kui seda ei suuda teha, siis ei maksa ka investeerida. Aga kui riskid selged ja tundub tulus asi, siis kindlasti hea võimalus jälle.

Mitte just eriti vähem riskantne meetod, mida ka tehakse, on selline asi, et laenatakse BitCoinide kaudu. Jällegi ärimudel ei ole niivõrd kuidagi teistsugune, aga lihtsalt see valuuta, milles kauplemine toimub, on niivõrd erinev. BitCoin ei ole nagu nii stabiilne ja nii massidesse läinud asi, et ma ei tea kui palju see riski mõjutab.

Kui ma viimati lugesin, pean tunnistama, et see oli üsna ammu, aga siis üks BitCoiniga kauplev turg näiteks ei omanud üldse sellist asja nagu võlamenetlus. Ehk kui sisuliselt laen läks hapuks, siis vist jagati laenaja kontakti kõigi investoritele ja siis investorid võisid ise midagi ette võtta või kirjutada asja maha. Tundub, et see on selline natukene selline teisest maailmast pärit investeerimisvõimalus.

Ta on kindlasti huvitav, võimaldab sisuliselt ülemaailmselt igasse riiki laenata. Aga mulle tundub, et sinna ei maksa väga ronida kui sa ei saa väga hästi aru, mis sa teed, sul ei ole
seda raha, mida sinna, ma ütleks „mängimiseks” panna. Sest riskid on minu jaoks vähemalt üsna tundmatud kohati ja see nõuab ka tõenäoliselt jube palju aega, et selle asjaga ennast kursis hoida ja
kuidagi aru saada, kas mingis riigis mingitel tingimustel on paremad laenajad ja mingitel tingimustel on halvemad.

Selline riski-tulususe hindamine on minu jaoks siin üsna keeruline ja seepärast ma pole ka sinna veel ronima hakanud. Tõenäoliselt ei tee seda ka lähiajal. Aga mudel iseenesest on huvitav jällegi.

Kui enne rääkisin sellisest mingis mõttes sotsiaalsest pangandusest, siis lisaks on ka reaalselt sotsiaalne laenamine olemas. Selle näiteks on selline asi nagu Kiva. Neid portaale on ka rohkem, aga
see on üks, mis on üks tuntumaid. Sellistes kohtades on eesmärk see, et sa laenad inimestele raha välja. Tihtipeale on need siis mingid väikeettevõtted kuskil arengumaades Aafrikas või kuskil Aasias või mingis sellises mitte just kõige paremas olukorras riigis.

Ja eesmärk siis ei ole mitte see, et sina teenid tulu, vaid eesmärk on arendada kohalikku ettevõtlus. Nad küll maksavad sulle raha tagasi, aga intressi sa üldjuhul ei teeni. Ma olen näinud, et ka mõnes portaalis teenid ka võibolla mingit hästi pisikest intressi, 2% või midagi sellist. Aga üldiselt sealne mudel töötab selle põhjal, et intressi sa ei teeni. Sa küll saad selle raha tagasi ja saad jälle uuesti raha välja laenata jne.

Aga see on pigem selline sotsiaalne heategevus, sa näed seda, kuidas sa saad aidata mingil äril areneda, mingil inimesel oma elu paremaks muuta. Et jällegi selline huvitav mudel. Kui heategevust
tahad teha, siis võib ju täitsa kaaluda.

Siit edasi siis natukene võibolla vähem levinud, mis tegelikult üldiselt lähevad need siiski tagatisega laenude alla, aga on ka erandeid, on igasugused nišši-mudelid. Näiteks üks ühisrahastusportaal avati USAs mõni aeg tagasi, mis laenab ainult kaevandusteks. Ehk ta laenab sulle kaevanduse tööriistade ja vahendite ostmiseks raha nende tagatisel. Ehk siis üli-niššitoode. Samamoodi Inglismaal on minu teada üks portaal, mis annab laenu ainult lennukite tagatisel. Jällegi üli-niššitoode.

Ja näiteks USAs on jällegi üks selline portaal nagu Upstart, mis positsioneerib ennast jällegi teatud niššile ehk nende sihtgrupp on siiani olnud peamiselt noored spetsialistid, kellel krediidiajalugu ei ole ehk siis USAs on neil üsna raske laenu saada kuskilt. Aga kes on läbinud mingi kõrgetasemelise ülikooli ja kellel on siis hea tulevikupotentsiaal nende arvates, nendele inimestele laenavad.

Nüüd nad hiljuti muidugi hakkasid ka laiendama, ma ei mäleta täpselt, kuhu nad minema hakkasid, aga selline niššilahendus oli see, millega nad välja tulid algselt.

Üks üsna levinud variant, Eestis seda ei ole, Eesti kontekstis ma ei tea, kas sellel oleks ka väga mõtet, on selline asi nagu õppelaenude väljastamine ühisrahastuse kaudu. Tihtipeale nad nagu ma aru olen saanud, nad ka mitte ainult ei väljasta õppelaenu, vaid nad ka refinantseerivad olemasolevaid õppelaene. Nendes riikides on see mõttekas. Eestis ma ei tea, kas leiduks ühisrahastuses inimesi, kes oleksid nõus seda 5% õppelanu veel odavamalt praegu inimestele refinantseerima. Niiet, ma ei kujuta ette, kas üldse siin sellist mudelit kunagi võiks tulla.

Ma nüüd lõpetuseks jätsin sellised riskantsed mudelid, millest tasuks suure kaarega eemale hoida. Need viimased siin olid ka tegelikult päris mitu sellised kahtlasemad, aga need on eriti riskantsed ehk mida mina nimetan Hiina-mudeliks. Võibolla see on natuke liiategemine Hiina ühisrahastuse maastikule, aga seal selline asi toimis mõnda aega, võibolla toimub ka praegu.

Sisuliselt mudel oli selline, et platvorm ütles investoritele, et andke meile raha, me maksame teile sellist tootlust. Investorid andsid raha ära ja siis platvorm läks laenajaid otsima. Ühel hetkel oli see investorite raha peale konkurents nii suur, et platvormid lubasid ulmelisi intresse, aga laenajaid selle intressiga ei leidnud ja lõpptulemus oli see, et platvorm pani uksed kinni ja investorid olid oma rahast tihtipeale ilma.

Kui mõelda muidugi seda mastaapi, mis Hiinas on, siis tegelikult selliseid skeeme oli seal tõenäoliselt üsna väike osakaal. Sest minu teada on sealne portaalide arv kindlasti juba sadades ja ma ei imestaks kui see ühel hetkel on ka tuhandetes võibolla. See maht, mis seal on, seda ei ole suht mitte millegagi võrrelda. See on reaalne buum seal põhimõtteliselt. USA mahtudest juba tunduvalt suuremad ja kasvavad ülikiiresti.

Sellistest skeemidest, kus investorile maksmiseks on vaja leida laenajaid ehk tulu lubatakse enne ära kui on see koht, kus firma tulu teenib, siis see on väga suur ohumärk, sellistesse portaalidesse ei maksa raha kanda.

Samamoodi, mis jällegi Hiinas on teemakohasem, sest seal on nii palju portaale, on see, et seal on jube palju selliseid otses mõttes petuskeeme, kus tehaksegi portaal valmis ja ilusat juttu räägitakse, aga tegelikult ühel hetkel kui piisavad summad raha on koos, paneb portaal uksed kinni ja nägemist, raha läinud.

See võib tunduda selline naljakas. Eestis nagu midagi sellist suurt uhket pole olnud. Aga ka Eestis mina isiklikult olen siin viimase aasta jooksul vist isegi näinud vähemalt kahte portaali, mis sarnasel moel on üles pandud. Mingi suvaline inimene kuskilt Venemaalt on registreerinud mingi firma ja selle nimele pannud mingi portaali ja näidanud seal mingeid huvitavaid numbreid ja fakte.

Ja kui siit Eestist väljapoole vaadata, siis on neid portaale on isegi rohkem. Üks neist väidetavalt oli isegi maailma suurim enda sõnul kui seda statistikat vaadata. Niiet see oht on täitsa olemas. Ja kui vaadata seda, kuidas inimesed jätkusuutlikult koguaeg satuvad igasuguste binaarsete optsioonide või muude selliste üleöö rikastumise skeemide otsa, siis ma arvan, et see hoiatus on siin üsna
asjakohane.

Tasub ikkagi eelnevalt väikest tasutauuringut teha ja ei maksa iga uue portaali peale kohe raha sisse kandma hakata ja tormama. Sest on täitsa olemas oht, et mõni võibki olla sellise eesmärgiga ehitatud ja sinna su raha läheb. Selles mõttes tasub silmad-kõrvad lahti hoida ja võibolla liikuda edasi tasa ja targu.

Mina isiklikult eelistan ka oodata pigem mingisuguse statistika ära ja mingisuguse tagasiside ära, et teada saada, kas ikka asi toimib ja kas on usaldusväärne ja kas on üldse mõtet. Aga muidugi kui ühtegi teist ees ei ole, siis seda infot ei saa kunagi teada. Kui oled üks neist julgetest avastajatest, siis väiksema summaga võid ka minna peale seda kui tasutakontroll on muidugi tehtud.

Sellega ma täna ka piirduks, usun, et suure tõenäosusega ma ei katnud ära kõiki mudeleid. Hea kui ma pooled ära katsin vähemalt, aga loodan, et andsin sulle üsna palju huvitavat mõtteainet, kuulsid üsna mitmest erinevast mudelist ja portaalist ja lähenemisest, millest sa ehk enne ei olnud kuulnud. Ja kui eriti hästi läks, siis võibolla hakkad ka riskidest teise nurga alt mõtlema.

Kuigi me ütleme tõesti erinevate portaalide kohta, et see on ühisrahastus, siis tegelikult see varaklass, millesse sa investeerid on totaalselt erinev tihtipeale. Ehk siis riskid on täiesti erinevad, tootlused on täiesti erinevad ja sinu investeerimisstrateegia peaks kah tõenäoliselt olema täiesti erinev.

Aga sellega tänaseks minu poolt kõik. Kui tuli mõni huvitav mõte, tead mõnda põnevamat portaali, siis tule meie Facebook’i gruppi RahaFoorumi Facebook’i kommuun ja arutleme seal hashtag’iga
#RR004. Ja kohtumiseni järgmises osas!

Allikas: RahaRaadio
Leia meid ka iTunesist.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.