Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle Kinnisvara

Lugeja küsimus: üüritulu, aktsiad ja krüptovaluuta

Päris tihti küsitakse minu käest meili teel või foorumis privaatsõnumiga kõikvõimalikke küsimusi. Ajapikku olen tähele pannud, et need küsimused kipuvad ka sageli korduma. See tähendab, et tõenäoliselt on kuskil seal veel inimesi, kes samadele küsimustele vastuseid tahaks, aga ei ole julgenud/osanud/tahtnud küsida.

Seega otsustasin, et proovin vähemalt kord nädalas ühele neist küsimustest siin läbi blogipostituse vastata, lootuses, et ehk on neist vastustest siis ka rohkematele inimestele kasu.

Üldjuhul jätan anonüümsuse säilitamise mõttes küsimuse küsija nime lisamata, kui ta ise selleks nõusolekut ei ole andnud. Mõni võib-olla ei julgeks muidu enam üldse küsidagi.

Seekordne küsimus (või õigemini küsimused) tuli Mardilt:

Tere

1) laenuga ostetud korter üürida välja kui investeering (ohud ja võimalused )
2) eesti vs usa aktsiad investeeringuna (mõned usa aktsiad näitavad vaga head kasvu )
3) järgmine potentsiaalne krüptovaluuta mis muutub populaarseks ja kuhu võiks täna veidi investeerida

Terv,
Mart

Kuna siin paar nädalat on kahjuks lugeja küsimus vahele jäänud, siis seekord oleks ehk isegi õiglane, kui kõik need kolm küsimust ette võtan.

Laenuga üürikorterisse investeerimine

üüritulu kinnisvara riskid
pilt: Håkan Dahlström

Ise ei ole seda läbi teinud, seega ekspert selles vallas ei ole. Sellise hea sissejuhatuse võimalustest ja riskidest saad ilmselt siit Peeter Pärteli tasuta videokoolitusest.

Sealt saad ilmselt teada, kas sul võiks olla asja vastu ka tõsisem huvi või mitte.

Ühtlasi tuleb tunnistada, et küsimus on ilmselt pisut liiga üldine, et sellele konkreetset ja põhjalikku vastust anda. Konkreetsed riskid sõltuvad konkreetsest investeeringust.

Proovin siiski mõned üldisemad riskid välja tuua, millele võiks enne investeerimist mõelda.

Esiteks ostmisega seotud riskid:

  1. Ostad liiga kõrge hinnaga, nii et laenumaksed ja remondikulud maksavad kokku rohkem, kui sealt üüri saad.
  2. Ostad valesse kohta. Üürnikke pole, sest kehv asukoht või on sul keeruline ja kulukas seda hallata. Näiteks, kui üürnik pidevalt vahetub ja pead Tallinn-Tartu vahet sõitma, et mingit probleemi lahendada, siis võib üsna kulukaks minna.
  3. Korteril on varjatud puudused. Näiteks on lihtsalt pealt ilusalt värvitud ja krohvitud, aga seest mäda ja vajab rohkem renoveerimist, kui ette kujutasid.
  4. Halvad naabrid, kes lärmavad öö otsa. Jällegi raske üürnikut leida.
  5. Arvasid, et ostsid koos sisustusega, aga tegelikult ei olnud see lepingus sees. Lisakulud.
  6. Alahindad remondiks vajalikke kulusid ja seetõttu seisab korter kauem tühjana või läheb kallimaks maksma, nii et ei tasu ära.
  7. Notar ei lase mingitel tingimustel tehingut teha.

Väljaüürimise ajal esinevad riskid:

  1. Laenuintress tõuseb ja/või üüriturul hinnad langevad, nii et sa ei kata oma kulusid enam üürituluga kuidagi ära.
  2. Korter seisab pikalt tühjalt – pead maksma laenumakseid ja kommunaale (talvel üsna suured) omast taskust. Näiteks tulevad halvad naabrid või üüriturul kõrgem pakkumine, mistõttu keeruline pikaajalist üürnikku leida.
  3. Üürnik lihtsalt ei maksa ja/või kahjustab korterit, kas pahatahtlikkusest või rahapuudusest tingituna. Sellega kaasnevad lisakulud.
  4. Hetkel nii suurt rolli veel ei mängi, aga riik võib alati mingi huvitava maksu välja mõelda mitme korteri omanikele näiteks.
  5. Halvasti toimiv korteriühistu, mis võib jällegi tekitada lisakulusid või teha raskeks üürniku leidmise. A la näide ühest Tartu kortermajast, kus ei tahetud koristajat palgata ja nõuti, et iga korter peaks graafiku alusel trepikoda koristama või maksaks enda korra eest koristajale. On ka hullemaid asju, aga isegi see ei pruugi kõigile üürnikele sobida.
  6. Sisustuse ja remondikulud on suuremad, kui esialgu arvasid.
  7. Sa ei arvestanud tasuvuse arvutamisel maksudega.

See nimekiri on kindlasti kaugel täielikust ja võimalik, et mõne asjaga panin ka puusse ning tean, et nii mõndagi riski saab ise teadlikult sisuliselt elimineerida.

Kui see hästi üldiselt kokku võtta, siis peamine risk on see, et su kulud on suuremad kui tulud ja sa maksad selle investeeringu eest peale või jääd sootuks sellest ilma, kuna ei suuda laenu tagasi maksta.

Isegi kui mõtelda, et korteri saad ju siiski lõpuks endale ja laenust lahti, siis teatud juhtudel võib ikkagi korteri omamisega seotud kulu olla ka siis tulust suurem. Näiteks, kui korter vajab pidevalt remonti või seisab talvekuudel tühjana.

Üks soovitus, mis kinnisvararaadiost kõrva jäi, oli see, et tootlus võiks olla kusagil 12% aastas vähemalt ehk 1% kuus investeeringult tagasi. Praegusel hetkel tuleb ilmselt üsna põhjalikult otsida, et sellist võimalust leida või mõelda mõni omapärane lahendus korteri renoveerimiseks/rahastamiseks.

Üks võimalus on üürida ka turistidele hotellidest odavama alternatiivina, aga sellisel juhul kipuvad need inimesed sageli öösiti lärmi tegema ja pead korteriühistuga maid jagama, nii et ka see ei pruugi eriti tulus äri olla pikas perspektiivis.

Sellegipoolest on üürikinnisvara üsna huvitav investeerimisinstrument, mis aitab niiöelda passiivset tulu tekitada ja kui seda õigesti teha, siis on potentsiaal hea.

Ühesõnaga, kui mul endal peaks tulevikus piisavalt vaba raha tekkima ja mõne huvitava võimaluse leian, siis teen kindlasti ka ise selle teekonna läbi ja ilmselt kirjutan siia ka ülevaate sellest, kuidas läks ja mis valesti sai tehtud.

Eesti vs USA aktsiad

Jällegi siinkohal ühtegi soovitust ei anna, sest:

  1. On sel teemal 1000+ lehte ja analüütikut, kes aktsiaturgu põhjalikumalt jälgivad ja sel teemal soovitusi annavad. Ja suur osa neist paneb ilmselt samamoodi mööda, kui mina ilma erilise analüüsita paneksin 🙂
  2. Isiklikult ei ole börsil juba päris mitu aastat investeerinud ega kaubelnud, sest olen siiani saanud teistest investeeringutest samaväärset või isegi paremat tootlust tunduvalt väiksema aja- ja närvikuluga. Seetõttu ei hoia ka ennast põhjalikumalt aktsiatega kursis, vaid vaatan niisama pealiskaudselt aeg-ajalt mingeid kommentaare ja analüüse üldise majanduse ja börsi kohta.
  3. Isegi kui tegeleksin sellega, siis soovitust ilmselt sellegipoolest ei annaks, sest igaüks peaks oma investeeringute eest ise vastutama ja kui ütleksin, et osta seda või toda aktsiat, siis isegi hea soovituse korral ei oskaks suurem osa soovitust järginud seda õigel ajal maha müüa, kui nad ise investeerimisest ja sellest aktsiast suurt midagi ei tea. Seega lõppeks asi suure tõenäosusega kaotusega ja oleks hea minu kaela ajada ning öelda, et investeerimine on pettus.

Kui aga nüüd natukene üleüldisemalt börsi vaadata, siis siin on üks üleüldine eestikeelne analüüs ja tagasivaade 2013. aasta turgudele:

https://www.finantsvaade.ee/uudised/parimad-ja-halvimad-varaklassid-2013-aastal

Mina loen sealt välja selle, mida juba üsna pikka aega on räägitud, et analüütikud panevad väga puusse sellega, kuidas mingi sündmus turgu mõjutab ja mis turg teeb ning praegune turg mingit erilist loogikat üldpildis ei tundu järgivat.

Kui veel pisut teistest analüüsidest rääkida, siis tundub, et tegelikkuses majandusnäitajad justkui sellist tõusu ei toeta.

Samuti on selline ainult protsendi vaatamine liiga pealiskaudne lähenemine, sest:

a) Firmad ostavad rekordtasemetel oma aktsiaid tagasi, mis tähendab, et see võib osaliselt olla hinnatõusu põhjus, mis ei pruugi pikaajaliselt kesta. Ühtlasi tähendab see seda, et börsil on vähem kaubeldavaid aktsiaid ehk hind võib teha suuremaid liikumisi kergemini. Teisisõnu, on võimalik ehk rohkem teenida, aga on ka võimalik rohkem ja kiiremini kaotada.

b) Pead arvestama teenustasusid erinevatel turgudel. Näiteks on Eesti pankasid kasutades üldiselt balti turul tehingute tegemine ja aktsiate omamine odavam kui USA turul. Väiksemate summade puhul on teenustasud börsil vägagi määravaks teguriks. Paljudel juhtudel ei ole üldse mõtet börsile investeeridagi, sest selliste summade juures võtavad teenustasud liiga suure osa potentsiaalsest tulust ära.

Samas on võimalik luua omale konto mõne välismaa maakleri juures ja seeläbi ehk odavamalt saada, kuid sellisel juhul ei ole jällegi tegemist enam investeerimiskontoga ja pead saadud tulu pealt tulumaksu maksma. Selle tasuvuse kohapealt pead ise enda jaoks sobivad arvutused tegema ja uurima sinu lahendusega seotud maksustamise aspekte lähemalt.

c) Välisturule investeerides pead silmas pidama ka valuutariski. Näiteks, kui oleksid investeerinud suuri summasid USA turule ja teeninud viimase aastaga 10% tootlust, siis tänu euro tugevnemisele on see hoopis 6% ja sellest tuleks lahutada veel teenustasud maha ning eriti palju ei jäägi. Samas, kui dollar euro suhtes tugevneb, siis aitab see su tootlusele hoopis kaasa.

Sellegipoolest üks oluline aspekt, mida silmas pead pidama, kui välisturgudele investeerid. Mida suuremad summad, seda suuremad potentsiaalsed kaotused/võidud ja sellisel juhul kasutatakse ka riskide hajutamiseks hedgemise strateegiat näiteks optsioonide või futuuridega, kuid väikeste summade puhul ei tasu see jällegi ilmselt ära.

d) Riikide monetaarpoliitika oli eelmise aasta jooksul väga paljudes kohtades see, et sisuliselt trükiti suurtes kogustes raha juurde. See võib vähemalt teoorias olla põhjus, miks börsid olenemata negatiivsetest uudistest on nii palju tõusnud. Mis tähendab omakorda, et ühel hetkel, kui enam vaba raha nii palju ei liigu, võidakse jällegi jõuda järeldusele, et tegemist on mulliga ja tuleb uuesti alla.

Ma siiski ei taha siin mingisse süvaanalüüsi laskuda ja ei ole selleks ka antud teemas piisavalt pädev. Siit siis ka veel üks põhjus, miks mina börsilt eemale hoian: ma ei saa sellest praegu piisavalt hästi aru, et oma rahaga riskida ning mul ei ole ka piisavalt suuri summasid, et mul tasuks vaeva näha praeguse olukorra mõistmiseks.

Nagu suur osa investoreid soovitab ja paljud teavad ka oma õpitud vigadest – investeeri sellesse, millest sa aru saad.

Näiteks LHV hoiab (või vähemalt hiljuti hoidis) üsna suurt osa pensionifondidest rahas, sest ka nende jaoks on turuliikumine praegu arusaamatu ja nemad tegelevad selle analüüsimisega ja seal kauplemisega igapäevaselt.

e) Muidugi üks olulisemaid põhjuseid, miks protsendi vaatamine on üsna mõttetu. Minevik ei ennusta tulevikku. Eriti lühiajaliselt. See, et eelmisel aastal oli hea tõus, ei tähenda, et sel aastal sama peaks toimuma. Vahest on see tõus hoopis hea põhjus langemiseks.

Ainuüksi selle põhjal oma ostu- või müügiotsuseid teha on üsna kahjumlik.

Ühesõnaga, põhjuseid on mitmeid, miks see protsent ei ole eriti mõttekas näitaja, mille põhjal mingeid järeldusi teha.

Kui börsile investeerimisest üleüldisemalt rääkida, siis ei ole seda üldse mõtet teha, kui:

  • sul ei ole piisavalt suuri summasid, et sa teenustasudega arvestades saaksid piisavalt oma investeeringuid hajutada ja/või
  • sul ei ole piisavalt aega ja teadmisi, et valitud riskitasemel investeerides edukalt õigel hetkel positsioonile siseneda ja väljuda.

Kui plaan on lugeda kellegi soovitust või vaadata varasemat tootlust ja sellest lähtudes mõnesse aktsiasse investeerida, siis võiks peaaegu sama hästi kui loteriipileteid osta või äkki saame kokkuleppele ja laenad selle raha mingi intressiga mulle parem.

Kui raha on piisavalt, aga teadmisi ja aega sellega tegeleda pole, siis osta regulaarselt näiteks iga kuu või iga kvartal mõnda suuremat indeksaktsiat ja peaksid pikas perspektiivis saama täitsa viisaka tulemuse. Tee omale põhiasjad selgeks näiteks Alustava investori online kursuse kaudu.

Kui raha on vähe, aga huvi ja tahtmist on piisavalt, siis alusta kõigepealt õppimist näiteks LHV finantsportaalist. Lisaks võid samal ajal ka teha papertradingut või kasutada LHV virtuaalportfelli, et õpitut vähehaaval praktiseerida. Tõenäoliselt leiad sealt siis edasiseks ka välismaiseid allikaid, kust täiendavalt õppida.

Aga kui nüüd ikkagi mingi konkreetsem soovitus anda, siis: kui sul ei ole piisavalt teadmisi, et aru saada, kas praegu on hea hetk investeerimiseks või mitte, siis hoia oma raha parem börsist eemale ja investeeri see näiteks enda harimisse, et teaksid, kuhu seda raha tulevikus investeerida võiks 😉

Krüptovaluutasse investeerimine – Litecoin?

Varasemalt olen kirjutanud Bitcoinist natukene. Tuleb tunnistada, et targemad teadsid lisada, et on mingit liiki paremad “minerid” olemas, mis annavad ka paremaid tulemusi, nii et teatud tingimustes ehk tasub siiamaani isegi bitcoine kaevandada, kui sellise masina omale soetad ja BTC hind laes püsib.

Sellegipoolest, kui keegi küsib, kas ja millisesse krüptovaluutasse tasuks investeerida, siis kardan, et investeerimisest siin rääkida ei saa eriti. Pigem on tegemist spekuleerimisega. Vähemalt minu jaoks.

Kui vaadata näiteks BTC graafikut, siis paari kuu jooksul on hind tõusnud 1200% suuremaks, seejärel kaotanud poole oma väärtusest, seejärel jälle kahekordistunud ja siis jälle kaotanud pool väärtusest ja siis jälle kasvanud.

BTC bitcoin

Ehk sisuliselt oli siin võimalus oma raha mitmekordistada või siis hoopis peaaegu kogu raha ära kaotada, kui sattusid valel ajal ostma või müüma.

Miks need liikumised toimusid? Väga keeruline öelda. Üks suur mõjutaja on ilmselt meedia ja seal ilmunud artiklid, aga kui sa suudad ennustada meedias ilmuvaid artikleid ja nende mõju, siis anna mulle ka teada ja investeerin koos sinuga.

Senikaua aga tundub pigem selline hasartmäng, et äkki läheb hästi ja teenin kasumit, mitte investeerimine.

Börsil räägitakse selle kohta, et taksojuhid on investeerima hakanud ehk tegemist on niiöelda massilise “get-rich-quick” mõtteviisiga inimeste juurdevooluga BTC turule. Teisisõnu nimetatakse seda ka mulliks.

Muidugi ma ei saa väita, et BTC alla tuleks hinnaga ja näiteks aasta pärast ei ole selle hind hoopis $3000 või $5000 peal, aga ma ei ole siiani näinud ühtegi head argumenti, mis põhjendaks, miks see nii peaks olema.

Sellepärast ei soovita “investeerida” ka teistesse krüptovaluutadesse.

Kui aga nii väga on soovi investeerida või sul ongi investeerimiseks nii palju raha, et osa sellest on niiöelda meelelahutuse ja põnevuse mõttes väga riskantsetesse instrumentidesse paigutamiseks, siis võid ju proovida.

Üks asjalikumaid alternatiive tundub olevat näiteks bitcoini põhjal loodud Litecoin, mis oma funktsioonilt ja toimivuselt on üsna sarnane, aga peaks väidetavalt olema kasutajasõbralikum ning seda tuleb lõppkokkuvõttes ka rohkem, kui bitcoine.

Selle graafik on viimastel kuudel läbi teinud bitcoiniga üsna sarnase liikumise, kuid tublisti tagasihoidlikumate hindade juures.

litecoin hind USD-s

Seda on väidetavalt ka lihtsam kaevandada, nii et kui mingil põhjusel usud, et riikide valuutad kaotavad veelgi usaldusväärsust ja inimesed põgenevad kulla asemel krüptovaluutadesse (või hakkab organiseeritud kuritegevus vmt seda rohkem kasutama), nii et hinnad lähevad lakke, siis ehk tasub omale lisaks ka korralik kaevandamismasinate arvutipark soetada.

Litecoini kohta võid rohkem lugeda näiteks siit linkidelt:

https://en.wikipedia.org/wiki/Litecoin

https://en.bitcoin.it/wiki/Litecoin

https://litecoin.org

Ja kõikvõimalike krüptovaluutade graafikuid (neid tundub olevat nagu seeni pärast vihma) leiad siit:

https://www.cryptocoincharts.info

Investeerimine krüptovaluutasse

Isiklikult siiski krüptovaluutat investeerimisinstrumendina ei näe. Tegemist on valuutaga, mida peaks saama kasutada kui raha, aga paraku ei ole hetkel sellist võimalust (kui mõned üksikud kohad välja arvata). Ehk praegu tundub, et see hind sõltub puhtalt spekulantide tujust.

Ühest küljest on tegemist justkui nagu startupi investeerimisega, kui neil veel ühtegi klienti pole, aga ideel “potentsiaali” vähemalt on.

Teisest küljest on see nagu võrkturundusskeem, kus luuakse mingi “toode”, mis meelitab inimesi kohale, aga mida keegi otseselt ei tarbiks, sest see on selleks funktsiooniks nii mõttetu ja paremad alternatiivid on juba olemas. Kuna aga seal on võimalik vähemalt teoorias raha teenida, siis kerge raha lootjad tulevad kohale.

Viimase puhul muidugi lõpetavad enamik inimesi kahjumis ja jäävad sõpradest ka ilma. Bitcoini investeerimine võiks vähemalt sõbrad alles jätta ma usun 🙂

Kui oleks lootust, et näiteks amazon või google hakkavad bitcoine ja litecoine maksevahendina aktsepteerima, siis paneks isegi mõne julge summa sinna alla, aga praegu ma sellist perspektiivi lähiaastatel ei näe ja ainus realistlik põhjus, mis hinda tõsta võib, tundub olevat spekulantide tuju ja kasumiahnus, mida kütab selle tõusu uudistes kajastamine.

Börsi puhul kipuvad üldjuhul olema ikkagi mingid tegurid, mis hinda mõjutavad (majandustulemused, juhtkonna vahetus, ettevõtte käekäik jne) ja mis on vähemalt osaliselt mingil määral (vähemalt teoorias) ennustatavad ja millest lähtudes siis ostu- ja müügiotsuseid ka tehakse.

Vahest leidub ka keegi, kes oskab põhjendatult argumenteerida, et miks ja millal mingisse neist valuutadest investeerida tasub ja mille põhjal sedalaadi analüüsi teha, aga siiani ei ole ühegi sellise otsa sattunud. Kindlasti leidub inimesi, kes muidugi üritavad tehnilise analüüsi graafikuid sinna peale joonistada, aga kahtlen, et see midagi eriti edukalt ennustada aitab.

Olen ainult neid näinud, kes on saanud suuri kasumeid ja siis kisavad suurest õnnest, nagu oleksid hea investeerimisotsuse teinud. Paraku loteriiga miljoni võitmine ei tähenda, et loterii mängimine kasumlik investeering või arukas otsus oleks. Rääkimata sellest, et miljonid kaotajad hoiavad tavaliselt suu kinni, nii et see üks võitja on ainus, kes silma paistab.

Mulle ka õde kinkis loteriipileti. Võitsin sealt €5 ja mõtlesin meelelahutuseks selle uue pileti vastu vahetada, kust võitsin €15 hoopis. Sisuliselt teenisin oma “investeeringult” ühe hetkega 200% kasumit.

Kui ma nüüd sarnase loogikaga hakkaks rääkima, kui arukas investeering loteriipilet on ja kuidas potentsiaalselt võiks sedasi ju 200% päevas teenides aastaga miljonäriks saada, siis (loodetavasti) keegi ei kuulaks mind.

Mis sa pakud, mis juhtuks, kui ma seda nüüd kordaks ja ostaks võidetud raha eest uue pileti? Üsna sarnane “investeerimine” on ka krüptovaluutasse investeerimine, kui sul mingeid erilisi andmeid ja tugevaid argumente investeerimiseks pole.

Kui varasemast kogemusest ja teiste investori õpetussõnadest midagi kuulda võtta, siis võiks lähtuda juba eelnevalt mainitud tarkuseterast:

Investeeri asjadesse, millest sa aru saad.

Siinkohal peaksid ka aru saama sellest, et sedalaadi kiirelt rikastumise võimalused lõppevad enamikule inimestele pigem kiire kaotusega. Ja nende krüptovaluutade puhul on tegemist nullsumma mänguga (tegelikkuses tänu teenustasudele isegi miinussummaga vist).

See tähendab seda, et selleks, et sina saaksid sealt hea kasumi saada, peab leiduma kogus teisi inimesi, kes sulle selle valuuta eest seda kallimat hinda maksab. Kui nüüd hind peale seda uuesti tõuseb, siis nemad peavad leidma kellegi, kes neilt seda veel kallima hinnaga ostab. Kui nüüd ka need inimesed tahavad kõrgema hinnaga müüa, siis ühel hetkel enam inimesed nii kõrge hinnaga osta ei soovi ja hind langeb. Järelikult peavad vähemalt osad neist kallilt ostnud inimestest oma valuuta kahjumiga maha müüma ja kui hind nüüd veel langeb, siis kaotavad ka järgmised oma raha.

Ühesõnaga, selleks, et keegi saaks teenida valuutakõikumistelt tulu, peab keegi teine pikemas perspektiivis raha kaotama. Kui sul ei ole mingit lisainfot, mis sulle teiste ees eelise annaks, siis miks sa arvad, et sina see oled, kes kasu saab, mitte see, kes kahjumiga peab müüma?

Kui sul sellele küsimusele on mõni väga hea ja põhjendatud vastus, siis lase käia ja investeeri. Millegipärast aga kahtlen, et sa sellisel juhul üldse seda küsimust küsinud oleksid.

Vastus lühidalt kokkuvõttes: Minu jaoks on tegemist liiga ettearvamatu ja ennustamatu instrumendiga, mille riskitase on mõttetult kõrge. Seetõttu soovitan eemale hoida, kui sul ei ole just mingit olulist eelist võrreldes teiste inimestega, mis aitaks sul hinnaliikumist mingil määral ette ennustada.

Alternatiiv raha investeerimisele oleks ehk LTC kaevandamine, kui oled teinud mõned arvutused ja jõudnud järeldusele, et asi võiks ära tasuda. Risk on ehk mõnevõrra väiksem ja LTC hinnalanguse korral on lootust vähemalt midagigi tagasi saada, kui kaevandatud ühikud ja oma selleks soetatud arvuti maha müüd.

Masina ostmisel tuleks eelnevalt ka põhjalik kodutöö ära teha, sest kuulduste järgi vähemalt müüakse masinaid, mis väidetavalt on kaevandamiseks paremad, kuid tegelikult maksavad lihtsalt rohkem.

Pisut offtopicut ka lõppu. Kusagil mainiti, et BTC tehingud toimivad tänu sellele, et kaevandajate arvutit jooksutavad seda süsteemi, mis neid tehinguid registreerib ja edasi kannab.

Huvitav oleks teada, mis siis saab, kui kaevandamine enam ära ei tasu või kõik BTC ühikud on kaevandatud? Kas leidub siis piisavalt inimesi, kes on valmis oma arvutit tööl hoidma, et tehingud saaks toimida või vajub bitcoin unustusehõlma, kuna tehingud ei jõua enam lihtsalt kohale, sest süsteem ei registreeri neid piisavalt kiiresti?

2 replies on “Lugeja küsimus: üüritulu, aktsiad ja krüptovaluuta”

Bitcoin on tõesti üks võrkturundust meenutav keeruline skeem. Enesele tundunud, et mingisugune pettus võib algusest alates olla sisse ehitatud, isegi leiutaja eitas leiutajaks olemist.
https://www.zerohedge.com/node/488930 näitab samuti, et vargad pruugivad olla teenusevahendajad.
Aga mis põhiline, kui mõjukad räägivad, et hoidke eemale, sest tegu pole “rahaga” siis võiks neid kuulda ju võtta.

Aitäh jagamast. Väga huvitav lugemine oli.

Eks need on ikka need emotsioonid, mis ostma panevad, isegi kui tead, et tegemist väga riskantse ja kahtlase asjaga. Praegu on veel see mõju ka lisaks, et kuna ta ju alles nii kõrgel käis, siis tundub loogiilne, et peaks uuesti minema ja ega sellest tõusust ei tahaks küll ilma jääda…

Isiklikult muidugi ei ole lähiajal mingit plaani seda puutuda. Las areneb ja kui kunagi usaldusväärseks ja väärtust omavaks asjaks muutub, siis hakkan kas kasutama või uurin, mis investeerimisvõimalusi see pakkuda võiks (kui on mõtet).

Aga ahnus ja kartus järgmisest tõusust ilma jääda, on ilmselt see, mis inimesi kaevu ajab.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.