36 rahamõtet 36. sünnipäevaks

Panin sünnipäeva puhul kirja 36 mõtet/tähelepanekut raha ja investeerimise kohta, mida aastate jooksul olen täheldanud ja mis pähe tulid. Need on suvalises järjekorras. Numbrid on lihtsalt abiks, kui tahad mõne kohta kommenteerida või jagada.

1) Regulatsioonid takistavad mõistlikumaid investeeringud. Suure tõenäosusega positiivse tootlusega investeeringut on raskem teha, kui garanteeritud kaotusega tarbimislaenu võtta või raha pettusesse panna. Siit võiks järeldada, et mida lihtsam on investeeringut teha, seda kahtlasem asi. Petised lausa aitavad sul sinu eest ülekannet teha.

2) Raha ja rikkusega seotud negatiivsed uskumused on eestlaste seas laialt levinud ja tugevalt juurdunud. Ajalugu ja kirjandusklassikat arvestades on see ka mõistetav.

3) Väga suur osa investoritest kulutavad 80% ajast ja energiast tegevustele, mis ei anna isegi 20% tulemust. Sealhulgas ei ole minagi patust prii.

4) Pettuste ohvriks langemist on ennetada üpriski lihtne. Raha tagasi saada aga praktiliselt võimatu. Tasub see väike aeg võtta, et ennast ja oma lähedasi harida.

5) Raha pärast tülitsemine on harva raha pärast. Pigem kipuvad rahatülid olema hoopis eesmärkide, austuse, kommunikatsiooni, kontrolli, uskumuste, ärevuse jms tõttu. Raha on lihtsalt hea patuoinas, keda süüdistada.

6) Kõige kindlamaid väiteid esitavad kõige rumalamad inimesed. Kui kuuled kuskilt väga kindlaid aktsia- või krüptosoovitusi või väiteid, kuhu turud liikuma hakkavad, siis märgi omale üles, et seda inimest ei tasu kuulata.

7) Inimestele meeldivad need kõige kindlamad soovitajad. Koguni nii palju, et kehvemate, aga enesekindlate soovituste jagajale, ollakse nõu eest valmis rohkem maksma, kui mitte nii kindla kõneviisiga, aga parema tulemusega soovituste eest. Eks siin ole ka põhjus, miks petised on tavaliselt oma jutus väga kindlad.

8) Raha kogusest (“olen miljonär”) või selle taga ajamisest ei tasu omale identiteeti luua. Mis saab siis, kui see kaob?

9) Tahtmine uskuda lihtsatesse viisidesse, kuidas kiiresti rikastuda, viib vaesuseni.

10) Rahatarkus pole rahaoskus. Kui ainult teadmised aitaks arukamalt käituda, siis eestlased oleks pea kõik väga heas finantsseisus.

11) Raha ja ka teiste teemade puhul ratsionaalne pole alati ratsionaalne ja näiliselt irratsionaalne võib olla ka ratsionaalne. Selle üks tuntumaid näiteid on ilmselt lumepallimeetod.

12) Järgi oma kirge (“Follow your passion!“) on üks halvemaid soovitusi, mida noortele inimestele saab töö ja rahateemadel anda.

13) Vana hea klassika on korduvalt tõestust leidnud: kui sissetulek sõltub millegi uskumisest, siis on väga raske vastupidist uskuda. Vähemalt avalikult.

14) Õnnelikkus ja rahulolu ei sõltu üldiselt rahasummadest. Õnnetuid leidub ka multimiljonäride ja miljardäride seas omajagu. Tõsi, põhjast välja tulles on igal summal oluline mõju.

15) Ei tasu vaadata edukaid inimesi ja neid lihtsalt jäljendada üritada. Väga palju kulisside taga toimunut jääb nägemata ja nn ellujääja mõtteviga võib ka korraliku karuteene teha.

16) Kui sa ei tea, mida tahad, on väga raske kohale jõuda. Finantseesmärgiks seatud siht sõidab lihtsalt lõputult eest ära. Finantseesmärk peaks tulenema sinu laiemast eesmärgist.

17) Kui sa ei suuda täna annetada, sest sul pole piisavalt raha, siis ei suuda sa seda teha ka 100x rikkamana.

18) Pikaajalised ja lühiajalised soovid võivad tihtipeale vastuolus olla. Täna tahaks raha ühe vidina peale kulutada, aga pikemas plaanis on sul hoopis palju olulisema mõjuga eesmärk, mis seda raha vajaks. Liiga palju ühe suunas kaldu olemine ei lõpe tavaliselt hästi. Selle tasakaalu leidmine on vist alatiseks kaaslaseks elus.

19) Rahale keskendumine on oluline, aga tavaliselt mitte nii oluline kui finantsblogisid ja raamatuid lugedes tundub. Samas tunduvalt olulisem, kui suur osa eestlasi oma ajakasutuse ja ostukäitumise järgi arvavad.

20) Rohkem raha ei asenda laste jaoks puudu jäänud aega. Nagu onu Google’i väitel Steve Schirripa ütles: “Ei ole kvaliteetaega, on ainult kvantiteetaeg.”

21) Me kõik teame, et turgu on pea võimatu ajastada, aga me teame ka, et see kehtib teiste kohta…

22) Taaskasutus on normaalne osa elust ja positiivne nähtus. Seda nii taaskasutaja kui ka enda vana kraami teisele ringile suunamise näol. Tehkem seda rohkem.

23) Praktiliselt kõik inimesed peaksid investeerima. Peaaegu mitte keegi ei peaks aga investeerimisega tegelema ehk selle peale oma aega kulutama.

24) Suurte eesmärkide saavutamiseks peab omajagu õnne olema. Kuigi igaüks saab selle vedamise saabumisele kaasa aidata või vastu töötada.

25) Finantssektori ettevõtted ei lähtu oma tegemistes sinu huvidest. Olenemata, mis nende turundusjutt ka ei räägiks.

26) Inimesi, kes jäävad oma põhimõtetele kindlaks, kui see on neile endile rahaliselt kahjulik, on kurvastavalt vähe. Isegi väga väikeste summade korral kipuvad põhimõtted muutuma.

27) Meile meeldib ennast teistega võrrelda, aga selle võrdluse tulemused on harva meeldivad. Alati on keegi meist rikkam, edukam, ilusam.

28) Uus ja põnev investeering ei ole peaaegu kunagi hea investeerimisotsus.

29) Riskivaba = riskid on nii suured, et parem on neist mitte rääkida.

30) Madal tootlus ei tähenda madalat riski, ka kõrget riski pakutakse madala tootluse juures.

31) Eelarve kasutamine pole kõigi jaoks. Eelarve kasutamine on aga palju rohkemate jaoks, kui inimesed ise arvavad. Tuleb lihtsalt õigesti kasutada.

32) Head turundajad ja skeemitajad võivad numbritest igasugu imesid välja võluda. Kui kasutad strateegiat, mis eeldab numbritest lähtumist, peaksid neid numbreid süvitsi mõistma. See kehtib ka aktiivselt juhitud fondi valimisel indeksfondi asemel.

33) Kuld ei ole investeering. No mitte kuidagi ei ole.

34) Keeruline jutt on harva tark jutt. Tavaliselt räägivad sellist segast juttu kas petised või fondijuhid, kes peavad kuidagi oma kalleid tasusid õigustama või õpetavad turgu ületama, kuigi ise seda teha ei suuda.

35) Kui tehinguga on kiire-kiire, siis on see kiire viis oma rahast vabanemiseks. See on aga õppetund, mida iga investor peab vist ise järgi proovima (räägin omast kogemusest).

36) Rahaliselt mõistlik pole alati eluliselt mõistlik. Näiteks hinna töötundideks konverteerimine paneb küll vähem kulutama, aga muudab ka ostetud tooted/teenused vähem nauditavaks. Kui omale väljateenitud massaaži või spaakülastust kirja paned, siis vast ei ole mõtet raha eest saadavat nõnda vähendada.

Tegelikult tuli neid esimese hooga kokku üle 50, aga selle numbrini on veel natukene aega. Jäävad järgmiseks sünnipäevaks, kui see postitus piisavalt positiivse reaktsiooni peaks saama.

Milliste mõtetega nõustud? Millistele tahaks vastu vaielda?