Categories
RahaRaadio saated

RR006 – 4 erinevat liiki tehingut, mida rahaga teha saad

Käesolevas saates vaatame nelja erinevat liiki tehingut, mida rahaga teha saab ning arutleme ka selle üle, mille poolest rikaste ja vaeste käitumine selles osas erinevad.

Täpsemalt kuuled tänases osas:
– Kuludest
– Kohustustest
Varadest
– Investeeringutest
– Ja sellest, mida teevad rahaga vaesed ning mida rikkad.

Tule räägi sellest RahaFoorumi Facebooki grupis. Hashtag #RR006.

Transkript ja lingid: https://rahafoorum.ee/rr006

Käesolevas saates vaatame nelja erinevat liiki tehingut, mida rahaga teha saab ning arutleme ka selle üle, mille poolest rikaste ja vaeste käitumine selles osas erinevad.

Kuigi teema on ilmselt pajludele teoreetiliselt selge, siis väärib see aeg-ajalt meeldetuletamist ning kindlasti tekitab ka mitmeid küsimusi ja arutelukohti. Viimase tõttu olen ka osa lõpus esitanud Sulle väikese ülesande.

Täpsemalt kuuled tänases osas:

  • Kuludest
  • Kohustustest
  • Varadest
  • Investeeringutest
  • Ja sellest, mida teevad rahaga vaesed ning mida rikkad.

Telli iTunesist.

Millisesse lahtrisse sina paigutaksid:

1) kodu;

2) klassikalise auto – uunikumi, üsna haruldase masina;

3) mõne sellise kuulsama kunstiteose;

4) teemantid;

5) börsil kaubeldava firma aktsiad;

6) tuttavale väljastatud laenulepingu, ehk siis andsid tuttavale laenu ja sul on nüüd leping, mis ütleb, et tuttav peab sulle tagasi maksma selle raha

Vaata järjest ja mõtle need läbi ja ole hea, pane samamoodi punktidega kirja, mis liiki tehinguga sinu arvates tegemist on ja väga hea oleks kui viitsid ka mingi põhjenduse juurde panna, miks sa nii arvad. Tule jaga oma arvamust RahaFoorumi Facebooki grupisHashtag #RR006.

Ressursid ja lingid:

Muusika: Greg Kuehn

Podcasti transkript:

Tere! Mina olen Taavi Pertman ja te kuulate RahaRaadiot.

Ja nüüd Teie saatejuht, kes elas kord pool aastat Tartus.

Hei!

Juhtus jah nii, et elasin umbes pool aastat Tartus. Põhjus oli lihtne, kuna naine õppis Tartus ülikoolis ja mind Tallinnas miski kinni ei hoidnud, siis oli ka tahtmine, et võiks nagu sinna kolida, et saaks rohkem koos olla. Ja mis siin Tallinnas ikka teha kui miski nagu otseselt kinni ei hoia.

Ja siis otsisin tööd ja leidsin huvitava pakkumise, mis küll hiljem selgus, et ei olnud nii põnev kui lubati. Sisuliselt lõppes kõik sellega, et elasin need pool aastat oma säästudest seal. Aga sellest võib juba mõni teinekord pikemalt rääkida.

Aga tänases osas siis ma tahaksin rääkida natukene erinevat liiki tehingutest, mida rahaga teha saab. Ehk siis see on küll selline natukene algajate teema, aga vahepeal tasub meelde ka tuletada. Ja ma isiklikult kasutan võibolla ka pisut teistsugust liigitust kui traditsiooniliselt seda kuskil õpikutes tehakse, et võibolla kuuled ka midagi uut.

Aga siis sisuliselt mina olen jaganud võimalikud tehingud neljaks erinevaks osaks. Kaks neist on siis sellised mitte just kõige paremad, aga siiski vajalikud. Ja kaks siis on need tehingud, mida me tahame järjest enam teha, et jõuda finantsilise vabaduseni, saavutada parem tulevik, näiteks et saaksid pensionil endale süüa lubada või midagi muud sellist põnevat unistust, misiganes kellelgi on.

Aga hakkame siis pihta. Esimese tehinguliigina, mida siis rahaga teha saab, on kõigile tuntud – kulud. Seda me teeme kõik igapäevaselt. Sisu on siis see, et sina maksad raha sisuliselt on see raha läinud.

Ehk siis kõik igapäevased ostud, nädalavahetusel peol käimine, toit, riided, mingid kino-, teatripiletid ja nii edasi. Et üldjuhul see raha läheb ära ja sealt nagu mingit raha tagasi ei tule. Ja üldjuhul see asi, mis sa ostad, ei ole ka suurt midagi väärt peale seda ostu ja tarbimist. Isegi kui sa tahaksid maha müüa, siis tegelikult seda väärtust seal enam ei ole. Kui sa juba sokid oled pakist lahti teinud, siis keegi neid sult enam ostma ei hakka.

Võiks öelda, et selline praktiliselt garanteeritud 100% kaotusega investeering on see kui niimoodi investeerimise punktist vaadata. Aga sellegipoolest igapäevaselt teeme, väga paljud inimesed teevad teevad ka seda kogu oma eelarvega. No okei, mitte ainult seda, aga sisuliselt eelistavad kulusid investeerimisele, sest et investeerimisel on oht raha kaotada.

Et kui niimoodi võrrelda neid tehinguid sama kriteeriumi alusel, et kulude puhul on sul praktiliselt garanteeritud 100% kaotus või no olgu, oleme leebed ja ütleme, et 80% kaotus – mõni ikka ostab äkki need sokid sult ära.

Aga investeerimise puhul, isegi kui sa väga halvasti seda teed, sul jääb vähemalt pool alles, siis paned need kaalukausile, siis minu meelest nagu on üsna selge, kumb mõistlikum neist on. Aga see selleks.

See, et ma räägin, et kulud on paha, see ei tähenda, et need täielikult pahad oleks. Ilma kuludeta on võimatu elada, sest kõik tahame süüa, kõik tahame riideid kanda, et talvel ära ei külmuks ja nii edasi.

Kulud on niiöelda vajalik kulurida sinu eelarves, aga siin peab lihtsalt mõtlema seda, et kuhu see piir tõmmata. Ja kui sa oled mu blogi lugenud, siis mina olen otsustanud, et see võiks seal 50% lähedal olla.

Sina võid otsustada, et see võib seal 80-90% olla, et 10% paned mujale investeeringuteks ja pikaajalisteks asjadeks. See on igaühe enda otsustada, vastavalt tema eesmärkidest, aga oluline oleks see piir sinna panna.

Nüüd jäin siin pikalt lobisema, aga liigume siis edasi järgmise punkti juurde ehk siis teine tehinguteliik. Ja see on selline asi nagu kohustused. Sisuliselt see on sama asi nagu kulu ehk siis sa
maksad mingi raha ära ja sa jääd sellest siis sisuliselt ilma.

Ainult, et antud kontekstis kohustuse puhul on see kulu regulaarne ehk siis sa teed seda korduvalt. Sa ei tee seda ainult ühe korra, vaid sa maksad seda iga kuu või iga aasta või mingi muu vahemiku järel. Ehk siis ta on sisuliselt kulu, aga ta on regulaarne kulu ehk mitmekordne kulu ühe sama asja eest.

Siia alla kõige tüüpilisemad näitajad on laenud, igasugu järelmaksud, mingid lepingud näiteks, et saad tasuta telefoni ja pead kaks aastat seal lepinguklient olema, et kõik sellised asjad on kohustused. Ja siia alla lähevad ka tegelikult sellised asjad nagu kodu. Kodu on sisuliselt mingil määral kohustus, sest sa pead selle eest maksma.

Mingid üksikud erandid on, kus sul on võibolla ka võimalik niimoodi kodu omada, et sa ei pea selle eest midagi maksma. Kuigi mingit maamaksu või midagi peab ikka maksma ja tavaliselt on ka kommunaalid ja muud sellised kulud, mis sellega kaasnevad. Ehk et mida suurem kodu, seda suuremad on üldiselt sinu kohustused kui kõik ülejäänud on võrdne.

Ja tegelikult on ka näiteks koduloomad kohustus. Kodulooma omamine on sinule regulaarne kulu, pead maksma. Selles mõttes tasub ka seda selle pilguga mõnikord läbi mõelda, et tore on küll omada koduloomi, aga kui sa finantsiliselt ei saa seda endale lubada ja see sinu tulevikuplaanid kõik ära rikub, siis võibolla peaksid oma eelarve natukene üle vaatama selles pilgus ja võibolla ei peaks sa omale kodulooma võtma.

Või siis vähendada oma kulusid, et sa saaksid seda endale lubada. Selles mõttes tasub ka seda poolt vaadata, et jah, loomad on nunnud ja toredad ja mõnus seltsiline, aga kui sa ei suuda teda üleval
pidada, siis paraku tänavad on mahajäetud loomi täis, et ära parem sellist asja tee.

Täpselt samamoodi igasugused hooldust vajavad tehnikavidinad, võibolla jalgratas on üks levinumaid asju auto kõrval ja igasugused elektrit tarbivad asjad on tegelikult ka kohustus. Õnneks, kui nad ei ole just mingid bitcoini minerid, siis tõenäoliselt on see kohustuse kulu üsna väike. Aga kui nad sul kogu aeg seinas on, siis teoreetiliselt võtavad nad elektrit ja tekitavad sulle lisakulu. Selles mõttes kohustuse alla lähevad ikka.

Ja nagu põgusalt mainisin, siis tegelikult on auto ka üks väga suur kohustus. Ma tean, et paljud tahavad selle vara alla panna, et see on nende vara ja see on midagi väärt, aga tegelikult on auto
pigem ikkagi kohustus.

Sellega kaasneb sulle igakuine kulu, mitte ainult üks kulu, vaid päris palju kulusid ja regulaarselt pead ka hoolduses käima või remondis käima jne. Sellega kaasneb ikka üsna suur kohustuse koorem. Et seda võiks ka selle nurga alt vaadata.

Kõige hullem variant, mida teha saab, on see, et sa võtad laenu ja ostad omale kohustuse. Ehk siis kohustusega ostetud kohustus ehk siis see võimendab seda asja veel hullemini. Jah, teatud kontekstis on see vajalik. Näiteks kodu on meil üsna raske osta ilma laenuta enamus inimestel.

Siis võtad jah laenu ja saadki omale kohustuse kohustusega, aga seal on õnneks intressid üldiselt madalad, niiet seda võib endale võibolla isegi lubada. Aga sellised igasugused telefonide ostmised järelmaksuga ja igasugu muu nipet-näpet vidinad, kus tihtipeale see intress on ka üle 10% või rohkemgi, et see on üks hullemaid asju, mida üldse teha saab oma rahaga.

Ja räägin siis natukene ka positiivsemast poolest ehk siis sellest, milliseid tehinguid veel rahaga teha saab ja, mis ka sinu finantsidele hästi mõjuvad. Siitpoolt esimene tehinguliik, mis ma välja tooks, on varad. Varad on siis midagi sellist, mille väärtus säilib või ajas kasvab.

Miks näiteks autot siia ei paiguta mina, on esiteks see, et ta üldiselt kaotab oma väärtust väga kiiresti. Eriti kui sa ostad uue auto, siis sisuliselt nii kui sa sealt diileri juurest välja sõidad, on auto väärtus mingi 20-30% vist kukkunud. Et sama hinnaga sa enam seda edasi ega tagasi ei müü.

Ja edaspidi iga aastaga ta järjest väheneb ja väheneb. Pluss sa paned sinna raha kogu aeg juurde ja juurde. Et minu silmis ei anna see mitte kuidagi vara mõõtu välja. Aga eks igal ühel on oma arvamus.

Siia alla võiksid minna siis enamikul juhtudel sellised käega katsutavad asjad ehk siis väärismetallid (kuld, hõbe vist on üsna populaarsed), kinnisvara samuti (eestlaste seas eriti populaarne), mingi maajupp kuskil jne.

Aga siia võiks ka minna täitsa vabalt sellised käega mittekatsutavad varad ehk siis näiteks veebileht (RahaFoorumit võib varaks pidada põhimõtteliselt), igasugu muu intellektuaalne vara ehk siis mingid patendid näiteks. Patenditrollid ostavad muidugi patente kokku ja see on päris selline korralik äri.

Rahvusvahelises äris liiguvad seal patentide all ikka päris suured summad ja see on see, mis hoiab näiteks päris paljusid ettevõtteid elus, et neil on see patent, mis aitab nende õigusi kaitsta või siis, mida nad saavad edasi müüa.

Siia intellektuaalse vara alla saab igasugu asju panna, aga lihtsalt oluline on jällegi see, et ta oleks midagi väärt ja et ta väärtus pigem kasvaks ajas. Sest mina isiklikult ei nimetaks eriti varaks asju, mis kaotavad oma väärtust või ei olegi midagi väärt.

Niiet, tore küll kui oled omale sahtlisse luuletuse kunagi kirjutanud, aga kui keegi sulle selle eest midagi ei maksa, siis varaks seda eriti nimetada ei maksaks.

Ja siis neljas tehinguliik, mis ilmselt saab kõige rohkem kajastust ka minu RahaFoorumis ja nii ka RahaRaadios, on investeeringud. Sel puhul on siis see, et sa võtad oma raha, teed sellega mingi tehingu, mis toob sulle aja jooksul rohkem tagasi kui sa sinna panid.

Seda muidugi siis sa loodad, et see toob rohkem tagasi. Kui sa oled tubli olnud, siis oled ka eeltööd teinud ja sul on ka mingit alust selle lootuse jaoks. Alati see nii ei õnnestu, siis oled teinud kehva investeeringu. Aga üldiselt eesmärk on sellel tehingul see, et sa saaksid sealt rohkem tagasi.

Ja rohkem tagasi tuleb sealt üldiselt siis kolmel moel. Üks on see, et selle asja väärtus suureneb ehk siis sa ostsid midagi, mille väärtus suurenes. Sisuliselt läheb natukene raskeks siin eristada, et mis on siis vara ja mis on investeering, et need natukene kattuvad.

Aga minu jaoks on natukene ikkagi erinev. Vara sa ostad sisuliselt väärtuse säilitamise mõttes, aga investeeringu ostad sa väärtuse suurendamise mõttes. Mõnikord läheb nii ja naa, et vastupidi. Aga mina isiklikult armastan ikkagi neid eristada.

Teine variant, kuidas väärtus võib suuremaks minna, on see, et sa saad rahavoogu sealt ehk siis toob sulle raha sisse. Tüüpiline kõige lihtsam näide on see sama laenuleping, mis me ühisrahastuses teeme pidevalt. Et sina paned raha sisse ja ta toob sulle regulaarselt intressi juurde.

Ja kolmas variant on see, et sa vähendad sellega oma kulusid. Ehk siis mis ma ühes varasemas podcastis ka välja tõin, oli näiteks see case, kus sa vahetasid omal aknad ära või panid uued tihendid
ja hoidsid tänu sellele suurema summa kokku. Need on sellised tüüpilisemad juhtumid.

Mis sa arvad, kumba rikkad rohkem teevad ja kumba vaesed inimesed rohkem teevad. Ma arvan, et ma väga pikka mõtlemisaega ei pea andma, sest tõenäoliselt said ise ka aru, et rikkamad inimesed teevad ikkagi rohkem investeeringuid ehk siis nad üritavad võimalikult suure osa oma rahast panna investeeringute ja varade alla.

Ja vaesemad inimesed panevad praktiliselt kõik kulude ja kohustuste alla – 100% palgast ja 100% sissetulekutest. Tihtipeale palk ongi ainuke sissetulekuallikas, sest nad investeerinud ei ole ja siis
järelikult ei saa ka mujalt raha tulla.

Kogu raha läheb ära kuludeks, kohustusteks, järgmise palgapäevani veab kuidagi nibin-nabin välja või tuleb laenu juurde võtta ja läheb samamoodi edasi. Ei
pea just väga suur geenius olema, et näha, et sealt nagu edasi ei saa kuidagi.

Ja kuna ma ise ütlesin, et see liigitus on selline, mis ma natukene võibolla olen ise välja mõelnud, et ta ei ole päris traditsiooniline. Tegelikult see sama probleem on ka nende traditsioonilisemate
liigituste puhul, et tihtipeale saab asju panna erinevatesse kategooriatesse, sest nii palju oleneb. See oleneb ühest asjast ja oleneb teisest asjast, et mis nurga alt sa vaatad.

Sellepärast mõtlesin, et teeks siia tänase osa lõpetusse sellise väikese ülesande. Toon välja mõned tehingud, mida oma rahaga teha saab ja sina võiksid siis tulla ja arutelus vastata, et millisesse
lahtrisse sina need järgmised asjad paigutaksid.

Tuletan siis igaks juhuks ka need tehinguliigid meelde:

1) kulud ehk siis ühekordne kulu, põhimõtteliselt raha läheb ära ja enam midagi tagasi ei saa;

2) kohustused – sisuliselt kulu, mis toimub mitmekordselt või ühesõnaga jääbki tulema, tänu selle asja või millegi omamise eest sa maksad regulaarselt;

3) varad ehk siis midagi, mille väärtus säilib või kasvab aja jooksul;

4) investeeringud, mille sa teed eesmärgiga, et sa saaksid selle hiljem maha müüa ja sealt rohkem tagasi saada või siis rahavoo kaudu rohkem tagasi saada või hoida kulusid kokku ja seeläbi rohkem tagasi saada.

Mõtle siis natukene läbi, kuhu sina paigutaksid need erinevad asjad siit ja tule anna ka meile teada, kas siis kommentaaride all või tule RahaFoorumi Facebook’i gruppi ja arutleme seal.

Millisesse lahtrisse sa paigutad:

1) kodu;

2) klassikalise auto – uunikumi, üsna haruldase masina;

3) mõne sellise kuulsama kunstiteose;

4) teemandid;

5) börsil kaubeldava firma aktsiad;

6) tuttavale väljastatud laenulepingu, ehk siis andsid tuttavale laenu ja sul on nüüd leping, mis ütleb, et tuttav peab sulle tagasi maksma selle raha?

Vaata järjest ja mõtle need läbi ja ole hea, tule pane samamoodi punktidega kirja, et mis liiki tehinguga sinu arvates tegemist on ja väga hea oleks kui viitsid ka mingi põhjenduse juurde panna, et
miks sa nii arvad. Sest et kindlasti võib seda sama asja vaadata ka teise nurga alt. Ja vaatame, kuhu see arutelu meid viib.

Aga tänaseks minu poolt kõik ja kohtume järgmises saates!

Allikas: RahaRaadio
Leia meid ka iTunesist.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.