Categories
Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine

7 asja, millest sa alustava investorina võiksid loobuda

Mõnikord on kõige kasulikum järgmine samm millegist loobumine. Siin nimekiri seitsmest asjast, millest sa alustava investorina edu saavutamiseks võiksid loobuda.

1. Turu ennustajatest

Maailm on täis kõikvõimalikke turgude analüütikuid, ennustajaid ja teadlasi, kes kõik teavad, kus ja millal järgmine korralik kriis ära tuleb. Näiteks Dr. Doom hüüdnimega tuntud Nouriel Roubini on mees, kes ennustas edukalt 2007-2008 kinnisvarakrahhi, mis lõi pikaks ajaks maailmamajandusel jalad alt ära.

Tänu sellele on ta viimased 10 aastat olnud oma sõnavõttudega pidevalt meedia tähelepanu all ja nõustanud erinevaid riike majanduse teemadel.

Kõlab nagu mees, keda tasub selliste ennustuste kohapealt kuulata? Võib-olla tõesti, kui jätta välja see, et ta ennustas krahhe ka:

  • 2004 (eksis)
  • 2005 (eksis)
  • 2006 (eksis)
  • 2007 algus (eksis)
  • 2013 (eksis)
  • 2015 (eksis)

Ja seda siis, kui vaadata ainult, kas krahh tuli või mitte. Kui võtta arvesse ka seda, et ta põhjused krahhiks olid samuti enamus ajast valed ja muud ennustused börside ja majanduse kohta läksid samuti pisut mööda (nt 2012 pidi USA turul olema nulliring, aga S&P 500 tõusis 16%).

Nouriel Roubini ennustas naftahinda
Dr. Doom ennustas veel, et naftahind jääb 2009. aastal $30-$40 vahele püsima.

Lõpuks pani ta muidugi krahhi ennustamisega pihta ja ka põhjus oli iseenesest õige. Kuigi ta kriisi põhjuste nimekiri oli selleks ajaks juba nii pikaks veninud, et üsna raske oli vähemalt ühega mitte pihta saada.

Parimal juhul sobivad sellised ennustajad meelelahutuseks, aga seda ainult siis, kui sul ei ole investeeringuid. Muul juhul võib tekkida kiusatus oma portfellis midagi muuta, nii et targem lihtsalt neid eirata.

2. Arvamusest, et suudad turgu ajastada

John C. Bogle turu ajastamine on mõttetu

Viimastel aastatel on väga paljud algajad rääkinud, et veel ei taha investeerimisega alustada, sest turg on tipus ja nad ostavad siis, kui veri tänavatel.

Isegi kui selline strateegia oleks hea, siis sellega on mitu olulist probleemi:

  1. Kuigi tagantjärele on lihtne põhja graafikult välja lugeda, siis igapäevaselt jälgides see nii selge ei ole. Selleks ajaks, kui sa aru saad, et põhi oli käes ja oleks pidanud sisenema, oled juba suure osa tootlusest ära andnud.
  2. Teoreetiliselt on tõesti põhjast hea siseneda. Praktikas aga ei julge suur osa professionaalsetest investoritestki seda teha. Kui suur on tõenäosus, et sina seda enda jaoks suurte summadega julged, kui sa pole ühtegi tehingut teinud ega julge isegi täna väikeseid oste teha? Täna on kartus, et äkki kunagi kukub. Krahhi ajal on aga praktiliselt garantii, et igapäevaselt kukub.
  3. Tegelikult sul pole aimugi, kas turg täna on tipus või jätkab veel järgmised 10 aastat kasvamist. Seda tipu juttu alustati juba 2012. aastal. 2012. detsembris tehtud investeering S&P500 indeksisse oleks 2018. oktoobri alguseks koos dividendide reinvesteerimisega andnud ca 125% tootlust. Selleks, et see rahas istumine oleks tulusam strateegia, peaks täna turg kukkuma tublisti üle 55%. Ja sedagi eeldusel, et sa täpselt põhjast siis kogu rahapataka sisse viskad.

Andres Viisemann on samuti juba mitu head aastat seda krahhi oodanud. Ligi 70% suure aktsiate osakaaluga pensionifondi varadest istub 30.09.2018 seisuga võlakirjades ja rahas, kus tootlus jääb tihtipeale haldustasudele tublisti alla.

3. Järgmise Microsofti või Uberi otsimisest

Algajana tahaks ikka panna korraliku panuse just sellele ühele tegijale ettevõttele, mis 10 aasta pärast 30% S&P500 indeksist moodustab. Täna ju saab veel soodsalt kätte €1 miljonilise valuatsiooni pealt.

Tõenäosus, et sina algajana sellise ettevõtte kuskilt ära tabad, on olematu. Tõenäosus, et sa pange paned ja arvestatava osa rahast ära kaotad või tunduvalt kehvemat tootlust teenid, kui mõistlikud alternatiivid, on ligikaudu 100%.

Samuti võtad rohkem riski sellega, et sul puudub mõistlik hajutatus ja kulutad ebamõistlikult palju aega selle kehvema tulemusega investeeringu tegemisele.

4. Eksootilistest “investeeringutest”

Sarnaselt eelmisele punktile, uued eksootilised tehnoloogiad ja muud moetrendid ei ole asi, millesse algajana investeerida. Haip on peaaegu alati suurem, kui selle taga olev sisu.

Meenuta vana head investeerimistõde: Kui ei mõista, ära näpi!

Uued eksootilised asjad on juba definitsiooni järgi midagi, mida sa tõenäoliselt ei mõista. Seega, ära näpi. Halvimal juhul läheb sul veel jube hästi ja hakkad arvama, et asi oli sinus.

Suurte rikkuste asemel lõpetad märksa suurema tõenäosusega millegi sellise otsas.

5. Uudistest, eriti majandusuudistest

Võime keskenduda olulisele, on märk intelligentsusest.

Kui sa tegeled investeerimisega ehk sinu eesmärk on oma investeeringut kasvatada 10-20+ aastase perspektiiviga, siis 99.9% igapäevastest uudistest on ebaoluline infomüra.

Selle jälgimine aga tekitab tunde, nagu see oleks oluline ja viib väga tihti rumalate tehinguteni. Kõige lihtsam lahendus on igapäevaseid uudiseid lihtsalt mitte jälgida.

Loe parem mõnda head raamatut või Warren Buffetti aktsionäride kirju.

6. Pankade “tasuta” nõustamisest

Kui sa ei oska kuskilt pihta hakata, siis võib tunduda ahvatlev mõte kasutada pankade poolt pakutavaid tasuta nõustamisi.

Kuigi seda nimetatakse konsultatsiooniks või nõustamiseks, siis tegelikult on see siiski müügiesitlus. Ühestki pangast ei saa sa soovitust konkurendi teenust kasutada, isegi kui see on sinu jaoks tunduvalt parem.

Suhtlesin hiljuti näiteks ühe RahaFoorumlasega, kes oli ka sellisel nõustamisel käinud ja sealtkaudu kolme toote kasutamiseks soovituse saanud. Ilma liigselt detailidesse süvenemata saab öelda, et need tooted ei olnud tema soovitud eesmärkide saavutamiseks kindlasti mitte parimad lahendused.

Küll olid kõik need tooted vastava panga omad ja sisaldasid endas ka arvestatavaid tasusid. Teisisõnu, selle “tasuta” konsultatsiooni maksad sa kinni lihtsalt järgnevate ebamõistlikult kõrgete tasude kaudu, kui peaksid vastava müügiinimese soovitusi järgima.

Sa muidugi reeglina ei tea, kui palju see “tasuta” nõustamine sulle sel moel maksma läheb, sest sinna tasude alla kulunud summasid on väga keeruline välja selgitada.

7. Lootusest, et sulle öeldakse, kuhu raha panna

Nagu eespool ka välja tuli, siis mõnikord võidakse sulle öelda küll üsna täpselt, kuhu sa oma raha peaksid panema. Sellised ütlemised aga ei ole peaaegu kunagi sinu huvides.

Isegi heatahtlikud soovitused oleksid sinu jaoks karuteene, sest väga hea investeeringuga saab suuri rumalusi teha, kui sa ei saa aru investeerimise põhitõdedest ega selle investeeringu sisust.

Seepärast ei ütle ka mina oma koolitustel konkreetseid soovitusi, kuhu sa oma raha panema peaksid. Küll aga õpetan olulisi põhitõdesid võimalikult lihtsal ja arusaadaval kujul. Samuti annan praktilisi soovitusi, kuidas sa enda jaoks selgeks võiksid teha, kuhu investeerida.

Näiteks on üks hea soovitus algajatele investoritele kasutada ostuhinna keskmistamist ja laiapõhjalisi indeksfonde. Eestis olles ja väikeste summadega on seda minule teadaolevalt kõige soodsam teha läbi LHV Kasvukonto. Suuremate summadega peab juba hinnakirju lähemalt võrdlema hakkama.

Küll aga tuleks ka selle lähenemisega eelnevalt põhitõed selgeks teha, et vältida hiljem ebamõistlikult kallist õppemaksu.

***

Kui tahad investeerimisega alustada, aga ei oska kuskilt pihta hakata, siis alusta siit.

4 replies on “7 asja, millest sa alustava investorina võiksid loobuda”

Need soovitused kehtivad mitte ainult algajatele vaid kõigile investeerijatele, kes midagi muud usub tegeleb vaid enesepettusega ja neid on palju, oi kui palju. Eks nende arvelt elab suht kitsas “arukate” ja “konservatiivsete” investeerijate punt, kes panustab laiapõhjaliselt pika aja perioodi peale. Kõige kindlam meetod igasugu kaardimoorid ja ennustajad lolliks teha on paluda neil ennustada järgmise loto numbrid või DOW indeks aasta pärast 😀

No korrektsem oleks vist öelda, et pigem 99.99% investeerijatele. Näiteks Chris Saccal on täiesti lootus olemas, et ta leiab järgmise Microsofti, Google-i, Apple-i või Uberi ja saab sinna ka varases faasis investoriks.

Kuigi ka tema saatis näiteks Dropboxi, Airbnb ja Snapchati asutajad pikalt, sest ei uskunud, et need kuhugi jõuavad. Hups.

See-eest on tal võimalusi ja vahendeid piisavalt, et sai osaluse näiteks Twitteris, Uberis, Instagramis, Kickstarteris jne.

Kui palju selliseid eestlasi leidub, on juba muidugi iseasi.

“Tegelikult sul pole aimugi, kas turg täna on tipus või jätkab veel järgmised 10 aastat kasvamist.”
mul on aimu küll… kas veame kihla, et järgmised 10a ei jätka turg kasvamist?

Tegelt oleks siin praktiliselt iga punkti all kobiseda aga pole lihtsalt energiat ja aega selleks. Ehk, et soovitus algajatele ka minupoolt… mõtle alati oma peaga ja analüüsi ka “spetsialistide” blogipostitusi.

see postitus oleks kindlasti teistsugune, kui härra oleks kunagi ise mõne kriisi üle elanud

Hea, et niigi palju kobiseda jaksasid.

Ei tea, kas väljendasin ennast halvasti või sul lihtsalt polnud energiat, et kaasa mõelda, aga üsna jabur oleks minust ju kirjutada, et ennustamine on tänamatu töö ja siis hakata sinuga kihla vedama ehk ennustama.

Päris rumal oleks ka üsna ebatõenäolise stsenaariumi poolt kihla vedada. Väga suure tõenäosusega järgmise 10 aasta jooksul tuleb üks korralik krahh ära. See tõenäosus oli muidugi väga suur ka 5+ aastat tagasi. Nii mõnigi panustas juba siis selle peale ning jättis rahas istumisega 100%+ tootlust niisama lauale.

Point on selles, et ei sina, mina ega ka enamik aastakümneid rohkema kogemusega investoreid ei tea, millal see pauk lõpuks saabub. Mis sest, et mida aeg edasi, seda suurema tõenäosusega see juhtuma saab.

Jaapani võlakirjaturg on sarnaseid ennustajaid lademetes juba tänaseks laostanud.

P.S. Olen krahhi läbi teinud. Erinevalt sinust, mulle kristallkuuli kaasa ei antud. Ei täitnud vist õigel hetkel avaldust ära?

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.