Mõni aeg tagasi esinesin ühel väiksemal koolitusel, kus paluti rääkida tüüpilisematest vigadest ühisrahastuses investeerimisel ning minu õppetundidest. Seega, RahaRaadio kolmandas osas räägingi selle esitluse baasil enda tehtud vigadest ning sellest saadud õppetundidest.
Täpsemalt kuuled tänases osas:
- Miks 20% intress €100 pealt ei ole €20.
- Miks peaks korrektselt hajutama ja mida see tähendab.
- Miks ei tasu alati teiste soovitusi kuulata.
- Miks peaksid juba investeerimisega alustades ka exit plani peale mõtlema.
- Miks erinevate portaalide statistikat ei tasu üks-ühele võrrelda.
- ja 4 teist õppetundi.
Tule räägi oma vigadest ja õppetundidest RahaFoorumi Facebooki grupis hashtagiga #RR003.
Ressursid ja lingid:
Muusika: Greg Kuehn
Podcasti transkript:
Tere, mina olen Taavi Pertman ja te kuulate RahaRaadiot. Ja nüüd Teie saatejuht, kes on esinenud vähemalt kaheksal koolitusel.
Tere tulemast kuulama RahaRaadio kolmandat osa! Ja nagu sissejuhatuses mainiti, olen esinenud päris paljudel koolitustel. Ja seda peamiselt põhjusel, et tegelikult mulle meeldib seda teha. Sest seal on personaalsem side kuulajatega ja saab üsna palju huvitavaid mõtteid edasi anda ja ka koolitustel osalejatelt ja teistelt esinejatelt üsna palju huvitavaid mõtteid. Sisuliselt igakord kui ma kuskile esitlust tegema lähen, ma pean natukene teemasid pisut teise nurga alt läbi mõtlema kui ma seda tavaliselt teinud olen ja siis tuleb üsna palju huvitavaid uusi ideid või lähenemisi, millele enne ei ole mõelnud.
Ja sealt tegelikult tuli ka tänase osa sisu. Nimelt käisin mõni aeg tagasi ühel väiksemat sorti koolitusel, kus oli 20-30 ringis kuulajaid. Minult sooviti, et räägiksin natukene ühisrahastusse investeerimisest, et millist tootlust oodata, kuidas alustada ja mingid sellised suurimad vead ja õppetunnid selles varaklassis.
Ja siis otsustasin, et kui juba on vaja rääkida vigadest ja õppetundidest, siis paneks kokku minu vead ja head õppetunnid, millest õppida saab. Sest vigu olen teinud üsna palju. Sellest tulenevalt võiks ka tänase saate pealkirjaks panna: „Üheksa õppetundi minu vigadest ühisrahastuses”. Ehk siis püüan 9 erinevat õppetundi vigadest välja tuua.
Esimese asjana tookski välja selle, et kui ma alustasin, see oli üsna-üsna ammu ehk siis 2010 millalgi – üle viie aasta tagasi praeguse seisuga, siis tol hetkel ma eriti ei jaganud sellest asjast midagi.
Ühisrahastus kui selline kontseptsioon oli täiesti uus asi. Laene ma polnud ka kellelegi kunagi andnud. Ise olin õppelaenu võtnud, aga seal on natukene teistsugune kontseptsioon.
See oli minu jaoks väga uus ja siis ma ei saanud aru sellisest asjast, et kui ma annan 100 eurot välja 20% intressiga, siis miks ma ei saa intressi 20 eurot aasta peale? See mõnda aega nagu häiris mind, natuke nuputasin ja siis ühel hetkel sain aru.
Ma tean, et see probleem tegelikult on ka tänapäeval täitsa aktuaalne. Inimesed, kes ei ole varem sellise asjaga kokku puutunud, siis neile natukene tekitab segadust. Sest olen näinud korduvalt seda küsimust küsitavat ja usun, et see võib nii mõnelegi segadust tekitada. Kuigi see minule tänapäeval tundub juba iseenesest mõistetav, aga see on sellepärast, et ilmselt ma olen natuke selles vallas nüüd kogenum.
Aga sisuliselt miks see nii on, on see, et vähemalt Bondoras ja Omarahas ja enamus mujal portaalides on süsteem selline, et laenugraafikud on annuiteetmaksega. Mis tähendab seda, et laenaja maksab iga maksega iga kuu osa põhiosast tagasi. Ehk siis sinu väljaantud rahast saad sa tagasi esiteks intressi ja teiseks natukene seda sinu raha, mis sina andsid.
Näiteks kui sa andsid 100 eurot välja ja esimese kuuga maksab ta sulle 10 eurot intressi, 5 eurot sinu põhiosa, siis see tähendab seda, et tema käes on veel 95 eurot sinu raha. Ehk järgmisel kuul koguneb intress ainult selle 95 pealt, mitte 100 pealt. Ja nii see edasi läheb. Ja kuna iga kuuga maksab laenaja järjest suurema põhiosa ka tagasi, siis seda raha, mille pealt intress tiksub, jääb iga kuuga järjest vähemaks.
Ja lõpuks makstakse kõik ära ja juhtubki nii, et sa ei saa mitte 20 eurot, vaid saad kas kuskil 10 eurot või oleneb maksegraafiku pikkusest. See asi tekitas minule tookord segadust ja usun, et mõnele tekitab täna ka. Aga kui see selgitus natukene keeruline oli, siis soovitan kas tagasi kerida ja uuesti kuulata või siis otsida Google’ist natukene annuiteetmakse kohta infot ja siis ehk saab asi selgemaks.
Teise asjana, mis ma ka tol hetkel väga ei teadnud, ausalt öeldes, ma tegelikult ei mõelnudki üldse selle peale, et selline asi nüüd juhtub, Ma sain aru, et seda võib juhtuda, aga ma ei olnud seda läbi mõelnud, ühisrahastuse või üldse laenuandmise ärimudeli juures on hapud laenud garanteeritud.
Sul tuleb kindlasti paar haput laenu. Vahet pole, mida sa teed või millesse investeerid. See on sisuliselt garanteeritud, et sul tuleb kindlasti mõni hapu laen, kus laenaja lihtsalt ei maksa. Misiganes põhjused seal võivad olla, ikka juhtub, et inimesed jäävad tööst ilma, tekib raske olukord, tervis läheb halvaks või misiganes 150 varianti seal olla saab.
Paraku statistika näitab, et see juhtub. Sina saad muidugi seda tõenäosust vähendada, aga see juhtub ja sellega tasub arvestada juba enne investeerimist.
Sel hetkel kui mina seda tegin, siis ma olin üsna uus. Tol hetkel see oli väga põnev ja tol ajal oli selline aeg, kus portaal võimaldas (mina alustasin siis Isepankuris), et seal oli võimalik ka ainult käsitsi investeerida.
See tähendas seda, et ma sisuliselt logisin iga päev lehele sisse, vaatasin ringi seal ja vaatasin kõiki oma viivisesse minevaid laene suure paanikaga ja nii kui punaseks läks, siis oli ikka väga suur jama majas. See esimene punane on üsna emotsionaalne kui seda jälgida ja kui sa ei ole selleks valmistunud ka, et see juhtub. Selles mõttes tasub ennast ette valmistada.
See mudel põhinebki sellel, et osad laenud lähevad hapuks, aga ülejäänud maksavad intressi ja just sellepärast nad maksavadki sellist intressi, et see kataks need hapuks minevad ära. Ehk siis see, et üks laen läks halvaks, ei tähenda, et sa raha kaotad tingimata. See mudel ongi nii üles ehitatud, et need hapud peaksid seal intressi sees olema.
See tasub endale selgeks teha, et mida riskantsema strateegia sa võtad, seda rohkem on sul ka neid punaseid ja seda kõrgem peaks olema ka intress, et need punased ära katta ja sulle ka siis lisapreemiat selle eest anda, et sa nii palju riski võtsid.
Aga kui sa ei suuda taluda seda punast ja ei taha neid niiväga näha, siis soovitan võtta madalam risk ja näed neid vähem. Ja tootlus võib olla parem, võib ka halvem olla, oleneb, kuidas sa investeerid.
Kolmandaks õppetunniks on see, et hajutada tuleb korrektselt. Ja mis ma siinkohal silmas pean?
Kui mina alustasin siis, nagu ma mainisin, tehti tehinguid käsitsi. Tol hetkel, ma ei tea, kas seal ei olnudki seda funktsiooni või ma ei osanud seda vaadata, aga ma ei näinud kuskilt seda, et ma samale laenajale teise laenu olen juba raha andnud.
Ja siis juhtuski selliseid lõbusaid lugusid, kus mõnele laenajale, kellel oli kehtiv maksehäire ehk krediidiskoor 500, andsin kolmele erinevale laenule laenu. Ja muidugi need läksid punaseks ja see võttis üsna suure osakaalu portfellist ära tol hetkel.
Ma tean, et see sama laenaja nüüd vist, hiljuti pole küll vaadanud, aga alles selle aasta jooksul vaatasin, et ta oli juba üsna lõpule jõudmas oma tagasimaksetega. Aga see on nüüd siis kolm või neli
aastat peale seda kui ta pankrotistus. Ehk ei olnud kõige arukam strateegia minu poolt. Ja ausalt öeldes olen seda sama ka näinud täna.
Kuidas investorid teevad – kui muidu investeerivad näiteks 50 euro kaupa ühte laenu, siis vaatavad, et see on nüüd ülihea laen, siia ma panen 500 või 250. Ja siis juhtubki see, et su portfellis on kaks pankrotistunud laenu, aga sa oled omadega kahjumis, sest need kaks laenu võtsid pool sinu portfellist ära.
Sellised rumalusi on ka täna päris palju.
Kuidas seda hajutamist tegema peaks? Üldine standard on, et võiks olla vähemalt 200 laenuühikut. Ehk siis kahesajas erinevas laenus. Ütleme siis täpsustuseks, et kahesajas erinevas laenajas, sest kui sa sama laenaja erinevatesse laenudesse raha paned, siis sellest pole eriti kasu. Aga kahesajas laenus ja võrdsetes summades ideaalis, siis peaks olema piisavalt hea hajutus.
Siin on üks suur „aga”, sest hajutatus sõltub laenude riskitasemest ehk mida riskantsem on laenugrupp, seda rohkem peaksid ka hajutama. Kui sa näiteks Bondoras võtad riskantsemaid gruppe,
siis mina isiklikult arvan, et see võiks jääda kuskile sinna 400-500 või sinnakanti pigem kui 200. Siis peab ka rohkem hajutama ja väiksemate summadega panema. Selles mõttes siin on sellised nüansid sees.
Üldiselt, kui sa hajutad rohkem kui vaja, siis midagi hullu tavaliselt ei juhtu. Aga kui sa hajutad vähem kui vaja, siis võib juhtuda. Niiet siin on väike mõttekoht.
Neljanda asjana – selline huvitav avastus, et kõik, kes tunduvad targana, ei pruugi seda olla. Olen seda foorumeid ja erinevaid kommuune jälgides ka tähele pannud, et mõned räägivad päris palju ja üsna tark jutt tundub ka olevat, aga tingimata ei maksa seda alati üks-ühele tõepähe võtta. Kõik see jutt ei ole päris puhas kuld.
Mõnikord, tegelikult isegi päris tihti, on sellised huvitavad stoorid juurde mõeldud mingitele enda arvamustele ja see justkui tundub nagu toetaks seda juttu, aga kui sa võtad need andmed ette, siis tegelikkus on sellest jutust üsna teistmoodi. Seega ei maksa päris igat kommentaatorit tõepähe võtta.
Ja ei maksa ka igat analüüsi päris tõeseks kohe pidada. Ka siin tegelikult on päris palju analüüse, mida jagatakse foorumis. Sellised, kus inimesed on kas siis analüüsinud midagi valesti ehk mingi
loogikaviga on sisse tulnud või siis on lihtsalt niisama mingi viga seal analüüsi sees kogemata sisse tulnud, mida nad ei ole tähele pannud. Ja siis jagatakse seda foorumis ja kõik jooksevad ilusti tormi ja käituvad selle põhjal.
Halvim, mis ma vist näinud olen siiani on see, kus üks inimene vaatas ühte analüüsi, tõlgendas seda valesti ja müüs sisuliselt kolmandiku portfellist maha allahindlusega. Selles mõttes ei maksa päris kulla pähe igat analüüsi võtta.
Siinkohal ma olen ka ise teinud selle vea, et ma olen analüüsis kogemata midagi arvestamata jätnud, vaadanud, et päris huvitav tulemus on ja ütleme, et neid taktikaid, mida ma lühiajaliselt kasutanud olen, on üsna mitu korda valesti läinud natukene. Selles mõttes tasub alati natukene skeptiline olla nende kõigi asjade suhtes.
Üks selline huvitav, minu jaoks ka natuke ootamatu õppetund on see, et riskide hindamise juures sisetunne või mujalt võetud standard üldiselt ei ole eriti hea lähenemine.
Kui sa näiteks võtad üldstandardi, kus öeldakse, et kõrgem laenukoormus on väga halb ja madalam on parem, siis näiteks Bondora andmeid analüüsides, see ei tule nii välja. Viimased analüüsid pigem näitasid, et on vastupidine seos.
Ja see on nagu üks näide, aga seal on neid näiteid päris palju, kus sisetunne justkui ütleb, et võiks nagu ühtepidi olla, aga kui sa paned andmed sisse, siis vaatad, et tegelikult on hoopis midagi muud. Ehk sisetunde põhjal otsustamine on üsna halb.
Teine osa sisetunde otsustamise juures on see, et kui ma käsitsi investeerin, ma aegajalt ikka teen seda, siis ma olen tähele pannud sellist asja, et kui mu kontol on rohkem vaba raha, siis mu
investeeritavad summad kipuvad minema kergesti suuremaks.
Või kui ma vaatan taotlusi, siis on jube lihtne leida taotlusest mingi selline hea omadus, mis annaks mulle õigustuse, miks ma sinna võin siiski investeerida. Need kriteeriumid kuidagi kipuvad minema leebemaks sel hetkel kui mul on rohkem raha kontol ja karmimaks kui mul on vähem raha kontol. Ja ma olen sellest aru saanud ja teadlikult ka üritan seda takistada, aga psühholoogia on kuidagi selline, et ikka juhtub.
Niiet selles mõttes selline sisetunde asi eriti ei tööta. Pigem nüüd ma teen seda sellise strateegiaga, et mul on konkreetsed kriteeriumid paigas, kui laen nendele ei vasta, siis ma ei investeeri ja kogu lugu. Selline lähenemine võiks aidata selles osas.
Kuues õppetund on selline, mis õnneks ei lõppenud eriti kurvalt minu jaoks. Idee on siis see, et exit plan ehk siis plaan, kuidas sa investeeringust välja saad või millal, see võiks enne alustamist paigas olla tegelikult. Või vähemalt sul võiks olla mingit aimu sellest.
Sest, esiteks see mõjutab su tootlust. Sest kui portaalis järelturgu ei ole, milles täna praktiliselt üheski Eesti portaalis peale Bondora seda veel ei ole, siis see tähendab seda, et väljumiseks sa pead panema investeeringud pausile ja ootama kuni nad vähehaaval sulle lõpuni tiksuvad.
Mis tähendab omakorda seda, et sa ootad mingi kuu aega kuni sul on piisav summa kontole kogunenud. Mis tähendab jälle seda, et see raha seisab sul kuu aega ilma tootluseta, ehk siis vähendab sinu portfelli tootlust.
Ja siis sa võtad selle portaalikontolt välja, maksad selle eest pangatasu, mis väiksemate summade puhul juba läheb päris suureks osakaaluks. See sada eurot, mis kuu ajaga koguneb kontole, võibolla sealt 20 eurot on intress ja 80 eurot on põhiosa. Kui sa nüüd sealt 20 eurost intressist veel selle 50 senti või 38 senti või misiganes need hinnad on, tehingutasu maha võtad, siis tegelikult see tõmbab su tootluse omajagu allapoole.
See tasub läbi mõelda. Kui see väljumine on plaanis teha lähiajal, siis tasub sellega ka arvestada, et millist tootlust sa peaksid saama, et see väljumine ära tasuks. Ja teine külg sellel osal, mis mina kogesin, on see, et kui sa ei plaani väljuda, aga näiteks portaal muutub selliseks või midagi muutub selliseks, et sa enam ei kavatse investeerida sinna edasi. Tuleb
kasvõi näiteks kriis ja häid laenutaotlusi ei ole enam või sa arvad, et seal ei ole enam või arvad, et portaalirisk läheb nii suureks, et sa tahaksid sealt väljuda, siis samamoodi needsamad probleemid.
Sa pead ootama kuni kõik laenud tagasi makstakase ja välja võtma need vähehaaval jne. Kui just nüüd ei pane konkreetset kuupäeva paika, siis võiks sellega siiski arvestada oma investeeringute tegemisel, et kui sa nüüd lõpetaksid investeerimise ära, siis see tähendab, et su tootlus tuleks pisut väiksem selle arvelt ja arvestada seda sealjuures.
Jõudsime juba järjekorraga seitsmenda õppetunnini. See oli midagi, mis ma alles hiljuti uuesti sain üle korrata. Sama mõiste või asi, mis ühes portaalis tähendab ühte asja, ei tähenda teises portaalis sama asja, kui mõtleme neid punaseid ja default’inud laene.
Kui võtad Bondoras selle 60+ päeva vana laenu ja selle näitaja kuskilt, siis seal näitab põhiosa jääki ehk laenudele, mis on üle 60 päeva viivises olnud – nende põhiosa jääki. Kui aga võtad Omarahas punased laenud ette, siis üks erinevus on see, et statistikas olev punaste summa on laenudele, mis on vähemalt 90 päeva viivises, mitte 60. Siin on juba üks erinevus sees.
Teine erinevus on ka see, et sealt on maha lahutatud varasemalt saadud intressid nende laenude pealt ja müügist saadud tagasimakse ehk sisuliselt see mis sa niiöelda tagasi said selle müügi käigus.
Ühesõnaga, loogikad on tegelikult väga erinevad ja kui sa üritad võrrelda mingeid numbreid või kriteeriume, siis on vaja sisust aru saada, sest neid päris üks-ühele võrrelda ei saa.
Juba jõudsimegi kaheksandani. Kahjuks seitsmenda juures ei lõppenud – ei olnud nagu muinasjutud. Aga kaheksas õppetund on see, et üldiselt suurem ajakulu ei tähenda tingimata, et sa rohkem teeniksid.
Sa võid küll päevad otsa seal portaalis istuda, igasugu vingeid vidinaid ja arvutusi ja kõiki lehti jälgida ja mida kõike veel ja foorumisse ka kommenteerima minna, aga tihtipeale see su tootlust
ei tõsta. Päris tihti see võib isegi vähendada, nagu ma siin käsitsi investeerimise näitel välja tõin.
Selles osas tasub läbi mõelda. Üks lisaaspekt selle juures on see, et sa küll käid ja isegi kui sa seda tootlust suurendad, siis oletame, et sa iga päev kaks-kolm tundi oled portaalis ja teed oma asju ja see suurendab su tootlust 12% pealt 14% peale.
Küsi endalt nüüd, kas see on seda aega väärt. Kui su portfell on sadades tuhandetes ja nii edasi, siis võibolla. Aga kui su portfell on paartuhat eurot ja sa kulutad 2-3 tundi päevas ehk leebelt
öeldes 60 tundi kuus, võibolla isegi rohkem, siis tekib tõsine küsimus, et kas see võit, see 2% on suurem kui see ajakulu, mis sa sinna paned?
Võibolla oleks targem seda aega kuidagi mõistlikumalt kasutada ja teenida näiteks lisaraha, mida saaksid investeerida ja teeniksid palju rohkem selle pealt. Selles mõttes tasub läbi mõelda.
Üheksas punkt on väga sobilik siia lõpetuseks. Oma strateegiad tasub regulaarselt üle vaadata.
Üks selline kõige populaarsem küsimus, mida minu käest küsitakse ka alati, on see, et millesse sa investeerid või millistesse laenudesse investeerida tasub. Üldiselt minu vastus tekitab selles mõttes inimestele pettumuse, et ma ei ütle, et võta nüüd sellised laenud: „Pärnus elavad blondid naised vanuses 27-36, kes töötavad avalikus sektoris ja on vähemalt 4-aastase töökogemusega”.
Ehk mingit konkreetset näidet minu suust üldiselt ei kuule. Ja seda just sellel põhjusel, et see valdkond on väga uus, asjad muutuvad päris tihti ja minu investeerimiskriteeriumid täna on
ühesugused, aga võibolla isegi juba kuu aega tagasi olid hoopis teistsugused, kaks kuud tagasi võisid olla hoopis kolmandad ja aasta tagasi olid hoopis midagi muud.
Niiet kui ma sulle täna ütlen, et investeeri sellesse ja sa jäädki sinna investeerima aru saamata miks sinna tasus investeerida ja mõistmata millal sinna enam ei tasu investeerida, siis paratamatult ühel hetkel oled sa üsna kehva diili otsas ja pärast hakkad mind süüdistama. Ehk siis tasub asjad üle vaadata, sest asjad muutuvad päris tihti. Selline tore õppetund on.
Miks ma selle õppetunnini jõudsin, oli see, et ma ikka aeg-ajalt teen igasuguseid analüüse ja olen siis avastanud mingisuguseid huvitavaid gruppe ja hakanud sinna siis vähehaaval investeerima. Kuna ma olen üldiselt üsna konservatiivne investeerimisstrateegiate osas tänapäeval, siis ma hakkan väiksemate summadega ja kontrollin ikkagi üle regulaarselt neid arvutusi, et kas need ikka klapivad.
Ja siis olengi avastanud, et ma jätsin mingid nüansid arvestamata oma esimeses analüüsis ja tegelikult nagu ei ole nii hea diil seal. See aitab tegelikult natukene endale sellist lisakontrolli peale panna, et sa ei usaldaks oma esimest tegevust, mille põhjal sa oma otsuse tegid, sest paratamatult võivad seal vead sisse tulla kas siis tähelepanematusest või mingist muust asjast, mida sa arvestada ei osanud.
Ja asjad muutuvad ka, sellepärast tasubki asjadel silma peal hoida ja ennast kontrollida.
Aga ma nüüd tõin päris palju õppetunde välja. Siitkohalt annaks siis sõna üle ja kutsuks sind RahaFoorumi Facebook’i gruppi avaldama oma arvamust.
Mis on sinu parimad õppetunnid või suurimad vead, millest õppida võiks ühisrahastuses? Tule sinna gruppi, arutelu jaoks hashtag #RR003 ehk siis RahaRaadio kolmas episood ja jätkame seal oma vestlust.
Kui sa nüüd neid samu õppetunde tahaksid lihtsamas formaadis, et siin kuulates oli äkki natukene keeruline kõike ette kujutada korraga, siis blogipostitusest leiad ka lingi slaididele, mis ma seal
esitlusel kasutasin. Seal on kõik need õppetunnid välja toodud, küll natuke lühemalt, sest ma slaididele väga palju teksti tavaliselt ei pane.
Tule siis:
https://rahafoorum.ee/rr003
Sealt leiad ilusti kõik lingid, saad slaidid alla laadida ja üle korrata. Aga jätkame siis vestlust juba RahaFoorumi kommuunis ja räägime sinu tehtud vigadest ja õppetundidest.
Allikas: RahaRaadio
Leia meid ka iTunesist.
One reply on “RR003 – Minu 9 õppetundi ühisrahastusest”
[…] RahaRaadio 003 – Minu 9 õppetundi ühisrahastusest […]