Laenu võtame reeglina siis, kui oleme kinni lühiajalises mõtteviisis. Lühiajaliselt näeme ainult seda, mida laenu eest osta saame, aga jätame märkamata, kuidas just praegu astusime järjest kiiremini süvenevasse auku. Ja ma ei räägi siinkohal neist üksikutest kohtadest, kus laenu võtmine on mõistlik.
Olen laenude kohta kirjutanud terve seeria artikleid. Viska pilk peale:
- 9 viisi, kuidas sa laenu võttes tünga saad
- Laenude refinantseerimine ehk labidas enda matmiseks
- Kas räägiksin võlgadest oma elukaaslasele?
- Põhjus, miks sa kiirlaenu koorma alt välja ei tule
- Kuidas tohutu laenukoorma alt välja tulla?
- Laenukoormast vabaks? Juhtumianalüüs.
- Millise laenu maksaksid esimesena?
- Mida teha, kui satud laenumaksetega raskustesse?
- Milliseid laene tasub 2. samba raha eest ära maksta?
- Millal tasub laenu võtta?
- Kas maksta kodulaen enneaegselt tagasi?
- Annuiteetmaksetega laenugraafik ja investeeringu tootlus
- Õpetasime Peetrile finantskirjaoskust
- Kuidas oma rahaasjad kontrolli alla saada?
Sama lühiajaline mõtteviis aitab selle augu raskuste korral ka aina sügavamaks kaevata. Võlgade tekkides näeme ja otsime ainult lahendust praegusele tulekahjule.
Sageli jääb märkamata, kuidas see hoopis tuld natukese aja pärast kaugemale levida aitab. Metafoorina viskame väikese leegi peale hästisüttiva vaiba ja kui see on põlema läinud, kallame veel pangega õli peale.
1. Laenu võtmine
Esimene koht, kus sa laenu võttes pügada saad, ongi see, kus sa laenu võtad. Sulle reklaamitakse ja jääb mulje, nagu sina saaksid laenu võttes midagi. “Võta laenu ja mine puhkama, sest sa väärid seda.” Antakse justkui raha ja saad omale lubada asju, milleks muidu raha ei jätku.
Tegelikkuses aga saad ainult võimaluse teistele inimestele passiivset tulu teenida. Teise nurga alt vaadates hakkad laenuandja orjaks ehk töötad märkimisväärse arvu tunde lihtsalt selleks, et kellelegi teisele intresse maksta.
Selleks, et osta midagi homse asemel täna, annad sa oma homse ehk osa oma elust ära.
Kui see tundub sulle mõistlik, siis oledki juba korralikult tünga saanud, ilma et sellest arugi saaksid.
Järgmisel kuul tuleb hakata laenu tagasi maksma ja neid asju, mida sa endale lubada ei saa, on juba palju rohkem. Ühel hetkel võidki sedasi avastada, et sa ei saa isegi laenu tagasimakset enam endale lubada.
2. Vaatad pakkumise intressimäära
Klassikaline laenupakkumise reklaam räägib intressimäärast. “Võta laenu! Intressimäär alates kõigest 10%-st.”
Kui sealt aga edasi loed, siis selgub, et krediidikulukuse määr on koguni 30%. Miks nii? Intress on tõesti soodne, aga sellele lisandub igakuine haldustasu, lepingu sõlmimise tasud, taustakontrolli tegemise tasud, sinult maksete vastu võtmise tasud, sinu laenukonto haldamise tasud, sünnipäeva meeldetuletuste tasud…
No ok, need viimased tasud mõtlesin praegu välja, aga mõte jääb samaks. Intress on madal ainult sellepärast, et seda saaks reklaamis kasutada. Tegelikkuses küsitakse sinu käest ikka roppu hinda selle laenu eest.
3. Intressi arvestatakse laenusummalt
See ei paista olevat väga levinud praktika, aga näiteks Holm Bank on vähemalt artikli kirjutamise eel kasutanud sellist lüket. Kui tavaliselt arvutatakse intressi laenujäägilt, siis nemad arvutavad seda laenusummalt.
Ei saanud aru, mis neil vahet on? Siis ongi sinule tünga tegemine edukalt läbi läinud. Ka minul kulus tükk aega, enne kui aru sain, et see tekst lepingus just seda tähendas.
Sarnaselt arvestab algselt laenusummalt näiteks Bondora oma 4% aastas haldustasu.
Vahe on pehmelt öeldes märkimisväärne. Tasub ka arvestada, et mida suurem summa, intressimäär ja pikem laenuperiood, seda suuremaks muutub vahe.
| Intress | Laenujäägilt | Laenusummalt | Vahe |
|---|---|---|---|
| Laenusumma | 2 000 € | 2 000 € | |
| Intressimäär | 15.9% | 15.9% | |
| Periood | 36 kuud | 36 kuud | |
| Kuumakse | 70.20 € | 82 € | 11.80 € |
| Makseid kokku | 2 528 € | 2 954 € | 426 € |
| Tegelik kulumäär | 15.9% | 27.4% | 11.5% |
Reaalsuses võimaldab see reklaamis näidata väiksemat intressinumbrit, et pakkumine tunduks laenajale ahvatlevam.
4. Laenude refinantseerimine ehk intresside kapitaliseerimine
Sinu enda teadmatusest või laenuandjate “vastutulelikkusest” võid päris kõvasti tünga saada siis, kui hakkad oma laenukohustusi refinantseerima. Eelkõige just selle arvelt, et kapitaliseerid oma senised intressi-, viivis- ja trahvinõuded ära ning kokkuvõttes kaevad hoopis auku sügavamaks.
Kirjutasin selle kohta täiesti eraldi pikema artikli, nii et ei hakka siin rohkem süvenema:
5. Ebaseaduslikult kõrged viivised
Kui vaadata seda Võlglase tehtud tabelit, siis üle poolte laenuandjatest nõuavad laenajatelt ebaseaduslikult kõrgeid viivisemäärasid.
“Täname kirja eest. Meie firmas ei ole viivisemäär ületatud, kuna 0,0666% ümardamisel on see määr 0,1%.“
Stiilinäide Placet Groupi suhtumisest seadusega ette nähtud viivisemääradesse. Allikas: Võlglane
6. Ebaseaduslikud trahvid
Seadus piirab seda, kui palju, mis mahus ja mille eest on lubatud võlgu jääjale trahve teha. Sageli laenuandjad ja eriti inkassod eiravad neid kriteeriume ning teevad täiesti suvalisi trahve, milleks seaduse järgi alust ei tundu olevat.
7. Inkassoga kokkulepped
Inkassode ainus eesmärk tundub olevat laenaja käest võimalikult palju raha välja lüpsta ja nõuet maksimaalselt suureks kasvatada, enne kui see kohtusse lükatakse.
Selle käigus pakutakse ja tehakse laenajatega igasuguseid kahtlase ja väga kahtlase väärtusega kokkuleppeid. Sageli on laenajad ka nendega nõus. Üldiselt ilmselt teadmatusest või soovist tüütutest kõnedest ja ahistamisest vabaneda.
Nende kokkulepete käigus juhtub ilmselt tihtipeale see, et sinu intressi- ja viivisvõlad ning inkasso poolt esitatud (tihtipeale alusetud) trahvid kapitaliseeritakse ehk muudetakse põhiosaks.
Lisaks võid veel eriti valusalt tünga saada, kui selle kokkuleppe käigus läheb segamini kuu- ja aastaintress.
Õnneks isiklikult lähemat kokkupuudet inkassodega pole olnud. Seaduse silmis tundub olevat üsna suvaline asutus, millel mingisuguseid lisaõigusi pole.
Siin üks juristi kommentaar inkassode tegevuse kohta.
8. Maksekäsu kiirmenetlus ja tagaselja otsused
Kui võlg inkasso juures piisavalt suureks on kasvatatud, läheb sinu nõue tavaliselt maksekäsu kiirmenetlusega kohtusse. Eeldusel, et sa ei tee regulaarselt makseid ja sind pole sedapidi tulusam lüpsta.
Kunagises kiirlaenuturu ülevaates olid 90% kohtusse jõudnud võlgadest esitatud inkassode poolt. Kõigist juhtudest 84% olid nö tagaselja otsused, kus laenuandja esitas nõude ja võlglane ei saanud sellest teada/ei vaidlustanud seda.
Ehk isegi ebaseaduslikud nõuded muutusid kohtu kaudu sissenõutavaks, sest keegi neid ei kontrollinud, kui vastuväiteid pole. Nendes tagaselja otsustes on muuhulgas näiteks tehtud nii:
- intresse ja lepingutasusid on esitletud põhiosa pähe
- viivist on arvestatud ka intresside pealt
NB! Tagaselja otsuste ennetamiseks:
- Veendu, et sinu rahvastikuregistrijärgne aadress on õige, sest sealtkaudu proovitakse sinuga ühendust saada.
- Loe erinevad teavitused läbi. Kui jätad info lugemata, on see sinu enda viga.
- Ole valmis vajadusel otsust vaidlustama. See peaks olema üsna lihtne protsess. Sa midagi otseselt põhjendama ei pea. Muidugi kui nõue on kõik korrektne, siis pole mõtet seda vaidlustama hakata.
9. B Secure toode Bondoralt
See on lihtsalt nii kõva toode, et see väärib eraldi mainimist. Kui sul tekib soov oma laenu maksekuupäeva muuta, sest näiteks vahetasid töökohta, kus palgapäev on 5. asemel 10., siis pead Bondoras kasutama B Secure toodet.
Lükkad kiiresti oma 7. kuupäevaks seatud maksekuupäeva 12. peale ja maksad selle väikese lükke eest kuni viimase laenu lõpliku ära tasumiseni igakuiselt 10€ tasu.
Kusjuures, kui peaksid vahepeal uue laenu võtma või mõne olemasoleva laenu maksegraafikut pikendama, siis maksad rahulikult seda 10 € kuutasu edasi.
Boonus: Keegi sinule lähedane isik…
See on ilmselt kõige karmim variant, kuidas laenudega tünga saada. Sina ei ole siin isegi midagi valesti teinud ja ikkagi pead selle jamaga tegelema hakkama.
Mõni sinu lähedane inimene võtab lihtsalt sinu nimel laenu ja jätab selle pasa sulle kaela (vabandust sõnakasutuse eest, aga see on siinkohal asjakohane). Võib ka muidugi olla mõni pettur, kes seda teeb, aga levinumad tunduvad olevat ikkagi lähedaste karuteened.
Mäletan Bondora aegadest täitsa mitut juhtumit, kus lapsed vanainimese nimel sedasi trikitanud olid. Siin on muidugi veel üks eriti karm juhtum.
Ka enda ettevõttele eraisiku käendusega laenu võtmine on pigem halb idee.
Alternatiivina võid ka ise siin rumalusi teha ja hakata kellegi ebausaldusväärse inimese laenu käendajaks. Mõtled küll, et mis seal ikka, aga pärast hakkad seda laenu tagasi maksma.
Kokkuvõtteks
Kuigi laenuturgu on omajagu reguleeritud, siis tünga saad sa seal peaaegu alati. Kõige lihtsam viis seda vältida, on lihtsalt laenu mitte võtta. Väga selge ja lihtne reegel, mida tasuks järgida:
Kui sul ei ole selle jaoks raha, ära osta.
Abiks üks vana hea klassikaline õpetus:
Kas mõni oluline tünga saamise koht jäi nimekirjast välja? Anna kommentaarides teada.
12 replies on “9 viisi, kuidas sa laenu võttes tünga saad”
On olemas täiesti ametlik vorm maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamiseks ning seal siiski tuleb oma vastuväidet põhjendada
https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/vastuvaide_maksekasu_kiirmenetluses.docx
Aitäh jagamast. Kas seda peab tõesti sedasi doc faili kaudu täitma või on ikka mingi elektrooniline vorm kuskil ka?
Kahtlen, et kohtuvõim nii kaugele veel arenenud on, et elektrooniline vorm olemas on. Eks võlausaldaja poolt maksekäsku tuleb ka samamoodi paberil (wordis) täita.
Maksekäsu kiirmenetlust saab väga lihtsalt läbi E-toimiku vebikeskkonna teha. Mõned laenukontorid kogu selle protsessi ära automatiseerinud, nii et inimene ise ei pea vist midagi tegema.
Kohus toimetab makseettepaneku ja vastuväite blanketi võlgnikule ja teatab maksekäsu edastamisest ka avaldajale. Vastuväite esitamise tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast päevast. Vastuväite esitamise viimaseks päevaks on tähtaja viimane päev. Kui võlgnik esitab tähtaja jooksul põhistatud vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Vastuväite põhjendamine ei ole kohustuslik, v.a elatise puhul.
https://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/maksekasu-kiirmenetlus
Kui võimalik, siis käib kogu tegevis e-toimikus ja mingeid wordi dokumente päris täitma ei pea.
No näed, sain ka targemaks, et asi on edasi läinud vahepeal seoses tehniliste võimalustega.
Tänuväärne artikkel. Ei ole veel näinud veel ühtki panka või krediidiandjat, kes kliendid lüpsmata jätavad. Mõni teeb seda vähem, teine rohkem, kolmas aga täiesti süüdimatult. Toon lisaks artiklis mainitule välja veel 9 võtet, millega laenuvõtjaid jobutatakse. Neid oleks mõistagi rohkem, kuid piirdugem sama arvuga, mis artiklis.
1. Vassitakse erinevate laenukalkulaatoritega, mis seadistatakse näitama võimalikult väikest kuumakset, kuid mis ei võta arvesse erinevaid lisatasusid.
2. Krediidi kulukuse tüüpnäites kasutatakse võimalikult soodsate tingimustega laenunäidet, mis jätab mulje, justkui oleks tegemist konkurentidest soodsama laenutootega.
3. Muudetakse tüüptingimuste alusel ühepoolselt tingimusi, tasude arvestuse põhimõtteid, hinnakirja jms – mõistagi tarbijale kahjulikumas suunas võrreldes lepingu sõlmimise hetke seisuga.
4. Laen sisaldab peidetud tasusid, millest ei räägita ja mis võivad peenikeses kirjas tekstina kahe silma vahele jääda. Levinumaks näiteks on nn haldustasu, mille igakuine makse on küll väike, kuid mis kogu laenuperioodil moodustab küllalt suure summa. Laenuvahendusplatvormid aga küsivad arusaamatuid teenustasusid erinevate laenuportaalis tehtavate toimingute eest.
5. Lepingutest ei selgu piisavalt, kuidas käib erinevate tasude arvestus, nt mis ajast algab intressiarvestus või kuidas kujuneb laenu ennetähtaegse tagastamise trahv. Viimase puhul kasutab valdav osa laenuandjaid seaduses toodud maksimummäärasid (0,5% või 1% tagastatavalt summalt fikseeritud intressiga laenu puhul), mis ei ole alati põhjendatud.
6. Vastutustundliku laenamise nõuete rikkumine. Jäetakse andmata lepingueelne teave, lepingutingimusi ei selgitata piisavalt, tarbijatel ei jää piisavalt aega tingimustega tutvumiseks (eriti nt järelmaksu vormistamisel kaupluses või lepingu allkirjastamisel kulleri vahendusel). Siin on oma osa ka laenusaajal, sest keskmine laenusaaja lepinguid ei loe ega julge ka selgitusi küsida (kuigi laenuandja on seda infot pakkunud).
7. Laenuandja jätab mulje nagu saaks tema juures mingeid soodustusi, mida teised ei paku. Näiteks võib tuua laenuandja tingimuse, et tema tootega saab “tasuta maksegraafiku” (kuigi seaduse järgi peab see nagunii tasuta olema).
8. Krediidi kulukuse määra näidatakse väiksemana. Mõnikord ei võeta määra arvutamisel arvesse teatud komponente, mis on lepingu sõlmimise hetkel laenuandjale teada ja mille ta peaks seetõttu välja tooma. Teisalt võib juhtuda, et laenuandja eksib krediidi kulukuse määra arvutamisel, sest see riigi poolt ette antud valem on võrdlemisi keeruline (regulatsioonid on üldse keeruliseks läinud ja siin on oma osa riigil ehk seadusandjal).
9. Laenureklaamid sisaldavad keelatud või ebaeetilisi võtteid. Teadupärast võib tarbijatele suunatud laenureklaam sisaldada üksnes reklaamiseaduse § 29 lg 3 toodud komponente. Tahes tahtmata kiputakse selle vastu eksima, sest järelevalve igale poole ei jõua ja kui Tarbijakaitseamet aru pärib, mängitakse lolli. Reklaami mittevastavuse kohta mõned näited:
a) ahvatlevad pildid või loosungid > näiteks loosung “Aitame sisustada sinu uue kodu”, mille juures õnneliku pere pilt värskelt remonditud kodu taustal;
b) eksitava info esitamine > näiteks “intress alates x% kuus”, mis tegelikult ei ütle midagi, sest minimaalset intressimäära tavakliendile kunagi ei pakuta ja lisaks peaks kuumäära asemel kuvama aastamäära;
c) tasakaalustamatus > reklaamis tuuakse välja vaid toote head küljed ning jäetakse rääkimata varjukülgedest;
d) reklaam sisaldab keelatud teavet, mida reklaamiseaduse § 29 lg 3 ette ei näe;
e) reklaami kohustuslik tekst on nii väikses kirjas või nähtub nii lühikest aega, et seda ei ole mõistlikult võimalik üldse lugeda;
f) tarbimislaenu reklaamipiirangutest hiilitakse mööda selliselt, et reklaamitakse justkui ärikliendile mõeldud toodet.
PS Kui järgi mõelda, siis pole finantssektor sugugi ainuke valdkond, mis tarbijatele tünga teeb. Kõikides sektorites, kus konkureeritakse kliendi raha pärast, kasutatakse keelatud või ebaeetilisi võtteid, manipulatsiooni, info moonutamist ja ilustamist. Võib-olla on finantssektoris kaabakaid isegi vähem, sest see on nii reguleeritud valdkond, kus finantsjärelevalve armu ei anna.
Aitäh väga põhjaliku täienduse eest.
See 3. punkt tundub küll selgelt ebaseaduslik olevat. Mitte et laenukontorid ja inkassod kohkuksid tagasi seaduse eiramise ees 🙂
6. punkti puhul peaks laenajal olema üsna head võimalused oma kohustuste kergendamiseks, kui tal õnnestub ära tõestada, et laenuandja oma kohustusi ei täitnud. Sealhulgas näiteks on intresside maksmisest vabastatud mõnede kohtujuhtumite puhul, mis kunagi ette jäid.
Kaupluses või kulleri vahendusel lepingu sõlmimisel peaks minu teada kehtima ka see 14 päeva lepingust taganemise võimalus. Seega on raske väita, et pole aega tutvuda.
8. Kusjuures on tõesti paar sellist juhtumit ka ette jäänud, kus on valed numbrid reklaamis. KKM ja intress on ühed numbrid, aga kui võrdled seda näites toodud maksete summaga, siis saad täiesti teised numbrid.
Kusjuures see 3. punkt on seaduslik. Võlaõigusseaduse §-s 43 on pankadele sätestatud nn eriõigused, mille pangad kunagi osava lobitöö tulemusel välja kauplesid. Selle paragrahvi kohaselt on nii, et kui pank muudab ühepoolselt tingimusi või hinnakirja, siis peab ta sellest kliendile ette teavitama ja andma kliendile võimaluse lepingu koheseks lõpetamiseks (kliendile see õigus eriti midagi ei anna, sest lepingu lõpetamiseks peaks ta koheselt tagastama kogu laenu ja maksma sellega kaasnevad tasud). Seejuures on oluline ka see, millise retoorika valib pank tingimuste muutmisest teavitamiseks. Pank ju ei taha öelda, et ta tõstab hinda – selle asemel räägitakse hinnakirja uuendamisest, mis jätab kliendile mulje, justkui oleks tegemist millegi tavapärasega. Ja kui pank muudab oma üldtingimusi, siis ega kliendid ei suuda tavaliselt kõikidesse nüanssidesse süveneda, et mis nende jaoks paremaks või halvemaks muutub (see on juriidiline tekst, millest on raske aru saada). Tavaliselt “uuendatakse” tingimusi ikkagi selliselt, et pank saab juurde õigusi ja klient saab juurde kohustusi, seda on näidanud senine praktika. Üleüldse on huvitav jälgida, kuidas töötavad laenuandjate turundusosakonnad selle nimel, et peita negatiivsed sõnumid positiivse üldmuljega kliendisõbraliku teksti sisse (hämatakse ja pillutakse eufemisme).
6. punkti osas on laenajal tõesti olemas instrumendid kohustuste kergendamiseks. Häda on aga selles, et nende juriidiliste intrumentide kasutamine käib tavainimesel üle jõu, s.t ta peaks oma õiguste kaitseks pöörduma juristi poole aga see maksab tavaliselt kallist raha. Jurist aitaks koostada vajalikud kirjad ning olla panga ja kliendi vaheliseks “tõlgiks”. Kohtud on teinud päris palju otsuseid, millega on tuvastatud laenuandjate rikkumisi ja neid ka ohjeldatud. Samas ei ületa taolised kohtuotsused reeglina uudisekünnist ning võimalik sanktsioon rikkumise eest on tühine (arvestades finantssektori kasuminumbreid). Mõnikord on laenuandjad teadlikult riskantsema käitumisega ja tavatsevad toimetada sarnaselt kasutatud autode müüjaga: nad teenivad kogukäibe ja mahu pealt ning kui üks-kaks autot puuduste tõttu tagasi tuuakse, siis ei löö see jalgu alt, sest ülejäänud äri toob sisse piisavalt. Aga nagu öeldud, siis selle punkti juures on suurem roll ka laenusaajal endal – kui mõni ei loe tingimusi ega viitsi tutvuda infoga, mida laenuandja pakub, siis ei tasu ka hiljem nuriseda. Kahjuks on tõsiasi ka see, et paljud kliendid esitavad jätkuvalt enda sissetulekute ja kohustuste kohta valeandmeid, lootuses paremaid tingimusi saada – see viib ka laenuandjad eksimusse.
8. punkti osas nõus. Numbri suurus sõltub paljuski sellest, milliseid komponente võetakse selle arvutamisel arvesse. Näiteks võib juhtuda, et sa küsid kahelt erinevalt laenuandjalt täiesti identsete tingimustega laenu aga dokumentidega tutvuma hakates avastad, et krediidi kulukuse aastamäära number on erinev. Suurem murekoht on siiski selles, et suurem osa kliente ei tea krediidi kulukuse määrast ja selle arvutamisest midagi, ei oska sellele tähelepanugi pöörata.
Loodetavasti jätkad ka edaspidi taoliste artiklite kirjutamist ja inimeste finantskirjaoskuse parendamist.
Suhteliselt mõttetu arutelu, sest kui sõltlased (kasiinosõltlased, narkomaanid jm) välja arvata, siis laenu võtavad ikka need, kes on põhimõtteliselt lootusetult nurka aetud Antud olukorras inimeselt mingit ratsionaalset otsustamist oodata (ja otsustama peab kiirelt, sest arved (nt eletriarve) sõidavad sisse)…
Ehk siis kui keegi on teinud neid vigu, mille eest siin hoiatatakse ja on olukorras, kus nad neid soovitusi enam ei järgi niikuinii, siis pole mõtet sel teemal enam rääkida? Kuidas on aga lood ülejäänud inimestega, kes ennast nii nurka veel pole jõudnud ajada, et isegi keskenduda ei suuda otsuste tegemise hetkel? Äkki ennetuseks siiski oleks abi ehk?