Aktsia hind, ettevõtte hind ja väärtus

Alustavatele investoritele tekitab tihti segadust, et mida see aktsia hind siis ikkagi näitab. Mida populaarsemaks investeerimine uute tulijate seas saab, seda sagedamini kuuleb näiteid, kuidas ühe ettevõtte $20 maksev aktsia on odavam kui teise ettevõtte $50 aktsia.

Vaatame lähemalt, mida need hinnad siis reaalselt näitavad ja mida need ei näita.

Ühe aktsia hind

Artikli kirjutamise ajal on ühe Apple Inc. (AAPL) aktsia hind $170 kandis. Ühe Tesla, Inc. (TSLA) aktsia hind on aga $916. Kas see tähendab, et Tesla aktsia on enam kui 5x kallim kui Apple’i oma?

Kui puhtalt võrrelda, kui palju peab ühe aktsia eest maksma, siis tõesti. Kui aga vaadata, kui suure osaluse see üks aktsia sulle annab, siis ei. Seda vaatame juba järgmise pealkirja all lähemalt. Esialgu aga üks lisanüanss aktsiahinna kohta.

Split ja reverse split

Kui sulle tundub, et ühe aktsia hinna põhjal saab midagi selle kalliduse kohta öelda, siis tasub natukene mõelda selliste nähtuste peale nagu split ja reverse split.

Splittimise puhul jagab ettevõte iga olemasoleva aktsia mitmeks uueks aktsiaks. Näiteks, kui sul on 1 ettevõtte aktsia hinnaga $100, siis 4:1 splitiga võib ettevõte selle jaotada neljaks aktsiaks hinnaga $25 tk.

Kas aktsia muutus nüüd neli korda odavamaks? Puhtalt hinnalipiku põhjal küll. Samas saad sa selle raha eest ka neli korda vähem ehk väiksema osaluse. Saad küll endiselt ühe aktsia, aga selle sisu on muutunud.

Lihtsustatult võib sellest mõelda nii, et kui terve pitsa eest maksad 8 €, aga neljaks lõigatuna maksad ühe viilu eest 2 €, siis pitsa hind on endiselt sama. Sa lihtsalt ostsid väiksema koguse.

Ettevõtte hind

Aktsia hinnast märksa olulisem on ettevõtte hind ehk turukapitalisatsioon. Börsil kaubeldavate ettevõtete puhul on selle arvutamine suhteliselt lihtne. Sul on vaja teada ühe aktsia hinda ja aktsiate arvu.

Näiteks AAPL puhul on aktsiate arv umbes 16,41 miljardit, mis teeb ettevõtte hinnaks veidi alla 2,8 triljoni dollari (triljon = miljon miljonit). TSLA puhul on aktsiaid 1 miljard, nii et ettevõtte hind kokku veidi üle 0,9 triljoni.

Kuigi ühe aktsia hind on Tesla puhul enam kui 5x Apple-i omast suurem, on ettevõtte enda hind tegelikult Apple’i puhul 3x kõrgem. Kas sellest võiks järeldada, et Tesla on soodne ost? Kindlasti mitte. Siin tuleb mängu järgmine teema.

Ettevõtte väärtus

Aktsia hind ega ettevõtte hind ei ütle tingimata midagi liiga täpset ettevõtte väärtuse ehk õiglase hinna kohta. Tegelikkuses ongi ettevõtte väärtus üks suhteliselt subjektiivne mõiste. See aga ei takista investoritel seda otsimast ja arvutamast.

Kõige lihtsam on seda mõista ilmselt mõne fondi puhul, mis oma varade väärtust regulaarselt arvutab. Näiteks EfTEN Real Estate Fund III AS (EFT1T).

30.11.2021 seisuga oli EFT1T aktsia NAV (puhasväärtus) 18,3322 €. Aktsiaid oli sel ajal 5 072 535 ehk NAVi järgi oli ettevõtte väärtus napilt alla 93 miljoni euro.

30.11.2021 seisuga oli aga aktsia hind börsil 22,9 € ehk ettevõtte hind selle järgi veidi üle 116 miljoni euro. Ligi 25% kõrgem ettevõtte väärtusest.

Väärtusinvesteerimine (value investing)

Väärtusinvestorid peamiselt sellist ettevõtte väärtust hinnata üritavadki. Eesmärk on leida ettevõtteid, mille hind on oluliselt soodsam, kui ettevõtte väärtus nende arvates õigustaks.

Näiteks võib mõnikord juhtuda, et ettevõtte hind on 50 miljonit eurot, aga ettevõttel istub peale kohustusi 100 miljoni jagu raha pangakontodel. Samuti võib tekkida olukordi, kus ettevõtte hind on langenud, sest raamatupidamisreeglitest või seadustest tulenevalt on ettevõte sunnitud oma tulemusi tegelikkusest kesisemana näitama.

Kristjan Liivamägi on rääkinud näiteks oma pangandussektori tehingutest, kus ostis teatud pankade aktsiaid, kuna pangad olid raamatupidamislikult oluliselt suuremas mahus laenude hapuks minekut oodanud, kui praktikas tegelikult hapuks oli läinud.

Selline investeerimine nõuab omajagu teadmisi, aega ja tööd ning kindlasti ei sobi kõigile. Minu kunagise mõtiskluse sel teemal leiad näiteks siit artiklist.

Kuidas aktsiahind kujuneb?

Seda võib vaadata mitme erineva nurga alt. Kõige suuremas plaanis kujuneb see pakkumise-nõudluse tulemusena.

Kui ostuhuvi on suurem kui müügihuvi, siis aktsia hind tõuseb. Kui müügihuvi on suurem kui ostuhuvi, siis aktsia hind langeb. Põhjuseid seal taga võib aga olla lugematu hulk.

Ühest küljest kujuneb hind välja ettevõtte hinna ja väärtuse põhjal. Investorid vaatavad ettevõtte väärtust ja hinda ning selle põhjal kas müüvad aktsiaid maha või ostavad juurde.

Teisest küljest aga kujuneb see ka üksiku aktsia hinna põhjal. Näiteks kipub sageli aktsia hind peale splitti tõusma. Mingi osa investoritest ilmselt teeb seda mõtteviga, mida artikli alguses mainisin.

Odavam hind kas tundub parem diil või siis muudab see aktsia ostmise rohkematele taskukohaseks ja suurendab seetõttu nõudlust.

Näiteks Berkshire Hathaway A (BRK-A) aktsia on $460 000 juures suurema osa investorite jaoks veidi krõbeda hinnalipikuga. Samas BRK-B aktsia $300 juures on juba oluliselt taskukohasem.

Lisaks veel siia kõrvale ahnus (FOMO) ja hirm (FUD), sadakond mõtteviga ja tüüpilist investorite eksimust, mida ikka ja jälle tegema kiputakse.

Kokkuvõtteks

Kas börsil kuvatava aktsia hinna põhjal saab otsustada, kui odav või kallis on selle ettevõtte aktsia? Ei.

Veel segasemaks läheb pilt siis, kui vaatad näiteks Funderbeamis toimuvat. Seal võib korraga olla ühel ja samal ettevõttel mitu erinevat versiooni kaubeldavaid osakuid.

Seejuures võib ühe osaku hind olla kallim ja anda suurema osaluse kui teise oma, mis maksab vähem. Vaata minu näidet, kuidas suurendasin sedasi oma osalust sama raha eest enam kui 30% võrra.