Categories
Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine Laenud ja ühisrahastus

14 tüüpilist alustajate viga ühisrahastuses investeerimisel

Aja jooksul olen näinud üsna palju vigu, mida algajad ühisrahastusse investeerides teevad (ja olen ka ise üsna mitmed neist läbi teinud). Kuna nii mõnigi neist kipub päris tihti korduma, siis mõtlesin, et püüan peamised välja tuua ja anda ka mõned näpunäited, kuidas neid tulevikus vältida.

Kuna peamiselt investeerin ise Bondoras ja väiksemas mahus ka Omarahas, siis näpunäidete puhul viitan neile lehtedele, aga samad põhimõtted kehtivad üldiselt ka teistes portaalides (lihtsalt lingid, info asukohad, kuju ja maht on erinevad).

Toon need vead välja juhuslikus järjekorras, nagu nad meelde tulid.

Suvalise portfellihalduri seadistamine

Mind siiamaani hämmastab see, kuidas inimesed seadistavad omale üsna suvaliste kriteeriumite järgi mingi portfellihalduri (kuidas iganes seda ka erinevates portaalides ei nimetata), ilma et nad vaevuks isegi sealsamas ridadel olevaid abitekste läbi lugema.

Pärast siis hakatakse vaatama, et ühte taotlusesse läks liiga vähe, teise liiga palju ja kolmandasse poleks üldse tohtinud investeerida, sest see on halb taotlus (kuidagi eeldatakse, et need valikud peaksid seal kuidagi ilma seadistamata sees olema).

Kogenud investoritel on ehk imelik mõelda, et sellist asja tehakse, aga paraku olen seda nii palju näinud, et see pole isegi naljakas enam.

Bondora näitel oli see varasema isePakkuja puhul lihtsam teha, aga uues on omajagu vähem võimalusi, nii et ehk juhtub seda nüüd harvemini (samas on nüüd jällegi rohkem infot lehel, mis ilma süvenemata võib ehk viia rumalusteni?). Sellegipoolest tasuks silmas pidada paari asja, enne kui seadistusi tegema hakkad.

Näpunäited:

  1. Loe läbi kõik automaatse investeerimise kohta käivad abitekstid (Bondora puhul investeerimisjuhisest vastavad osad ja Portfellihalduri iga rea juures olevad abitekstid, Omarahas on natukene infot KKK all, aga mitte väga palju, nii et soovitatav segaduse korral ehk küsida kogenumatelt investoritelt). Ära arva, et kui ühes portaalis oled aru saanud, kuidas asi käib, siis teised portaalid kasutavad sama loogikat. Sisuliselt on igaühel omamoodi loogika ja erinevused sees.
  2. Üldiselt peaksid sind huvitama iga tingimuse kohta kaks asja:
    • Kuidas see riski mõjutab? (Bondora puhul näiteks on kas Portfellihalduri lehel hulganisti numbreid või statistika lehelt üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal Ratingute kohta ja Omarahas on võimalik filtreerida gruppide lõikes statistikat. Teiste platvormide puhul on ilmselt veel natukene vara statistikast suuremaid järeldusi tegema hakata, kuid igasugune statistika, mida nad pakuvad ja mida leiad on abiks ja võib hakata vähehaaval trende näitama.)
    • Kuidas see tootlust mõjutab? (Kuna üks pool tootlusest on see osa, mis nö kaotsi ehk hapuks läheb ja mida eelmises punktis vaatasime, siis teine osa tootlusest on see, mis tagasi tuleb ehk antud kontekstis intress. Mina isiklikult eelistan vaadata nö “toorandmeid” ehk intressi, kuna tootluste arvutamisel kasutatakse erinevaid loogikaid ja see ei pruugi alati olla erinevate platvormide ega investeerimisstrateegiate puhul võrreldav. Teisisõnu, Bondorast vaataksin jällegi sealt statistika lehelt või Portfellihalduri lehelt prognoositavat keskmist intressimäära. Omaraha puhul kahjuks statistika all intressi ei kuvata, nii et järgmine number mida vaadata on see tootluse arvutus. Paraku ei ole see päris selge, mis alustel ja loogikaga seda arvutatakse, aga mis teha. Pead lihtsalt arvestama sellega, et kui sina väljastad laene intressiga 20%, siis 25% tootlust sa kindlasti ei saa.)
  3. Vaata need numbrid ja seadistused aeg-ajalt üle (minimaalselt kord kvartalis, ideaalis vähemalt alguses kord kuus).

Platvormi tingimustega mitte tutvumine

Kuigi idee on neil platvormidel kõigil ühtne – ühel pool on hunnik inimesi, kellel on raha ja teisel pool on hulk inimesi, kes seda raha soovivad kasutada ning platvorm toob nad kokku – , siis teostuse osas on sisuliselt kõik platvormid teineteisest omajagu erinevad.

Erinevused on üldtingimustes (mõni võtab investoritelt tasu enne tulu, teine peale tulu, kolmas ei võtagi, mõnel juhul laenad sina laenuvõtjale, teisel juhul laenad platvormile, kes laenab selle laenuvõtjale jne), tehnilistes võimalustes (ühes on järelturg, teises on tagatisfond, kolmandas saab ainult käsitsi investeerida jne), laenutingimustes (mõnes lõpetatakse viivise arvestamine peale teatud perioodi, mõned laenud on tagatisega, teistes jällegi tagatiseta jne), pankrotistunud laenude osas (mõnel juhul on “punane” 60+ päeva, teisel juhul 90) jne jne.

Näpunäited:

Enne kui mõnel platvormil investeerima kavatsed hakata, tasub need tingimused omale selgeks teha. Näiteks, kui tahad portaalis investeerimise ära lõpetada, kas tead, kuidas (või kas?) seda on võimalik teha? Mis juhtub, kui platvorm pankrotti läheb? Kas sinu kontol olev raha ja laenutaotlused on sinu vara või on need firma pankrotivaradena arvel? Mis juhtub pankrotistunud laenudega ja kui ruttu viivises laenudega tegelema hakatakse? Mida mingid Ratingud, skoorid jmt näitajad reaalselt tähendavad?

Paraku on enamik platvorme nii uued ja pidevalt arenevad, et kogu infot ei olegi võimalik abimaterjalidest kätte saada, vaid pigem tuleb see ainult kogemusest ja kogenumate investoritega suhtlemisest.

Kui vajad platvormi valimisel abi, siis olen selleks loonud Ühisrahastusplatvormi valimise checklisti.

Kiirelt kogu raha ära investeerimine

Kui ma selle nimekirja koostamisel ka teistelt investoritelt küsisin tüüpilisemaid vigu, mida nemad täheldanud on, siis see oli üks kõige enam väljatoodud vigadest.

Uued investorid on üsna tihti kannatamatud ja tahavad sissekantud raha koheselt kuhugi ära investeerida. Tavaliselt tähendab see seda, et vaadatakse turul olevaid laenutaotlusi (ehk neid, mida automaatselt pole koheselt täis investeeritud) ja paigutatakse sisuliselt valimatult suvalistesse laenudesse oma raha ära (tuleb tunnistada, et tegin umbes samamoodi ka oma algusaegadel, kuigi siis ainult käsitsi saigi investeerida ja ega vist eriti keegi väga paremini ei osanudki).

Näpunäited:

Kuigi kontol tühjalt seisev raha on halb, sest tõmbab tootlust alla, on kehvasti investeeritud raha veelgi halvem. Kui sa ei jaga teemat piisavalt hästi, et käsitsi valides teada, millised laenud on head ja millised halvad, siis ära tee seda.

Üsna kerge on igas taotluses midagi head või halba leida, kui lähtud kõhutundest või tahad oma raha ära paigutada. Paraku pole siin laenamises kõhutundel väga tihti reaalsusega midagi pistmist.

Oota neid taotlusi, millesse investeerimine vastab sinu riskitasemele ja tootluse ootusele.

Suhtumine: “Ma tean paremini”

Jube palju näeb investoreid, kes kuulutavad suure suuga, kuidas mingid taotlused on täielik rämps ja mingi teine on ülihea. Veel rohkem on aga neid investoreid, kes samamoodi mõtlevad ja seda ei kuuluta.

Seetõttu juhtubki jube tihti seda, kus uus investor kannab portaali €100, kulutab tunnikese, et turul kõik taotlused läbi vaadata ja siis valib ühe välja, kuhu paneb kõik €100, sest see oli parim taotlus. Tihtipeale juhtub ka nii, et see taotlus satub hiljem makseraskustesse.

Selle tagajärjel on üsna tüüpiline, et investeeritakse liiga palju ühte laenu (a la, kui muidu on portfellis laenud €5-25 kaupa, siis “eriti hea” taotluse puhul pannakse €100-200), nii et kui see üks laen nüüd hapuks läheb, on kogu portfellile vesi peale tõmmatud.

Samuti tehakse päris tihti investeeringuid nö kõhutunde ja eelduste põhjal, sest “tundub loogiline”, et need laenud on head ja need teised on halvad. Probleemiks on muidugi see, et selline “loogika” või kõhutunne on jube tihti statistikaga vastuolus ning kõige kehvem on see, et antud viga selgub kõige varasemalt alles 5-6 või enamgi kuu pärast, kui lõpuks need laenud hapuks hakkavad minema.

Näpunäited:

Kõhutunne on tore, aga kontrolli statistikast, kas see ikka päriselt ka nii on. Kui sa seda teha ei oska või ei tea kedagi, kes reaalselt oskaks, siis ära investeeri selle kõhutunde põhjal.

Suurem osa meist kasutab kella abi, et hommikul õigel ajal üles ärgata, mitte ei lähtu kõhutundest. Miks peaksid siis oma raskelt teenitud rahaga kõhutunde põhjal riskima?

P.S. See, et “tavaliselt panganduses on sellised laenud paremad” ei ole piisav argument, sest valimid on väga erinevad ja see argument on statistika põhjal ka korduvalt ümber lükatud.

Investeerimine eelduste põhjal

See on eelmise punktiga üsna sarnane, kuid natukene siiski erinev. Kui eelnevalt visati raha konkreetsetesse taotlustesse, mis tunduvad head mingil põhjusel, siis antud juhul visatakse raha suht suvaliselt kõigesse või eeldatakse, et mingi asi tähendab midagi, mida see ei tähenda.

A la viimase puhul näiteks kõige tüüpilisem arvamus, et Bondora varasem A1000 oli Bondora poolt arvutatud krediidiskoor, mis näitab laenu pankrotistumise riski (A näitab vaba raha hulka, 1000 lihtsalt krediidiinfos raporteeritud maksehäirete puudumist mingi perioodi jooksul) või et Omarahas tagatisega laenu korral on suurem tõenäosus raha tagasi saada (müüakse täpselt samadel tingimustel tagatisfondile maha, nagu kõik ülejäänud laenud ja ainus erinevus vist ongi madalam intress) või taas üsna tüüpiline alustajate seas, et intress = tootlus.

Samamoodi ei ole näiteks see sama 1000 skoor erinevates portaalides sama tähendusega. Täpselt nagu pole ka nö pankrotistunud laen sama tähendusega.

Näpunäited:

Üsna samad soovitused, mis eelmise punkti puhul. Lühidalt öeldes: ära kunagi eelda, kontrolli. Loe läbi erinevad juhised, tüüta kliendituge ja suhtle kogenumate investoritega, loe minu, Kristi ja Tauri blogist ning ilmselt ei tee ka halba, kui loed minu e-raamatut.

Iga suvalise kommentaatori kuulamine

Üsna palju on investoreid, kes teevad siin mainitud vigu või mingil muul põhjusel neile ei meeldi üks või teine asi ja siis nad jagavad üsna valjuhäälselt oma emotsionaalsetest reaktsioonidest põhjendatud arvamusi kui fakte foorumites ja muudes keskkondades. Samas mingit analüüsi ega muud infot oma arvamuse toetuseks välja ei tooda.

Üllataval kombel on sealhulgas ka inimesi, kes juba aastaid üldse ei investeerigi, aga oma kogemuse osas kommenteerimas käivad endiselt.

Samuti on inimesi, kes tõesti tahavad aidata, kuid teevad oma analüüsides teadmatusest või tähelepanematusest vigu ning jagavad seetõttu ebatõeseid tulemusi või jätavad mingi info kogemata või teadmatusest jagamata, nii et tulemustest saab teha valesid järeldusi (üks näide võimalikust analüüsimise veast ja kirjutasin ka neist tüüpilisematest vigadest oma inglisekeelses postituste seerias).

Paraku võib päris palju näha investoreid, kes võtavad esimese grupi juttu tõe pähe ja kes ei oska analüüsi osas küsimusi küsida ega õigeid järeldusi teha, kuid ometi teevad oma investeerimisotsuseid sellest lähtuvalt.

Parimal juhul lõppeb asi sellega, et raisatakse oma aega või jäädakse headest investeeringutest ilma (mõnikord juhuse tahtel võib muidugi ka halbadest pääseda), aga halvimal juhul investeeritakse väga riskantsetesse taotlustesse, sest keegi jättis analüüsis midagi arvestamata.

See on ka see koht, kust tekivad kõikvõimalikud naljakad konspiratsiooniteooriad, nagu näiteks üks hiljutisematest, milles räägitakse, et Ratingu eesmärk on sundida investoreid investeerima Hispaania halbadesse taotlustesse ning oma teooria kinnituseks leitakse Hispaaniast pärit laen, millel Ratinguks C või B.

Siiani ei ole vaevutud selgeks tegema seda, et iga riigi puhul on sisuliselt oma nö skoorimismudel, mille alusel otsustatakse, millisesse riskigruppi mingi laenaja kuuluma peaks, nii et Hispaania B ja Eesti B peaksid olema sisuliselt võrdse riskiga (suurim erinevus saab teoorias tekkida makroriskide osas).

Siinkohal võib muidugi arutada ja vaielda selle üle, et kui hästi see mudel erinevates riikides töötab, aga see on juba teine teema ning ka seda on võimalik ja mõistlik teha pigem faktipõhiselt.

Näpunäited:

Tasub meeles pidada vana head tõde ja mõelda ka infoallika osas kriitiliselt:

  • Kas sellel kommenteerijal on ka reaalselt mingit infot, statistikat vmt, mis seda mõtet objektiivselt toetab või räägib ta lihtsalt emotsionaalselt, mis sülg suhu toob?
  • Kas analüüsi jaganud inimene ka reaalselt analüüsi oskab või on ta üks neist entusiastidest, kes tahab analüüsi teha ja alles õpib ning võib seetõttu teha olulisi vigu?

Ega alguses väga hästi sellest aru ei saagi, et kes on niisama suur jutumees ja kes ka reaalselt analüüse teinud, aga aja jooksul ehk jäävad vastavad nimed meelde.

Selle viimase konspiratsiooniteooria osas on näiteks kõigil võimalik avalike andmebaaside põhjal oma analüüse teha, aga juhul kui ei oska, siis 23.02.2015. seisuga paar pilti.

Riikide osakaal Bondora Ratingus
Kui suur osakaal erinevate riikide laenudel on igas Bondora Ratingus.
Bondora Ratingu jaotus riikide lõikes
Laenude Ratingud riikide lõikes.

Arvestades Hispaania suurust, sealt tulevate laenutaotluste hulka ja seda, et ka seniste taotluste hulgas on täitsa arvestatav kogus laenajaid, kes maksavad oma laene korrektselt tagasi, ei tohiks olla eriti uskumatu, et mõned neist taotlustest on ka kõrgemas riskigrupis kui HR.

Eks igaüks saab soovi korral dataseti abil pilku peal hoida, kui kardab, et keegi tema raha abil rikastuda üritab ja eks aeg näitab, mis neist saab. Isiklikult eelistan ajalooliste andmete põhjal investeerida ja kui neid pole, siis pigem üldiselt ootan. Seetõttu ka jooksutan oma kontol hetkel endiselt veel vanu portfellihaldureid.

Esimeste viiviste peale paanitsemine

Võimalik, et siinkohal on mõnikord tegemist oma riskitaluvuse ülehindamisega, kuid sageli on ka lihtsalt valearusaam ühisrahastuse toimimisviisist. Ausalt pean tunnistama, et olin ka ise algusaegadel üsna ärevil, kui ühel hetkel avastasin selle lehe, kus neid laene kuvati ja nägin laene viivisesse minemas ja pankrotistumas.

See on eriti probleemiks siis, kui investeerimisega alles alustada, kuna esimesed laekumised on ikka kõrgendatud tähelepanu all ja käid tihedamini vaatamas, mis toimub (kõik on alles uus ja põnev).

Näpunäited:

Esiteks, tasub teada, et paar päeva viivises olevad laenud ei tähenda veel suurt midagi ja see viivises olevate laenude arv kõigub isegi kuusiseselt üsna palju. Inimesed lihtsalt unustavad makseid või teevad need välismaalt liiga hilja ja laekumine jõuab 2-3 päeva hiljem kontole vmt. Kui laen on juba üle paari nädala viivises, siis võib juba vähehaaval eeldada, et arvestatav osa neist läheb hapuks.

Teiseks tuleks meeles pidada, et pankrotistuvad laenud on sisuliselt garanteeritud. Oluline ei ole mitte niivõrd see, kas sul on punaseid või mitte, vaid pigem see, kui suur osakaal sinu laenudest punaseks läheb ja kas laekuvad intressid suudavad selles valguses ka pikas perspektiivis piisavalt head tootlust pakkuda.

Suvalise loogikaga tootluse arvutamine

Kui seda arvutust teha niisama enda jaoks, et näha, mis seis hetkel on ja kuidas trendid aja jooksul kujunevad jmt, siis pole suurt hullu midagi. Samas, kui mingi suvalise arvutuse põhjal hakata otsuseid tegema, siis on see üsna rumal.

Üks tüüpiline lihtsustatud arvutuskäik on midagi sellist, kus loetakse kokku oma 60+ päeva viivises laenud ja lahutatakse see summa teenitud intressist ja siis jagatakse see investeeritud summaga.

Antud valemi puhul näiteks see investeeritud summaga jagamine on tavaliselt üsna mõttetu tegevus, kuna see ei arvesta absoluutselt sellega, millal sa investeeringu tegid või millal mingid summad laekusid jne (a la, kui ma täna panen 2x sama summa portaali, mis ma varasemalt olen investeerinud ja jagan teenitud intressid nüüd sissepandud summaga, on mu tootlus nullilähedane, mis sest, et see summa polegi saanud üldse midagi toota).

Kui aga näiteks lihtsalt lahutada 60+ päeva viivises laenude summa teenitud intresside ja viiviste summast, siis seda võiks kasutada näiteks trendide märkamiseks (tasub arvestada, et seda tuleks siis teha kas igakuiselt samal kuupäeval, nt kuu alguses või lõpus, või siis regulaarselt a la igal pühapäeval vmt).

Olen kohanud ka igasuguseid muid eriti imeliku loogikaga tootluse arvutusi, aga see selleks.

Näpunäited:

Ühisrahastuse puhul tasub arvestada, et üldiselt on tegemist üsna pikaajalise investeeringuga. Enamik laene on 3+ aastase perioodiga.

Kui nüüd arvestada ka seda, et väga suur osa probleemsetest laenudest on ajalooliselt tekkinud just esimese aasta jooksul (eriti seal 4-6 kuu vahel peale väljastamist), siis võib eeldada, et kui sa teed näiteks seda halbade laenude lahutamist teenitud intressidest, siis alguses on tõenäoliselt intressidest järelejääv summa üsna väike või lausa olematu (olenevalt sinu investeeringute riskitasemest). Samas, mida aeg edasi, seda suuremaks see vahe samal ajal väljastatud laenude osas muutub.

Ehk teisisõnu, kui sa väljastad täna €10,000 eest laene, siis 6. kuuks näiteks läheb hapuks €500 ja intresse oled ehk teeninud €450 ja tundub, nagu oleksid omadega kahjumis. Samas on sul aga €9,500 eest laene, mis jätkuvalt maksavad sulle igakuist intressi järgmised paar aastat ja osa sellest €500 eurost makstakse sulle ka aastate jooksul tagasi. Kindlasti tuleb sealt €9,500 seest aastate jooksul veel näiteks €500, mis satub makseraskustesse, kuid selleks ajaks on ka laekunud intresside summa juba tunduvalt suurem.

Segaseks teeb selle jälgimise see, et keegi ei investeeri ühel hetkel suurt summat ja ei jää siis ootama, vaid kogu aeg tagasilaekuvad summad reinvesteeritakse, nii et sisuliselt tekib igakuiselt üks selline “komplekt” laene, millest mingi osa läheb hapuks ja millest ülejäänutest tiksub aja jooksul intresse.

Täiesti võimalik on, et sa ei olegi näiteks isegi esimese aasta lõpus kasumis, kui arvestad punased laenud kaotuseks (eriti kui investeerid riskantsematesse gruppidesse).

Seda tuleks siiski vaadata kui pikaajalisemat investeeringut ja oluline on jälgida trendi. Kui ikka seis läheb ka seal aasta ja enama pärast aina kehvemaks (ja vahepeal ei ole suuri summasid juurde kandnud, vaid sisuliselt reinvesteerid vanasid), siis ilmselt on midagi valesti kas sinu investeerimisstrateegias või laenajate maksekäitumisega antud platvormil või oled lihtsalt hakanud riskantsemat strateegiat rakendama.

Isiklikult soovitan oma tootluse arvutamiseks kasutada siiski XIRR meetodi ja jälgida trende selle abil.

Rumalused järelturul

See on tihtipeale kiirelt kogu raha ära investeerimise nö alamviga, kuna sageli minnakse seda raha just sinna investeerima. Tulemusena ostetakse kokku terve rida ülehinnatud laene, alles väljastatud laene jne, ilma et väga süvenetaks, mida erinevad näitajad üldse tähendavad.

Samas on siin ka investoreid, kes näevad, et viivises laenud on tublisti allahinnatud ja ostavad neid kokku lootuses, et need hakkavad uuesti maksma (enamjaolt põhineb see lootus mingile puudulikule loogikale või ei põhinegi millelgi). Tegin sama viga ka ise kunagi, kui tegin oma arvutustes väikese vea sisse ja praegusel hetkel on vist endiselt seetõttu ca €200 ringis rohkem punaseid, kui peaks.

Näpunäited:

Kõige parem soovitus algajatele on ilmselt see, et hoia järelturult laenude ostmisest eemale, kuniks sa pole ülejäänud süsteemist veel piisavalt hästi aru saanud ning enne kui ostma hakkad, tee omale sellega seotud riskid selgeks.

Liiga paljude platvormide vahel hajutamine

Arvestades soovitusi hajutada, võib tunduda imelik, et ma seda veaks nimetan.

Pilt saab aga ehk selgemaks siis, kui vaatad üle siin teised tüüpilisemad vead ja avastad, et üsna paljud neist on tingitud sellest, et ei ole võetud vaevaks piisavalt hästi enda jaoks selgeks teha selle platvormi võimalusi ja tingimusi.

Mida rohkematel platvormidel sa investeerid, seda rohkem pead aega kulutama, et sealsed tingimused selgeks teha ja sealseid investeeringuid hallata ning tulemustel silma peal hoida.

Kui sul on arvestatavalt suur portfell, siis võib omale ilmselt seda luksust lubada, aga väiksemate summadega investeerides sa pigem suurendad tõenäosust, et sa teed mõnes või kõigis neist platvormidest rumalusi, sest sul pole lihtsalt aega (või kui sa selle aja võtad, siis see kulutatud aeg ei tasu ennast selle tootluse juures ära), et oma investeeringuid piisavalt hästi hallata ja ennast olukorraga kursis hoida.

Näpunäited:

Kui sul on väike portfell, siis vali 1 platvorm ja investeeri seal. Kui see on selge ja portfell kasvab, võta ka teine juurde ja kasvata seda arvu soovi korral vähehaaval või lisa midagi mõnest muust varaklassist.

Riskide mitte tundmine

Tihti visatakse suure hurraaga raha sisse ja siis mitu kuud hiljem hakatakse mõtlema, et aga mul on ju seda raha nüüd nädala pärast vaja või avastatakse, et osad laenud lähevad pankrotti jne.

Ka mina tegin seda algusaegadel, kuigi siis ei olnud ka väga kuskilt nende riskide kohta väga midagi lugeda. Mõni üksik postitus foorumis leidus ja seda ma ka lugesin, aga jah. Praegu on riskide osas üsna palju infot saada.

Näpunäited:

Loe kasvõi Bondora investeerimisjuhises riskide sektsioon läbi ning vaata ka minu ühisrahastuse riskide kohta tehtud postitust.

Kannatamatus

Paljud ei suuda oodata tulemusi või teevad järeldusi suvaliste tulemuste põhjal ehk näevad oma portfellis kahte laenu, üks neist läheb viivisesse ja otsustavad, et see on halb grupp kuhu investeerida või vastupidi, et kõik 4 laenu maksavad hästi, nii et ilmselgelt võib sinna rohkem raha panna.

Sama kehtib ka taastumise osas, kus mõni investor vaatab, et “tervelt kaks kuud” on laen juba punane ja midagi pole veel taastunud, nii et kõik on p*****.

Näpunäited:

Liigne agarus on ogarus suhteliselt igas suunas. Kui ei tea, kas tasub millessegi investeerida või mitte, siis oota ja vaata või katseta väikeste summadega, kuni oskad öelda. Umbropsu fatalistlike järelduste tegemine ja suurte summade loopimine ei vii suhteliselt kuhugi.

Ebarealistlik tootluse ootus

See on ilmselt osaliselt ka minu ja teiste vanemate investorite süü, kes oma tulemusi on jaganud, aga üsna suur osa investoritest loodab teenida ebarealistlikult kõrget tootlust ning siis on pettunud, kui see ei õnnestu (vaata ka kunagise Tauri küsitluse tulemust).

Teises osas on siin ilmselt ka süüdi see, millest tootluse arvutamise punkti all rääkisime.

Näpunäited:

Üldiselt tasuks arvestada sellega, et esimestel aastatel on tootlus tõenäoliselt väiksem, kui vanade portfellidega investoritel ning ühisrahastuse arenedes ilmselt jäävad tootlused ka pikemas perspektiivis üleüldiselt väiksemaks, kuna investoreid tuleb juurde ja platvormid kasvavad. Ootus täna alustades 20%+ tootlusi teenida on üsna ebarealistlik. Pigem on realistlik ilmselt 10% +- paar protsendi piires.

Liiga suur ühisrahastuse osakaal investeeringutes

Kui küsimus on selles, kas investeerida ühisrahastusse €200 või €100, siis tegelikult ei ole väga vahet, kas investeerid 100% või 50%. See kehtib pigem sellisel juhul, kui sul on varasemast kusagil suurem kogus säästusid või investeeringuid.

See, mis on suurem kogus, on muidugi igaühe jaoks suhteline, aga üldiselt ei soovitata ühisrahastusse enam kui max 10-20% oma portfellist paigutada.

Näpunäited:

Kui sul on väike portfell, siis ära väga palju sellega oma pead vaeva, aga kui sul on varasemast säästud või saad suure päranduse, siis ära torma kogu seda raha ühisrahastusse investeerima. Mõtle välja, millise osakaalu oled valmis sinna investeerima ja pea sellest ka kinni.

P.S. Ära siinkohal minust eeskuju võta 😉

Kokkuvõtteks

Nagu näha, siis on võimalik ka ühisrahastuses investeerides teha üsna palju vigu ja kindlasti ei ole see nimekiri siin lõplik. Üsna suure tõenäosusega on ka väga paljud muude instrumentidega investeerides tehtavad vead siia kohaldatavad ning unustasin mõne sinu arvates olulisema välja tuua (nagu näiteks vähene hajutatus).

Ühtlasi loodan, et said vähemalt selle postituse põhjal aru, et selleks, et ühisrahastuses passiivselt investeerida, oleks kasulik siiski eelnevalt vähemalt põhitõed omale selgeks teha ning täiesti passiivselt investeerides ei maksa loota ulmeliselt häid tootlusi.

Siinkohal on muidugi ka üks väike aga. Isiklikult olen nimelt seda meelt, et kui sul on raha mängus, siis oled ka tunduvalt motiveeritum neid asju selgeks tegema, nii et minu soovitus on pigem olnud see, et pane väiksem summa sisse ja tee kasvõi sellega vigu, aga siis saad asja selgeks. Suurte summadega muidugi ei soovita seda sellises järjekorras teha.

Samas, nagu siit loodetavasti välja tuli, nägid, et ka mina olen teinud üsna palju neist vigadest ja minu tootlus on endiselt veel täiesti arvestatav. Suur osa selles on see, et aeg on need vead ära aidanud siluda, aga teine pool on ka see, et ma tegin suurema osa neist vigadest väiksemate summadega.

Näiteks ma ei tormanud järelturult neid laene ostma kogu oma portfelliga, vaid katsetasingi seda strateegiat vaid ettenähtud väiksema summaga ning sain oma õppetunni kätte.

11 replies on “14 tüüpilist alustajate viga ühisrahastuses investeerimisel”

Mind huvitab see hajutamise teema. Miks ei tohiks ühisrahastusse paigutada rohkem kui 20% investeeringutest. Isegi kui see hajutada erinevate portaalide vahel.

Üldiselt on selline põhimõte, et portfelli tasub hajutada erinevate omavahel mittekorreleeruvate varaklasside vahel. St, et kui ühe väärtus langeb, siis teist see langus ei mõjuta.

Ühisrahastusse ei soovitata rohkem panna tavaliselt seetõttu, et seda peetakse üsna riskantseks varaklassiks (peamiselt seetõttu, et uus ja pole veel korralikult majandustsüklit läbi teinud ehk kriise üle elanud jmt).

Aga nagu ütlesin, mina isiklikult olen sellel seisukohal, et kui su portfell on väike, siis sellest varaklasside vahel hajutamisest saadav kasu on minimaalne ja ei pruugi sellega seotud lisakulu ära tasuda.

Kui jagad matsu kinnisvaras, siis tegele sellega, kui aktsiad meeldivad, investeeri sinna ja kui ühisrahastus meeldib, siis ole selles, kuni on portfell nii suur, et oleks mõtet hakata ka mujale vaatama.

Mainid siin, et näiteks Bondoras tehakse väikeinvestorite poolt analüüsi, kasutatakse lähteandmetena valeandmeid ja siis jagatakse tulemusi ja paljud teised investorid otsustavad selle pealt oma edasist strateegiat. Kui nüüd siia kõrvale võtta investor Bondoras vs Bondora kui platvorm ise, siis vaata mis jamasi numbreid kuvatakse üldse Bondora enda poolt. Paljudes kohtades on numbrid väärad ja seda juba aastaid. Numbreid korda ei suudeta teha ja investoritele näidatakse mingitki totaalset jama. Kui juba portaal ise ei suuda (ja mõningates kohtades vist ka ei taha, nt statistika all invsteeringute graafik) korralikke numbreid kuvada, siis mida siin veel rääkida väikeinvestorist, kes teeb oma analüüsi. Bondora kui “finantsasutuse” puhul on see minu silmis väga masendav, et aastast-aastasse ei suudeta korrektseid numbreid kuvada.

Nõus, et numbrid võiksid korrektsed ning lihtsalt ja üheseltmõistetavad olla.

Muidugi see viga ei ole ka ainult Bondora puhul. Seal sa märkad seda kõige enam sellepärast, et seal sulle kuvatakse kõige rohkem neid numbreid ja selgitatakse kõige detailsemalt, mida mingi number tähendama peaks.

Näiteks Omaraha puhul on ümardamisvead kuvamisel sees, nii et ühes vaates näed, justkui said ühe summa ja teises on summa teistsugune ja muu statistika puhul pole aimugi, mida ja kuidas arvutatud on, sest seal on lihtsalt pealiskaudne seletus, mille põhjal midagi arvutatakse ja selle põhjal midagi kontrollida ei saa.

Moneyzenis sa ei näe vist üldse midagi suht ja estateguru on nii uus, et lehel samuti vead sees nii kuvamises kui ka muudes protsessides.

Ühesõnaga suures pildis loodan, et kõikvõimalikke vigu parandatakse, aga üldiselt see investeerimist väga ei takista, kui sa tootlust enda numbrite järgi arvutad ja kuskil just pole kirjas, et “investeeri siia, sest (järeldus valeinfo põhjal)”.

Tere Taavi,
sa soovitad portaalide tingimusi hoolikalt lugeda.
Kas sa saaksid enda poolt anda ülevaade sellest, kui kaitstud on investor juhul, kui portaal ise peaks minema out-of-business? (nii palju kui sul seda infot on)

Bondora puhul peaks väljaöeldud tingimuste põhjal sellisel juhul laenuportfell minema üle kellegi teise haldamise alla ja kontol olev raha makstakse välja.

Põgusalt viimasest juttu siin:
https://www.bondora.ee/et/investeeri/investeerimisjuhis#money-safeguard

Tean, et ka FCA mingi aeg vähemalt rääkis plaanist selline nõue sisse panna, et liikmed peavad omavahel teise platvormi raskusesse sattumise korral olema valmis selle loanbooki ülevõtmiseks.

Tean, et mingi brittide platvorm seda ka juba tegi, aga ei ole enam suutnud seda artiklit üles leida. Üldiselt on selle protseduuri osas kogemusi siiski veel vähe, sest ükski suurem minu teada pole seda läbi teinud.

Teiste saitide puhul ei ole täheldanud, et sellel teemal midagi kuskil kirjas oleks, nii et ei oska öelda, mis nende puhul saab.

Teoreetiliselt oled sina iga lepingu üks osapool, aga kas kontol hoitav raha on sinu oma või on see platvormi kohustus sinu vastu ja kas keegi need lepingud sealt üle võtab või mitte, selle kohta pole infot näinud (ega pole ka väga peale omaraha uurinud, kuna ei investeeri neis uuemates suurt midagi).

Tere Taavi,

Ma pole küll väga kogenud investor, mis puudutab Bondorat, kuid minu üks suuremaid hirme sellega seonduvalt on väljumise kiirus/effektiivsus läbi järelturu. Selle all mõtlen ma seda, et kui ma näiteks sooviks 2-3 aastat investeerida Bondorasse raha, et kasvatada seda läbi tootluse ning mitte seda lihtsalt kontol koguda ja kaotada ka läbi inflatsiooni ja siis see mingi hetk investeerida kinnisvarasse, siis kas see hirm on õigustatud, et ma ei suuda õigel ajal piisavalt kiirelt ning kahjumlikult oma raha Bondorast välja võtta, kuna pikemas perspektiivis ei näe, et ühisrahastus on nii stabiilne, et oma retirement fondi sinna jätta.

Peamised põhjused, millel minu hirm põhineb:

1) Ühisrahastus on väga uus nähtus nagu ka Taavi antud postituses mainis ning pole veel ennast minu jaoks piisavalt tõestanud.
2) Me kõik teame mis juhtus Chilliga (hetkel tuleb turule väga palju uusi ühisrahastuse tegijaid ning tõenäosus, et Bondora kaotab oluliselt turuosa suur)
3) Olen proovinud järelturul laene müüa ning see on minu meelest suht pikk ja kaootiline tegevus ning ei ole sellist tunnet tekkinud, et laenud on järelturul piisavalt likviitsed (ilmselt pole Bondora tehnilised tõrked sellele kaasa aidanud)

Otseselt ei mõista ühisrahastust hukka, kuna olen ise ka sinna investeerinud, lihtsalt pole kindel, kas see sobiks raha kasvatamiseks ning sellest väljumiseks mõnda teise varaklassi.

Järelturu osas sisuliselt sõltub sellest, mis summadest jutt ja millesse investeerisid. Kui summad väga suured pole ja investeeringud sellistes laenudes, millest investorid huvituvad, siis peaks saama üsna edukalt müüa isegi juurdehindlusega.

Paraku on üsna raske ennustada, milliseid laene investorid 2-3 aasta pärast osta sooviksid või mis üldse seal järelturul nii pika perioodi pärast toimub.

Praeguse seisuga võib öelda tõesti, et likviidsus ei ole kõige parem, kui kahjumiga müüma ei hakka. Allahindlusega lähevad õigeaegselt maksvad laenud üsna kiiresti üldiselt.

Samas on ostjad üsna irratsionaalsed ja väga tihti ostetakse rohkem selliseid laene, mis reaalselt on kehvemad ja vastupidi.

Tõsi ta on, et suures pildis on järelturul ostjaid tegelikult suhteliselt väike kogus, kellest see likviidsus sõltub.

Arvan, et tegid Bondora järelturule veidi liiga. Ise olen oksjonil laenudesse investeerimise ära lõpetanud ning investeerin kogu oma raha läbi järelturu. Järelturg on hea abimees vaatamaks laena ning tagasimakseid pikema perioodi vältel nt 6 kuud laenu algusest. Kui laenaja on 6 kuud maksnud ilusti raha tagasi siis on risk et ta järsku jätab maksmise pooleli väiksem kui oksjonil investeerides teadmata kas esimene makse laekub või mitte. Ning see järelturul kuni 5% (suurema juurdehindlusega ei osta) on väike kulutus selle info saamiseks.
Samuti hoian eemale automatiseeritud pakkujast, sest naudin ise valida kellesse investeerin ja kellesse mitte. Seni on see mind aidanud, sest igakuiselt laekuv intress samas kuus laekuva põhiosaga võrreldes on 19-25% mõnikord alla selle ja mõnikord rohkem.
Investeerin kuuendat aastat.

Ilmselt väljendasin ennast veidi halvasti. Mõte ikkagi oli selles, et algajad peaksid sealt eemale hoidma, sest teevad seal jubedaid vigu. Muul juhul on seal häid võimalusi omajagu tõesti.

Oma postituses vastad tegelikult ka ise ära, et sa oled algajast ikka päris kaugel 😉

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.