Sageli räägivad investeerimisest inimesed, kes said juba emaüsas investeerimispisiku kaasa, alustasid eelarve pidamist kolmekuusena ja seitsmeaastaselt müüsid oma esimese rahvusvaheliselt eduka ettevõtte maha.
Minul ei olnud lapsena ei häid rahalisi eeskujusid ega nn ettevõtja geeni. Täiesti vastupidiselt lõin peaaegu kõik saadud raha laiaks. Otomoto nätsud, Chupa Chupsid, mängupüstolid, relvapoest ostetud paugukad, üllatusmunad ja erinevad maiustused sõid saadud ja teenitud raha ühtmoodi edukalt ära.
Alles keskkoolis puutusin esimest korda kokku rahaasjade ja investeerimise teemadega. Alles siis hakkasin mõtlema, et rahaga võiks ka midagi muud teha, kui seda niisama kulutada. Käisin mitmetel koolitustel, kus räägiti ilusat juttu eelarvestamisest, aga koolitaja isegi tunnistas, et tal ei tule selle teooria järgimine kõige paremini välja.
Investeerimine ja rahaga arukalt ringi käimine ei ole asjad, mida enamik meist sünniga kaasa saavad. Arvestades Eesti ajaloolist tausta, tuleb enamikul meist seda ise õppida. Mitte ainult, meil tuleb oma halvad harjumused ja teadmised ümber õppida.
Meie eeskujud reaalsest elust (vanemad, õpetajad, kuulsused jt meid mõjutavad inimesed) ei oska tüüpiliselt rahaga arukalt ringi käia ja omavad raha suhtes piiravaid uskumusi, mida meile lapsepõlvest saati on sisendatud.
Üsna levinud uskumus on, et rikkad inimesed või rikkus on halvad. Kui olen koolitustel küsinud rikka positiivse tegelase näiteid kooli ajal loetud raamatutest või kirjandusklassikast, siis tuleb vastuseks tavaliselt vaikus. Kuskil muinasjutus vist oli keegi. Reeglina on tegemist halbade inimestega.
Ka mina olen üles kasvanud sarnases keskkonnas. Minu peres ei olnud keegi rikas (pigem vastupidi, paljulapselises peres ikka rahaga kitsas), ei tegelenud investeerimisega ega polnud ka ühtegi ettevõtjast eeskuju. Ma ei koostanud juba lapsena eelarvet (kuigi toit oli meil küll jagatud, et kõigile ikka võrdselt jaguks) ega tegelenud lasteaias mingit laadi ettevõtlusega, et pärast õpetaja käest selle eest noomida saada ja teenitud raha tagasi maksta.
See viiski lõpuks selleni, et pidin õppimist alustama algusest ja ise endale toimiva süsteemi looma. Kolistasin aastate jooksul ohtralt ämbreid läbi, kuni jõudsin lõpuks selleni, mida täna kasutan ja mis tundub palju rohkemate inimeste jaoks toimivat.
Alguses oli kogu see teema nii põnev, et kaldusin hoopis teise äärmusesse omadega. Kuni sinnani välja, et küsisin perelt jõuludeks riiete jaoks raha, aga lõpuks tundus hoopis parem idee ka see raha ära investeerida.
Ka investeerimisega alustamine ei läinud sugugi libedalt. Alustasin igasugu huvitavatest skeemidest, mis tundusid nagu investeerimine, aga millel tegelikkuses polnud investeerimisega midagi pistmist.
Ilmselt puutusin peaaegu kõigi tol ajal populaarsemate investeerimispettustega lähemalt või kaudsemalt kokku. Arvata võid, et selle tegevusega sain küll häid õppetunde, astusin korduvalt rehade otsa, aga raha ega tootlust üldiselt ei teeninud.
Käisin ka mitmetel pankade korraldatud börsikoolitustel ja lugesin raamatuid, mis tundusid väga targad ja arukad. Jällegi arvasin, et õpin investeerimist, aga tagantjärele tarkusena võin öelda, et enamasti oli tegemist hoopis kauplemisega, mis lõpeb väga harva hästi.
Mõnikord aga olid need sootuks kehvade investeerimistoodete müügijutud. Tänaseks on õnneks häid investeerimist õpetavaid raamatuid rohkem. Sealhulgas mitu eestlaste kirjutatud teost, nagu see, mida sa hetkel käes hoiad.
Olen aastate jooksul saanud investeerimisest nii vaimustuses kui ka tõsiselt pettunud olla. Sain 2008.-2009. aasta krahhiga valusalt kõrvetada. Kaotasin aktiivselt hallatavas fondis umbes 40%-50% oma investeeringust. Õnneks ei olnud mul siis veel eriti palju raha, nii et summaliselt ei olnud kaotus liiga suur. Valus oli see sellegipoolest.
Alguses ei võtnud pere päris pikalt „seda investeerimise asja“ sugugi tõsiselt ja aeg-ajalt isegi naeruvääristati seda „sentide tagaajamist“. Alguses olidki sendid, sest ilmselgelt õpilase ja tudengina erilisi summasid investeerimiseks ei olnud. Lõpuks, kui selgus, et mõni kuu tiksub ilma midagi tegemata üle 100 € tulu, hakati aga rohkem huvi tundma. Tänaseks investeerivad ühel või teisel moel kõik minu pereliikmed.
Olen jõudnud teadmisele, et nii investeerimine kui ka rahaasjad üldisemalt on oluline osa elust, mis tuleb endale selgeks teha. Ilma korras rahaasjadeta on väga raske head elu elada. Iga suurem ootamatus võib jalad alt ära lüüa ja elu allakäiguspiraali saata.
Omast kogemusest sain kunagi ühe sellise raskema perioodi “huvitaval” töökohal just tänu varasematele säästudele üle elatud. Mitu kuud peaaegu mingit tulu ei teeninud, aga arved vajasid endiselt maksmist ja kõht nõudis süüa. Tol ajal oli isegi selline asi kergenduseks, kui sõime mõnikord tüdruksõbra juures, sest see tähendas, et sain oma toidu pealt paar eurot kokku hoida.
Seal töötatud aja jooksul ei jõudnud ma kordagi ligilähedalegi sellele palgale, millest töövestluse põhjal “vähem polegi võimalik teenida”. Paraku näitas hilisem analüüs, et igakuiselt ei saavutanud töövestlusel kirjeldatud miinimumtulemust suurem osa ettevõtte töötajatest. Sealhulgas pikaajalised töötajad.
Seega maksin seal töötamise eest sisuliselt peale ja pidin oma investeeringutest ja säästudest omajagu välja võtma. Õnneks oli see mul võimalik, aga sellega kaasnes korralik stress. Kasutasin esimest ja loodetavasti viimast korda elus päevaeelarvet, kus mul oli sendi täpsusega ette määratud, kui palju raha võin iga päev kulutada.
Kogu see stress kulmineerus sellega, et keset ühte ilusat päikesepaistelist tööpäeva, läks mul äkitselt silme eest nii uduseks, et ei näinud isegi arvutiekraani lugeda. Üsna hirmutav kogemus, mida korrata ei sooviks.
Õnneks olin juba eelnevalt mitu aastat osa oma sissetulekutest kõrvale pannud, nii et nälga ega võlgadesse ei jäänud. Korras rahaasjadel on väga oluline mõju meie elukvaliteedile. Eriti olukordades, kus asjad allamäge lähevad. Allamäge võivad need minna aga vägagi ootamatult ja kiiresti. Minu näide oli selles osas veel üsna leebe.
Investeerimisest on ka muudel juhtudel abi. Näiteks võimaldas investeerimine mul 2015. aasta lõpus töölt ära tulla, kui oli selge, et minu tööandja väärtused on teinud kannapöörde ja lähevad minu omadega tugevalt vastuollu. Oli selge, et mina ei saa seda muuta ja ma ei soovi tema tegemistesse enam kaasa aidata.
Mul oli selleks ajaks piisavalt palju raha kõrvale pandud (püüdsin tol ajal kuni 50% palgast investeerida), et pisut kulusid kokku tõmmates mitu aastat ära saaks elada. Palk oli küll väga hea, aga oma tõekspidamistest kinnipidamine on elus olulisemal kohal. Seda saab aga endale lubada siis, kui sul on rahaasjad korras.
Loomulikult ei jäänud ma niisama jalad seinale passima, nagu mõned ajakirjade toimetajad ette kujutavad. Jätkasin oma õppetundide ja mõtete jagamist rahaasjade ja investeerimise teemadel RahaFoorumi artiklitega, RahaRaadio saadetega, live ja online koolituste ja kursustega, ettevõtete sisekoolitustega, meedias sõna võttes, Rahandusministeeriumis investeerimisega seotud seaduste aruteludes osaledes ja lõpuks ka selle raamatu kaudu.
Valdav osa minu tegemistest on sinu jaoks täiesti tasuta (sealhulgas saab seda raamatut tasuta raamatukogust nii paberkandjal kui ka e-raamatuna lugeda), sest olen seisukohal, et raha puudus ei tohiks saada takistuseks rahaasjade kordaseadmisel.
Esimesed 4-5 aastat maksin korralikult selle tegevuse eest peale. Mäletan, kuidas kuskil 2014. aastal tuttavaga arutades lõin numbreid kokku ja see oli ikka mitutuhat eurot aastas miinust, kui ajakulu arvesse ei võtnud.
Õnneks on siiski investeeringud koos kursuste ja ettevõtete sisekoolitustega suutnud aidata mul portfelli siiani iga-aastaselt natukene kasvatada. Olen selle eest oma klientidele ja toetajatele vägagi tänulik ja loodan, et saan edaspidigi võimalikult paljudele väärtust pakkuda. Aga piisavalt nüüd minust. Tegelikult oled selle raamatu peategelane sina ja sinu edasine teekond.
Peamine väärtus, mida loodan sulle edasi anda, nii selle raamatu kui ka oma muude tegemistega, on see, et proovin teha investeerimise sinu jaoks võimalikult lihtsaks ja selgeks. See ei pea olema ulmeliselt keeruline asi, nagu mõne fondijuhi või professionaalse kaupleja jutu põhjal tavaliselt tundub.
Investeerimine ei pea olema sinu jaoks lisatöökoht, kui sind see tegevus ise ei köida. Selle õppimiseks ei pea 5+ aastat erinevaid ämbreid läbi kolistama ega tuhandeid eurosid koolirahaks maksma. Petuskeeme ei pea oma rahaga ise järgi proovima.
Investeerimine ja rahaasjade korraldamine võib olla päris lihtne. Ideaalis võiks selle isegi nii ära korraldada, et sa ei peagi igakuiselt midagi korraldama. Kõik olulised sammud saavad automaatselt tehtud. Selle raamatu käigus annangi sulle vajalikud teadmised, et seda soovi korral nii teha.
Küll aga tasub meenutada, mida ma siin alguses mainisin. Investeerimine ja rahaasjadega arukalt toimetamine on oskused, mida tuleb õppida. Kui sa täna ei oska, siis sellepärast, et sa pole seda õppinud või sulle on seda halvasti õpetatud. Mitte sellepärast, et sul pole „rahageeni“.
Mina ka ei osanud, isegi elementaarseid asju, kuni täisealiseks saamiseni. Seejärel olen pidanud aastaid suuresti iseseisvalt uurima ja õppima. Sina saad aga minu kogemustest ja vigadest õppida.
Tee see väike investeering ja õpi, harjuta ja rakenda. Olen kindel, et kui raamatus olevad harjutused kaasa teed, oled raamatu lõpuks juba väga heal teel korras rahaasjade ja kindlama tuleviku suunas.
PS! Ma ei taha, et sa arvaksid, et see kõik sul kohe ideaalselt välja tuleb ja alati lihtne on. Kui seni oled kogu raha laiaks löönud, siis kiusatus tuleb aeg-ajalt tagasi. Samamoodi teed sa kohe kindlasti investeerimise käigus mõne vea.
Oluline on aga just pikaajaline trend, kuhu suunas sa liigud. Vahepealsed künkad ja komistamised on loomulik osa teekonnast. Senise lugejate tagasiside põhjal julgen üsna veendunult väita, et sa suudad seda.