Categories
Tulude suurendamine: ettevõtlus, lisatöö, produktiivsus

Astmeline tulumaks 2023. aastast, mida silmas pidada?

Alates 2018. aastast hakkas Eestis kehtima astmeline tulumaksusüsteem, mida millegipärast astmeliseks nimetada ei julgeta.

Uuendus 1: Alates 1. jaanuarist 2023. on maksuvaba tulu 7847 € aastas ehk 654 € kuus. Maksuvaba tulu vähenemise valem on samuti vastavalt muutunud.

Uuendus 2: Lisaks on vanaduspensioniikka jõudnud inimestel eraldi maksuvaba tulu arvestus, nii et maksuvaba on sissetulekust sõltumata keskmine vanaduspensioni summa, mis ei vähene.

Enne kui edasi läheme, siis alloleva artikli näol ei ole tegemist maksunõu ega -soovitusega. Igaüks peaks enda jaoks vajalikud arvutused ja uurimistöö ise ära tegema ja vajadusel ka maksunõustajaga konsulteerima.

Lae alla tulumaksu kalkulaator

Telli omale meilile kalkulaatori plank, mis arvutab välja:

- millise maksumääraga sinu tulusid maksustatakse
- kui palju pead eelduslikult tulumaksu tagastama
- kui palju võiksid maksuvabastust kasutada, et ei peaks hiljem tagasi maksma
- kui palju oleksid eelmise süsteemiga pidanud makse maksma

Ühtlasi võid seda kalkulaatorit kasutada selleks, et jooksvalt oma tulude üle järge pidada ja vajadusel makse vastavalt optimeerida.

Me ei saada sulle spämmi. Kogume, kasutame ja kaitseme sinu andmeid vastavalt oma Privaatsuse Põhimõtetele. Võid igal ajahetkel listist lahkuda. Powered by ConvertKit

Ei soovi kindlasti uuendusi saada ega meililistiga liituda? Leiad selle kalkulaatori otselingiga siit.

Pensioniealiste erisüsteem alates 2023

Tuleb välja, et pensioniealised kõrgema sissetulekuga inimesed vajavad teistest enam maksusoodustusi. Seetõttu on riik otsustanud, et nende puhul kehtib maksuvaba tulu, mis on keskmise vanaduspensioni suurune.

See maksuvaba tulu suurus ei vähene ka sissetuleku kasvades ning selle kasutamiseks ei pea pensionile minema. Piisab, kui lihtsalt saad vastaval kalendriaastal pensioniealiseks.

Keskmise vanaduspensioni suurus kehtestatakse igal aastal riigieelarve seadusega. 2023. aastal saab selleks olema arvatavasti 8448 € aastas ehk 704 € kuus. Iga-aastaselt hakkab see tõusma.

Millega siis tegu?

Meil kehtib astmeline tulumaksuvabastus ehk mida rohkem teenid, seda vähem tulumaksuvabastust saad. Kuni 2018-2022 vahemikus kehtis 500 € kuus ehk 6000 € aastas maksuvaba tulu. Alates 2023. aastast tõsteti maksuvaba tulu 7848 € peale aastas.

Lühidalt:

  • Maksuvaba tulu määr tõsteti 7848 € peale ehk 654 € kuus.

Veidi pikemalt aga väheneb maksuvaba tulu astmeliselt järgnevalt:

  1. 0 € – 14400 € puhul on maksuvaba tulu 7848 €
  2. 14 400 € – 25 200 € sissetuleku puhul arvutatakse maksuvaba tulu järgneva valemiga:
    7848 – 7848 / 10 800 × (tulu summa – 14 400)
  3. 25 200+ € sissetuleku korral on maksuvaba tulu 0 €

Kui me selle maksuvaba tulu vähendamise valemit lihtsustame ja selle ümber teisendame, saame tulemuseks, et tulumaksule lisandub siin ca 14,53%.

Järelikult 14 400 € ja 25 200 € vahele jäävale summale kehtib marginaalne tulumaksumäär 34.53%.

Raske öelda, miks seda sellise valemiga ja läbi mingi keerulise seletuse serveeritakse, selle asemel, et lihtsalt tunnistada, millega tegu.

Eestis 2018. aastal kehtima hakkav astmeline tulumaks

Iga teenitud lisaeuro pealt makstav marginaalne maksumäär sõltuvalt aastatulu suurusest. Peet Kask tegi sarnase graafiku Eesti Päevalehes kuu sissetuleku kohta. NB! Pildil on 2018-2022. aastatel kehtinud 6000 € maksuvaba tulu piir. Alates 2023. tõsteti seda 7848 euroni. St, et 2. astme vahemik vähenes ja 3. astme maksumäär tõusis.

(Teisenduse kohta rohkem infot leiad artikli lõpus lõigust: *Maksuvaba tulu vähendamise valem)

Lühidalt saab 2023. aastal kehtima hakanud muudatuse mõju kokku võtta nii:

  • Maksuvaba tulu tõusis 1848 € võrra.
  • Maksumäär tulule vahemikus 14 400 € – 25 200 € tõusis 3,42% võrra.

NB! Ametliku arvestuse tegemiseks on EMTA lehel õpetused olemas. Alljärgnev on ametlikust veidi erinev ja lihtsustatud versioon.

Astmeline tulumaks

Järelikult hakkab 1. jaanuarist 2018 Eestis kehtima neljaastmeline tulumaks (näide uuendatud 2023. aasta numbritega), kus astmed ja maksustamine on järgnevad:

Tulumaksu astmed saadud tulule (aastatulu baasil)
1. aste (kuni 7848 €)0%
2. aste (summale 7848 € – 14 400 €)20%
3. aste (summale 14 400 € – 25 200 €)34.53%
4. aste (summale üle 25 200 €)20%

Näiteks oletame, et Jevgeni teenib 4 495 € kuus ehk 53 940 € aastas. Selle pealt arvestatakse tulumaksu järgnevalt:

Esimesed 7848 € * 0% = 0 €
2. astme 6552 € * 20% = 1310 €
3. astme 10 800 € * 34.53% = 3729 €
4. astme ülejäänud tulu 28 740 € * 20% = 5748 €

Kokku teeb see tulumaksuks 10 787 € ehk 20% tulumaksumäära.

Vaatame nüüd väiksema sissetulekuga näidet.

Jüri teenib keskmist palka ehk 1242 kuus ehk 14 904 € aastas. Selle pealt arvestatakse tulumaksu järgnevalt:

Esimesed 7848 € * 0% = 0 €
2. astme 6552 € * 20% = 1310 €
3. astme 504 € * 34.53% = 174 €

Kokku teeb see tulumaksuks 1484€ ehk 10% tulumaksumäära.

Kolmandaks vaatame IT sektoris töötava Mari näidet:

Mari keskmine palk on 2135 € kuus ehk 25 620 € aastas. Tulumaks seega:

Esimesed 7848 € * 0% = 0 €
2. astme 6552 € * 20% = 1310 €
3. astme 10 800 € * 34.53% = 3729 €
4. astme ülejäänud tulu 420 € * 20% = 84 €

Kokku teeb see tulumaksuks 5123 € ehk 20% tulumaksumäära.

Kes maksab rohkem?

Siit võiks tekkida tunne, et kõik justkui maksavad maksimaalselt 20% ja selline määr oli meil ju ka enne. Tegelikult oli aga 2017. aastal kõigile ette nähtud 180 € tulumaksuvaba miinimum kuus ja päris 20% tulumaksu maksid pigem väga vähesed.

2017. aasta tingimustega oleks tulemus selline:

  • Jevgeni tulumaks: 10 356 € ja 19.2%
  • Jüri tulumaks: 2549 € ja 17.1%
  • Mari tulumaks: 4692 € ja 18.3%

Kõige enam tõuseb maksukoormus protsentuaalselt inimestel, kelle aastatulu jääb 25 000 € lähistele (nt 2100 € brutokuupalk). Keskmisest kordades suurema sissetulekuga inimesed (nt enamus ministrid) maksavad enam-vähem sama palju kui enne.

Esmapilgul tundub, et enamus inimesi, kes alla keskmise palka saavad, nüüd võidavad sellest, aga ei maksa unustada, et palgad kipuvad iga-aastaselt tõusma. Samuti oleme seni rääkinud pigem palgast, aga seda arvestust tehakse lähtudes aastatulust.

Mida aastatulu sisaldab?

Aastatulu sisaldab kõikvõimalikke tulumaksuga maksustatavaid tulusid. Näiteks (allikas: MTA):

  • töötasu ja muu tasu
  • võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu
  • ettevõtlustulu
  • kasu vara võõrandamisest
  • rendi- ja üüritulu
  • litsentsitasu
  • intress
  • dividend, mida Eestis tulumaksuga ei maksustata
  • Eesti äriühingult saadud dividend või omakapitali väljamakse, mis on äriühingu tasandil maksustatud, sh tavamääraga maksustatud dividendi puhul läheb kontole laekunud summa arvesse ja soodusmääraga dividendi puhul koos 7% maksuga brutosumma
  • maksustatav pension (enne pensioniiga)
  • toetus
  • stipendium
  • III samba väljamakse, kui see on 20% maksumääraga
  • preemia
  • hüvitis või muu tulu
  • välismaal saadud töötasu ja muu tasu
  • ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu võrra

Teisisõnu, kui üürid korterit välja, müüd päranduseks saadud kinnisasja maha, teenid dividende, teenid vana süsteemi järgi aktsiaid müües tulu, võtad investeerimiskontolt rohkem välja kui sisse panid, müüd metsa või ühisrahastusest tiksub sulle intresse, siis need lisatakse kõik aastatulu hulka.

Näide:

Teenid aastas palka 14 400 €. Seejärel müüd päranduseks saadud garaaži 5000 € eest maha. Selle raha maksumäär on sisuliselt 34,53% ehk 1727 € tuleks arvestada tulumaksuks.

Sarnane loogika kehtib ka dividendide puhul. Isegi kui saadud dividendid on eraisikuna maksuvabad, siis Maksuameti lehe järgi läheb summa siiski aastatulu arvestusse sisse.

Seega, kui sinu sissetulek on 14 400 €, siis seda ületav dividend on sinu jaoks teistkordselt maksustatud 34,53% maksumääraga. Tehniliselt küll öeldakse sulle, et maksa tulumaksuvabastuse arvelt raha tagasi, aga tulemuse mõttes vahet pole, kuidas sa seda raha nimetad.

Sama kehtib ka näiteks eraisikuna ühisrahastusest saadavatele tuludele, millelt reeglina endiselt ei saa saadud kahjusid maha arvestada. Seega tegelik efektiivne tulumaksumäär sellisel juhul võib arvestataval määral kõrgemgi olla kui 34,53%.

Mida investorina tegema peaks?

Tegelikult kehtib see punkt ka kõigile teistele, mitte ainult investoritele.

Kõige lihtsam on olukord, kui su sissetulekud ületavad 25 200 € ehk 2100 € kuus. Siis tead, et edasised tulud on alati 20% maksumääraga maksustatud. Muul juhul aga võiks oma tuludel korralikult silma peal hoida ja järge pidada.

Kui oled stabiilse sissetulekuga tööl, siis selles osas on asi üsna lihtne. Kui aga sissetulekud kõiguvad, ülemus annab jõulupreemiat ja samal ajal dividendid, üüritulu ja ühisrahastuses intressid ka tiksuvad, siis läheb asi juba keerulisemaks.

Seega võiksid omale kokku panna pisikese exceli/google docs kalkulaatori, kus pead arvestust oma maksustatava aastatulu üle, et oskaksid paremini planeerida (või kasutada minu oma).

Lae alla tulumaksu kalkulaator

Telli omale meilile kalkulaatori plank, mis arvutab välja:

- millise maksumääraga sinu tulusid maksustatakse
- kui palju pead eelduslikult tulumaksu tagastama
- kui palju võiksid maksuvabastust kasutada, et ei peaks hiljem tagasi maksma
- kui palju oleksid eelmise süsteemiga pidanud makse maksma

Ühtlasi võid seda kalkulaatorit kasutada selleks, et jooksvalt oma tulude üle järge pidada ja vajadusel makse vastavalt optimeerida.

Me ei saada sulle spämmi. Kogume, kasutame ja kaitseme sinu andmeid vastavalt oma Privaatsuse Põhimõtetele. Võid igal ajahetkel listist lahkuda. Powered by ConvertKit

Eriti kehtib see inimeste kohta, kes plaanivad kasutada maksimaalset maksuvabastust ja suure tõenäosusega peavad selle siis ühel hetkel suures osas tagasi maksma. Samal ajal aga kindlasti ka nende kohta, kel näiteks ühisrahastuses/dividendiaktsiates omajagu investeeringuid ja on oht, et võid sellesse 14 400 € – 25 200 € vahemikku sattuda.

Milleks ühisrahastuses eraisikuna investeerida, kui see tähendab, et minimaalselt 34,53% jõulupreemiast läheb Maksuametile?

Alati tasub muidugi arvestada ka enda lisanduvaid maksusoodustusi, nii palju kui neid veel alles on, ning miks ka mitte III pensionisamba maksuvabastust kasutada, kui võimalik ja mõttekas. Lisaks tasub veelgi enam kaaluda maksude mõttes ebaefektiivsete investeeringute liigutamist ettevõtte alla (OÜ asutamine on üsna lihtne).

Kas sina võidad muudatusest või pead hakkama rohkem maksma?

NB! Mõnel võib siinkohal tekkida mõte, et saab riigilt tasuta laenu, kuniks järgmise aasta juulis/oktoobris peab selle tagasi maksma. Sellisel juhul tasub arvestada, et tegemist on võimenduse kasutamisega, mis tuleb konkreetsel ajal tagastada ja millega hilinemise eest on üsna korralikud intressid ette nähtud.

Kui sul sel hetkel mingil põhjusel likviidsust pole või majandus otsustab allapoole suunduda, siis võid selle võimendusega ka üsna korralikult kahju saada.

Kuna kommentaarides toodi välja, siis mainin ka siin ära, et kõrgema palgaga töötaja maksuvabastust liigselt kasutada ei saa. Tööandja on kohustatud tulumaksuvabastust vähendama, olenemata, kas esitasid suuremale summale avalduse või mitte. Viide seadusepügalale.

*Maksuvaba tulu vähendamise valem

Neile, kes tahavad aru saada, kust ja kuidas see 31.11% maksumäär tuleb. Antud näide kehtis 2018.-2022. perioodil. Loogika jääb ka 2023. aastal samaks, ainult et 11,1% asemel kehtib 14,5% lisanduv maksumäär.

Vaatame seda maksuvaba tulu vähendamise valemit lähemalt:

MT = 6000 – 6000 / 10 800 × (tulu summa – 14 400)

Kui seda valemit lihtsustada ja konstandid asendada, siis võiks ta olla midagi sellist:

maksuvaba tulu arvutamise valem

, kus MT – maksuvaba tulu

M – maksuvaba tulu määr (€)

ST – 14 400 € ja 25 200 € vahele jääv sissetuleku summa (€)

STmax – maksimaalne ST väärtus ehk 10 800 €

Kuna M ja STmax on konstantsed (nt MK – maksuvaba määra vähendamise konstant), siis tegelikult saaks valemi lahti kirjutada ka sedasi:

maksuvaba tulu määr teisel astmel

, kus 6000/10800 saab ära taandada 5/9 peale.

Siit tuleb selgelt välja, et olenemata ST suurusest, on maksumäära vähenemine protsentuaalselt alati sama suur.

Maksumäära vähenemise asemel saame siit nüüd hoopis maksustatud tulu summa suurenemist vaadata (võtame välja “M -” osa) ja selle pealt makstava tulumaksu välja arvutada (20% tulumaks), siis saame järgmise tulemuse:

teisel astmel lisanduv tulumaks

, kus LM – ST puhul lisanduv tulumaksumäär ehk peale taandamist

2. astme tulumaksu lisa

Seega, kui me maksuvaba tulu vähendamise valemi ümber teisendame, saame tulemuseks, et tulumaksule lisandub siin vahemikus ca 11.1111…%.

Järelikult 14 400 € ja 25 200 € vahele jäävale summale kehtib tulumaksumäär 31.111% ehk tegemist on täiesti tavalise astmelise tulumaksu astmega, mis on millegipärast keerulisena näiva valemi sisse ära peidetud.

62 replies on “Astmeline tulumaks 2023. aastast, mida silmas pidada?”

Taavi, jälle levitad väärinfot siin ja fb grupis. “… saab riigilt tasuta laenu, kuniks järgmise aasta juulis/oktoobris peab selle tagasi maksma. Sellisel juhul tasub arvestada, et tegemist on võimenduse kasutamisega, mis tuleb konkreetsel ajal tagastada…”

Maksuameti kodulehelt (https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1):
Maksuvaba tulu avaldus
Isik võib oma avalduses näidata, et tulumaksu kinnipidaja:
arvestaks maksuvaba tulu konkreetse summa, nt 100 eurot kuus (kui valemijärgne maksuvaba tulu summa on väiksem kui isiku avalduses näidatud summa, siis peab tulumaksu kinnipidaja lähtuma valemijärgsest maksuvaba tulu summast).

Tänud väärt linki jagamast. Panen ka seadusepunkti lingi siia, et huvilistel lihtsam üles oleks leida:
https://www.riigiteataja.ee/akt/107072017022#para42

Räägid praegu sellest juhtumist, kus inimene teenib raha ühe tööandja juures ja seejuures palk on €2100+ kuus. Sellisel juhul tundub tõesti, et tööandjal on kohustus maksuvabastust mitte arvestada ja neil inimestel ei saagi sellist mõtet üldse tekkida.

Ülejäänud juhtumite puhul, kus palk nii suur pole, (pensioni saamine, mitmel kohal töötamine, dividendid, intressid, kinnisvara, metsa vmt müük jne jne) tundub aga sellise olukorra ja sellest tulenevalt selle mõtte tekkimine täitsa võimalik ja ka üsna tõenäoline.

Kuidas ikkagi nii öelda 3. astme maksumäär 31,11% tuleb? Jüri näite puhul said isegi arvutades maksumäära 12.32%.

12.32% tuli kokku, aga €14400 ületavalt summalt (Jüri puhul €504) on maksumäär 31.11%.

Kui Jüri teeniks lisaks €100, siis ka sellest läheks sisuliselt €31.11 tulumaksuks ära. Seaduse järgi muidugi öeldaks, et €20 on tulumaks ja €11.11 võrra väheneb tulumaksuvabastus.

Eraisikuna müün oma kodu. Kas eluaseme müügilt saadud tulu, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele, arvestatakse uue maksumuudatuse valguses aastatulu sisse? Ehk kas eluaseme müük mõjutab tulumaksuvaba miinimumi?

Üleval viidatud EMTA lingil on kirjas ka asjad, mida ei arvestata aastatulu hulka:

“Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi (nt eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.”

Täname! Tõeliselt kasulik ja lihtsalt seletatud artikkel. Kalkulaatoriga arvutasin, et olen liiga vaene, et see mind mõjutaks 😀

“Kõige enam tõuseb maksukoormus inimestel, kelle aastatulu jääb vahemikku €14400-€25200”

See väide jääb segaseks. Mida ja millega siin täpsemalt võrreldakse?

Aitäh tähelepanu juhtimast. Oli tõesti segane lõik, kus kaks mõtet justkui kokku olid sulanud ühte lausesse ja kokku sai vale järeldus. Parandasin ära. Nüüd peaks paremini mõistetav olema.

Kui tahta sissetulekute vahemikku kasutada, siis kusagil seal €25000 +- ca €2000 peaks olema see koht, kus praeguse süsteemiga võrreldes kõige rohkem kokkuvõttes maksumäär (protsentuaalselt) tõuseb.

Kui räägime sellest tulust, mille pealt kõige rohkem maksta tuleb, siis on see €14400-€25200 vahemik. Ehk €14000 lähedal sissetuleku puhul tunduks juba majanduslikult arukas mõtlema hakata, kuidas investeeringuid kõige mõistlikum teha on või millises juriidilises vormis ettevõtlustulu teenida.

Jah, €25200 aastatulu peal on maksumäära tõus kõige suurem võrreldes 2017 aastaga.

Samas tavainimesele on üks olulisim verstapost see, et kui su aastatulu on üle €21312 (üle €1776 kuus), siis alates 2018 aastast maksad rohkem tulumaksu kui 2017.

Jah, ainult selle vahega, et kui 2018. aastal Tallinna Vesi ootamatult rohkem dividende maksab, siis see nö tõstab sinu maksukoormust ka selle juba teenitud €1776 pealt.

See on muidugi selge, et uus süsteem on suht prognoosimatu ja tegelik maksukoormus selgub alles tagantjärele.

Erinevaid maksusoodustusi ja eriolukordi kalkulaatorisse lisanud ei ole. Pole kõigi nende eripäradega kursis.

Kui õigesti aru sain, siis lapse puhul on alates teisest lapsest iga kuni 17-aastase lapse kohta €1848 täiendavat tulumaksuvaba tulu aastas.

Ehk loogiliselt võttes siis peaks saama kalkulaatoris “Eeldatav tulumaksutagastus” real olevast summast käsitsi maha lahutada iga toetust saava lapse kohta €369.6.

Kindel ei ole muidugi, et see konkreetne täiendav tulumaksuvabastus täpselt sedasi loogikaga töötab, mitte ei lähtu mingist muust põhimõttest.

Proovisin seda, aga see ti tundu seda eeldatavat tulumaksutagastust ega ka “Null tagastuse jaoks kasuta maksuvabastust kuus:” lahtrit mõjutavat

Kui muudad käsitsi “Eeldatav tulumaksutagastus” lahtrit, siis see peaks ikkagi seda lahtrit mõjutama. Muidugi see võib midagi muud ära lõhkuda. Siis võid uuesti nullist koopia teha omale.

Tere. Kui ühes kuus teenin 900eur neto, teises 1500, kolmandas 1200, neljandas 700, viiendas 1700eur neto jne. Kuidas siis asjast selgust saada? Või arvestatakse aasta keskmist?

Tere, mulle tundub, et siin hetkel valeinfot avaldate. EMTA lehel (https://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/maksuvaba-tulu-alates-1-jaanuarist-2018) on küllaltki selgelt seletatud. Ehk siis siin esimeses näites(Jevgeni teenib 4 495 € kuus ehk €53 940 aastas)ei ole Jevgenil mingit 6000€ tulumaksuvaba, vaid temal on tulumaks 20% brutost, kust enne lahutatud töötuskindlustus ja II samba pension.
Kõige suurem jama ongi selles, et nüüd peab hakkama olema hiromant, et tulevikku ennustada, et kui palju preemiat,dividende ja intresse kuskilt saate. Ning kui juhtub olema nt selline töö, kus iga kuu erinev palk(nt lisaks preemia või tulemustasu), siis võib lolliks minna. Mina tegin endale exceli tabeli selle aasta töötasude ja dividendide/intresside kohta ning aasta lõpus vaatan, mis mul aasta- ja kuutasuks kokku tuleb ning eeldan, et 2018 tuleb rohkem, siis jaanuaris 2018 teen töökohta taotluse,mis summas palun tulumaksuvaba arvestada(juhul muidugi kui jääb alla 25000€ aastas kokku). See tähendab muidugi seda, et igakuiselt hakkan vähem kätte saama aga kui saabuvad dividendid/intressid/tulemustasud, siis vähemalt 2019 tuludeklarit tehes ei pea juurde maksma.

Astmeline tulumaks 2018 tabab kahjuks eelkōige jōuakat keskklassi (näiteks arste). Jōukas keskklass on tugeva riigi alus. 2018 maksumuudatus mōjub riigi arngule pärssivalt. Ühiskonna kihistumine vaesteks ja rikasteks suureneb.

Facebookis küsiti, kas dividendid arvestatakse aastatulu hulka ka siis, kui need on investeerimiskontosisesed laekumised?

Vast mõni asja lähemalt uurinud inimene oskab täpsemalt kommenteerida. Mulle tundub esmapilgul loogiline umbes selline mõttekäik.

EMTA lehelt vaadates läheb arvesse nii maksustatav kui ka Eestis mitte maksustatav dividend. Need dividendid, millest juba maksud maha on läinud, klassifitseeruvad ka investeerimiskonto süsteemis sissemaksena, mitte investeerimiskonto sisese tehinguna, ehk need peaks arvesse minema aastatulu alla küll (enamus dividende).

Investeerimiskontole otse liikuv dividend (investeerimiskonto sisene tehing) aga peaks minu teada olema reeglina siiski Eestis maksustatav. Sellisel juhul on maksud laekumise hetkel kinni pidamata ehk kohustus tekib hiljem, kui võtad raha investeerimiskontolt piisavas mahus välja.

Teoreetiliselt oleks selliste dividendide puhul tõesti loogiline, et seda aastatulu hulka ei arvestata. Kuna see on investeerimiskonto sisene tehing, siis seda otseselt ka dividendilaekumisena ei deklareerita (ei ole sissemakse), nii et raske vist aastatulu hulka seda arvestada.

Praktikas jään vastuse võlgu, mida EMTA ja teised asutused arvavad. Kui nad seda aastatulu sisse arvestada tahavad, siis läheb ilmselt raskeks neil.

Töötaval pensionäril väheneb sissetulek juba 1350 eurist alates.Neid lööb see uus maksureform kõige valusamalt

Tavalise arvelduskonto 0,01% intressi, mis hetkel on maksuvaba, peab ka deklareerima hakkama?

See tundub nii mõttetu summa, et ei ole viitsinud uurida. Reeglina kui ettevõte maksab eraisikule tulu, siis deklareerimise ja maksude kinnipidamiskohustus on ettevõttel. Ehk teoorias vähemalt on see tulu siis juba deklaratsioonil olemas.

mis see on mingi uuema aja mata vä?!?! sulle on rehnung puust
ja punaseks pandud ja ikka suudad rappa keerata. sa ajad
tahtmatult või teadlikult sassi kaks asja – tulumaksu MÄÄRA
(mis on konstantne 20%) ja tulumaksuVABA summa, mis on muu-
tuv vastavalt sissetulekutele 500-st 0-ni. veelkord puust
ja punaseks:
1) 1200 bruto – TM 700-lt 140 e. 11,67%
2) 1500 bruto – 1500-500+166,67=1167,67 TM 233,53 e.15,57%
3) 1800 bruto – 1800-500+333,33=1633,33 TM 326,67 e.18,15%
4) 2100 bruto – TM 20% e. 420 rutsi.
kust . . . kohast sa mingid 30+% välja imesid?
rahandusguuru, mattvaju.

Aitäh küsimuse eest. Selgitasin selle protsessi artiklis ilusti lahti, kui täpsemalt huvi. Artikli lõpus on ka valemi teisenduse enamus etapid lisatud suurematele huvilistele.

Tõsi, siin artiklis on küll pisike lihtsustus tehtud. Tegelikkuses on tulumaksu arvutus veidi keerulisem tänu töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni maksetele. Asja olemust see siiski suurt ei muuda.

venelastel on üks hää ütelus: doverjai, no proverjai. tegin
seda minagi. tunnistan, et eksisin. kui arvasin, et sa
minu eelmises postituses mainitud kaks mõistet KOGEMATA
segi ajasid. küsimus – kas sa selleks sedasamust psihho-
loogiat tudeerisidki? see sinu “rehkendus” on stiilis
musta saab valgeks rääkida, aga mis pärast valgest saab –
eks näis. valemeid võib ja saab teisendada ja lihtsustada
(kui see on võimalik), aga nende (ja arvude) TÄHENDUSE
MUUTMINE on puhas PSIHHOLOOGIA. elementaarne näide – arv
pii. kas mäletad, misasi see on? kui suur ta on? võin
sulle selle arvu kümme kohta peast ette laduda – 45 a.
peale keskkooli lõpetamist. keegi pole üritanudki pii
tähendust ja suurust “teisendada”, aga sinu jutu järgi
on see võimalik . . .
ps. soe soovitus sulle – mine algklasside ARITMEETIKA
õpetaja juurde, kes teeks sulle asja klaariks. PUUST
JA PUNASEKS.
pps. osa tänapäeva noortest tekitavad õudu – oma harimatu-
sega. aga ma püüan neid mõista – see on vankumatu osa
inimõigustest. aga seda afišeerida – vat see jääb minu
jaoks täiesti tabamata imeks…

Olen sinuga täiesti nõus. See, kui astmeline tulumaks peita astmelise tulumaksuvabastuse sisutu valemi taha ära, ei muuda asja olemust.

Olenemata, kas maksumäär muutub läbi tulumaksu protsendi suurendamise või tulumaksuvabastuse summa vähendamise, on võrdusmärgi teisele poole jääv number sama (jutt siis kättejäävast rahast, töötasu puhul tuntud ka kui netopalk).

Olen ka nõus, et see, kuidas seda praegu tehti, on jabur. Asja olemust rahva eest peita läbi mingite mahhinatsioonide, et keegi saaks väita, et nemad pole astmelist tulumaksu teinud… Aga ju siis oli kellelgi põhjust seda sel korral teha sedapidi, mitte otsesemal, lihtsamal ja arusaadavamal moel – imeliku vahepealse kõrgema astmega tulumaksuna, mida ta oma olemuselt endiselt on.

Õudu tekitavad tegelikult nii noored kui ka vanemad. Ei harimatus ega ka elementaarne suhtlemisoskus ja viisakus ei ole tingimata seotud inimese vanusega. Vähemalt minu kogemus näitab, et leidub mõlemit igas vanuserühmas.

ohjahh… vanal albertil (sel einsteinil ikke) oli jummala
õigus…puust ja punaseks:
1) ASTMELISE tulumaksu puhul on
ERINEVATE sissetulekute puhul ERINEVAD MAKSUMÄÄRAD, ntx 10,
20, 30 jne %. meil on ta üks
– KONSTANTNE 20.
2) MUUTUB tm-ga maksustatav sis-
tuleku OSA, MITTE TM %!
a) 500 bruto;tm 20%; tm vaba 500;tm 0.
b) 1200 bruto;tm vaba 500; 1200-
500=700×20%=tm 140 rutsi. neto
1060 rutsi. tm OSA sissetulekus
11,67%.
c) jne. võta emta valem ja reh-
kenda. tee kasvõi pool rehken-dust, aga tee ISE.
d) 2100 bruto; tm 20%; tm vaba 0; tm 420 rutsi; neto 1680.
tee mulle üks teene – pane mulle
puust ja punaseks, kust…kohast
sa imesid välja mingi 30+% tulu-
maksu? nii nagu mina panin sul-le. elementaarselt. arvudega. ja
kui sa seda ei suuda-oska, siis
tuleb sul alustada algusest.
algklasside aritmeetikaga.

Nagu ülalolevast näha, on seadusandja suutnud suitsu ja peeglitega inimestel pea ikka täiesti sassi ajada.

Mina soovitan oma mõtetes termin “tulumaksuvaba miinimum” ära unustada ja elu muutub omajagu lihtsamaks. On lihtsalt erinevad maksumäärad eri tuluvahemikes.
Võttes aluseks aasta lõikes keskmistatud kuutulu, siis tulumaksu on vaja 2018a maksta nii:
– esimesed 500 eurot – 0%
– järgnevad kuni 700 eurot – 20%
– järgnevad kuni 900 eurot – 20% + 5/9 = ~31.1%
– järgnevad eurod – 20%

st kui sa saad palka 1500 eurot, pead maksma 500 * 0 + 700 * 20% + 300 * 31% = 233 eurot
1800 euro puhul sama asi 500 * 0 + 700 * 20% + 600 * 31% = 326 eurot

kas saaks veel totakamat valemit?
keegi võiks näitena selle järgi ühe arvutuse teha.

B – brutosissetulek, T – tulumaks, T% – tulumaksuprotsent

Tehes mõned aritmeetilised tehted saame:

B = 1200 ja B = 2100
T = 0,2 * B
T% = 20

Head arvutamist!

See kommentaaride kast kõiki matemaatilisi märke ei söö.

Teen pikemalt.

Kui B on kuni 1200, siis
T = 0.2 * B ja T% = 20 – 10000 / B

Kui B on suurem kui 1200 ja väiksem kui 2100, siis
T = 0,31112 * B – 232,544 ja T% = 31,112 – 23254,4 / B

kui B on suurem kui 2100, siis
T =0,2 * B ja T% = 20

if-ideta valem, mille võid panna Exclelisse või mujale tarkvarra:
tulumaks = min(bruto, 500) * 0 +
max(min(bruto – 500, 700), 0) * 0.2 +
max(min(bruto – 1200, 900), 0) * (0.2 + 1/9) +
max(bruto – 2100, 0) * 0.2
Arusaadavalt võib selle 0-ga korrutamise osa ära jätta 🙂

Või sama asi “valitsuse meetodil”:
(bruto – max(min(500 – 5 / 9 * (bruto – 1200), 500), 0)) * 0.2

Milleks valetatakse praegu siin inimestele? Või ok, ei valetata, aga manipuleeritakse. Iga haritud inimene peaks aru saama, et kuni 500 eurot palka teenides (kuus) on tulumaksuks makstav summa 0%, alates 501 eurost tekib juurde tulumaks, mis kasvab kuni 2100 eurose kuusissetuleku puhul 20% peale (igaüks võib ise arvutada, tulumaksuvabastuse valemiks on toodud 500 – 0,55556 x (sinu kuine brutotulu-1200)) ja sinna ta jääb. Mitte mingeid 30 protsendilisi hüppeid pole. 1600 eurot kuus teenides on tulumaksuks makstav summa 16,52% palgast, 2099 eurot kuus teenides on su tulumaksuks makstav summa 19,99947% palgast, 2100 teenides on tulumaksuks makstav summa 20% ja sinna ta jääb. teeni kasvõi 200000 eurot kuus. Maksad ikka 20% ja asi korras. Milleks aetakse häma selle 31,11% väljatoomisega kui nii see tegelikult pole? Need dividendid, laste pealt vabastused, üüritulud jms, need olid enne vaja aasta lõpus juurde arvutada ja on ka edaspidi. Milleks tekitada asjatut paanikat? Kui sajab selga pärandus 2017 aastal 10000 eurot, maksad selle pealt 2000 eurot ka see aasta tulumaksu ja kui sajab see 10000 eurot pärandust selga 2018 aastal, maksad ka siis 2000 eurot tulumaksu lisaks. Kui oled madalapalgaline ja see 10000 lisaraha aastas sulle kogutuluks 25200 ei anna, no siis maksad selle 2000 tulumaksu aasta keskel ära ja saad järgmise aasta veebruaris tagasiarvestuse ja saad isegi veidi raha tagasi. Kui ma eksin, siis viidake palun täpselt, kus ma eksin.

Viimane vastus oli väga selge. Siin rõhutatakse rohkem suurepalgaliste metoodikat, mis on väga segaselt esitatud.

Oleneb, kust otsast vaadata. Sama hästi võiks öelda, et sinu postitus on inimestele valetamine. Sõltub, millise nurga alt infot lahti mõtestada. Mõlemad lähenemised on sisuliselt õiged, aga üks aitab minu hinnangul sisu paremini mõista kui teine.

Kui praegust ja tulevast lahendust kõrvutada, siis:

Täna on esimese €180 pealt tulumaks 0%. Edasise tulu pealt 20% mõndade eranditega. Dividendid on eraisikule maksuvabad ja pensioniga kaasneb täiendav maksuvaba tulu.

2018. aastal on esimene €500 0% maksumääraga, järgnev €700 tulu on maksustatud 20% maksumääraga, edasine €900 juba ca 31% määraga (20% tulumaks + ca 11% tulumaksu tõus tänu maksuvaba tulu vähendamisele) ja seda summat ületavad tulud taaskord 20% maksumääraga.

Lisaks on erinevuseks see, et pensionilt kaob ära täiendav maksuvabastus (mõjutab töötavaid pensionäre) ja dividendide saamine võib hakata maksustamist suurendama (taaskord läbi tulumaksuvabastuse vähendamise, aga olemus ja tulemus on sama), mis sest, et need on eraisikule seaduse järgi maksuvabad (ettevõte juba maksab tulumaksu).

Sina arvutad kogusumma pealt. Mina arvutan lisatöö eest saadava summa pealt maksumäärasid, nagu tavaliselt inimesed teevad, kui otsustavad, kas tasub mingit tööd teha või mitte.

Eelmiste teenitud summade maksumäär kasvab, kui teenid juurde uut tulu, seega see lisatulu põhjustab juba varasemalt teenitud tulu maksumäära kasvu ehk kokkuvõttes tähendabki 20% + ca 11% maksumäära lisanduva tulu pealt. Võid soovi korral muidugi ka keerulisemalt arvutada, kui palju see esimese €500 maksumäär 0% pealt kasvab, kui teenid lisa €1000.

Kui esimeste töötundide eest saad €8 kätte ja järgmiste eest €7, siis on erinevus sees küll. Või kui tööl käimise tõttu hakkad pensionärina sama töö eest üle €80 kuus vähem kätte saama, siis paneb ilmselt mõtlema, mitu tundi tööd ikka teha tasub. Veel hullem muidugi, kui teenid €500 palka/pensionit ja müüd metsa või päranduseks saadud korteri maha.

Kõik on muidugi igati J.O.K.K. ja tõepoolest tegemist on juriidiliselt tulumaksuvaba summa vähendamise, mitte tulumaksuga. Inimese jaoks aga sisu ja lõpptulemus on sama.

Margus: Ma saan väga hästi aru, mida sa öelda tahad. Olen sinu kommentaare lugenud ja nende solvangute ja ülbitsemiste vahelt ka need mõtted üles leidnud, mida sa väljendada soovid.

Mulle tundub, et oled natuke ära eksinud. Siin ei ole Delfi kommentaarium, kuhu võib visata kõike, mida sülg suhu toob. Kui rahulikult ja elementaarse viisakusega suhelda ei suuda, siis tasub jääda Delfisse.

Seega eemaldasin sinu viimase kommentaari. Seal oli pisike sisu, mida sa varem juba korranud oled, aga see vaevu paistis sinu solvangute vahelt välja. Kui tahad, siis võid selle sisu osa uuesti kirjutada, aga peale mingi suhtlemiskursuse läbimist vast. Vastasel juhul ei jää mul muud üle, kui see uuesti ära kustutada kahjuks.

Ei teeks kindlasti halba, kui püüaksid eelnevalt lugeda ka teisi kommentaare ja sealsest sisust aru saada.

Lugeja küsib, maksuamet vastab: kuidas uuel aastal makse maksta?
Tundub, et EMTA kodulehel olevas selgituses ja ajalehes selgitustes on vastuolud seoses dividendide maksustamisega.
Evelyn Liivamägi: 2018. aastal Eesti äriühingult saadud dividende füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerima ei pea. 2018. aastal maksustatakse dividendid ainult väljamaksja ehk Eesti äriühingu tasemel. Laekunud dividendid (saadud raha) läheb inimese (saaja) sissetulekuna ehk aastatuluna arvesse ja mõjutab seeläbi küll tema maksuvaba tulu suurust, kuid dividendid ei lähe inimese tuludeklaratsioonis uuesti maksustamisele.

Näiteks Mister x omab ettevõtet, mis 2018 aastal maksab talle dividende 25 000€ ja see on tema ainus tulu 2018 aastal. Ettevõte maksab selle pealt 6250€ tulumaksu. Maksuameti jutu järgi siin maksud lõpevad. Maksuameti kodulehel oleva info järgi aga tuleb Mister x-l esitada 2019. aastal eraisiku tuludeklaratsioon ja deklareerida 25 000€ dividenditulu sest see arvestatakse aastakogutulu hulka. Teda maksustakse märtsis 2019 lisaks 4978€ tulumaksuga. Ehk siis ettevõtte kulu oli 31 250€, tulumaksuks kokku kulub 6250+4978=11 228€ ja omanikule jäi kätte 20 022€. 2017. aastal oleks sama näitliku kulu pealt (31 250€) tulumaksuks 6250€ ja isikule kätte 25 000€. Kuidas saab väita, et lisamaksustamist ei toimu? Nimetades asju erinevate nimedega, jääb asja olemus ikka samaks ehk antul juhul liigub raha isikult riigi tuluks.

Tundub, et maksuamet siiski hetkel veel ei tea palju 2018 aastal sellise näite puhul maksu korjama peab.

Kust sa selle €4978 näite võtsid? Minu arusaamist mööda tekib dividendide puhul topeltmaksustamine ainult siis, kui on muid maksustatavaid tulusid.

Ehk sinu näites peaksid dividendid deklareerima 2019. aastal. See vähendab sinu tulumaksuvaba summa praktiliselt nullini, aga kuna sul muid tulusid polnud, siis mingit lisamaksu ei tohiks nagu tekkida?

Kui aga teenisid samal ajal ka palka, said pensionit, müüsid varasid vmt ja kasutasid seda €6000 maksuvaba tulu, siis dividendide laekumine nullib selle ära. Ehk maksad riigile dividendide laekumise tõttu kuni €1200 tulumaksu lisaks.

Ei ole seda kuskilt varasemalt välja lugenud, et ainult dividendi saanud peaks tuludeklaratsiooni kuidagi teisiti arvutama, kui need kes saavad nt 6000€ mingit muud tulu ja 25000€ dividende. Võib olla oli see veidi paha näide, et saadaks ainult dividende. Kus võiks olla kirjas, et need kes saavad ainult dividende aastatulu mõistes, ei pea eraisiku deklaratsiooni tegema ja tuluna dividende kirja panema? Siin lehel olev kalkulaator arvutab ka sealt tulumaksu välja.
4978€ on siin lehel oleva kalkulaatori “eeldatava tulumaksu summa” kui makstakse välja 25000€ dividende.

Kuna tulumaksu maksab Eesti dividendide puhul ettevõte, siis tuleb tõesti ainult dividende saades teisiti arvutada. See tuleb tegelikult ka sinu viidatud lingilt maksuameti vastustest välja.

Seal kalkulaatoris on aga muude tulude all vastav märge, et see ei suuda hetkel eristada erinevalt maksustatud tulude ja nüanssidega. Panin ta veidi nähtavamasse kohta ja punaseks praegu, kui sealt silma ei jäänud:

“Teadaolevad puudused: Kalkulaator ei suuda hetkel arvestada erinevalt maksustatud tuludega. Näiteks dividendide puhul, millele tulumaksu ei rakendu, eeldab “Eeldatav tulumaks” rida endiselt 20% tulumaksu.”

Probleemiks on see, et enamik inimesi ei tea ilmselt isegi, mis see maksumäär konkreetselt on, nii et seda osa kasutajasõbralikuks teha on üsna keeruline.

Näiteks võib välismaalt saadud dividendi maksumäär olla 15%, 30% või mingi muu protsent, mis juhul tuleb maksueelne summa kirja panna aastatulu arvestusse ja see konkreetne maksuprotsent maha võtta sealt tulumaksu arvestuses.

Eesti ettevõtete dividendide puhul aga läheb aastatulu arvestusse hoopis maksujärgne dividend ja tulumaksu maksab ettevõte, mitte eraisik. Ehk dividendilaekumine suurendab sinu maksukohustust läbi teiste tulude maksuvabastuse vähenemise, aga nö otse dividendi pealt makse lisaks maksma ei pea.

Samamoodi võib üüritulu osas olla maksumäär kas 20% või 16% jne.

Ehk selle kõigega arvestava kalkulaatori tegemiseks peab juba suht keerulisi valemeid kasutama hakkama ja lootma, et kasutaja ka reaalselt saab aru, kui palju makse ta millegi pealt maksab. Ei ole kasutajatelt tagasisidet tulnud, et võiks sealt seda funktsionaalsust edasi arendada. Enamusel lihtsalt palgatulu ilmselt.

Küsimus. Kui olen ettevōtja ja maksan endale nii miinimumpalka kui ka dividende, siis kas minu maksukoormus reaalselt suureneb ja kui suureneb siis kui palju ? Näiteks kui maksan 500 eurot endale brutopalka ja oletame et ca 10 000 eurot aastas dividende. ?

Sellele saad tegelikult isegi ilma arvutamata vastuse tuletada, arvestades, et kogutulu sellisel juhul €16000 ja maksuvaba tulu hakkab vähenema alles alates €14400 pealt.

Sul jääb üle €5000 maksuvaba tulu alles sellisel juhul, kui muid tulusid ei teeni aasta jooksul.

Firmajuht viskas paberi ette: pane number, millest alates sul tulumaksu ei arvestata. Püsipalk 800 euri neto/926 bruto. Mõlemal juhul ALLA 1200. Irvitasin mõnuga näkku ja määrisin paberile 500 euri.

Samas küsisin konkreetselt: kui mul 926-500: 426€ pealt tulumaksu võetakse (mis on 86€), mis sotsiaalseid kindlustusi riik tagada saab? 180€ miinimumiga maksin tulumaksu 746€ pealt (150€ kuus). Kuidas saab riik endale sellist tulude KADU lubada? 2 korda väiksem tulubaas ju! Pani imestama, mis kuju rahvale rohkem raha kätte jätmine võtab… arsti visiiditasu 3 kordne? Politsei esitab väljasõidu eest arve? Tuletõrje viskab vee arve näppu kustutamisele kulutatud vee eest? Pigem lõhnab selle järgi, et valitsus tekitas OMALE palga maksmise pealt JOKK kanali: MAKSAME ju ROHKEM makse (suure palga pealt)… iseenda süsteemi! Enne oli fix 20% ja selle kõrvalt raha liigutamine tuli kergemini välja. Nüüd lükatakse suur osa “tulumaksust” siseringi tagasi. Ei ole ühelgi pööblil või ajakirjanikul maksuameti andmebaasi asja!

Pole näinud arvutusi, aga ma poleks nii kindel, et siin eelarve väheneb, mitte ei kasva. Aastatulu alla loetakse igasugu põnevaid tulusid, mis varasemalt maksuvabastust ära ei kaotanud, aga nüüd võivad vabalt viia varasemast madalamale tasemele hoopis.

Lisaks siis pensionite täiendava tulumaksuvabastuse ja ühisdeklaratsiooni kaotamine.

Ei maksa ka unustada, et need numbrid on seal fikseeritud kujul. Palgatõus on olnud tegelikult üsna kiire, nii et samamoodi jätkates väga palju ei peagi ootama, kuni lõpuks see maksuvabastus praktiliselt kõigil kahanema asub.

Muidugi siin tekitatakse eelarvesse auke igasugu muude põnevate lüketega, nagu alkoholiaktsiis.

Ilmselgelt on hiljutine HCS lihakombinaadi palgaskandaal külgi mööda maha jooksnud. Palgatõusu saab Eestis ainult lahkumisavaldusega. Enne seda ei suvatse ülemused ühtegi palka tõsta. Mul pole 4 aastat palk tõusnud (kuigi 926€ pealt oleks see pidanud tõusma 1100€. Ime näppu öeldakse otse näkku). Mind ja kõiki alla 1200 euri teenijaid huvitab: kui palju nad 2017 dekla (2018 veebruar-märts) tagastust saavad. Või 2018 deklaga (2019 veebruar-märts) peale peavad maksma. SEE on see puust ja punakeks mida vaja öelda on, mitte mingit arvutuskäiku ja valemeid!

Ei tee järeldusi üksikjuhtumite põhjal, vaid üldise pildi baasil siiski. Tahad või mitte, siis nii mediaanpalk, alampalk kui ka keskmine palk on kõik tõusnud ja täitsa korralikus tempos.

Eks sa siis kasuta lahkumisavaldust, kui muul moel palgatõusu ei anta. Tean küll nii isiklikult kogemusest kui ka teiste kogemuse najal, et antakse tegelikult, nii et tegid ilmselt taaskord piiratud üksikjuhtumite põhjal järeldusi. Tasub tõenäoliselt kas peeglisse vaadata või tööandjat vahetada, kui teadmised, oskused ja kogemused seda võimaldavad.

Kui valemid ja arvutuskäik sind ei aita, siis kasuta kalkulaatorit. Selleks ta sinna loodud saigi.

Andsin konkreetsed arvud ja olukorra: palk ei tõuse ja number selline. Mida minu, kui ALLA 1200 euri teeniv inimene võitab ja kaotab. Vastus on kahele alaküsimusele: mida võidab inimene KUUS ja mida võidab/kaotab deklaratsiooni tehes?

Pealegi, mis AVALDUST peab allkirjastama, et 500 euri miinimum kehtiks? Seadus peaks nagu KÕIGILE üks olema ja süsteem läbi mõeldud. Mitte mingit erisust ei tohiks TEKITADAGI (võimalust kirjutada TM min arvestuseks 0 euri). Seleta mulle, kui “lollile” see ka lahti palun

Kirjutan mini arvestuseks 0, kogupalgalt läheb rohkem raha TM-i ja deklas tagastust ei saa? Kirjutan 500, kogupalgalt läheb vähem TM-i ja deklas saab raha tagasi?

Kalkulaator annab sellise olukorra puhul ilusti õiged vastused kätte.

Aga vastuseks küsimusele:
– Kui kirjutad €0, siis peetakse algselt kogu palga pealt 20% tulumaksu kinni. Peale deklaratsiooni esitamist saad enammakstud tulumaksu tagasi. Sisuliselt andsid oma raha riigi kätte hoiule mõneks ajaks.

– Kui kirjutad €500, siis peetakse tulumaks kinni seda ületavalt summalt ja €500 on tulumaksuvaba. Kui muid tulusid ja vabastusi pole, siis deklaratsiooniga muud ei juhtugi, kui et deklareerid selle tõsiasja ära.

Nonäed, polegi nii keeruline pika arvutuse kõrval maa-inimese seletust teha. Probleem on selles, et paljudel POLE võimalustki mingit kalkulaatorit näppida. Mine ütle tädi Maalile metsa sees, et näpi kalkulli. Ei taha su artiklit ja kalkulaatorit maha teha. Pigem laiendada professionaalsust: matemaatika kõrval on õige ka inimlikult rääkida. Alltoodu näited võiksid oma artiklisse lisada, läheb asi selgemaks

“Eriti kehtib see inimeste kohta, kes plaanivad kasutada maksimaalset €500 maksuvabastust ja suure tõenäosusega peavad selle siis ühel hetkel suures osas tagasi maksma.”

Täpsustavalt toon välja ühe väga suurt segadust tekitava lause. Siin on lahkheli valitsuse populismi ja seletuse vahel. Populism on ajupesu teinud ju nii: 500 eurise TM miinimumiga jääb rohkem raha kätte. Aga su kirjutise järgi peab seda võimalust kasutanud inimene selle TAGASI maksma. Paanika koht ju.

See segadus on paratamatus, kui luuakse süsteem, kus on palju erandeid ja nüansse. Varasemalt oli asi lihtne ja üheseltmõistetav ning sai ühe lausega sisu edasi anda. Nüüd järgneb kahjuks sellele lausele mitu aga ja ohtralt paragrahve täpsustusi.

Kui lepingusse on määratud neto palk ning see miinimum, siis on mul õigus määrata tulumaks 0eurost? Kuid see tähendaks automaatselt firmale suuremaid kulusid. Kas on õigus mul seda nõuda?

Minu küsimus on järgmine: kas see tulumaksu kalkulaator on veel nö “in it’s developing stage” , sest et kasutajasõbralikkusest on asi kaugel ja kas selle muutmiseks tehakse midagi?

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.