Kuidas eestlased Bitcoini kasutavad?

Kui sa veel ei ole Facebookis või mujal märganud, siis olen nüüdseks juba mõnda aega üsna intensiivselt uurinud Bitcoini (edaspidi ka BTC), blockchaini ja kogu selle valdkonna olemust. Ühe aspektina selle uurimistöö käigus tunnen huvi selle vastu, kuidas eestlased BTC-d kasutavad. Räägitakse küll üsna palju sellest, milleks Bitcoin hea on, aga vähem näeb infot selle kohta, kuidas seda reaalselt kasutatakse.

Selleks tegin eestlaste seas küsitluse, mille tulemused leiadki siit altpoolt. Enne aga kiire info selle küsitluse meetodi kohta.

Meetod

Küsitlus koosneb sisuliselt mugavusvalimist ehk online küsitlusele vastajateks olid RahaFoorumi meililistis olijad, Facebooki lehe jälgijad ja erinevate eestlaste Facebooki gruppide liikmed. Tegemist on suhteliselt piiratud valimiga (paljud BTC kasutajad ei pruugi Facebooki kasutada ega pole neil ka asja olnud RahaFoorumisse) ja eestlaste käitumine ei pruugi olla sama, mis mujal maailmas.

Sellegipoolest võiks siit saada üsna hea ülevaate üldiste trendide osas, kuidas levinuimat krüptovaluutat eestlaste poolt täna nähakse ja millisel moel seda kasutatakse.

Valim

Enne küsitluse sulgemist tuli kokku 303 vastust. Neist 135 vastas, et pole kunagi Bitcoini omanud (edaspidi ka mitteomanikud), 135 omas neid küsitluse täitmise hetkel ja 33 olid varem omanud, kuid küstiluse täitmise hetkeks enam BTC ei omanud (kokku 168, edaspidi ka omanikud). Seega saame vaadata mõne küsimuse osas ka seda, kas esineb selgeid erinevusi Bitcoini omanike ja mitteomanike vahel.

Bitcoine ostetakse otse

Teise küsimusena uurisin, kuidas Bitcoini omanikuks saadi. Kõige levinum viis oli Bitcoine otse osta (78% omanikest). Teisena populaarsuselt oli kaevandamine (20%) ja kolmandana osteti lihtsalt mõnda derivatiivi või BTC hinnal baseeruvat toodet, mis võimaldab Bitcoini hinnaliikumiste peale panustada (15%).

Antud küsimuse puhul võis iga vastaja valida mitu vastusevarianti, seega vastuste kogusumma tuleb suurem kui eespool mainitud 168 omanikku.

Vaatasin ka siin, kas on mõni selge erinevus vastuste puhul inimeste vahel, kes täna enam Bitcoine ei oma ja kes endiselt omavad. Kui võrrelda vastuste osakaale, siis kõige suurem erinevus tuli sisse kaevandamise osas. Varasemalt omanute seas oli selle meetodi osakaal 12%, kui praeguste omanike seas 22%. Midagi põhjapanevat sellest ei järeldaks, kuna numbrid on väiksed, kuigi mõnevõrra tundub nagu toetavat loogikat, et kaevandajatel peaks valuutasse rohkem usku olema.

Otse ostmise alla liigitasin antud juhul nii teiste inimeste käest ostmise, ATM kaudu ostmise kui ka erinevate exchange’de teenuste kasutamise. Muul viisil omandamise alla kuulus näiteks sõbralt saamine ja mingi toote/teenuse müük BTC eest.

Üks inimene vastas, et ei olegi Bitcoine ostnud, kuigi omab seda. Kuna küsitluses küsimus oli sõnastatud ostmise kohta (tagantjärgi sain aru, et kehv sõnastus, aga muutma ei hakanud keset küsitlust), siis ilmselt liigituks ka see vastus pigem sinna “Muul viisil” kategooriasse, aga kuna ei tea, mida selle all täpsemalt mõeldi, siis jätsin ta siia.

Igapäevase valuutana BTC populaarne ei ole

Järgmise asjana tundsin huvi, kuidas Bitcoine kasutatakse? Ehk kas ja mida selle eest reaalselt ostetakse. Taaskord said vastajad valida mitu vastusevarianti.

Mitte väga üllatavalt on kõige populaarsem vastus (54% omanikest), et BTC abil ostetakse teisi krüptovaluutasid ja osaletakse ICO-del (Initial Coin Offering). Teine populaarsem vastus oli aga see, et polegi selle eest midagi ostnud (40% omanikest).

Kolmandana tõid 39 vastajat välja, et nad on ostnud erinevaid teenuseid ja tooteid internetist (23%). Vähempopulaarne on ostmine füüsilisest asukohast või eraisikutelt (mõlemad 12%).

Vaatasin ka seda, kui paljud omanikest ei ole väljaspool krüptovaluuta maailma seda kasutanud. Küsitluse hetkel Bitcoine omanutest kuulus siia 67% ja varasematest omanikest tervelt 82%. Seega kokku ei ole ühelgi viisil seda väljaspool krüptovaluutade ostmist kasutanud koguni üle 70% (118) BTC omanikest.

Arvestades, et küsimus oli sõnastatud nii, et ostjaks kvalifitseerus juba ainuüksi ühe tehinguga kasvõi 5+ aasta jooksul, siis võib üsna kindlalt järeldada, et igapäevaste ostude ja maksete tegemiseks kasutatakse Bitcoini eestlaste seas suhteliselt vähe. Enamik selles kontekstis Bitcoini valuutana ei tundu kasutavat.

Bitcoini ostetakse tulu teenimise eesmärgil

Järgmine loogiline samm oleks siinkohal minna ajas tagasi ja uurida, millise eesmärgiga inimesed seda valuutat on omale hankinud. Ideaalses maailmas oleks keegi uurinud ostupõhjuseid enne selle tegemist, kuna kipume oma mõtteid peale tehingu tegemist muutma, selle õigustuseks uusi tõendeid otsima ja algsed põhjused võivad sootuks ununeda, kui need olid aastaid tagasi. Samas, selliseid andmeid meil pole, nii et next best thing.

Lühendasin vastusevariante veidi, et graafik ka näha jääks. Esimese vastusevariandi ja teise vahe on selles, et esimese puhul on silmas peetud pikaajalist hinnatõusu ja teine on lühiajaline. Kuna oste ja põhjuseid võib olla mitu, siis taaskord said vastajad valida mitu erinevat vastusevarianti korraga.

Kõige populaarsemaks põhjuseks oli Bitcoini hinnatõusust pikajaaliselt kasu saamine (67%), teisel kohal teiste krüptovaluutade ostmiseks ja ICO-del osalemiseks (44%). Napilt kolmandale kohale jäi ostmise põhjusena lühiajalistest liikumistest kasu saamine (43%).

Vähempopulaarsed olid juba vara säilitamise/inflatsiooni vastu kaitsmise argument (17%) ja kõige vähem osteti omale krüptovaluutat selle klassikalise valuutana ehk maksevahendina kasutamise eesmärgil (15%).

Vastajad, kes märkisid, et ei olegi ostnud, olid valdavalt kaevandajad. Siit võiks ehk järeldada, et kui nad just heategevusena seda ei tee, siis eesmärgiks on kaevandamisest tulu saada.

Kuna vastusevariante sai valida mitu, siis siit ei saa päris tervet pilti inimeste motiividest kätte. Seega otsustasin vaadata ka eraldi tulu teenimise motiivi ja teiste krüptovaluutade ostmise/ICO-del osalemise motiivi (viimane tõenäoliselt on valdavalt motiveeritud tulu teenimisest, aga nõuaks juba uut küsitlust, et midagi kindlamalt järeldada).

Selleks tegin neli gruppi:

• Ainult tulu + ICO – vastajad, kelle ainsaks ostu eesmärgiks oli kas lühiajaliselt või pikaajaliselt tulu teenida või osta teisi krüptovaluutasid ja osaleda ICOdel
• Ainult tulu – vastajad, kelle ainus ostumotiiv oli teenida tulu lühiajaliselt või pikaajaliselt
• Tulu + ICO – vastajad, kelle üheks motiiviks oli kas lühiajaliselt või pikaajaliselt tulu teenida või osta teisi krüptovaluutasid ja osaleda ICOdel
• Tulu teenimine – vastajad, kelle üheks ostumotiiviks oli teenida tulu lühiajaliselt või pikaajaliselt

Tulemustest selgub, et on väga väike osakaal omanikke, kelle üheks motiiviks ei ole tulu teenimine (27 vastajat 168-st või kui lugeda ka teised krüptovaluutad ja ICOd raha teenimise eesmärgi alla, siis 16 vastajat). Ainult tulu teenimise eesmärgil soetasid Bitcoine 65 vastajat ja ainult tulu või teiste krüptovaluutade hankimiseks 114 vastajat.

Miks teised Bitcoine ostavad?

Viimase asjana uurisin, miks vastajate arvates teised inimesed ostavad BTC-d. See annab natukene aimu selle kohta, kuidas turul toimuvat nähakse. Sel korral küsisin peamist põhjust ehk valida sai vaid ühe vastusevariandi, mis vastaja arvates on teiste inimeste peamiseks motivaatoriks.

Pikajaaliselt (98) ja lühiajaliselt (43) kasusaamise tõid peamise põhjusena välja tervelt 84% omanikest. Väike osa vastajaid märkis ära ka vara säilitamise/inflatsiooni kaitse ja teiste krüptovaluutade ostmise/ICO. Kaupade ja teenuste ostmine on põhjusena välja toodud marginaalse osatähtsusega.

Siin vaatasin eraldi ka nende inimeste arvamusi, kes ei ole kunagi Bitcoine omanud. Pikajaaliselt (89) ja lühiajaliselt (38) kasusaamise eesmärk oli taaskord kõige populaarsem ehk lausa 94% vastanutest tõid selle välja. Kaupade ja teenuste eest maksmist ei valinud peamiseks põhjuseks siinkohal keegi.

Mida oleks veel pidanud küsima?

Ühe küsimusena oli ka võimalik vastajatel välja tuua, mis küsimusi oleks veel pidanud vastajate käest uurima. Seal oli päris huvitavaid variante seinast seina. Kõik ei kannata trükimusta ja kõiki ei hakka kindlasti välja tooma ka.

Antud küsimustiku kontekstis ehk mõned huvitamad ja ka populaarsemad oleksid olnud küsimused tulevikuplaanide osas. Näiteks, kas plaanid veel osta? Muude krüptovaluutade omamise kohta sarnased küsimused.

Samuti erinevad küsimused inimeste teadmiste kohta Bitcoinist, blockchainist, selle toimimisest ja võimalikest riskidest. Riskidega seoses ka seda, kui suur osa portfellist on Bitcoini (ja teistesse krüptorahadesse) paigutatud. Millisel moel oma coine talletatakse ning mis keskkonnas tehinguid tehakse?

Ja muidugi küsimus, mille vastust oleks huvitav teada, aga millele ma kahtlen, et netiküsitlusega päris õiget tulemust saavutaks: Kas deklareerid oma krüptorahast saadud tulu 2018. aasta alguses?

Mõne tulevikuküsitluse jaoks ainest jagub.

Mida vastajad teada sooviksid?

Päris palju toodi välja ka küsimusi ja mõtisklusi, millele soovitakse vastuseid saada. Mitu inimest avaldas lootust, et äkki ma tean, kes on Satoshi Nakamoto ja võiksin tema isiku avaldada. Pean kurvastama, et sarnaselt ülejäänud maailmale, ei tea ka mina, kes ta on või oli, aga küsida ju võis sellegipoolest.

Oli ka muid ennustamise stiilis küsimusi, millele ma kindlasti vastust andma ei hakka, kuna sedalaadi ennustustega ei tegele. Ei ole kahjuks piisavalt usaldusväärselt töötavat kristallkuuli veel leidnud.

Samas oli ka üsna palju küsimusi krüptovaluuta ja Bitcoini olemuse kohta. Ehk mis asi see on, kuidas ta töötab, mis kasu sellest on, kuidas osta, müüa. Kus ja kuidas seda üldse hoida võiks jne. Mõni võttis isegi vulgaarsed sõnad appi, et oma küsimusele rõhku juurde panna.

Kuna neid küsitakse päris tihti, siis need küsimused saavad enamus ka tehnikakauge inimese jaoks mõistetaval kujul vastuse jaanuaris Bitcoini sissejuhataval koolitusel. Kui tunned, et võiksid või peaksid paremini teemat mõistma, siis pane ennast kirja.

Lisaks uuriti päris mitmel korral maksustamise kohta. Ei ole eriti põhjalikult teemat uurinud ega paku siinkohal maksunõu, nii et täpsema vastuse peab igaüks ise vastavalt enda olukorrale järgi uurima. Esmapilgul, nii palju kui silma on jäänud, siis hetkel tundub, et maksustamine on sarnane, nagu igasuguse vara pealt saadava tulu korral.

Ehk maksustamisele kuulub igasugune ostu- ja müügihinna vahelt saadav kasu, mis on realiseeritud (loe: müüsid oma Bitcoini maha, vahetasid mõne teise valuuta vastu või ostsid selle eest kaupasid/teenuseid nii, et said tulu). Kahjumeid tuludest maha arvata ei lubata.

Ilmselt on ka erinevused siinkohal, kas ostsid reaalselt Bitcoini või kasutasid mingeid derivatiive. Kui keegi on uurinud täpsemini, siis kommentaarid selles osas kindlasti teretulnud.

Mida sina neist tulemustest järeldaksid? Mis oli sinu jaoks suurim üllatus?