Categories
Bitcoin, blockchain ja muud krüptovaluutad

Bitcoini plokiahel ja detsentraliseeritus

Yapi saartel rahana kasutatud Rai kivi
Rai kivi, Allikas: Wikipedia

Aastatel 1000-1400 kasutati Yapi saarel Rai kivisid rahana. Rai kivid olid suured ringikujulised lubjakivist välja tahutud kettad, mille keskel oli auk. Auk tehti tõenäoliselt selleks, et neid oleks lihtsam oma saarele transportida.

Kuna kivid olid tihtipeale väga rasked (suurim teadaolev kaalub umbes 4 tonni), siis neid sageli ei liigutatud isegi peale omaniku vahetumist. Eelmine omanik andis edasi olulise info, sealhulgas kivi eelmiste omanike kohta, ja kõik teadsid, et see kivi kuulub nüüd teisele inimesele.

Kui ühe kiviga juhtus õnnetus ja see vajus ookeani põhja, olid kõik nõus, et kivi on endiselt seal ja seda sai sarnaselt rahana edasi kasutada.

Tegemist oli väärtusliku varaga, mille omanikud küll võisid vahetuda, aga vara ennast ei pidanud liigutama.

NB! Enne kui edasi loed, võta teadmiseks, et lihtsustan artiklis nii mõndagi teemat teadlikult, et ka tehnikakaugemal inimesel oleks võimalik kaasa mõelda.

Bitcoin ja blockchain

Bitcoin lõi võimaluse teha midagi sarnast digitaalses maailmas. Ühtegi BTC münti reaalsuses ei eksisteeri, küll aga on plokiahela näol olemas nö arveraamat, kus kõik praegused ja endised omanikud on kirjas. Tehingute tegemisel kirjutatakse sinna juurde, et eelmine omanik andis selle järgmisele, sarnaselt Rai kivide kasutamisele.

Kuigi selliseid andmebaase oleks võinud vabalt ka varem teha, siis detsentraliseeritud plokiahel koos krüpteeringu kasutamisega tegi võimalikuks selle, et sellist arveraamatut on väga keeruline tagantjärele muuta ja olemasolevaid bitcoine kopeerida.

Detsentraliseeritus

kaevandamine ja detsentraliseerimineOluline siinkohal ongi just detsentraliseeritus. See tähendab, et ei ole ühte konkreetset isikut või asutust, kes Bitcoini juhiks ja makseid kontrolliks, vaid need ülesanded on jaotatud ülemaailmselt kõigi vahel, kes iganes selles osaleda soovivad.

Ainult tänu sellele, et Bitcoin ei kuulu mingile konkreetsele asutusele või isikule, saavad selles osaleda kõik, kes soovivad. Blockchain luuakse ja seda hoitakse töös läbi inimeselt-inimesele (peer-to-peer) võrgu (sarnaselt, nagu torrentid töötavad).

Kui ühe inimese arvuti õhku lendab või see internetist ära blokeeritakse, on tuhandeid teisi arvuteid, kus kõik vajalik info on endiselt alles ja mis kontrollivad igat võimalikku andmetega manipuleerimist. Selleks, et plokiahelas infot muuta või seda nö kinni panna, tuleks seega väga kurja vaeva näha ja seda peetakse üldiselt ebamõistlikult kulukaks ettevõtmiseks.

On tehtud palju erinevaid katseid, simulatsioone ja eksperimente ning jõutud järeldusele, et Bitcoini plokiahel on üsna turvaline. Seda on väga raske kinni panna ja seal on väga kallis andmeid muuta või seda kuidagi mõjutada.

See turvalisuse aspekt ei kehti teiste väiksemate krüptorahade kohta, mille turvalisuse puudusi on juba korduvalt ka kuritarvitatud.

Siinkohal tasub aru saada, et kuigi täna on populaarne kasutada blockchaini mõistet iga asja kohta, siis enamik ärides kasutatavaid süsteeme on tegelikult midagi muud. Sageli need ei ole detsentraliseeritud, väga harva on need avatud (plokiahela loomises ja kontrollimises ei saa osaleda) ega oma ka sellest tulenevaid omadusi (ei positiivseid ega negatiivseid).

Detsentraliseerituse mõjud

Peamised argumendid, miks Bitcoini detsentraliseeritust kasulikuks peetakse:

  • Keegi ei saa sul takistada oma rahaga turul osalemast ega seda globaalselt ringi liigutamast. Kui pank võib sulle mitte kontot teha või blokeerida sinu ülekande, siis Bitcoini konto tegemiseks on sul lihtsalt internetti vaja ja BTCd omades võid nendega maksta mis iganes maailmaosas asuvale inimesele (eeldusel, et sa leiad inimese, kes seda aktsepteerib).
  • Juba tehtud tehinguid tagasi keerata ei saa, seega kui midagi müüd, ei saa sulle tünga teha ja raha tagasi võtta.
  • Keskpank ei saa otsustada raha juurde trükkida. See on algoritmiga paika pandud ja kokku lepitud.
  • Puudub üks keskne organ, kes kõike kontrolliks, mistõttu on raske süsteemi maha võtta. Asi töötab 24/7. (See muidugi ei tähenda, et su tehingud reaalselt 24/7 läbi läheksid.)
  • Keegi ei saa sinu Bitcoini konfiskeerida.
  • Blockchain on turvaline ja seda ei saa häkkida.

Vastukaaluks aga:

  • Keegi ei saa otseselt takistada ka näiteks Põhja-Koreal, Venemaal ja Iraanil kapitalipiirangutest ja sanktsioonidest mööda minna ning raha üle piiride liigutada. Samuti saab vabalt raha kasutada illegaalseteks tegevusteks või petuskeemides osalemiseks ehk organiseeritud kuritegevuse toetamiseks.
  • Kuna tehinguid tagasi keerata ei saa, siis tünga saades pole sul ostjana midagi ette võtta ega kellelegi kaebama minna. Samuti ei saa keegi sulle krüptorahasid tagasi anda, kui need sinult varastatakse, need kõvakettaga õhku lendavad või neid kogemata valele aadressile saadad. Või kui vahetuskeskkonna omanik ainsana parooli endaga hauda viib.
  • Inimesed, kes majandusest midagi teada võiksid, ei saa turul toimuvale kuidagi reageerida. Nö juurdetrükk on paika pandud algoritmiga ja olukorda ei muuda isegi see, kui pool rahast lõplikult kaotsi läheb, kasutajaskond sajakordistub vmt. Muidugi, kuna juurdetrükk sõltub arvutiprogrammist, siis saab seda alati piisava huvi korral muuta (tean, selle mainimine on üks suurimaid krüptopattusid). Reeglina inimeste poolt, kes ei paista majandusest suurt midagi mõistvat. Bitcoine võib juurde tekkida ka siis, kui mõni viga koodi sisse tuleb (näiteks 184 miljardit bitcoini).
  • Keskne organ ei puudu. See koosneb lihtsalt tuhandetest kuni miljonitest inimestest ja organisatsioonidest ehk on väga kallis ja tihtipeale ka ebaproduktiivne. Bitcoini juhtorganiteks võiks pidada näiteks peamiseid IT-arendajaid (üsna väike käputäis inimesi), kelle võimuses on otsustada, milliseid arendusi tehakse. Kaevandajaid, kelle võimuses on otsustada, milliseid neist arendustest kasutama hakatakse.
  • Bitcoine konfiskeerida küll tingimata ei saa, kui sa väga hästi kõik ära oled krüpteerinud ja kaitsnud ning väga hoolsalt oma arvutit valvad (kuigi ka see alati ei aita). Sinu muud vara aga saab selle asemel konfiskeerida küll. Sealhulgas ka sinu arvutit ja telefoni, mis Bitcoinide kasutamiseks vajalikku walletit sisaldavad. Muidugi arvestades erinevate vahetuskeskkondade populaarsust, siis saab ilmselt ka enamike kasutajate Bitcoine konfiskeerida.
  • Blockchaini ei peagi häkkima. Häkitakse erinevaid valuutavahetusi või walleteid, kus Bitcoine hoitakse. Ja seda on juhtunud juba väga väga palju. Kui majal on üliturvaline uks, siis varas läheb läbi papist seina.

Detsentraliseerituse tase

Nagu arvata võib, siis detsentraliseeritus saab olla suurem või väiksem. Näiteks võib olla 100 miljonit kaevandajat üle maailma või kõigest 1000 kaevandajat ühes riigis. Samamoodi võib olla miljon programmeerijat, kes koodi arendavad või kõigest kümmekond, kes teevad 90% uuendustest.

bitcoini hindKui Bitcoini hind langeb, nagu ta 2017. aasta lõpust alates on teinud, siis muutub selle kaevandamine järjest rohkemate inimeste jaoks kahjumlikuks. See tähendab omakorda, et kaevurite hulk väheneb, mistõttu süsteem muutub järjest tsentraliseeritumaks.

Tänase seisuga tundub, et kasumlikult kaevandavad valdavalt vaid hiinlased. Teisisõnu, kui hindasid samal tasemel või madalamal pikalt hoida, siis ühel hetkel saab enamusel raha või isu otsa ja hiinlased saavutavad enamuse kaevandusvõimsusest. Detsentraliseeritus ja turvalisus kaob.

See on ka aspekt, mida tavaliselt blockchaini turvalisusest rääkides ei mainita. Sa ei pea plokiahelat häkkima või maha võtma, et seda kasutuks muuta. Piisab näiteks paari suurema vahetuskeskkonna varade konfiskeerimisest, hinna alla surumisest ja kaevurite kadumisest. Niipea, kui kaevandamisvõimsus alla kukub, on ka plokiahela turvalisus olematu.

Kokkuvõtteks

Kuigi detsentraliseeritusel on omad plussid, kaasneb peaaegu igaühega neist ka ohtralt puudusi. Ei tasu arvata, et see tähendab keskse võimu puudumist. See tähendab lihtsalt selle võimu jagunemist suurte masside vahel (või varjatud võimulolijaid) ning ühtlasi ka sellega kaasnevat kulu ja potentsiaalset (eba)efektiivsust.

Samuti ei maksa segi ajada süsteemi ühe elemendi turvalisust ja süsteemi turvalisust tervikuna. Mõistlik süsteemi rünnak ei lähe kunagi kõige tugevama elemendi pihta. Kett on siiski nii tugev, kui selle nõrgim lüli ja neid nõrkasid lülisid on Bitcoini puhul omajagu.

Kui see tõesti peaks kunagi hakkama ohustama mõne suurema riigi maksubaasi ja geopoliitilisi huvisid, siis on siin nii mõnigi hoob, mille vajutamisel asi ilma liigse vaevata üsna varjusurma saata.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.